Kui Mefistofeles võidab, siis võib Mefistofele Fausti hinge põrgusse viia. Esimesena minnakse kööki, kus nõid annab Faustile võlujooki, mis ta palju nooremaks teeb. Peale seda kohtub Faust kena tütarlapse Margaretiga. Ta saadab Margaretale terve karbitäie ehteid ning esimese korraga ei julge Margareta neid vastu võtta ning Faust saadab talle veel ühe karbi. Lõpuks Margareta armub Fausti Sama päeva õhtuks korraldab Mefistofeles Faustile kohtumise Margaretaga. Õhtu möödub neil hästi ning Faust ja Margareta veedavad hästi aega. Lõpuks kutsub Mefistofeles Fausti ära ning nad liiguvad edasi. Ühel õhtul kohtuvad nad Margareta maja juures tänaval Margareta venda Valentini. Nad hakkavad sõnelema, milles Valentin süüdistab Fausti ja Mefistofelest Margareti eksitamist korralikust elust. Mefistofeles võitleb Valentiniga ning peagi käsib Mefistofeles Faustil Valentini lüüa. Faust lööbki.Valentin sureb sellest hoobist
tema teener. Kuna Faust on kindel, et talle ei valmista miski naudingut, võtab ta Mefistofelese pakkumise vastu. Leping kinnitatakse kolme veretilgaga. Pärast lepingu sõlmimist asub Mefistofeles Fausti teenri rolli ja viib ta esmalt õllekeldrisse lõbusate tudengite juurde. Pidutsemine ja joomine ei paku aga Faustile mingit rõõmu. Seejärel tuleb Saatanal mõte Faust nõiajoogi abil noorendada. Noor Faust kohtub Margaretaga ja armub. Naine on aga väga range kasvatusega ning ei taha Fausti jutulegi võtta. Lõpuks suudab Faust siiski oma mõistuse ja Mephistofelese trikkide kaasabil armastatu südame võita. Kahjuks peab Fausti ja Margareta armastus maksma lõivu kolme täiesti süütu hinge näol: ema, kellele Margareta kogemata liiga palju unerohtu annab, viimase vend, kelle Faust kahevõitluses tapab ja lõpuks nende ühine laps, kelle Margareta uputab, kui ta on meeltesegaduses
Mefistofeles on kuri deemon, kes ei pea lugu inimestest ega austa ka Jumalat. Ühtäkki ta ilmub Fausti ette puudli kujul ja pakub teadlasele lepingut, et kui viimane leiab hingerahu ja hakkab elu nautima, siis võidab Kurat ning võib mehe hinge põrgusse viia. Kui Faust nõustus, siis see leping kinnitati veretilgaga. Mefistofeles pakub Faustile noorendavat võlujooki, mis teeb ta võrgutavaks ja niipea kui ta kohtub süütu tütarlapse Margaretaga, armuvad noored teineteisesse. Volbriööl satub Margareta vangikongi. Faust üritab tüdrukut päästa, kuid asjatult, sest Margareta ei tunne oma armastatut ära ja sureb. Inglid päästavad neiu hinge ja ta läheb taevasse. Margareta on tegelane, kes taipab, et Mefistofeles pole see, kes ta näida püüdis. Tüdruk on sügavalt usklik ja saab aru, et Kurat on kelm. Kui Faust on juba kõrges eas, siis soovib Mefistofeles mehe surma. Kurat jääb kaotajaks,
teelt kõrvale kallutada. Varsti ilmub Mefistofeles puudli kujul Fausti ette ning peagi nad sõlmivad omavahel lepingu, et kui Faust kaotab oma rahutuse ja hakkab elu nautima, võidab selle kihlveo Mefistofeles. Nagu saatanale kombeks on, siis see leping kinnitati verega. Nõiaköögis, kuhu Faust ja Mefistofeles varsti lähevad, laseb Mefistofeles nõial anda Faustile nõiajooki, mis noorendaks teda ligikaudu kolmekümne aasta võrra. Sellele järgnevalt kohtub Faust noore tütarlapse Margaretaga ning mõlemad armuvad teineteisse. Volbriööl, kui Faust ja Mefistofeles lõbustevad, pannakse Margareta vangikongi. Kui Faust sellest kuuleb, üritab ta Margaretat päästa, kuid Margareta ei tunne teda ära enne kui hilja. Kui Margareta sureb, päästavad tema hinge inglid ja ta läheb taevasse. Minu arvamus: Fausti puhul on tegevus teada-tuntud teemaga- võitlus hea ja kurja vahel, millest tavaliselt väljub võitjana headus ja armastus. Tsitaadid:
Mefistofeles üritab Fausti lõbustada ja nautima panna. ,,Neis tõprus ilmneb õige pea. Sa näed veel nalja, ainult oota!" ütleb Saatan. Siiski nad lahkuvad, kui tudengid neid ründavad. Mefistofeles leiab, et Faust on nautimiseks liiga vana. Järgmine käik viib neid nõiakööki, kus Faust joob jooki, mis muudab ta kolmkümmend aastat nooremaks. Lisaks näeb Faust peeglist kaunist naist, kellesse ta armub. Siis lähevad Faust ja Mefistofeles tänavale, kus nad kohtuvad Margaretaga, kes aga esimesel kohtumisel Fausti ära põlgab. Faust armub ja nõuab, et Mefistofeles talle selle neiu muretseks, kuid saatan puikleb vastu. Ta ütleb, et sellega läheb väga kaua aega, kuna Margareta on väga usklik, Faust aga nõuab kohest soovitäitmist. Siiski saadab ta Margaretale kauni ehetekarbi, kuid kui neiu ema seda näeb, viib ta selle kohe papile. Ta nimelt ei usalda seesuguseid aardeid, arvates, et tegu on Saatana kätetööga
Graveeritud sünnitajate kaitsepühaku Margareta figuuri Margareta figuuri Legend · Margareta oli Antiookia paganliku preestri tütar, sündis 3. sajandil. Ta lasi end ristida ja andis tõotuse jääda neitsiks. Kui tüdruku isa viskas oma ristiusku pöördunud tütre majast välja, otsustas Margareta hakata lamburineiuna leiba teenima. Tema ilu pälvis Rooma asevalitseja Olybriuse tähelepanu. Mees tahtis Margaretaga abielluda, kuid tüdruk keeldus ja ta anti kristlasena võimudele välja. Margareta heideti vangitorni. Lohe kuju võtnud Saatan ründas teda palvetamise ajal ja neelas tüdruku alla. Rist, mida Margareta käes hoidis, hakkas lohe kurku ärritama ja elukas sülitas tüdruku tervena välja. Tüdruku katsumused jätkusid: Margaretat piinati, põletati, püüti uputada, lõpuks raiuti tal pea maha. · Legendi järgi oli Margareta pääsemine lohe
tähistama, samal ajal, kui ta armastatu ootas, et tema üle kohut peetakse. Nad ei näinud üksteist tükk aega ja lõpuks saab Faust teada, et Margareta on vangis. Mefistofeles oli seda tema eest varjanud kuna ei meeldinud Fausti ja Margareta armumine, sest kartis, et naine võib Fausti uuesti jumalasse uskuma panna kuna see oleks nurjanud kõik Mefistofelese plaanid ja,et Margareta võib muuta Fausti meelt, et mees oleks katkestanud lepingu ja pühendunud armastusele ja elule koos Margaretaga. Faust läks teda ära päästma, kuid Margareta ei tundnud teda ära. Tüdruku oli ema ja venna surma ning lapse uputamise tõttu halvas seisundis, ta ajas segast juttu ja ei tahtnud Faustiga kaasa minna. Kui ta Fausti ära tundis lõpuks, ei tahtnud ta ikka mehega kaasa minna. Lõpuks ei jäänud Faustil muud üle ja jättis ta vangi. Margareta arvas, et ta väärib seda karistust. Margareta sai lõpuks ikkagi taevasse, et ta oma süüd tunnistas. 9
Võõras vara su hinge võib hukka saata. See jumalaemale kingiks anna siis meile osaks saab taevamanna." Naabrinaise majas Margareta räägib Martale, et ta sai endale austajalt taaskord ehteid. Tuleb Mefistofeles, kes räägib Marta mehe surmast. Ta räägib, et Marta mees oli liiderdaja, pidev uhkeldaja. Tõestuseks, et Marta mees Paduasse maetud on tahab Marta tunnistajat ja paberit selle kohta. Tunnistajaks tahab Mefistofeles võtta Fausti, et nõnda ta Margaretaga kokku viia. ,,Sa kelm! Sa oma laste varas! Et talt ka nähtud vaev ja rist ei võõrutanud ulaelamist!" ,,Siis, kulla prouake, on vaja, et oleks veel üks tunnistaja. Mul sõber on, kes kohtus nõustuks teid aitama, et paber jõustuks." Tänav Mefistofeles räägib Faustile, et ainuke võimalus Margaretaga kohtuda on, kui ta valetab kohtus Marta mehe kohta. Nõnda võidab ta Margareta usalduse. Faustil ei jää muud üle kui sellega leppida. Aed Margareta ja Faust saavad kokku
antud. Margareta juhitakse halvale teele. Talle meeldib Faust. Teist kingitust varjab ta ema eest. Margareta küsib nõu naarbinaise käest. Margareta magab emaga ühes voodis. Faust võidab Margareta südame. Emale antakse unerohtu, et Faust ja Margareta saaksid seksida emaga ühes toas. Ema sureb unerohu tõttu. Margareta jääb rasedaks.( Siis kui Faust ja Margareta elasid: siis oli väga halb märk kui sa jäid rasedaks ja polnud abielus. Faust ei tahtnutki abielluda Margaretaga). Margareta vend saabub tagasi, ta saab teada, et Faust on tema õde häbistanud.Margareta vend võitleb Faustiga 1 vs 2( Margareta vend vs Mefisto ja Faust). Vend sureb . Fausti otsitakse mõrva eest taga. Aga ei saada kätte. Margareta tapab oma lapse ja satub vanglasse. Fausti kutsub Margaretad kaasa, et põgeneks koos temaga aga Margareta ei tule kuna tunneb saatana lõhna (Mefisto lõhna). Margareta üheks surma põhjuseks on see, et ta närvid ei pea vastu kuna teda rääkitakse taga.
Fasustile aga ei meeldi seal ning nad lahkuvad. NÕIAKÖÖK Mefisto arvab,et Faustile ei meeldi joomine jms, kuna ta on liiga vana. Seejärel otsustab ta nõiaköögis Fasuti nooreks teha. Nõid teeb kõiksugu trikke ja võtteid, kuid Faust ei usu seda ning ütleb, et see on igavene jama. Ometi lahkub Faust nõiaköögist noorena. Täiesti juhuslikult näeb Faust peeglis kauni naise kuju ning temas tekib iha naise vastu ning ta tunneb end noorena. Fausti ja Margareta lugu : Faust kohtub Margaretaga tänaval, kus Faust pakub end Margareta saatjaks, kuid viimane keeldub. Faust ütleb Mefistole, et ta peab Margareta saama. Mefisto ütles aga,et ära vali teda ( ta on väga usklik). Mefisto aga hakkab Margaretale kingitusi jätma. Lõpuks kohtuvad Faust ja Margarita. Faust tahab Margaritaga vaid magada,kuid Margarita magab koos oma emaga ( Ema selja taga), kuid Faustil on juba plaan olemas- anda emale unerohtu. Ema aga sai unerohtu liiga palju ning sureb selle tagajärjel
Mefistofelest teenima hakkama. Kui Faust oleks öelnud need sõnad, siis oleks Mefistofeles võitnud kihlveo Jumalaga. Kihlveo sõlmimiseks andis Faust kolm tilka verd. Mefistofeles viis Fausti Aurebachi kõrtsi joodeldavate tudengite juurde. Nähes, et Faustile see lõbu ei paku, viis Mefistofeles ta nõiakööki. Nõiaköögis jõi Faust võlujooki, mis tegi ta kolmkümmend aastat nooremaks. Faust kohtus Margaretaga ja tahtis teda koju saata, kuid too keeldus. Faustile meeldis Margareta väga ja ta tahtis teda ilmtingimata enda elukaaslaseks saada. Mefistofeles viis Margareta kappi ehtelaeka. Kui neiu seda nägi, rääkis ta sellest oma emale. Ema andis ehtelaeka kirikule. Faust ei lasknud ennast esimesest ebaõnnestumisest heidutada ja Mefistofeles paneb Margaretale kappi uue ehtelaeka. Seekord Margareta sellest oma emale ei
Faust ja Mefistofeles sõlmivad lepigu. Selle lepingu sisu on järgmine: Maa peal teenib kurat Fausti, põrgus aga Faust kuradit. Nad löövad käed, et kui Faust kunagi hüüab: Oh ilus hetk, oh viibi veel - siis ta sureb. Alustatakse retkega lõbusate tudengite joomaseltskonda, mis lõppeb kaklusega. Mefistofeles ja Faust läksid nõia juurde, et Heinrichi nooremaks muuta ja neid saatis edu. Faust kohtas oma unelmate naist Margaretat. Faust tahab, et Mefistofeles aitaks tal kohe Margaretaga sõbruneda, kuid Mefistofeles ütleb, et see on pikem töö. Faust ja Mefistofeles jätavad Margaretale ehtekarbi, kuid ta ema annab selle papile. Faust saadab Margaretale teise ehtekarbi. Mefistofeles sekkub Marta ja Margareta vestlusesse ning tal õnnestub kokku leppida kohtumine. Margaretale hakkab Faust meeldima, kuid naisele ei meeldi see, et Faust ei usu kirkusse. Samuti arvab ta, et Fausti "sõber" Mefistofeles on halb.
surnud, pakub et Fausti abiga saaksid nad kohtus mehe ametlikult surnuks tunnistada. o TÄNAV Mefisto ja Faust vaidlevad. Faustile ei meeldi vale, millega ta peab Margarete ette minema, kuid nõustub lõpuks.. o AED- Faust kohtub Margaretega. Faust tunnistab om suurt kiindumust Margaretesse. Ka tüdruk on kiindunud. o AIAMAJAKE - Fausti ja Margrete sõprus on süvenenud. Margarete on Faustist vaimustuses. o METS JA KOOBAS Mefisto ahvatleb Fausti Margaretaga julgemalt edasi tegutsema. Mefistoteles kavatseb meelitada Fausti meelelise iha lõksu, kuid Faustis tärkab tõeline tunne Margarete vastu o MARTA AED Margareta kahtleb Faustis, kuna see ei käi kirikus. Faust väljendab oma panteistlikke vaateid : "Ta kõikehaarav, ta kõikehõlmav..... Kas kõik ei vooga kokku su pähe, südamesse, kas pole nähtav-nägematult suur, igavene saladus su ümber
Järgnevalt lähevad mehed ühe kalju juurde, kus emapärdik keedab sellist leent, mida ta peab kogu aeg hoolsalt valvama, et see üle ei keeks. Muidugi keeb leem seal üle ja sellest kerkiva auru seest tuleb esile algul vihane, kuid lõpuks taltuv nõid, kes annab Faustile Mefistofelese palvel noorendava eliksiiri. Tänu sellele eliksiirile muutub Faust ihaldusväärse välimusega noormeheks, kes kohtub noore ja vaga Margaretaga. Faust armub koheselt ja soovib, et Mefistofeles viiks neiule aardekirstu, et see hakkaks teda armastama. Aga esimesel korral asi ei õnnestu, sest Margareta ema teatab kohalikule kirikuisale ja see viib ,,sellise jumalateotuse" kohe minema. Aga Faust palub uuesti kuradit ja teisel korral läheb asi õnneks. Seepeale läheb neiu oma ehteid näitama sõbranna Martale. Mefistofeles läheb nende juurde ja räägib Martale, kuidas hukkus tema mees ning, et sellele kinnituse saamiseks, tuleb neil
jumala ta vastu ei saanud ja kaotas kihlveo. 4.3 Mefistofelesele ei meeldinud Fausti ja Margareta armumine lihtsal põhjusel armastus on tugevam tema võimust. Kurat kartis, et naine võib Fausti uuesti jumalasse uskuma panna, kuid see oleks nurjanud kõik Mefistofelese plaanid. Samuti kartis ta, et Margareta võib muuta Fausti meelt, et mees oleks katkestanud lepingu ja pühendunud armastusele ja elule koos Margaretaga, kuid Mefistofelese õnneks seda ei juhtunud. 5. J. W. Goethe ''Fausti'' võib kindlasti pidada väärtkirjanduseks. Lisaks sellele, et raamat on meistriteos, kajastab see ka Goethe aegset ühiskonda. Teoses on Fausti põhiliseks omaduseks püsiv rahulolematus, mis sellal iseloomustas inimsoo ühiskondlikku arengut ja esines eriti tormiliselt vana, feodaalse korra vahetamisel uute ühiskonnavormidega. Teos kajastab sellal valitsevat ühiskonda, inimesi ning
3.2. Margareta perekond oli lagunenud ja seetõttu võib öelda, et Margareta oli tegelikult päris üksik. See ei olnud rõõmus ja õnnelik perekond. Seetõttu ei olnud Margaretal tuge. Ta pidi olema iseseisev juba väiksest peale. Margareta isa oli surnud. Ema oli väga range. Väike õde, keda Grete väga armastas ja kelle ta ise oli üles kasvatanud, suri haigusesse. Vend oli sõjaväes ja ei olnud perekonnaelus väga osavõtlik. Talle meeldis Margaretaga teiste ees hoobelda. Kui ta käis oma sõpradega joomas, siis talle meeldis Margareta ilu ja süütusega uhkustada ning seetõttu meeldis ta ka nendele, kes vennaga jõid. Kui Margareta aga rasedaks jäi ja kõik sellest kuulsid, ei saanud vend enam temaga kelkida ja tundis kohutavat häbi. Ta ei olnud oma õele toeks, pigem süüdistas teda. Enne surma lausus ta oma õele viimased sõnad, mis olid täis suuri süüdistusi ja tohutut põlgust ning viha. ,,Sa neetud oled," ütles ta oma õele.
materjali oli vähe, otsustas autor kõik olemasoleva info kokku koondada. Samas peitub seal väike vihje: maksukogujast (Leevi) võib saada evangelist (Matteus). Niza, tegelane Meistri romaanis, kes abistab Afraniust, et Juudast mõrvata. Mitte ainult pole ta Margarita paralleeltegelane Jereslaimi tegevusliinis, lipsab temagi õhtul välja võõra mehega kohtuma ajal, mil abikaasat pole kodus, vaid ka Fausti Margaretaga on neil sarnasusi. Lähemalt uurides ilmneb Afraniuse ja Niza kohtumisel isegi teatud sarnasusi Romeo ja Julia kohtumisega. Kõigil kolmel naisel oli ka ümmardaja, kelle eest oma armusuhteid varjati. Afranius, Jerelaimi salapolitsei ülem. Tegelane, kes ilmub juba teises peatükis, kuid kelle nimi ei saa avalikuks enne kahekümne viiendat. Tõenäoline prototüüp on Afranius Burr, kes oli Rooma pretooria perfekt 1. sajandil. Oluline on tema juures on see, et suure tõenäosusega
kirjeldatud situatsiooni, kus maksukoguja jätab oma maise vara ja hakkab Jeesust järgima. Esimeses on tolle inimese nimi Matteus, teistes aga Leevi (Leevius). Maksukogujast (Leevi) võib saada evangelist (Matteus). Niza, tegelane Meistri romaanis, kes abistab Afraniust, et Juudast mõrvata. Margarita paralleeltegelane Jereslaimi tegevusliinis, kes lipsab õhtul välja võõra mehega kohtuma ajal, mil abikaasat pole kodus. Ka Fausti Margaretaga on neil sarnasusi. Lähemalt uurides ilmneb Afraniuse ja Niza kohtumisel isegi teatud sarnasusi Romeo ja Julia kohtumisega. Kõigil kolmel naisel oli ka ümmardaja, kelle eest oma armusuhteid varjati. Afranius on Jereslaimi salapolitsei ülem. Ta ilmub juba teises peatükis, kuid nimi ei saa avalikuks enne kahekümne viiendat. Tõenäoline prototüüp on Afranius Burr, kes oli Rooma pretooria perfekt 1. sajandil
pääsmisele. Faust ütleb endale. "Mu sünnihetk, ole neetud!" II osa lk.185 Wagner on saanud homunkuluse lk.247 Helena olemus lk.262 Euphorion, eufooria=unistuse kütke lk.266 Helena lahkub lk309 Faust leiab elumôtte vôitluses loodusega ja töös, hakkab vete stiihia vastu, hakkab viljakandvat maad rahvale tegema. lk. 310 Fausti monoloog: "...vaid see on väärt nii vabadust kui elu, kes pidevalt neid kätte vôitma peab ...oh, ülev hetk, mu elu ilusaim..." Teises ilma kohtub Margaretaga Probleemid Millega ôigustada Fausti eksimusi Kuidas môista M. ütlust. Olen vaim, kes kôike eitab kes Mef. tegelikult on, miks on tema olemasolu vajalik Maavaimu seletus elu olemusest Fausti seletus jumalast Missugused kaks elufilosoofiat on vastandatud F. ja Wagneri kaudu. Faust purustab Margareta maailma, on sellel Ôigustust? NÄIDISEKS MINU DEFINITSIOON Elumôtte ja armastuse filosoofiline kujutamine läbi inimese sisevastuolu, viies lugeja vastutustunde ja töö väärtuse
Raamjutustus, tegevusaeg 14. sajand. Müstifikatsioon. Allotria elukorraldus toob tegelikult esile 20. sajandi ebakõlad. Järgnes teine ajalooline triloogia, mida Ristikivi ise on nimetanud ajaloolisteks biograafiateks: "Mõrsjalinik" (1965) vaatleb religiooni; "Rõõmulaul" (1966) kunsti; "Nõiduse õpilane" (1967) teadust. Viimase romaani puhul on seoseid "Faustiga", aga Johannes Faberil puudub Fausti põhjalikkus ja kompromissitus. Teoses puudub ka Margaretaga võrreldav naispeategelane. Faber jääbki nõiduse õpilaseks, temast ei saa kunagi nõiduse õpetajat. Kolmas ajalooline triloogia kujutab paralleelseid sündmusi kahel ajatasandil: kauges minevikus ja olevikus või lähiminevikus: "Õilsad südamed ehk Kaks sõpra Firenzes" (1970), "Lohe hambad" (1970), "Kahekordne mäng" (1972), esitatud kriminaalromaanina. Viimane raamat "Rooma päevik" (1976) on mõnes mõttes Ristikivi ajaloofilosoofia kokkuvõte. Ristikivi ajalooliste
Raamjutustus paigutatud 14.sajandisse. Müstifikatsioon. Allotria elukorraldus toob tegelikult esile 20.sajandi ebakõlad. Järgneb teine ajalooline triloogia, mida Ristikivi ise on nimetanud ajaloolisteks biograafiateks: Mõrsjalinik 1965 (vaatleb religiooni), Rõõmulaul 1966 ( vaatleb kunsti), Nõiduse õpilane 1967 (vaatleb teadust). Viimase romaani puhul seoseid Faustiga, aga Johannes Faberil puudub Fausti põhjalikkus ja kompromissitus. Teoses puudub ka Margaretaga võrreldav naispeategelane. Faber jääbki nõiduse õpilaseks, temast ei saaa kunagi nõiduse õpetajat. Novellikogu Sigtuna väravad (1968) Allegoorilisi lugusid mitme Eur. maa ajaloost, legendide iroonilised töötlused. Kolmas ajalooline triloogia kujutab paralleelseid sündmusi 2l alatasandil: kauges minevikus ja olevikus/lähiminevikus: Õilsad südamed e Kaks sõpra Firnzes1970, Lohe hambad 1970, Kahekorde mäng 1972 (kriminaalromaanina)
annaabi.ee 
