Vaimne areng Sõnavara ja kõnest arusaamise oskus suureneb. Laps õpib tegutsema ümbritsevast saadud kujutlusi kasutades. Mängides saab laps kasutada oma meeli, areneb tähelepanu, mälu, mõtlemine. Mängides õpib laps kõike kõige paremini. Esteetiline areng Mängides arenevad lapse kunstilised oskused tema tajud (värvi-, vormi- ja ruumitaju) saavad hoopis teise tähenduse. Mängides saavad lapsed loovalt oma teadmisi ja oskusi kasutada. Poisid: Kasutavad end riietades ja mängides maskuliinseid värve ega pööra nendele erilist tähelepanu. Tihtipeale ei pööra nad üldse oma tähelepanu sellele, milline keegi välja näeb. Keskendutakse rohkem üldpildile, mitte detailidele. Tüdrukud: Kasutavad end riietades ja mängides võimalikult palju erinevaid värve. Ilu-, värvi-, vormi ja ruumitaju on neil palju parem kui poistel. Tüdrkud kohe oskavad selliseid asju märgata. Eetiline areng Laps õpib mõistma õigesti, mis on õige ja mis on väär. Laps võtab omaks ettenäidatud
Siiski oli kultus ühtesulanud juba tuttavate tõekspidamisetega, kohalike kultustega ning Isist nähti kui uut kehastust eelnevatele kujudele (näiteks peeti Isist Kybele kehastuseks). Ta tõi roomlastele uudsust ja edasiminekut, uusi palgeid, mille juured ulatusid aegade taha, Isis oli ,,sissetoodud" jumalakuju, mis ilmestas kohaliku pantenoni, andis võimaluse samastuda uue kujuga läbi rituaalide. Isise suurim võistleja oli Pärsia päritolu Mithra, kelle teenimises oli selgesti märgta maskuliinseid jooni ja kes seetõttu oligi populaarne sõjameeste hulgas. Naised olid Mithra kultusest täielikult välja lülitatud. Isise kultusest mehed täielikult välja lülitatud ei olnud, säilinud on üks Isise kultuse preestrite nimekiri, kus mainitakse 26 preestrit, kellest kuus on naised. Need naised kuulusid provintsiaristokraatiasse ja nende mehed oli tavaliselt ametnikud. Preestrid ja preestrinnad
Hofstede tõi esile faktoreid, mille alusel saab eristada maade kultuure. Maskuliinsus/feminiinsus näitab, kuivõrd kultuuris domineerivad mehed ja „mehelikud“ väärtused – iseseisvus ja karjäär. Koolisüsteem on orienteeritud saavutustele ning mõned erialad on koondunud meeste, teised naiste kätte. Majanduslikku edukust peetakse tähtsamaks kui keskkonnakaitset ja rohkem on levinud suuremastaabilised organisatsioonid ja projektid. Isiksuse tasandil väljendavad maskuliinseid tendentse edasipüüdlikkus, võistluslikkus ning rikkuse ja asjade tähtsustamine. Edukad pälvivad tunnustust kõrge staatuse või majandusliku jõukuse kujul. Maskuliinseteks või pidada Jaapanit, Austriat, Venetsueelat ja Itaaliat. Feminiinsetes kultuurides peetakse oluliseks sugude võrdsust, mis ilmneb selles, et meeste ja naiste käitumise stereotüübid sarnanevad. Nii mehed kui ka naised võivad olla perekonna ülalpidajaks. Koolisüsteem on
Minnakse ühe kaaslase juurest teise juurde. Püütakse leida kõrget hinnangut, teada saada oma rolli koosolemises, vallutatakse ja ollakse vallutatud. Teostub internaliseerumine ja uued objektid saavad oma representatsiooni. Need kompenseerivad osaliselt primaarseid representatsioone. (Mangs, Martell 2000:316) Uute objektivalikute puhul on tähtis, et nad oleksid perekonnavälised ja neil oleks erootiline hõivang, kuigi mitteteadlik. See hõivang hõlmab nii maskuliinseid kui ka feminiinseid jooni, mis identifitseerumise ja internaliseerumisega saavad adekvaatsed proportsioonid. (Mangs, Martell 2000:316) Varane noorukiiga on imetlemise, iidolite ja fanatismi aeg. Endistest objektidest mõnevõrra vähenenud hõivangud paigutatakse nüüd uutesse objektidesse. Enesestmõistetavalt on oluline, et nooruk on saanud luua nii positiivse suhte vanemaga, mis vaatamata teismeea katsumustele alles jääb. (Mangs, Martell 2000:316)
soostereotüüpide kütkes kui eestlased. Selgitades Eesti inimeste väärtuspildi maskuliinsustfeminiinsust, selgus, et vastu ootusi on Eestis nii naiste kui meeste väärtusmustris selges ülekaalus postmodernistlikule ühiskonnale omased feminiinsed ehk "pehmed väärtused". Sealjuures ei erine oluliselt ka erinevate põlvkondade meestenaiste väärtushinnangud, küll aga kohalike rahvuskogukondade omad. Mõlemast soost mitteeestlased kalduvad enam aktsepteerima maskuliinseid ehk "tugevaid väärtusi" edukust, tugevust , jõudu, enda maksmapanemist jms kui eestlased. Kuigi Eesti ühiskonnas on soostereotüüpsed hoiakud laialt levinud seda nii meeste kui naiste seas, on naised siiski mõnevõrra modernsemate vaadetega kui mehed.Soolised lahknevused rolliarusaamades ilmnevad eelkõige nendes küsimustes, mis puudutavad kummagi soo traditsioonilisi võimupositsioone. Mida haritumate ja nooremate meeste
Uutes ja ebaselgetes olukordades ei tunta ennast ebamugavalt, pigem suhtutakse neisse uudishimuga. Reeglitesse suhtutakse loominguliselt mida järgida ei saa, seda tuleb muuta. Ebakindlust halvasti taluvates riikides on seevastu palju täpseid seadusi ja reegleid, millest tuleb alati ka kinni pidada. Elanikel on kindel ettekujutus, mis on hea, mis halb; ebakindlust ja kõhklemist ei taluta. 4) Maskuliinsus-feminiinsus näitab, kuivõrd rõhutatakse kultuuris maskuliinseid väärtusi (edukus, ambitsioonikus, materiaalsed väärtused) vastandina feminiinsetele väärtustele (elukvaliteet, meeldivad inimsuhted, vastastikune hoolivus ja sõltuvus). 5) Pikaajaline orientatsioon näitab, kuivõrd on ühiskond pühendunud traditsioonilistele, tulevikku suunatud väärtustele nagu kokkuhoidlikkus ja püsivus. Pikaajalise orientatsiooniga maades on kõrge töö-eetika. 1.3 Väärtused
Maskuliinsus/feminiinsus näitab, kuivõrd kultuuris domineerivad mehed ja „mehelikud“ väärtused – iseseisvus ja karjäär. Koolisüsteem on orienteeritud saavutustele ning mõned erialad on koondunud meeste, teised naiste kätte. Majanduslikku edukust peetakse tähtsamaks kui keskkonnakaitset ja rohkem on levinud suuremastaabilised organisatsioonid ja projektid. Isiksuse tasandil väljendavad maskuliinseid tendentse edasipüüdlikkus, võistluslikkus ning rikkuse ja asjade tähtsustamine. Edukad pälvivad tunnustust kõrge staatuse või majandusliku jõukuse kujul. Maskuliinseteks või pidada Jaapanit, Austriat, Venetsueelat ja Itaaliat. Feminiinsetes kultuurides peetakse oluliseks sugude võrdsust, mis ilmneb selles, et meeste ja naiste käitumise stereotüübid sarnanevad. Nii mehed kui ka naised võivad olla perekonna ülalpidajaks
perekond. Hofstede tõi esile faktoreid, mille alusel saab eristada maade kultuure. Maskuliinsus/feminiinsus näitab, kuivõrd kultuuris domineerivad mehed ja ,,mehelikud" väärtused iseseisvus ja karjäär. Koolisüsteem on orienteeritud saavutustele ning mõned erialad on koondunud meeste, teised naiste kätte. Majanduslikku edukust peetakse tähtsamaks kui keskkonnakaitset ja rohkem on levinud suuremastaabilised organisatsioonid ja projektid. Isiksuse tasandil väljendavad maskuliinseid tendentse edasipüüdlikkus, võistluslikkus ning rikkuse ja asjade tähtsustamine. Edukad pälvivad tunnustust kõrge staatuse või majandusliku jõukuse kujul. Maskuliinseteks või pidada Jaapanit, Austriat, Venetsueelat ja Itaaliat. Feminiinsetes kultuurides peetakse oluliseks sugude võrdsust, mis ilmneb selles, et meeste ja naiste käitumise stereotüübid sarnanevad. Nii mehed kui ka naised võivad olla perekonna ülalpidajaks
perekond. Hofstede tõi esile faktoreid, mille alusel saab eristada maade kultuure. Maskuliinsus/feminiinsus näitab, kuivõrd kultuuris domineerivad mehed ja ,,mehelikud" väärtused iseseisvus ja karjäär. Koolisüsteem on orienteeritud saavutustele ning mõned erialad on koondunud meeste, teised naiste kätte. Majanduslikku edukust peetakse tähtsamaks kui keskkonnakaitset ja rohkem on levinud suuremastaabilised organisatsioonid ja projektid. Isiksuse tasandil väljendavad maskuliinseid tendentse edasipüüdlikkus, võistluslikkus ning rikkuse ja asjade tähtsustamine. Edukad pälvivad tunnustust kõrge staatuse või majandusliku jõukuse kujul. Maskuliinseteks võib pidada Jaapanit, Austriat, Venetsueelat ja Itaaliat. Feminiinsetes kultuurides peetakse oluliseks sugude võrdsust, mis ilmneb selles, et meeste ja naiste käitumise stereotüübid sarnanevad. Nii mehed kui ka naised võivad olla perekonna ülalpidajaks
arhetüübile, kui ema käitumine toitva, mugava ja tugi pakkuva allikana vaheldub piiranguid kehtestava ja lapse valikuvabadust keelava rolliga (Jung, 1960, 1969, 1971). Neumann on süvendanud meie ettekujutust arhetüüpidest ja loovast alateadvusest, järgides Jungi teooriat (1955, 1959). Veel üks arhetüüp on anima, mis esindab naiselikke karakteristikuid nagu emotsionaalsus, õrnus ja mehe psüühika tundlikkus, samal ajal kui animus väljendab "maskuliinseid" tendentse naise psüühikas, mis sisaldab agressiivset enesekindlust, agressiooni ja teravat loogikat. Animus ja anima on sarnased yinile ja yangile Ida filosoofiast. Teised arhetüüpide paarid ja varju arhetüübid sarnanevad rumalale ja targale, surmale ja ümbersünnile, jumalale ja saatanale (Jung, 1959). Jung räägib veel introvertsuse ja ekstravertsuse dihhotoomiast, mis soodustas meie arusaama erinevat tüüpi loovisikutest ja protsessidest (1960).
Keskiga peamine sotsiaalne tegevus seotud iärglaste tekitamise ja juhendamisega produktiivsus ja loovus Terviklikkus vs meeleheide Vanadus peamine sotsiaalne rakurss on tagasivaatav leppimine saavutatuga ("olen see, mis minust järele jääb") Erikson ütleb, et areng on sujuv, ei saa tekkida idenditeedikriisi, kui pole järsku arengut. Androgüün on kas meessoost või naissoost isik, kellel on soorolli orientatsiooni järgi üsna võrdselt maskuliinseid ja feminiinseid omadusi. Näiteks võib androgüünne isik nautida nii lapsehoidmist kui ka auto parandamist. Viimase aja prospektiivne lesbidest ja geidest noorukite arengut käsitlev uurimistöö osutab, et nende seksuaalse identiteedi kujunemine algab ligikaudu vanuses 10-11 aastat, kui noored naised ja mehed muutuvad teadlikuks oma huvist samasooliste isikute vastu. Reaktsioonid ,,väljatulemisele" on erinevad: emadel võivad ilmneda tugevaimad reaktsioonid, võrreldes isade, vendade
Ekspressiivsed instrumentaalsed omadused Hoolitsemine < - > domineerimine Kooperatsioon < - > võistluslikkus Soostereotüüpide omandamine Soostereotüüpide erinevad valdkonnad Isiksuse omadused / Õppeainete eelistused / Tegevused Isiksuse omadused tulevad välja kainikueas - kultuuriuniversaalsed Õppeainete eelistused kultuuriuniversaalsed Tegevused ka kultuuriuniversaalsed Androgüüne inimene mängib vastavalt situatsioonile maskuliinseid kui ka feminiilseid soorolle II Neli erinevat teoreetilist vaatenurka soorolli omandamisel 1. Sigmund Freud Freudi järgi on 3-6 aastane laps . Põhimärksõnaks sooidentiteedi määramine. "Oidipuse kompleks" ( Oidipus tapab oma isa ja abiellub oma emaga). 3-6 aastane poiss tunneb seksuaalset iha vastassugupoolest lapsevanema vastu. Tahab oma samast soost vanemat tappa, et teda eemaldada. Kastratsiooni kompleks poiss kardab, et
on asetatud murele teiste inimeste pärast ja elu kvaliteedile. Aasia kultuurides on esindatud oma töökultuuri poolest nii feminiinsed kui maskuliinsed kultuurid. Hofstede peab Jaapani kultuuri üldse kõige maskuliinsemaks (maskuliinsusindeks 92). Kuigi mõni võib pidada Aasia päritolu inimesi feminiinsemaks laialt levinud hoolitsemise, soojade suhete ja konsensuse eelistamise tõttu, on küllalt ka neid Aasia kultuure, mis rõhutavad maskuliinseid eesmärke, nagu palk, edukus, materiaalse staatuse sümbolid. Lisaks eristavad mitmed Aasia kultuurid meeste- ja naistetööd (s.o. soorolle), teistes võib see eristus puududa. Seega ei ole võimalik kõiki Aasia kultuure maskuliinsuse-feminiinsuse skaalal samamoodi käsitleda. Saavutustele orienteeritud maskuliinses ühiskonnas õpivad nii poisid kui tüdrukud olema auahned ning võitlushimulised, püütakse olla klassi parim õpilane. Konkurents juba varases eas on loomulik,
enam nii ei tee. Täiskasvanud peategelase siseheitlust lugeja ei taju. Raamatu jooksul läbielatud sündmused muudavad peategelast, ometi tuleb neid jutte pidada siiski sündmusele, mitte tegelasele orienteerituks. Kangelane muutub kvalitatiivselt läbielatud sündmuste ja võidetud võitluse tõttu. Ta satub olukorda, kus tuleb enda kaitseks välja astuda. Seda tehes kannavad kangelased poistekirjandusele iseloomulikke maskuliinseid omadusi: nad on tugevad, aktiivsed, otsustusvõimelised ja ettevõtlikud. Jutustuses ,,Kapiukse kollid" on peategelaseks väike poiss Jan, kellega noorel lugejal on kerge samastuda. Jutustuses ,,Kapiukse kollid jälle platsis" on lastekirjandusele mitteomaselt peategelaseks täiskasvanu, kelle ümber hakkavad sündmused toimuma. Tema mured prügimäega sarnaneval ehitusplatsil toimuva pärast võivad lapse ükskõikseks jätta
inimeste pärast ja elu kvaliteedile. Aasia kultuurides on esindatud oma töökultuuri poolest nii feminiinsed kui maskuliinsed kultuurid. Hofstede peab Jaapani kultuuri üldse kõige maskuliinsemaks (maskuliinsusindeks 92). Kuigi mõni võib pidada Aasia päritolu inimesi feminiinsemaks laialt levinud hoolitsemise, soojade suhete ja konsensuse eelistamise tõttu, on küllalt ka neid Aasia kultuure, mis rõhutavad maskuliinseid eesmärke, nagu palk, edukus, materiaalse staatuse sümbolid. Lisaks eristavad mitmed Aasia kultuurid meeste- ja naistetööd (s.o. soorolle), teistes võib see eristus puududa. Seega ei ole võimalik kõiki Aasia kultuure maskuliinsuse-feminiinsuse skaalal samamoodi käsitleda. Saavutustele orienteeritud maskuliinses ühiskonnas õpivad nii poisid kui tüdrukud olema auahned ning võitlushimulised, püütakse olla klassi parim õpilane. Konkurents juba varases
Maskuliinse kultuuri naiste väärtushinnangud on veidi pehmemad kui meeste omad. Feminiinse kultuuri meeste väärtushinnangud veidi karmimad kui naiste omad. St maskuliinse maa naised ei pea oma kultuuri nii maskuliinseks kui mehed ja feminiinse maa mehed ei pea oma kultuuri nii feminiinseks kui sealsed naised. Enamiku majandusteadlaste arvates ei korreleeru masku- liinsus riigi majandusliku heaoluga: on rikkaid ja vaeseid maskuliinseid maid, nagu ka rikkaid ja vaeseid feminiinseid maid. Esimese kultuurikogemuse saab laps peres. Maskuliinses ühiskonnas õpivad nii poisid kui ka tüdrukud mõtlema mehelikult, st olema auahned ja võitlusvõimelised ning samas mõistma, millist käitumist oodatakse poistelt, millist tüdrukutelt. Lapsed hindavad julgust ja vaprust. 82 Feminiinses ühiskonnas õpivad poisid ja tüdrukud olema vaoshoitud ning vähenõud- likud, auahnust ei peeta vooruseks
annaabi.ee 
