TALLINNA ÜLIKOOL Loodus- ja Terviseteaduste Instituut Rekreatsioonikorraldus Matkaradade külastus MATKARADADE HINDAMINE Rekreatiivsed rajatised looduskeskkonnas Koostaja: Jaanika Üprus Tallinn 2018 KAUKSI TELKIMISALA 1) Õpperaja infrastruktuuri piisavus (puhkekoht, WC, lõkkekoht, laudtee, rajakate jms) Puhkekohad olid olemas, WC samuti, aga viimase puhtus võiks parem olla. Kuna telkimisala oli merekaldal, siis kindel rajakate puudus, sai jalutada mööda randa ja puude vahel. Laudtee puudus, oli olemas lõkkekoht.
Talu põhitegevusaladeks loodusturism, majutus ja toitlustus ning kaevanduste külastamine. Äriprojekti käigus taastatakse endisel kujul talukompleksi rehielamu, peale mida on ettevõtjal täismahus Ida-Virumaa talu koos kõigi kõrvalhoonetega. Senise majutus- ja toitlustustegevuseks on kasutatud Mäetaguse mõisa. Talu maadel asub lisaks telkimisplats. Lisaks tavapärastele turismiteenustele pakub Foma talu ka võimalust matkaradade läbimiseks talu mitte niiväga looduskaunis ümbruses, kuid see- eest kaevandustes. Matkamisvõimaluse kõrval on olemas suurepärane ujumistiik ja naaberkülas asub ratsaturismiga tegelev Kändmetsa talu. Tiigini on 4 km ja seal on võimalik rentida paat ja kalapüügivahendid. Seoses asukohaga planeerib Foma talu rehielamusse kavandatud paremate ööbimiskohtade valmimisel pikendada võimalikku turismihooaega taluhoonetes
Samuti on nende giidide puhul keelevalik väike, enamasti pakutakse vaid eesti ja inglise keelset teenust. Minu ettevõtte eelis ongi see, et meie pakume oma teenust üle Eesti ning meil on suurem keelevalik. Giidid, kes tutvustavad vaatamisväärsusi, ei oska enamasti loodust edasi anda vajalikul määral. Seetõttu selliseid giide otseselt konkurentideks pidada ei saa. Turustamine Ettevõte pakub oma teenust internetis läbi oma kodulehekülje. Koduleheküljel on olemas info matkaradade kohta, millistele ettevõte giidi teenust pakub. Lisaks saab sealt ka vaadata, millistes keeltes on teenust võimalik tellida ja ka hinnad. Samuti saab lugeda ka ettevõttes töötavate giidide kohta lühikokkuvõtet töökogemustest ja omandatud teadmistest, et kliendid võiksid veenduda teenust osutava giidi professionaalsuses. Samuti tuleb koostööd teha ka RMK-ga, kes võib oma kodulehel koostööpartnerite all välja tuua.
rändrahnud, jääaegsed pinnavormid, linnu-, looduse- ja veekaitsealad. Puisniitude säilitamine ja hooldamine peaks olema samuti oluline, kuna puisniidud on Eestis kõige liigirikkama kooslusega. Matsalu rahvusparki on kasutatud palju matkaradade võrgustikuna, teid tuleks regulaarselt hooldata ning ka reguleerida turismireiside hulka loodushoiu eesmärgil. Joonis 5 . Puisniit 11. Loodusressursid ja nende kasutuspotentsiaal Peamisteks maavaradeks võib pidada dolomiiti ja lubjakivi, mida leidub palju ning mis asub sisuliselt maapinnal. Ka turvast on antud alal rohkesti, kuid uusi alasid kasutusele võtta ei saa,
puhaste toiduainete tootmine ja müük. Äriprojekti käigus taastatakse endisel kujul talukompleksi rehielamu, peale mida on ettevõtjal täismahus Pärnumaa talu koos kõigi kõrvalhoonetega. Kuni rehielamu valmimiseni kasutatakse majutustegevuseks 5 talu aita ja sauna. Talumaadel asub ka telkimis- ja karavaniplats.Lisaks tavapärastele turismiteenustele pakub Vaariku talu ka võimalust Rannametsa matkaradade läbimiseks talu looduskaunis ümbruses. Talukompleks asub Pärnu Lahe Partnerluskogu piirkonnas. Matkamisvõimaluse kõrval on olemas suurepärane ujumisrand ja sadamani on 0,5 km ja seal on võimalik rentida paat ja kalapüügivahendid.Seoses asukohaga planeerib Vaariku talu rehielamusse kavandatud paremate ööbimiskohtade valmimisel pikendada võimalikku turismihooaega. Luitemaa linnuriik ja omapärane taimestik pakuvad huvi ornitoloogidele ja
hulgas, sest puhkamine maal, näiteks turismitalus, on muutunud trendiks. Üha rohkem väärtustatakse vaikust, soovitakse eemalduda linnamürast, tahetakse tutvuda looduses olevate vaatamisväärsustega, harrastada kunsti, minna piknikule vabas õhus, teha linnuvaatlusi jne (Lõhkivi, 2015) . Maaturism eristub teistest turismi vormidest oma ainulaadsuse ja ehedusega. Inimestel on võimalik ise korraldada enda tegevusi, näiteks sauna kütmine või matkaradade läbi käimine. Linnas elavale rutiiniga inimesele pakub looduslähedane elamus huvi ja vaheldust ning just seda maaturism pakubki. Maaturismi sektoril Eestis on nii nõrkusi kui tugevusi. Peamised nõrkused on hooajalisus kogu Eesti turismisektoris ja turistide kontsentreerumine suurte keskuste ümber. Sellevastu aga tugevused on rikkalik kultuuripärand, atraktiivne looduskeskkond, ettevõtete kvaliteetsete teenuste pakkumine (MTÜ Eesti Maaturismi arengukava 2010-2014).
Inimmõju 7.1 Hinnang piirkonn a loodus-ja maastikuväärtustele · Natuura alad suure tähtsusega: sisaldades puisniidud, rannaniidud, rändrahnud, jääaegsed pinnavormid, linnu-, looduse- ja veekaitsealad 9 · Mõisad, linnused säilitada, korda teha (Matsalu mõis,Ungru loss, Lihula linnus), · Puisniitude säilitamine ja hooldamine · Matsalu rahvusparki on kasutatud palju matkaradade võrgustikuna, teid tuleks regulaarselt hooldata ning ka reguleerida turismide hulka looduse säilimise puhul Joonis 12. Kukeranna paljand 7.2 Loodusressursid ja nende kasutuspotensiaal · Ravimuda paiknemine: Tõhela järv ja Tagalahe (settinud sinakashall meremuda- kasutatakse liigesehaiguste raviks) Ravimuda asutused · Erakordne loodus, pinnavormid turistidele ja uurijatele huvitav · Unikaalne koht linnuliikide uurimiseks
Ise olen käinud suviti kõige rohkem ujumas Kuremaa rannas. Seal on võimalik laenutada ka teatud ajaks paate ja vesirattaid. Ürituste jaoks on võimalik laenutada ka parvlaeva, kus on ka saun. See on Jõgeva vallas väga ainulaadne võimalus. Talviti on väga hea käia Kuremaa tervisekeskuses, sest siis on avatud ka bassein lisaks muudele tegevustele. Puhkekohtadena on kasutusel Laiuse lossivaremed, Laiuse voore puhkekoht, Kassinurme hiis, Endla Looduskaitseala matkaradade puhkekohad ning puhkekoht Tooma looduskaitseala keskuses. Rajatud on ka Kärde mäe (Preilikivi) puhkekoht [3]. Matka- ja loodusehuvilistele on vallas ettevalmistatud mitmed matka- ja õpperajad Kuremaal, Kassinurmes ja Endla Looduskaitsealal [3]. 11 8. KUIDAS MINNA EDASI? Minu arvates võiks rohkem tähelepanu pöörata teede korrashoiule, sest need on väga auklikud ja kahjustavad ka sõidukeid
(Jõgeva valla arengukava, lk 27) Puhkekohtadena on kasutusel Laiuse lossivaremed (olemas parkla, bangalod, lõkkeplats), Laiuse voore puhkekoht, puhkepaik Kuremaa terviserajal (katusealune,laud, pingid, lõkkeplats). Samuti on populaarsed puhke- ja piknikukohad Kuremaa supelrand ja puhkeala ning Kassinurme hiis, kuhu on paigaldatud katusealused pingid ja lauad, infostendid, biokäimla ning ette valmistatud lõkkeplats. Lisaks asuvad vallas Endla Looduskaitseala matkaradade puhkekohad ning puhkekoht Toomal looduskaitseala keskuses. Rajatud on Kärde mäe (Preilikivi) puhkekoht. Planeeritud on vaatetorni rajamine Kärde mäele. Matka- ja loodusehuvilistele on vallas ettevalmistatud mitmed matka- ja õpperajad Kuremaal, Kassinurmes ja Endla Looduskaitsealal. Tulevikus on kavas pikendada Kuremaa terviserada looduse õpperajaga Laiuse metsas. MTÜ Lauluväljaku Arenduse Selts eestvõtmisel rajatakse terviserada Siimusti metsa. (Ibid., lk27)
tähtsamaid ülesandeid. Loodushuvi ei ole kaasasündinud omadus, selle peab inimestes äratama. Huvitav on ka see, et esimesed turistid käisid meelsasti mägedes. Tajupsühholoogilised eksperimendid näitavad, et ka tasandikel üles kasvanud inimesed peavad mägismaad enamasti ilusaks, ilusamaks kui oma kodukanti. Üheks esimestest turismi sihtkohtadest sai Sveits. Seal olid ilusad kõrged mäed, maaliline rahvastik kaunites kostüümides, kes joodeldasid ja tuututasid pasunaid, lisaks suur matkaradade võrgustik, kuna mägedes oli võimalik liikuda ainult jalgsi või veohobustega. Rahvausundja maastik Rahvausundi õpetamine peaks ülekaalukalt toimuma väljas kultuurimaastikul. Seal on kergem mõista, kuidas meie esivanemate ettekujutused on sündinud ja isegi kuidas need on arenenud ning me näeme, milliseid olulisi funktsioone rahvausund täitis. Meie talurahvaaegsed esivanemad elasid suurema osa oma elust vabas õhus, varajastest hommikutundidest õhtuni välja
Talu põhitegevusaladeks loodusturism, majutus ja toitlustus ning ökoloogiliselt puhaste toiduainete tootmine ja müük. Äriprojekti käigus taastatakse endisel kujul talukompleksi rehielamu, peale mida on ettevõtjal täismahus Lääne - Saaremaa talu koos kõigi kõrvalhoonetega. Senise majutus- ja toitlustustegevuseks on kasutatud talu aitasid. Talu maadel asub lisaks telkimisplats. Lisaks tavapärastele turismiteenustele pakub Ruudi talu ka võimalust matkaradade läbimiseks talu looduskaunis ümbruses. Talukompleks asub X lahe ja X panga vahetus läheduses. Matkamisvõimaluse kõrval on olemas suurepärane ujumisrand ja paadiühendus väikesaarte ja laidudega ning naaberkülas asub ratsaturismiga tegelev Randi talu. Sadamani on 0,5 km ja seal on võimalik rentida paat ja kalapüügivahendid. Seoses asukohaga planeerib Ruudi talu rehielamusse kavandatud paremate ööbimiskohtade valmimisel pikendada võimalikku turismihooaega
Talu põhitegevusaladeks loodusturism, majutus ja toitlustus ning ökoloogiliselt puhaste toiduainete tootmine ja müük. Äriprojekti käigus taastatakse endisel kujul talukompleksi rehielamu, peale mida on ettevõtjal täismahus Lääne - Saaremaa talu koos kõigi kõrvalhoonetega. Senise majutus- ja toitlustustegevuseks on kasutatud talu aitasid. Talu maadel asub lisaks telkimisplats. Lisaks tavapärastele turismiteenustele pakub Ruudi talu ka võimalust matkaradade läbimiseks talu looduskaunis ümbruses. Talukompleks asub X lahe ja X panga vahetus läheduses. Matkamisvõimaluse kõrval on olemas suurepärane ujumisrand ja paadiühendus väikesaarte ja laidudega ning naaberkülas asub ratsaturismiga tegelev Randi talu. Sadamani on 0,5 km ja seal on võimalik rentida paat ja kalapüügivahendid. Seoses asukohaga planeerib Ruudi talu rehielamusse kavandatud paremate ööbimiskohtade valmimisel pikendada võimalikku turismihooaega. Saaremaa
(nt Suurupi alumine tuletorn). (Eesti kultuurimälestiste riiklik register 2016) Arhitektuuripärandile on püütud leida uut kasutust ning läbi selle kohalikku kogukonda ja kultuurielu elavdada ning inimesi ka väljastpoolt ligi meelitada. Piirkonna arengu- ja konkurentsivõime kontekstis on kultuuripärand märgilise tähtsusega. Samuti võib positiivsete tegevustena välja tuua RMK matkaradade ja puhkealade rajamist, mis pakuvad inimestele võimalusi looduses viibimiseks, püüdes samas vältida nende tegevusega kaasnevaid ohtusid. Näiteks RMK Oandu looduskeskus Lahemaa rahvuspargis tutvustab looduses liikumise võimalusi ning sealt saavad alguse mitmed matkarajad, mis on tähistatud viitade ja infotahvlitega. 14 Kokkuvõtteks võib öelda, et piirkonna peamiseks majandusliku arengu ja konkurentsivõime
Koopad: Ü. Heinsalu "Eesti NSV koopad", 1987 kirjeldab Eestis olevaid looduslikke koopaid. Muu: Kalle Suuroja, Martin Suuroja "Eesti 101 loodusimet", 2005 24 Tiit Hunt "Eestimaa. Looduse teejuht", 2005 antakse ülevaade maastikutüüpidest, käsitletakse maakondade kaupa huvitavamaid kooslusi. Martin Suuroja "Eesti looduse õppe- ja matkarajad", 2006 õppe- ja matkaradade kirjeldused. Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe (koostajad) ,,Maa Universumis. Möödanik, tänapäev, tulevik", 2004 käsitletakse Maa teket, mandrite rännet, jääaegu, elu teket jne. Hillar Uusi, Veljo Ranniku ,,Eesti põhjarannik", 1993, ,,Olion", Tallinn pilte ja juttu taimedest, maastikest jne Eesti põhjarannikult. Endel Varep, Vambola Maavara (koostajad) ,,Eesti maastikud", 1984, ,,Eesti Raamat", Tallinn. käsitleb Eesti maastikutüüpe.
............................................................................................................................... 69 3.4 MÕJU HINDAMINE TAIMEKOOSLUSTELE ......................................................................................................................... 73 3.5 FÜÜSILISE MÕJU HINDAMINE .......................................................................................................................................... 75 3.6 PUHKEKOHTADE JA MATKARADADE SEISUNDIKLASSID .................................................................................................. 78 3.7 KÜLASTAJAUURINGUTE METOODIKA .............................................................................................................................. 79 3.7.1 Külastajauuringute andmemudel........................................................................................... 79 4. KAITSEALUSTE OBJEKTIDE KÜLASTUSSEIRE KORRALDAMISE SOOVITUSED ...........
võimalustega liiklemiseks võib väita, et selline liikumine laudisteedel ei jäta just turvalist muljet inimestele kes peavad neid kasutama, oma haigusest tingituna. KM: Need liigendkohad ja lauad olid erineval tasapinnal ja ratastoolil on esimene ratas liiga väike, inimene võib ninali lennata seal, kui esimene ratas jääb kuskile taha. Nii andis oma hinnangu ratastoolis liikumispuudega inimese hooldaja. Samas ei ole otseselt ühtegi normi või seadust, mis reguleeriks matkaradade või laudisteede ehitamist. Ainuke seadus, mis reguleerib liikumispuuetega inimestele mõeldud ehituslike norme, on aastast 2002. P1: Seal ei ole näiteks matka metsaradade või rannaradade kohta üldse ühtegi sõna, selles mõttes, seda polegi normeeritud või seda asja.. Küll on mingisugused üldised põhimõtted ikka teada. Laudteed peaksid olema piiretega kahel pool. Noh mingi 5 7 senti puit liist peaks jooksma kõrval.
· talvine taimkate põldudel; · väetise majanduslikust optimumist väiksemas koguses kasutamine. Põllumajandustootja hoolivust näitab veeobjekti ja selle ümbruse korrashoid: · allikad ja allikalised alad; · karstialade ja karstilehtrite ümbrus; · veekaitsealad vastavalt kaitsekorralduskavale; · veekogu kaldad, säng, puistu ja kallasraja hooldus, veekaitseribade loomine ja hooldamine, veeobjektidele juurdepääsu tagamine ja matkaradade hooldus, puhkekohtade hooldus. Joonis 3. Põhjavee loodusliku kaitstuse kategooriad22 3. VEEHOID 3.4 Põhja- ja pinnavee hea seisundi säilitamine 3.4.1 Hea seisundi säilitamine Veekogude ja põhjavee hea seisundi säilitamise ja mitterahuldavas seisundis veekogude olukorra parandamise nõude püstitab veepoliitika raamdirektiiv. Põhja- ja pinnavee hea seisundi säilitamine eeldab seda, et veekogude ja põhjavee
annaabi.ee 
