DAS MASKULINUM 1) Meessoost olendite nimetused: Der Vater, der Hahn, der Kranke 2) Aastaaegade, kuude, nädalapäevade nimetused: Der Herbst, der März, der Mittwoch NB! Das Frühjahr 3) Ilmakaarte ja tuulte nimetused: Der Osten, der Monsun 4) Mäed, mäestikud: Der Elbrus, der Kaukasus NB! Die Alpen 5) Sõdivad Aasia riigid: Der Jemen, der Iran, der Irak, der Sudan 6) Alkohoolsed joogid: Der Wodka, der Kognak NB! Das Bier 7) Elukutsed: Der Arzt, der Polizist, der Makler 8) Tegusõnast tuletatud nimisõnad: Der Flug, der Sprung, der Anfang 9) Saksamaa jõed: Der Main, der Rhein, der Recker 10) Ilmastikunähtused: Der Schnee, der Regen, der Blitz 11) Planeedid: Der Jupiter, der Saturn, der Merkur 12) Automargid: Der Opel, der Fiat NB! Die Harley Davidson 13) Suffiksid: -er Butter -ler Maler -ner Insener -ling Jüngling -en Boden ...
Maskulinum (m) Femininum (f) Neutrum (n) Plural Nominativ Wer? Was? der kleine Hund die kleine Katze das kleine Kind die kleinen Hunde Kes? Mis? Katzen Kinder ein kleiner Hund eine kleine Katze ein kleines Kind - kleine Hund Katze Kind Akkusativ Wen? Was? Wohin? den kleinen Hund die kleine Katze das kleine Kind die klein...
NOMINATIV nimetav wer? was? kes? mis? GENITIV omastav wessen? kelle? mille? DATIV alaleütlev wem? kellele? millele? AKKUSATIV osastav wen? was? keda? mida? Maskulinum Neutrum Femininum Plural N. der Hund das Haus die Katze die Kinder G. des Hundes des Hauses der Katze der Kinder D. dem Hund dem Haus der Katze den Kindern A. den Hund das Haus die Katze die Kinder Maskulinum Neutrum Femininum Plural N. ein Hund ein Haus eine Katze Kinder G. eines Hundes eines Hauses einer Katze Kinder D
NOMINATIV nimetav wer? was? kes? mis? GENITIV omastav wessen? kelle? mille? DATIV alaleütlev wem? kellele? millele? AKKUSATIV osastav wen? was? keda? mida? Maskulinum Neutrum Femininum Plural N. der Hund das Haus die Katze die Kinder G. des Hundes des Hauses der Katze der Kinder D. dem Hund dem Haus der Katze den Kindern A. den Hund das Haus die Katze die Kinder Maskulinum Neutrum Femininum Plural N. ein Hund ein Haus eine Katze Kinder G. eines Hundes eines Hauses einer Katze Kinder D
Deklination von Nomen 1. Beispiel (mit Bestimmten Artikeln) Singular Kasus Maskulinum Femininum Neutrum Nominativ (1. Fall) der Mann die Frau das Kind Genitiv (2.Fall) des Mannes der Frau des Kindes Dativ (3. Fall) dem Mann(e) der Frau dem Kind(e) Akkusativ (4. Fall) den Mann die Frau das Kind Plural Kasus Maskulinum Femininum Neutrum Nominativ (1
1.Nimisõnal on 4 käänet: der Nominativ wer? was? kes? mis? der Genitiv wessen? kelle? mille? der Dativ wem? kellele? millele? der Akkusativ wen? was? keda? mida? 2. Deklination der Adjektive mit bestimmen. Kasus Maskulinum Femininum Neutrum Plural Nominativ der alte Mann die junge Frau das kleine Kind die schönen (kes? mis?) Tiere Genitiv (kelle? des alten der jungen des kleinen der schönen mille?) Mannes Frau Kind Tiere Dativ (kellele? Dem alten der jungen dem kleinen den schönen millele? kus
Omadussõna käänamine Omadussõnal on kaks käändkonda tugav ja nõrk käändkond. Tugev käändkond Singular Singular Singular Plural Maskulinum(der) Neutrum(das) Femininum(die) Nominativ straker Wind frisches Brot helle Sonne schöne Ferien Akkusativ starken Wind frisches Brot helle Sonne schöne Ferien Dativ starkem Wind frischem Brot heller Sonne schönen Ferien Genitiv starken Wind frischen Brot heller Sonne schöner Ferien Omadussõna kuulub tugevasse käändkonda, kui tema ees ei ole artiklit ega asesõna. Sel juhul lisatakse omadussõnale määrava artikli lõpud, väljaarvatud meessoo ja kesksoo genitiiv, kus lõpp on -en. Ilma artiklita või asesõnata esineb omadussõna võrdlemisi har...
KÄÄNDED - casus • Nominativus – nom. – nimetav- kes? mis? • Genitivus – gen. – omastav – kelle? mille? • Dativus – dat. – alaleütlev – kellele? millele? • Accusativus – acc. – osastav – keda? mida? kuhu? • Ablativus – abl. – määruse kääne – kellega? millega? kuidas? kus? • Vocativus – voc. – ütte kääne – kes? Mis? KOLM GRAMMATILIST SUGU • MEESSUGU – genus masculinum – M • NAISSUGU – genus femininum - F • KESKSUGU – genus neutrum - N KAKS ARVU AINSUS - singularis MITMUS – pluralis • Nimisõnadel on viis KÄÄNDKONDA e DECLINATIO • Tegusõnadel on neli PÖÖRDKONDA e CONIUCATIO * Kuus AJAVORMI: olevik, lihtminevik, lihttulevik, täisminevik, enneminevik, teine tulevik Sõnaraamatus.... /näide, millised andmed on sõnaraamatust leitavad.../ • Puella, ae f – tüdruk - Genitiivi lõpp –ae näitab sõna kuulumist I käändkonda - Tähis f (femininum) nä...
Zum Supermarkt - Marketisse Zur Schule - kooli Deklination - Käänamine Nominativ – Nimetav, Kes?/Mis? Wer?/Was? Genitiv – Omastav, Kelle?/Mille? Wessen? Ainult Kelle?/Mille? Oma. Dativ – Alaleütlev, Kellele?/Millele? Wem? Mit – kellegagi koos Akkustetiv – Osastav, Keda?/Mida? Wen?/Was? G. Isa poeg der Son des Vaters Ema laps Das Kind der Mutter Maskulinum Neutrum Femininum Plural Nominativ der Hund das Haus die Katze die Kinder Genitiv des Hundes des Hauses der Katze der Kinder Dativ dem Hund dem Haus der Katze die Kinder Akkusetiv den Hund das Haus die Katze die Kinder Maskulinum Neutrum Femininum Plural
Keeleteaduse alused 1. Osa EKSAM 04.12.12 Moodles 2 kohustuslikku tööd: kodutöö ühest keelest ja morfoloogia test. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. Märgil on vorm ja tähendus, mis on omavahel süsteemis. Keelel on kommunikatiivne ehk suhtlemis situatsioon. On signaali saatja ja selle vastuvõtja. Signaalil on kood(märgisüsteem) ja see liigub mööda kanalit. Märkide klassikaline liigitus: - Sümbolid(puudub seos vormi ja tähenduse vahel) - Ikoonid(seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel, metafoorika) - Indeksid(seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järledusel) Inimkeele olemuslikud omadused 1. Keelemärgi arbitraarsus ehk motiveeritus kehtib ainult sümbolite puhul. 2. Keelemärid diskreetsus ehks eristatavus igal sõnal on oma terviklikkus, kindel tähendus. Ei kehti paralingvistiliste(hääletämberiga sujuv üleminek, ...
1. Keel kui märgisüsteem. Märgi mõiste ja kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele olemuslikud omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märk = vorm + tähendus Märgid on: * sümbol – keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt „hobune“) * ikoon – märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. * indeks – vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Kommunikatiivne situatsioon - Keelel on kommunikatiivne ehk suhtlemise situatsioon. On signaali saatja ja selle vastuvõtja. Signaalil on kood(märgisüsteem), mis liigub mööda kanalit. Inimkeele olemuslikud omadused: * Keelemärgi arbitraarsus e motiveeri...
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse/Keeleteaduse alused 1. Kordamisküsimused sügisel 2015. 1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. • Märk = vorm + tähendus • Märkide liigid – sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) – ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) – indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel) • Kommunikatiivne situatsioon: KOOD (märgisüsteem) SIGNAAL _____________________ SAATJA _____KANAL__________VASTUVÕTJA (kõneleja) (kuulaja) MÜRA Inimkeele olemuslikud omadused: • keelemärgi arbitraarsus ehk motiveerimatus – aga:...
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse vana-kreeka ladina – romaani keeled gooti, ülemsaksa, alamsaksa – germaani keeled sanskrit – indoiraani (indoaaria) Sissejuhatus üldkeeleteadusesse/Keeleteaduse alused 1. Kordamisküsimused sügisel 2015. 1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks Kommunikatiivne situatsioon: On 2 osalist – saatja (kõneleja) ja vastuvõtja (kuulaja). Kõneleja saadab signaali kuulajale. Signaal levib mööda mingit kanalit (visuaalne, kuulmise teel). Peab olema mingi vahend, millesse paned oma sõnumi (kood, märgisüsteem) ning tavaliselt on ka mingi müra, mis segab. Inimkeele omadused: •keelemärgi arbitraarsus ehk motiveerimatus –aga: ikoonid ja indeksid; •keelemärgi diskreetsus ehk eristatavus –aga: paralingvistilised ja ekstralingvistilised vahendid; •keelesüsteemi duaalsus •keelelise suhtluse...
analüütiline; 3) reduplikatsioon korratakse mingit osa sõnast: nt sini-sinine tähendab kordust, paljusust Tavalisi grammatilisi kategooriaid: Arv näitab sõnaga viidatud objektide hulka · Singular · Pluural · Duaal kahel objektil on erinev väljendusviis. Eesti keeles on sellest jälgi: nt mõlemad (eraldi pöördelõppe meil selle jaoks pole). Klass nimisõnade jagunemine rühmadesse (klassidesse), millele vastavalt see sõna grammatiliselt käitub. - Maskulinum - Femininum - Neutrum Kääne näitab ,mis roll on objektil lauses Instruktiiv nt lehvivi hõlmu tsi; päris kääne pole, sest kõigist sõnadest teha ei saa: nt meilitsi, telefonitsi Määratus e. definiitsus definiitset artiklit kasutatakse, kui mingit objekti on juba mainitud, see pole lause küsimus, vaid on seotud teksti ja olukorraga. Definiitne on selline nimisõna fraas, millele kõneleja arvates on kuulajal iseseisev ligipääs.
1) Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märgid on: - sümbol keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt ,,hobune") - ikoon märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. - indeks vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Inimeste keel on kõige keerulisem (kvaliteetsem). Inimene kasutab nii verbaalselt kui mitteverbaalset keelt. Keelelise suhtluse kõige tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus hõlmab paralingvistilisi (intonatsioon, tämber, toon jne) ja ekstralingvistilisi (asend, zestid, miimika, pilgud jne) vahen...
1) Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märgid on: - sümbol keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt ,,hobune") - ikoon märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. - indeks vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Inimeste keel on kõige keerulisem (kvaliteetsem). Inimene kasutab nii verbaalselt kui mitteverbaalset keelt. Keelelise suhtluse kõige tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus hõlmab paralingvistilisi (intonatsioon, tämber, toon jne) ja ekstralingvistilisi (as...
Sissejuhatus üldkeeleteadustesse Õpik F. Karlsson ''Üldkeeleteadus''- digilaenutus ebrary Mis on keel? Keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keeleliselt ehk verbaalse suhtlsuse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. *Keel on üks inimese kognitiivsetest võimetest, võrreldav kuulmise ja nägemisega. Iga teaduslik lähenemine tahab liigitada ja defineerida, keeleteaduslik ka. Keel kui uurimisobjekt ja selle süstematiseerimine. -Kommunikatsioonisüsteem -keeleteaduse uurimisobjekt Tähenduse, funktsiooni poolt keelt vaadates näeme keeles teistsuguseid jaotusi kui struktuuri poolt vaadates. Üldkeeleteadus (general linguistics) Keeledeadus ehk lingvistika. Viipekeel,, sümbolite keel, on siiski võime keelt edastada. See kuidas me keelt kasutame sõltub sellest mida kuuleme ja näeme. Keele allsüsteemid · Foneetika-hääldus, häälikud · Fonoloogia-silbid · Morfoloogia-käände lõp...
Selles ei ole mitte keegi süüdi. Ich weiß nichts davon. Ma ei tea sellest midagi Kõrvalekaldeid saksa lause ülaltoodud seaduspärasustest esineb kõige sagedamini igapäevases kõnekeeles ja dialoogis. 1 ARTIKKEL Reeglina kasutatakse saksa keeles kõiki nimisõnu artikliga, mis määrab kindlaks 1. nimisõna soo "der Freund" meesugu Maskulinum (M) "die Stadt" naissugu Femininum (F) "das Zimmer" kesksugu Neutrum (N) 2. nimisõna arvu "der Junge" Singular/ainsus "die Jungen" Plural/mitmus 3. nimisõna käände "dem Mann" Dativ "des Mannes Genitiv Artiklid võivad olla määravad (der bestimmte Artikel)
grammatilisi) · abisõnad e analüütiline väljendusviis alalütlev kääne järelsõna ,,peale " (dativ) · reduplikatsioon tavaliselt tüve kordus, nt. väga-väga · Tavalisemaid grammatilisi kategooriaid · Arv e numerus singular / duaal / pluural, mittegrammatiline duaal: kumma, teineteise · Klass ka liigitamine, sealhulgas sugu e genus maskulinum / femininum / neutrum; elus / elutu; inimene / mitteinimene, sõna teatud soost käitub teatud viisil · Kääne e casus eesti keeles 14 tk, kääne annab sõnadele lauses rolli, eessõnade kasutamise asemel lisatakse sõnade lõppu mingeid morfeeme · Määratus e definiitsus inglise keeles artiklid: a, the, eesti keeles: üks, see, mingi, definiitne kuulajal on referendile iseseisev juurdepääs
; let's go, let us go (vt. tok pisini k. personaalnoomemid. Kodus: mi, mitupela, mitripela, mipela, yumitupela, yumitripela, yumi (määrata klusiivsus - in / eks) mi (üks) mipela - eks yumi - in (neut.) mitupela - eks yumitupela - in mitripela - eks yumitripeal - in Trageli konspekt 13.10.2010 Tavalisemad grammatilised kategooriad Arv ehk numerus singular/pluural/(duaal ...) Klass, sealhulgas sugu ehk genus maskulinum / femininum / neutrum ja ka nt elus /elutu, inimene /mitteinimene Määratus ehk definiitsus Kääne ehk casus Võrdlus positiiv / komparatiiv / superlatiiv Aeg ehk tempus Isik ehk persona Kõneviis ehk modus Tegumood ehk genus aktiiv / passiiv; personaal /impersonaal Laad ehk aspekt: lõpetatud / lõpetamata; tulemuslik / mittetulemuslik; punktuaalne / duratiivne; progressiivne Polaarsus: jaatus ja eitus
Asesõna ehk pronoomen (pro+nomini `substantiivi asemel') Määrasõna ehk kvantor Abisõnad (artiklid, pre ja postpositsioonid, abiverbid, partiklid jm) Tavalisemad grammatilised kategooriad Arv ehk numerus singular/pluural/ (duaal ...) Sõnadega viitad objektide arvule. Loendades peavad objektid mingi tunnuse põhjal sarnanema. Klass, sealhulgas sugu ehk genus maskulinum / femininum / neutrum ja ka nt elus /elutu, inimene /mitteinimene Määratus ehk definiitsus Kääne ehk casus need ei ole eesti keele 14 käänet! Kannavad semantilist rolli lauses. Võrdlus positiiv / komparatiiv / superlatiiv Aeg ehk tempus Isik ehk persona Kõneviis ehk modus Tegumood ehk genus aktiiv / passiiv; personaal /impersonaal Laad ehk aspekt: lõpetatud / lõpetamata; tulemuslik / mittetulemuslik;