Juudid (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

docx

Juudid ja juutide muusika

Juudid ja juutide muusika Juudid, ka heebrealased, on rahvus, mis asus u 13. sajandil eKr Palestiinasse ja moodustas hiljem Iisraeli ning Juuda elanikkonna; mainitakse allikais III a.-tuh. lõpul eKr. Juudid elavad laialipillatult paljudel maadel; saanud nimetuse juuda hõimu järgi. (Sõna "juut" on pärit heebrea keele sõnast yehudi (), mis tähendab kas 'juudamaalane' ehk Juudamaa (Juuda järgi) elanik või siis Juuda suguharu liige. Juudid hõlmavad aga ka benjaminlasi ja leviite. Kreeka keeles võttis see sõna kuju (Iudaios) ja ladina keeles Judaeus.) Suur osa juute räägib nende rahvaste keeli, kelle hulgas nad elavad, tunnistades judaismi kõrval ka kristlust jt. usundeid. Juudid asusid alates 13. ­ 12. sajandist eKr paiksete põlluharijatena Palestiinas. Kui osa juute maa vallutamise järel 6. sajandi eKr algul viidi sunniviisil Babülooniasse, sai alguse nende hajumine teistele maadele (diasporaa)

Muusika

35

doc

Iisraeli-Palestiina konflikti ajaloolised tagamaad

ja erinevaid ajaloonägemusi. Paljud asjasse pühendamatud kõrvaltvaatajad ja ka mitmed ajakirjanikud arvavad, et probleemi juured on sügaval piirkonna ajaloos. Käesoleva töö 3 ja ajalookäsitlusega püütakse tõestada, et konflikt on vähem kui sada aastat vana ja kaugem ajalugu pole otseselt tänapäeva vastuoludega seotud. Autori arvates esitavad juudid ja islamiusulised palestiinlased ­ erapooletult vaatates ­ võrdselt õigustatud nõudmisi ühele ja samale territooriumile, ehkki erinevatel religioossetel ja ajaloolistel põhjustel. Töös käsitletakse Iisraeli riigi sisest juutide ja palestiinlaste vahelist konflikti, mitte konflikti, mis arenes Iisraeli ja seda ümbritsevate Araabia maade (Egiptuse, Jordaania, Süüria, Liibanoni ning Saudi-Araabia ja Iraagi) vahel ja mida tuntakse kui Iisraeli-Araabia konflikti.

Politoloogia

290

pdf

Holokaust

rahastamise eest. Koostaja  5 Sisukord SUUNISEID HOLOKAUSTI KÄSITLEMISEKS KOOLIS 6 TEABETEKSTE Kronoloogia 12 I. Antisemitism ja holokaust maailmas 12 II. Juudid Eestis 14 Holokaust 16 Sõjakuriteod ja rahvusvaheline õigus 21 Euroopa juutide elu ja kultuur 25 Eesti ja holokaust 30 MÄLESTUSI HOLOKAUSTIST Juudid Eestis 37

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu

48

doc

Iisreali usundilugu - Kordamisküsimuste vastused eksamiks

Iisraeli aja-ja usundlilugu... kordamisküsimused-vastused 1. Ajaloolised allikad. Ülevaade tähtsamatest kirjalikest ja arheoloogilistest allikatest. 2. Põhjused kuningriigi tekkeks. Kohtumõistjad; vilistid. 3. Sauli valimine kuningaks, tema tegevus. 4. Taaveti tõus troonile. Taaveti sisepoliitika ja administratsioon. 5. Taaveti välispoliitika ja vallutused. Taaveti ajaloolisus (McKenzie ,,Kuningas Taavet. Püha terrorist"). 6. Saalomoni valitsusaeg. Sise- ja välispoliitika, templiehitus. 7. Personaaluniooni lagunemine kaheks kuningriigiks. Piiriküsimuse lahendamine. Põhjariik Iisrael kuni Omri valitsusajani. 8. Põhjariik Iisrael omriidide valitsemise ajal. Üldiseloomustus (välissuhted, majandus, ehitustegevus), tähtsamad sündmused. 9. Ahab ja Iisebel. Välissuhted; Assüüria. 10. Jehu ja tema dünastia. Kaananlaste küsimus. 11. Tiglatpileser III reformid Assüürias, tema sõjakäigud Süür

Üldine usundilugu

19

docx

Üldine usundilugu

sajandi lõpupoole. Põhineb Piiblil. Judaism on vanim olemasolev monoteistlik religioon, olles seotud juutide kui "äravalitud rahva" saatusega Palestiinas ja diasporaas. Keskmes on usk ainujumalasse ja juutide äravalitusse, usk Jumala tõotusesse, usk käsuseadusesse ja tulevasse Messiasse. Judaismis ei toimu aktiivset misjonitööd väljapoole. Judaism on etniline religioon, traditsiooniline religioon. Diasporaa ­ väljaspool Iisraeli elavad juudid ehk ka paguluses olevad juudid. Juudisugu liigub mööda emaliini (nt ortodoksetel juutidel). Kõik juudi rahvusest ei ole judaistid. Liturgiline keel heebra keel. Juudi usundis on olulisem koht praktikal kui õpetusel. ,,Religioon kui ühendaja ­ uskumused, tavad, identiteet". JUUDI RAHVAS Askenazi juudid ­ Saksamaal elavad juudid. Nende keeleks: jidis (põhineb saksa murretel); Sefardi juudud ­ Hispaanias elavad juudid. Nende keeleks: ladino (põhineb hispaania keelel);

Kultuur

45

doc

Võrdlev õigussüsteemide ajalugu

Alles mõne sajandi pärast kujunes juutidel omariiklus, kusjuures protsessi kiirendas võitlus vilistitega. Juutidel kujunes siin kaks riiki: · põhjas ­ Iisrael kuningriik, riigiloojaks kuningas Saul · lõunas ­ Juuda kuningriik. Juuda kuningas Taavet (David) (1006-966 e.m.a.)1 valitsemisajal riigid ühendati umbes aastal 1000.e.m.a. Ühendatud riigi pealinnaks sai Jeruusalemm, mis muutus ka silmapaistvaks kultuurikeskuseks. Taaveti ajal vallutasid juudid osa Lõuna-Süüriast, võidukalt lõppes võitlus vilistititega. 1 Tema valitsemisaega on samuti dateeritud 1010-971 e.m.a. või 1004-965. Taaveti järeltulija oli tema poeg Saalomon (965-932 e.m.a.), kes tegeles peamiselt siseprobleemidega, arendas kaubandust, mis muutus kuninga monopoliks. Tema ajal ehitati Jeruusalemmas tempel Jahvele. Pärast Saalomoni surma ühendatud riik lagunes pärast Saalomoni surma taas. Pidevad võitlused Juuda ja Iisraeli vahel 1.2

Õigus

39

docx

Maailmavaated ja usundid

MAAILMAVAATED JA USUNDID 1. loeng Mis on maailmavaade? Vaadete seisukohtade ja veendumuste süsteem, mis püüab vastata filosoofilistele põhiküsimustele (kes on inimene? milline on inimese koht maailmas? mida me teame ja mida ei tea, kuidas me teame? mis on maailm? miks ta selline on? mis on elu ja selle mõte/eesmärk? mis on surm, kas sellele ka midagi järgneb? miks on maailmas kurjus ja kannatused? kus on inimese piirid? mis on õiglus?). Inimese arusaamad endast, elust ja maailmast. Erinevad maailmavaated on katsed vastata sarnastele küsimustele. Maailmavaate omandab inimene elu jooksul, selle keskkonna ja kultuuriga, milles ta üles kasvab. Vaated muutuvad elu jooksul, seda mõjutavad sellised asjaolud nagu haridus, sots. keskkond, ühiskond, aga ka indiv. faktorid nagu isiksuse tüüp. Mõiste on suhteliselt uus, tekkinud klassikalises saksa filosoofias. Juba antiikajal oli teada, et erinevad rahvad näevad maailma erinevalt. Usund ja maailmavaade ei ole üks ja see sama

Usundiõpetus

35

docx

Üldine usundilugu

Kultuurilised eripärad Usupühad · Eid al-Fitr ­ ramadaani paastu lõpp · Eid al-Adha ­ ohverdamise püha ­Peale palverännaku (hadz) lõppu Judaism · Etniline religioon · Traditsiooniline religioon · Diasporaa ­ elamine väljaspool oma kodumaad · ,,religioon kui ühendaja- uskumused, tavad , identiteet Juudi rahvas · Heebrea keel · Juudid Askenazi ­ põhja- Ida Euroopa . Jidisi keel ­ segakeel tänapäeval Põhja ameerikas Sefaradi ­ hispaania . ladin Edot Ha-mizrach ­ iraan · Iisraeli usund · Jeruusalemma templi hävitamine ( 70 m.a.j) Preester · Judaism sünagoog rabi · sümbolid taaveti täht, Taaveti kilp Menora Õpetus · 13 usuartiklit, Shloshah-Asar Ikkarim- MAIMONDES ( 1135-1204)

Usundiõpetus

Meedia

Kommentaarid (0)