kõnes on andestamatud, sest hämavad informatsiooni; Interpretatsioon peab olema ühene 4. Missuguse kultuuritüübi põhireeglitega sobivad kokku järgnevad laused? ,,Ära keeruta! Asu asja juurde!" Nõrga kontekstiga kultuuriga 5. Missuguse kultuuritüübi põhireeglitega sobivad kokku järgnevad laused? ,,Sellega hoidsime kõvasti aega kokku. Seekord me aega ei raisanud." Monokroonsed kultuurid 6. Võrrelge maskuliinset ja feminiinset kultuuri. · Maskuliinsetes ühiskondades ollakse orienteeritud rahale ning asjadele, tähtis on võim ja edasiliikumine. Feminiinsed ühiskonnad väärtustavad pigem elukvaliteeti, on orienteeritud abistamisele ning hoolitsusele. · Maskuliinsetes kultuurides on soorollid kindlalt erinevad, rõhutatakse eneseteostust, tulemuslikkust ja sõltumatust. Feminiinsetes kultuurides ei ole
*Tegutsemisviisid ja kombed kehtivad kõigi jaoks. *Usk individuaalsetesse otsustesse. *Rõhk individuaalsel initsiatiivil ja saavutustel, eestvedamise ideaal. *Igaühel on õigus eraelule ja isiklikule arvamusele. *Ei eeldata, et organisatsioonid kannavad töötajate eest hoolt hällisthauani. MADAL INDIVIDUALISM - Equador, Panama, Kolumbia 34. Kirjeldage G.Hofstede kultuuridimensioone: -maskuliinsus-feminiinsus Maskuliinsetes ühiskondades ollakse orienteeritud rahale ning asjadele, tähtis on võim ja edasiliikumine. Feminiinsed ühiskonnad väärtustavad pigem elukvaliteeti, on orienteeritud abistamisele ning hoolitsusele. Maskuliinsetes kultuurides on soorollid kindlalt erinevad, rõhutatakse eneseteostust, tulemuslikkust ja sõltumatust. Feminiinsetes kultuurides ei ole soorollid fikseeritud, oluline on keskkond ja elulaad, väärtustatakse teenindust ja vastastikust sõltuvust
Madal individualism (Ecuador, Panama, Colombia): • … Lühidalt: ’Üksildus, sõltumatus, eesmärgid, konfliktid’ vs ’Perekond, konformsus, sise-välisgrupi erinevused’ 33. Kirjeldage G.Hofstede maskuliinsus-feminiinsus kultuuridimensiooni (vastuses ärge kasutage väljendit „ja vastupidi“ või midagi analoogset). Nimetage mõned madala vs kõrge maskuliinsuse-feminiinsuse dimensiooniga riigid. Maskuliinsetes ühiskondades ollakse orienteeritud rahale ning asjadele, tähtis on võim ja edasiliikumine. Feminiinsed ühiskonnad väärtustavad pigem elukvaliteeti, on orienteeritud abistamisele ning hoolitsusele. Maskuliinsetes kultuurides on soorollid kindlalt erinevad, rõhutatakse eneseteostust, tulemuslikkust ja sõltumatust. Feminiinsetes kultuurides ei ole soorollid fikseeritud, oluline on keskkond ja elulaad, väärtustatakse teenindust ja vastastikust sõltuvust
väärtusi. Ka erinevaid organisatsioone saab seostada erinevate väärtustega äriorganisatsioonidel on pigem maskuliinsed ja haiglatel pigem feminiinsed eesmärgid. Mainori kõrgkool Taani kuulub ka femiinsesse ühiskonda, kus väärtustatakse pigem elukvaliteeti, ollakse orienteeritud abistamisele ning hoolitsusele. Feminiinsetes kultuurides ei ole seevastu soorollid fikseeritud, oluline on keskkond ja elulaad, väärtustatakse teenindust ja vastastikust sõltuvust. Maskuliinsetes kultuurides on tugev saavutusmotivatsioon, tööd nähakse elu keskmena, suhtutakse positiivselt, kui firma sekkub eraellu; tööstress on suurem. Tehakse suurt vahet samal positsioonil olevate naiste ja meeste vahel; tunnustus ning edutamine on tähtis tööga rahulolemiseks. http://en.wikipedia.org/wiki/Geert_Hofstede http://sinine.ehi.ee/ehi/oppetool/lopetajad/altrov/altrov1.html Kokkuvõtte
Usk individuaalsetesse otsustesse. Rõhk individuaalsel initsiatiivil ja saavutustel, eestvedamise ideaal. Igaühel on õigus eraelule ja isiklikule arvamusele. Ei eeldata, et organisatsioonid kannavad töötajate eest hoolt hällist hauani. o MADAL INDIVIDUALISM Equador, Panama, Kolumbia · MASKULIINSUS - FEMINIINSUS: feminiinsetes maades hinnatakse hoolitsust jms., maskuliinsetes saavutusi ja võimu. o Maskuliinsetes ühiskondades ollakse orienteeritud rahale ning asjadele, tähtis on võim ja edasiliikumine. o Feminiinsed ühiskonnad väärtustavad pigem elukvaliteeti, on orienteeritud abistamisele ning hoolitsusele. o Maskuliinsetes kultuurides on soorollid kindlalt erinevad, rõhutatakse eneseteostust, tulemuslikkust ja sõltumatust. o Feminiinsetes kultuurides ei ole soorollid fikseeritud, oluline on keskkond ja
tundma Konkureerivad harvad sagedased pakkumised 13. Millistes riikides on naistega ärialustamine mingli määral tabu, too ka näiteid? 1. islamimaades 2. Jaapan. Naised on seal peamiselt perenaised, kes ei asu kõrgemasse ärisse. 14. Mida tähendab maskuliinsus ja feminiinsus ja kuidas nad mõjutavad ärisuhteid? Maskuliinsetes ühiskondades ollakse orienteeritud rahale ning asjadele, tähtis on võim ja edasiliikumine. Soorollid on kindlalt erinevad, rõhutatakse eneseteostust, tulemuslikkust ja sõltumatust. Väga tugev on saavutusmotivatsioon, tööd nähakse elu keskmena, suhtutakse positiivselt, kui firma sekkub eraellu; tööstress on suurem. Tehakse suurt vahet samal positsioonil olevate naiste ja meeste vahel; tunnustus ning edutamine on tähtis tööga rahulolemiseks. (Jaapan, islamimaad)
1) Ülema ja alluva vahekord. 2) Vanade austamine. 3) Kaebuste liikumine. 4) Juhtimine. - Võimudistants - tähelepanu pööramine ametlikule hierarhiale. Ebakindlustuse vältimine (välditakse riske, eelistatakse kindlaid reegleid): 1) Emotsionaalne vajadus reeglite järele. 2) Formaliseerimine, standardimine ja organisatsiooni rituaalid. 3) Organisatsiooni mudel. 4) Plaaimine. 5) Aeg ja täpsus. 6) Emotsioonid. Maksuliinsus ja feminiinsus (feminiinsetes maades hinnatakse hoolitsust jms, maskuliinsetes saavutusi ja võimu): 1) Konkurents. 2) Saavutused ja suhted. 3) Elukvaliteet. 4) Karjäär. 5) Käitumine. 6) Soolised küsimused. 22 Karjääri plaanimine Erinevatest vaatenurkadest: - Objektiivne karjäär - ametikohtade jada, millel inimene omaelu ajal on töötanud. - Subjektiivne karjäär koosneb väärtuste, hoiakute ja motivatsiooni muutumisest inimeste elu jooksul. Karjääri plaanimise eesmärgid:
väärtushinnangud. Maskuliinsemad kultuurid on pigem soojema kliimaga aladel ja feminiinsemad külmema kliimaga aladel. mehelikke" väärtushinnanguid, milleks on saavutused ja ambitsioonid ning teevad selget vahet meeste ja naiste rollide vahel. Madala maskuliinsusindeksiga e feminiinsetele väärtustele nagu elukvaliteet, teenimine, hoolitsus. Sellistes kultuurides huvituvad ka mehed elu kvaliteedist ning üldiselt ollakse vähem karjäärile orienteeritud kui maskuliinsetes kultuurides. Saavutustele orienteeritud maskuliinses ühiskonnas õpivad nii poisid kui tüdrukud olema auahned ning võitlushimulised, püütakse olla klassi parim õpilane. Feminiinses ehk elu kvaliteedile suunatud ühiskonnas õpivad poisid ja tüdrukud olema vaoshoitud ning vähenõudlikud, auahnust ja konkurentsi ei peeta vooruseks, õppetöös on rõhuasetus rohkem kooperatiivsetel töömeetoditel. EBAKINDLUSE TALUMINE (HOFSTEDE)
protseduurid peaks samuti lähtuma organisatsiooni kultuurist. Schuler võttis kasutusele organisatsioonikultuuri mõju hindamiseks Hofstede poolt välja töötatud maailma rahvaste kultuuride mõõtmiseks kasutatavad näitajad: Individualism ja kollektivism mina-meie rõhuasetus. Võimudistants aktsepteeritakse eri määral. Ebakindluse vältimine välditakse riske, eelistatakse kindlaid reegleid. Maskuliinsus ja feminiinsus feminiinsetes maades hinnatakse hoolitsust, maskuliinsetes aga saavutusi ja võimu. III osa Väljakutsed strateegilisele personalijuhtimisele 10. Personalijuhtimise keskkond Ümbritsev keskond avaldab organisatsioonile otsest mõju muutused väljaspool organisatsiooni kutsuvad esile vajaduse muutusteks organisatsiooni sees. Väliskkeskkona muuta on enamasti väga raske, kuid saab muutusi hoolikalt jälgida. Jälgimise abil on võimalik trende ära tunda. Konkurentsieelise saavutab see, kes liigub teistest vähemalt sammu eespool.
autokraatlik juhtimisstiil (tugevamal on õigus), alluvad ootavad juhendamist, suurem kontroll (arvatakse, et inimesed põlgavad tööd) Väike võimudistants (Austria, Taani, Uus-Meremaa)-Võim võib kanduda ühelt inimeselt teisele. Kõik on sündinud võrdselt. Juht ja alluv on võrdsed ja juht peab lugupidamise ära teenima, töötajad initsatiivikamad. 3) Maskuliinsus vs feminiinsus kahe soo emotsionaalsed rollid. Maskuliinsetes ühiskondades (Jaapan, Itaalia, Austria) domineerivad mehelikkus ja mehelikud väärtused nagu iseseisvus, karjäär, edukus,tulemustele orienteeritus, saavutus.Usutakse, et mehed on võitlejad ning naised peavad mehi julgustama ning olema ka ise tugevad. Feminiinsetes riikides (Skandinaavia-Norra, Rootsi, Taani, Soome) on oluline sugude võrdsus, võrdsed võimalused, koostöö, kompromiss, hoolimine. 13
D Teadlikkuse mudel - põhineb tarbijate bränditeadlikkuse tõstmisel eristamaks antud brändi teistest omalaadsetest. Selles mudelis sisalduvad assotsiatsioonide loomine, metafoorid, huumor ja teised kaudse reklaami vormid. Sobib kultuuridesse, mis vajavad bränditeadlikkust kui ühte usalduse alustala nagu enamus kollektivistlikke kultuure (nt Hispaania). Kuna mudel ei sisalda veenmistaktikaid, siis võib ta olla suhteliselt ebaedukas maskuliinsetes ja individualistlikes kultuurides (nt Ameerika). D Meeldivuse mudel - põhineb hüpoteesil, et reklaami meeldivus viib ka brändi meeldivuseni. Nii töötab reklaam peamiselt kollektivistlikes keskkondades kus esineb nõrk ebaedu vältimise ilming. Meeldivuse mudel on enimlevinud Jaapani reklaaminduses, kus meeldivuse alusel luuakse tarbijaga sõprussuhted ning seeläbi saavutatakse tarbija usaldus ja lojaalsus.
Kõrge maskuliinsusindeksiga kultuurid omavad Hofstede järgi "mehelikke" väärtushinnanguid, milleks on saavutused ja ambitsioonid ning teevad selget vahet meeste ja naiste rollide vahel. Madala maskuliinsusindeksiga kultuurid, mis Hofstede järgi kuuluvad feminiinsete hulka, on rohkem orienteeritud "feminiinsetele" väärtustele nagu elukvaliteet, teenimine, hoolitsus. Sellistes kultuurides huvituvad ka mehed elu kvaliteedist ning üldiselt ollakse vähem karjäärile orienteeritud kui maskuliinsetes kultuurides. Hofstede järgi on kõige feminiinsemateks maadeks Soome (maskuliinsuse indeks 26), edasi Taani (16), Holland (14), Norra (8) ja Rootsi (5) kui kõige feminiinsem maa. Enamik Euroopa maid on siiski maskuliinsed - kõige maskuliinsem on Austria (79), järgneb Itaalia (70), `Sveits (70), Iiri (68) ja Suurbritannia (66). Kohati on seda dimensiooni nimetatud ka nii et ühel pool on ennast kehtestavad/materialistlikud kultuurid kus meeste
Kõrge maskuliinsusindeksiga kultuurid omavad Hofstede järgi "mehelikke" väärtushinnanguid, milleks on saavutused ja ambitsioonid ning teevad selget vahet meeste ja naiste rollide vahel. Madala maskuliinsusindeksiga kultuurid, mis Hofstede järgi kuuluvad feminiinsete hulka, on rohkem orienteeritud "feminiinsetele" väärtustele nagu elukvaliteet, teenimine, hoolitsus. Sellistes kultuurides huvituvad ka mehed elu kvaliteedist ning üldiselt ollakse vähem karjäärile orienteeritud kui maskuliinsetes kultuurides (Hofstede 1991:81-82) . Hofstede järgi on kõige feminiinsemateks maadeks Soome (maskuliinsuse indeks 26), edasi Taani (16), Holland (14), Norra (8) ja Rootsi (5) kui kõige feminiinsem maa. Enamik Euroopa maid on siiski maskuliinsed - kõige maskuliinsem on Austria (79), järgneb Itaalia (70), `Sveits (70), Iiri (68) ja Suurbritannia (66). Kohati on seda dimensiooni nimetatud ka nii et ühel pool on ennast kehtestavad/materialistlikud
Kollektivistlikes (Aafrika, Aasia, Lõuna-Ameerika) kultuurides peetakse oluliseks indiviidi allumist grupile, grupisisest harmooniat ja kokkukuuluvustunnet. Nüüdisaegne majanduspoliitika lähtub enamasti kultuuri neljast dimensioonist. Maskuliinsus/feminiinsus. Maskuliinsust (mehelikkust) seostatakse tugevuse, võistluslik- kuse ja julgusega, feminiinsust (naiselikkust) aga huviga kodu, laste ja inimsuhete vastu. Maskuliinsetes kultuurides domineerivad mehelikud väärtushinnangud, st nii mehed kui ka naised arvavad, et rollijaotus peaks olema selgelt eristuv (naised peaksid huvituma elu kvaliteedist, mehed aga eneseteostusest ja materiaalsest heaolust). Feminiinsetes kultuurides domineerivad naiselikud väärtushinnangud, st sellistes kultuurides huvituvad ka mehed elu kvaliteedist ja nad on vähem auahned kui maskuliinse kultuuri mehed. See ei tähenda mui- dugi,
ambitsioonid ning teevad selget vahet meeste ja naiste rollide vahel. Madala maskuliinsusindeksiga kultuurid, mis Hofstede järgi kuuluvad feminiinsete hulka, on rohkem orienteeritud "feminiinsetele" väärtustele nagu elukvaliteet, teenimine, hoolitsus. Sellistes kultuurides huvituvad ka mehed elu kvaliteedist ning üldiselt ollakse vähem karjäärile orienteeritud kui maskuliinsetes kultuurides. Hofstede järgi on kõige feminiinsemateks maadeks Soome (maskuliinsuse indeks 26), edasi Taani (16), Holland (14), Norra (8) ja Rootsi (5) kui kõige feminiinsem maa. Enamik Euroopa maid on siiski maskuliinsed - kõige maskuliinsem on Austria (79), järgneb Itaalia (70), `Sveits (70), Iiri (68) ja Suurbritannia (66). Kohati on seda dimensiooni nimetatud ka nii et ühel pool on ennast kehtestavad/materialistlikud kultuurid kus meeste ja naiste rollid on
annaabi.ee 
