pealinnast.sakslased olid · Saksalsed viisid kurnatud läänerindele rohkem mehi, · Schlieffeni plaan oli läbi pealetung Varssavile kukkunud · Saksalsed liikusid kiirelt · Positsioonisõda edasi kuid vene · 1916 inglased kasutavad vasturünnak lõi nad tagasi. tanke · 1914-1917 manöövrisõda · 1915 gaas Positsioonisõda: · Mõlemad pooled olid välja ehitanud tugevad kaitseliinid · Kaitserelvad ja vahendid olid ründerelvadest tõhusamad · Kindlustatud kaevikutest oli raske läbi murda · Oli vaja suurt armeed · 1915 kasutasid sakslased mürkgaasi · Olukord muutus tankide kasutuselevõtuga Manöövrisõda: · Püsiva rindejoone puudumine · Olukorra kiire ja pptamatu muutumine · Üksikud lahingud
4. aug Inglismaa kuulutas Saksamaale sõja 6. aug Austria-Ungari kuulutas Venemaale sõja 23. aug Jaapan kuulutas Saksamaale sõja Tähtsamad lahingud. Läänerindel: Marne´i lahing sept algus sellega nurjus Saksa Schlieffeni plaan Aisne´i lahing sept keskel kujunes positsioonisõda. Mõlemad pooled kaevusid maassa Idarindel: Lahingud Ida-Preisimaal 1914. aasta tulemus Läänerindel. Manöövrisõda asendus positsioonisõjaga. Kujunes stabiilne rinne. Idarindel jätkub manöövrisõda. 1915. aasta Saksamaa muudab oma plaane. Otsustatakse: Läänerindel pidada positsioonisõda ja Idarindel anda pealöök. Venemaa otsustab pealetunge teostada nii Saksamaa kui ka Austria-Ungari vastu. Nii ulatuslikuks pealetungiks poldud aga ette valmistatud, ei jätkunud ka jõuda. Veebr- märtsis 1915 Vene vägede suur pealetung Ida-Preisi ja Karpaatia aladel
Saksamaad kahel rindel o Inglismaal finantsabi + 70 000 mandrile o Venemaal nn aururulli roll, otselöök Ida-Preisimaalt Berliini · Septembri alguses Saksa väed lähenevad Pariisile -> 5.09 algab Marne'i lahing. -> Saksa edasitung peatati (hukkus 80 000 prantslast, 2 000 inglast, 15 000 sakslast jäi vangi) -> sakslased taanduvad Aisne'i jõeni -> algab positsioonisõda · Idarinne o Manöövrisõda o 29.08 toimub Tannenbergi lahing -> Vene armeede häving ja ~100 000 vangi. Sõjategevus 1915-1916 · Läänerinne o Veebruaris 1915 alustab Saksamaa piiramatut allveesõda o Aprillis 1915 kasutavad sakslased Ypres'is gaasi-> ~5 000 hukkunud, 15 000 kahjustatud o Aprillis 1915 ründasid Briti väed Gallipolis Türgit -> sügisel liitlased taanduvad, hukkub 30 000 sõdurit
Compiegne’i vaherahu - 11. november 1918. aastal kirjutasid sellele alla Antandi ja Saksamaa esindajad. See lõpetas 4 aastat 3 kuud ja 13 päeva kestnud sõja. Saksamaa alistus ning kohustus 31 päevaga evakueerima ja demilitariseerima Reini vasaku kalda ning parema kalda 50 miili ulatuses, vastutasuta vabastama sõjavangid ning loovutama põhiosa oma relvastusest (sealhulgas kõik allveelaevad) ja suurema osa raudtee-veeremist. 4. Mida kujutas endast manöövrisõda Idarindel, miks sõlmis Venemaa Bresti rahu? Manöövrisõda idarindel – püsiva rindejoone puudumine, lahingutegevus laial rindel ja suures sügavuses. Olukorra kiire ja ootamatu muutumine. Üksikute lahingute pidamine. Bresti rahu – Saksamaa alustas 1918. aasta veebruaris Idarindel suurpealetungi, et sundida Venemaad sõlmima rahu Saksamaa esitatud tingimustel. Rahu sõlmiti Brestis 1918
o Venemaa Türgi vastu · Lähis-Ida rinne o Suurbritannia Türgi vastu 1914 läänerinne · Saksamaa tungis läbi Belgia Prantsusmaale · Seialgu on Saksamaa edukas. · Marne'i lahingus peatati saksamaa pealetung · Kujunes välja positsiooni- ehk kaevikusõda 1914 Idarinne · Sõjategevus algab Venemaa rünnakuga saksamaa vastu eesmärgiga kergendada prantslaste olukorda · Erinevalt läänerindest kujuneb idarindel manöövrisõda. · Suurim lahing Tannenbergi lahing, mis lõppes venemaa lüüasaamisega. Paul von Hindenburg: saksa vägede juht Tannenbergi lahingus. 1915 Sõtta astusid: · Itaalia atanti poolt · Bulgaaria keskriikide poolt o Bulgaaria sõttaastumine tähendas Serbia kokkuvarisemist Läänerinne 1915 · Aprillis 1915 kasutatakse YPRES' juures esmakordselt gaasi. 1916 · Sõtta astus Rumeenia ja Portugal atanti poolel · Hakkab ilmnema sõjatüdimus Läänerinne 1916
juuli kuulutab Austria-Ungari Serbiale ultimaatumi) 30. juulil Venemaa alustab mobilisatsiooni 1. augustil kuulutab Saksamaa Venemaale sõja c) Saksamaa nõuab Prantsusmaa erapooletust, kuid Prantsusmaa keeldub ning 3. augustil kuulutab Saksamaa Prantsusmaal sõja d) 2. augustil esitab Saksamaa Belgiale ultimaatumi (Belgia palub abi Inglismaalt; 4. augustil kuulutab Inglismaa sõja Saksamaale) 4. Manöövri-ja positsioonisõda Manöövrisõda rinne ei ole paigal ega istuta kaevikutes, vaid tungitakse pidevalt edasi. Rinne ei ole kohapeal, vaid liigub pidevalt. Positsioonisõda rinne seisis paigal; oli küll palju hukkunuid ja kaotused olid suured, kuid edu kummaltki poolt ei tulnud ja edasiliikumist polnud; istuti kaevikutes ja tapeti. 5. Rinnete iseloomustused 1914-1918 1914 Kõikidel sõttaastunud riikidel olid juba olemas varemvälja töötatud sõjaplaanid. Saksamaa andis põhilöögi läänerindel
Prantsusmaa, Suurbritannia, USA + liitlased VS Saksamaa Positsioonisõda – kaevikusõda e. sõjategevus on pikaks ajaks paigale jäänud, tugevasti kindlustatud positsioonidel. (720 km) Kuulipildujad, suurekaliibrilised suurtükid, maamiinid 11. november 1918 Compiegne rahu, Saksamaa alistus ning pidi tagastama vangid, loovutama tehnika ja relvastuse ning viima välja väed okupeeritud aladelt. 4. Mida kujutas endast manöövrisõda Idarindel, miks sõlmis Venemaa Bresti rahu? Manööversõda – Püsiva rindejoone puudumine, lahingutegevus laial rindel, olukorra kiire ning ootamatu muutumine. 3. märts 1918 Bresti rahu – Sõlmiti, kuna see oli ainus võimalus säilitada bolševike võim Venemaal 5. Millised olid I maailmasõja tulemused?( inimkaotused, purustused, muutused elu-olus ja majanduses). Kuidas mõjutas sõda Austria-Ungari, Vene, Türgi impeeriumite saatust?
"Pühamees", omas suurt mõju Vene tsaariperele, tapeti 1916.a. lõpul - Rasputin USA president osales Pariisi rahukonverentsil- Wilson Saksa vägede juht Idarindel, sai hiljem Saksamaa presidendiks - Hindenburg Eesti Ajutise Valitsuse peaminister, Päästekomitee juht, hilisem president Päts Prantsuse peaminister, osales Pariisi rahukonverentsil - Clemenceau Austria-Ungari troonipärija, tapeti 28.06.1914 Franz -Ferdinand 10.Seletage mõisted (4p) Manöövrisõda- sõjapidamisviis, mille eesmärk eesmärk on hoiduda peajõudude otsustavast kokkupõrkest ja saavutada edu vägede kiire ümberpaigutamise ja väikeste löökidega Kadunud põlvkond nimetus, mida kasutati rühma USA ja Lääne-Euroopa kirjanike kohta, keda I Maailmasõjas saadud traumade tõttu ühendas pettumus kaasaja tsivilisatsioonis.(Heminway, Remarque) Ajutine Valitsus Kõrgem riigi võimuorgan Venemaal märtsist novembrini 1917
Galiitsias Nikolai II- Venemaa viimane keiser Joffre- Prantsusmaa kindral ja Prantsusmaa armee ülemjuhataja Petain- Nivelle- Prantsusmaa sarmee ülemjuhataja Foch- Prantsusmaa kindral, kelle staabivagunis Compiegne’i metsas kirjutati alla rahule, millega sõda lõppes Lawrence- see kes ässitas araablased .. mdea kelle vastu ja oli kõrbesõda Kemal- Türgi president Wilson- USA president MÕISTED Manöövrisõda- pole kindlat rinnet, liigutakse palju, mobilisatsioon, idarindel Positsioonisõda- mehed on kaevikud, suurt liikumist ei toimu Big Willie- inglaste esimene tank Dickie Bertha- Sakslaste suurtükk Mobilisatsioon- varustuse ja riigi majanduse sõjaks kogumine ja valmis seadmine Neutraliteet- on neutraalne, pole kellegi poolt Separaatrahu- rahu, mille on vastasriigiga sõlminud üks liitlasriik teistest liitlastest eraldi Kapitulatsioon- allaandmine
Galiitsias Nikolai II- Venemaa viimane keiser Joffre- Prantsusmaa kindral ja Prantsusmaa armee ülemjuhataja Petain- Nivelle- Prantsusmaa sarmee ülemjuhataja Foch- Prantsusmaa kindral, kelle staabivagunis Compiegne'i metsas kirjutati alla rahule, millega sõda lõppes Lawrence- see kes ässitas araablased .. mdea kelle vastu ja oli kõrbesõda Kemal- Türgi president Wilson- USA president MÕISTED Manöövrisõda- pole kindlat rinnet, liigutakse palju, mobilisatsioon, idarindel Positsioonisõda- mehed on kaevikud, suurt liikumist ei toimu Big Willie- inglaste esimene tank Dickie Bertha- Sakslaste suurtükk Mobilisatsioon- varustuse ja riigi majanduse sõjaks kogumine ja valmis seadmine Neutraliteet- on neutraalne, pole kellegi poolt Separaatrahu- rahu, mille on vastasriigiga sõlminud üks liitlasriik teistest liitlastest eraldi Kapitulatsioon- allaandmine
kuna Venemaa ja Inglismaa vaheline koostöö tõi mõlemale kasu. 2) Sõda toimus 1914 - 1919. Sõja peamiseks põhjuseks oli suurriikide soov suurendada oma territooriume väiksemate riikide arvelt ning tugevdada oma võimu. Sõja peamised osapooled olid Antant (Inglismaa, Venemaa ja Prantsusmaa) ning Keskriigid (Saksamaa, Austria- Ungari, Itaalia, Bulgaaria, Türgi). Sõja üheks märksõnaks oli kaeviku- ehk positsioonisõda, mille vastandiks on manöövrisõda. Hakati kasutama gaasi ning tekkisid tanki-, lennu- ja õhukaitsesuurtükiväed. Võeti kasutusele kuulipildurid ja pommituslennukid ning tsepeliinid. Pikaks veninud sõda pööras segi majandussidemed ja tootmiskorralduse. Hakati tootma vaid sõjavarustust, vähenes tarbekaupade tootmine. Kehtestati üldine töökohtustus (s.h. naistel ja lastel). Riik sekkus majanduselusse, hakates jaotama kütet, tööjõudu ja toorainet. Riiklikud
kuna Venemaa ja Inglismaa vaheline koostöö tõi mõlemale kasu. 2) Sõda toimus 1914 - 1919. Sõja peamiseks põhjuseks oli suurriikide soov suurendada oma territooriume väiksemate riikide arvelt ning tugevdada oma võimu. Sõja peamised osapooled olid Antant (Inglismaa, Venemaa ja Prantsusmaa) ning Keskriigid (Saksamaa, Austria- Ungari, Itaalia, Bulgaaria, Türgi). Sõja üheks märksõnaks oli kaeviku- ehk positsioonisõda, mille vastandiks on manöövrisõda. Hakati kasutama gaasi ning tekkisid tanki-, lennu- ja õhukaitsesuurtükiväed. Võeti kasutusele kuulipildurid ja pommituslennukid ning tsepeliinid. Pikaks veninud sõda pööras segi majandussidemed ja tootmiskorralduse. Hakati tootma vaid sõjavarustust, vähenes tarbekaupade tootmine. Kehtestati üldine töökohtustus (s.h. naistel ja lastel). Riik sekkus majanduselusse, hakates jaotama kütet, tööjõudu ja toorainet. Riiklikud
o VM võrreldes teiste riikidega oli suhteliselt nõrgalt sõjaks ette valmistatud, armee oli viletsalt varustatud; sõjaplaan võimaldas valida 2 rünnakusuuna, Ida-Preisimaa ja A-U vahel (PM palvel rünnati Ida-Preisimaad) Moodustus 2 põhilist riinet: idarinne (SM vs PM+IM; positsioonisõda) ja läänerinne (jagunes looderindeks (VM vs SM) ja edelarindeks (VM vs A-U); manöövrisõda) Positsioonisõda ehk kaevikusõda pooled olid sõjalisekt võrdsed, rindejoon eriti ei muutunud, rindejoone ja esimeste kaevikute vahel oli eikellegimaa Manöövrisõda toimusid Sõjategevus läänerindel algas 2. augustil 1914 Saksa väed hõivasid suurema vastupanuta Luksemburgi Sõjategevus 1914-1918: LÄÄNERINNE IDARINNE
inimene saab aru. Kokkuleppel annavad valitsejad teatud küsimustes järele, kuid eeldusel, et hegemoonia säilib. Hegemoonia loogika on see, et võimusuhted ja majanduslik baas peavad paika jääma. Althusser: teadvus/võltsteadvus. Inimestel polnud aimugi nende represseerimise tegelikust sügavusest. Gramsci järgi see nii lihtne polnud, tema meelest oli vaja veenmist. Gramsci sõnul võimuhaaramisest ei piisa, otsest rünnakut ei saa kasutada. Kasutab kahte mõistet: 1) Manöövrisõda: otsene rünnak, toimub revolutsioon, toimib siis, kui tsiviilühiskond on nõrk, aga võimustruktuur tugev, nt. Venemaal. 2) Positsioonisõda: kasutatakse lääne ühiskondades palju rohkem. Võitlus hegemoonia pärast. Lääneühiskonnas saab manöövrisõda teha alles siis, kui positsioonisõda on võidetud, sest tsiviilühiskonna toetus on vaja enne võita, siis alles vormistatakse see mingi otserünnakuga. Gramsci järgi loob iga klass omad intellektuaalid
Althusseri eesmärk oli teha marksismist teadus, Gramscil aga sellist huvi polnud. Temal oli praktiline suhtumine marksismi. Baas ja pealisehitus on läbipõimunud, mõlemad on tähtsad. Althusser: teadvus/võltsteadvus. Inimestel polnud aimugi nende represseerimise tegelikust sügavusest. Gramsci järgi see nii lihtne polnud, tema meelest oli vaja veenmist. Gramsci sõnul võimuhaaramisest ei piisa, otsest rünnakut ei saa kasutada. Kasutab kahte mõistet: 1) Manöövrisõda: otsene rünnak, toimub revolutsioon, toimib siis, kui tsiviilühiskond on nõrk, aga võimustruktuur tugev, nt. Venemaal. 2) Positsioonisõda: kasutatakse lääne ühiskondades palju rohkem. Võitlus hegemoonia pärast. Lääneühiskonnas saab manöövrisõda teha alles siis, kui positsioonisõda on võidetud, sest tsiviilühiskonna toetus on vaja enne võita, siis alles vormistatakse see mingi otserünnakuga. Gramsci järgi loob iga klass omad intellektuaalid
Temalt saime päranduseks selle kuidas toimib sümtomaatiline lugemine. Inimesed pöördusid teiste alternatiivsete tegevuste poole- eht teiste teoreetikute poole- Gramsci. Gramsci- tema keskne huvi ole hegemoonia- riigi ja valitseva klassi suutlikus reguleerida uskumusi ühiskonnas. Ühiskonnas käib võitlus hegemoonia pärast. Võitlus teritooriumi pärast. Tsiviilühiskond- kogu hegemoonia toimub seal. Ta kirjeldab seda kahe mõistega manöövrisõda- on relvastatud ehk otsene võimuvõtmine, positsioonisõda on hegemoonia. Hegemoonia ei saa olla täielgi, peab saavutama nö kriitilise piiri. Kultuuriteoorias toimub sama asi- väitlused võimu pärast. Kaks mõistet: Resitentsus ja inkorporatsioon. Mõiste mida kasutasid Laculau ja Mouffe on Diskursus- asjadest rääkimise viis, maailmast rääkimise viis. Kontekst milles me võime mingisuguseid olukordi kirjeldada. Artikulatsioon – meie ümber
ühiskonnas (konsensust). Tasakaalu saavutamine. Konsensuse saavutamise aluseks on see, et valistev grupp üritab oma huvisid esitleda kõigi teise huvidega. Rõhutud inimesed teatud määral toetavad, et nad kuuluvad sellisesse positsiooni. Küsimuseks oli: Kuidas viia läbi muutusi? Mitte kunagi ei tohi kahtluse alla sattuda kogu võimustruktuuri olemus. Gramsci toob välja isikuid, kes hegemoonia pärast võitlevad: orgaanilised intellektuaalid. Tsiviilühiskond Manöövrisõda - ainult vägivaldne võimuvõitlus - on kahjulik, kui ei ole võidetud sõda tsiviilühiskonnas. Enne on vaja saavutada tsiviilühiskonnas mentaliteedi muutus. Ideed leidsid tõlgendamist pidevalt. Erinevad inimsuhted kuuluvad erinevatesse discursustesse. Nt. Kaks inimest teevad tööd ja üks pöördub teise poole ja ütleb ühe eseme nime ning teine ulatab esimesele eseme. Suhtlus. - kuulub ühe diskursuse alla. Ühine kommunikatsiooni vorm.
Idarinne: Saksamaa, Austria-Ungari- Venemaa Balkani rinne: Austria-Ungari Serbia vastu Kaukaasia rinne: Venemaa Türgi vastu Lähis-Ida: Suurbritannia Türgi vastu 1914 Läänerinne Saksamaa tungis läbi Belgia Prantsusmaale. Esialgu oli Saksamaa edukas Marne’ lahingus peatati Saksa pealetung Kujunes välja positsiooni- ehk kaevikusõda 1914 idarinne Sõjategevus algab Venemaa rünnakuga Saksamaa vastu eesmärgiga kergendada prantslaste olukorda. Erinevalt läänerindes kujuneb idarindel manöövrisõda Suurim lahing Tannenbergi lahing, mis lõppes Venemaa lüüasaamisega Paul von Hindenburg- Saksa vägede juht Tannenbergi lahingus 1915 Sõtta astusid: Itaalia atlandi poolt Bulgaaria keskriikide poolt Bulgaaria sõttaastumine tähendas Serbia kokkuvarisemist Läänerinne 1915 Aprillis 1915 kasutatakse YPRES’ juures esmakordselt mürkgaase 1915 algas allveesõda 1916 Sõtta astuvad rumeeina ja portugal antanti poolel Hakkab ilmnema sõjatüdimus Verduni lahing- maailmasõja veriseim lahing
vaid kogu Euroopa lihtrahva hulgas palju neid, kes sõda lausa soovisid ja hirmuseguse põnevusega ootasid. · Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine · Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia Peamised sõjatandrid Läänerinne: Saksamaa <> Suurbritannia, Belgia, Prantsusmaa, USA Pärast Schlieffeni välksõjaplaani ebaõnnestumist kujunes kaeviku- e. positsioonisõda september 1914 märts 1918, edaspidi manöövrisõda. Sõjategevus lõppes 11. novembril 1918 Compiegne'i vaherahuga. Idarinne: Saksamaa + Austria-Ungari <> Venemaa Valdavalt manöövrisõda. 1915 ja 1917-18 Saksamaa ja Austria-Ungari edukad pealetungid. Sõjategevus lõppes 3. märtsil 1918 Bresti vaherahuga. Sõja mõju sõdivate riikide ühiskonnale ja majandusele · Naiste tähtsus ühiskonnas suurenes naised iseseisvusid ning saavutati meestega võrdsed õigused. · Tekkisid vasakpoolsed liikumised. · Sõjatüdimus
revolutsioon (Gadaffi tapmine). Võimalus õõnestada ainult siis, kui riik on tugev (riigi konstruktioon), aga tsiviilühiskond on nõrk (hegemoonia on kõrvaline) Venemaa Bolsevike riigipööre. Lääneühiskondadel vaja erinevat lähenemist. b.positsioonisõja strateegia. Küsimus hegemoonia üle. Võitlus valitseva klassiga. Kui peaks lääneühiksonnas olema pööre, siis saab see jugtuda alles pärast seda, kui on võidetud tsiviilühiskonna tasandil võidetud manöövrisõda. marksismi skeemi muutmine pealisehituses muudatused baasi muutmine *hegemooniat konstitueerivad ORGAANILISED INTELLEKTUAALID 35 *intellektuaali käsitlus ei ole oluline staatus FUNKSTIOONI K ÜSIMUS k õik inimesed võivad teatud olukordades olla intellektuaalid *orgaanilisus iga kiht ühiskonnas loob oraagniliselt oma intellektuaalid *ühiskondlikel klassidel on olemas oma intellektuaalide ring *potsenstiaalne vastupanu hegemoonia nõuab samuti oma intellektuaale
nii öeldakse. alluvad klassid on rahul, kui neid veendakse, et see kuhu ühiskond liigub, on kasulik kõigile. sellel hetkel kui cramsci seda kirjutas, oli kapitalismi saatus väga kahtlane, tänapäeval see enam nii ei ole, kõik valikud toimuvad kapitalismi piires (nii usas kui sbrtannias). cr ei seo subjektsust ja ideoloogiat. ta eraldab kaht sorti võitluse tüüpi, mida ta ühiskonnas näeb. kuidas võiks ühiskonda tekkida murrang. manöövrisõda : otserünnak, see, kuidas revolutsioonid toimuvad. võetakse üks valitseja ja asendatakse teisega. see võib töötada, kui riik on tugev aga tsiviilühiskond nõrk (näit venemaa, kus tsiviilühiskond puudus) positisioonisõda : toimib kapitalistlikes maades orgaanilised intellektuaalid. pmst on kõik inimesed intellektuaalseks tegevuseks võimelised, aga ainult möned teevad seda tegelikult, toimivad intellektuaalidena. iga klass loob oma intellektuaalid. ka
Rindejoon nihutati Venemaa poole peale. Oht Petrogardile ja Riiale sundis Venemaad end liigutama. Eesti piiridele koondati Läti ja Eesti Punaarmee ja 7. armee, mille käsutuses oli suur osa reservist. Vastase ülekaal Lõunarindel kujunes pm 3x. Veebruari keskel hakkas taas Peale Punaarmee rünnakud ja need olid edukad. Soomusrongid pidasid vastu, kuid jalavägi taandus. Vene ja Läti alad võideti tagasi. Punaarmee jõudis Haanja kõrgustikuni, lisaks lähenes Valgale. Pidev manöövrisõda mõjus eestlastele kurnavat, kuna puhkehetki polnud. Lisati üksused Narva alt ja Kaitseliidust. Tänu sellele suruti vaenlane taas piiri taha. Aprilli keskel alustas Punaarmee taas rünnakut, seekord Võrule. Sellega loodeti hävitada soomusrongid. 22. aprillil olid nad vaid paari km kaugusel. Võeti suund ka läände, Rhja all tagasi eestlasi ootamatult. Õnneks suudeti mõlemas kohas olukord normaliseerida. Punaarmee väosad olid end ammendanud, Venemaa juhid pöörasid oma tähelepanu aga
annaabi.ee 
