saj viimasel veerandil ilmus aga juba mahukaid õpetliku sisuga juturaamatuid Fr. W. Von Willmann „Juttud ja teggud“, mis sisaldas valikut rahvusvaheliselt levinu valmidest ja mõistujuttudest. Eesti kirjanduse ajaloo esimesi suursaavutusi on täieliku eestikeelse Piibli „Piibli Ramat / se on keik se Jummala Sanna...”(1739) F. G. Arvelius „Üks Kaunis Jutto –ja Öppetuse- ramat“ (1. osa 1782, 2. osa 1787) Raamat on õpetlik ja manitsev, sisaldades lugusid maailmaruumist, maaharimisest ja karjakasvatuses ning õppimise kasulikusest Arveliuse teine raamat sisaldab majapidamis- ja tervishoiualaseid õpetuslugusid ning kannab pealkirja „Ranna Josepi Hädda- ja Abbi-Ramat“ (1790) Saaremaa Püha kirikuõpetaja J. W. L. von Luce „Juhhataja Piibli ramato sisse“ (1788) ning „Sarema Jutto ramat“ (1807) ja teine osa 1812 Raamatu 1. osa sisaldab 43 algupärast
Selles kirikus on tulnud ka Gooti stiili. Võimsad kirikud. Gooti stiili tuleb sisse teravkaarega, samas kõrval on ümarkaar. · Valjala kirik - Saaremaal Puhtal kujul puudub Romaani stiil Eestis, on üks näide, mis on osaliselt romaani stiilis. Portaal on romaani stiilis. Teiselt poolt on kirik täiesti Gooti stiilis. Skulptuur Käsitleme pealmiselt reljeefe ja iseseisvet skulptuuri ei olnud. Pealmiselt on usulise sisuga, mille roll oli inimestele olla õpetlik ja manitsev. Palju oli pühakuid, viimne kohtupäev, imeteod, erinevad moraliseeriva sisuga lood, kasutusele tuleb termin vaestepiibel. Need on kiriku reljeefid, kuna nad olid jutustava sisuga. Skulptuurid ei ole realistlikud, tegelased olid väändunud ja värdjalikud, kuna neid asju ei saanud realistlikult näidata. Kasutati portaalides pealmiselt. Sümbolitks on: · evangelist Matteus - tuvi või ingel · evangelist Markus lõvina
.." 1740) o 18. saj lõpus aga juba mahukad õpetliku sisuga teosed, o Willmanni tõlkemugandus ,,Juttud ja treggud" (sh rahvusvaheliselt tuntud valmid ja õpetlikud mõistujutud, mis osaliselt rahva suulisse jutuvarasse läksid). o Keelekasutus võõrapärane ja varieeruv (mugandus lätikeelse eeskujul, kodune Saaremaa Karja murrak) o Arvelius ,,Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse- ramat", mõni algupärane lugu ka sees, o õpetav-manitsev (maaharimine, karjakasvatus, õppimise kasulikkus). o Vo Luce ,,Juhhataja Piibli ramato sisse" (1788), ,,Sarema Jutto ramat" (1807) 43 algupärast juttu, tähelepanekud Saaremaa eluolu kohta 18. sajandi kirjakeel o Tartu murdel põhinev lõunaeesti kirjakeel hakkas pärast täispiibli ilmumist taanduma, o pietistlikku kirjandust (vagadusele ja headele kommetele innustav) ilmus lõunaeestikeelsena o
Ka pole terviku düstoopilise kasutuse põhjendust poliitiliste repressioonide tõttu, kuna antud tsitaadi autor ei ela totalitaarses diktatuuririigis. Sellistes tingimustes kasutati rohkelt sellist varjatud tehnikat nt N-Liidumaades. Viimase variandina võiks väljatuua sarkasmi: Teksti sisu võib pidada sarkasmiks mida illustreerib düstoopiline taustapilt. Lähtudes sarkasmi ideest, tuleks mõista selle sarkasmi mõtet, iseloomu: Kas see on halvustav, (kultuur-sotsiaalne survestamine), manitsev (didaktiline), pilkav, õpetlik? Ükski nendest variantitest ei tundu kuidagi olevat tõsiseltvõetav. Ainukesena kerkib esile: pilkav. Mida siis taunitakse? Nagu tsitaadist selgub on tegemist fiktiivse tegelasega, kelle käitumist justkui pilgatakse. Kuid ka sellele pole võimalik leida põhjendatust, kuna sellisel juhul pilkaja soovitab midagi mis oleks justkui parem, kuid ei sobitu keskkonda vaid on kontekstist väljas. Samuti tekib küsimus; kas pilgatakse pilkamise pärast
teistsugused või kaitsetud. Suhtumises juutidesse on oluline osa ajaloolisel tagakiusamiseeripäral, mis lisaks neutraalsele sallivusele kirjutab ette nõudmise püüdlikule kaastundele ja eurooplaste ühishäbile juutide ees. Kui seda sallivust, kaastunnet või häbi mõne avalduse või teoga eiratakse, järgneb ühiskonna moraalivahtide ning kohaliku või ka rahvusvahelise juudikogukonna suunast manitsev sumin, mis olenevalt olukorrast võib väljenduda nõudmises avaliku vabanduse järele ja tipneda raskustes antud riigi välispoliitilises suhtlemises. Mõned aastad tagasi sai tollane Eesti peaminister Mart Laar rahvusvahelisel tasemel noomida, kui asus kaitsma Harry Männilit ja Evald Miksonit Simon Wiesenthali Keskuse süüdistuste eest. Sarnastesse olukordadesse on sattunud paljud poliitikud üle maailma, kes pole juute kasvõi kaudselt puudutavate avalduste kõiki võimalikke
ebausu kombeid ja alkoholismi ning antakse juhiseid aiapidamiseks ja hoonete ehitamiseks. Hupeli „Lühike õpetus” sisaldab hulgaliselt rahvapärast sõnavara nii haiguste kui ka (ravim)taimenimetuste kohta. ● Jutukirjanikud F- G. Arvelius - Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-ramat” (I osa 1782, II osa 1787), milles leidub ka mõni algupärane lugu. Raamat on õpetlik ja manitsev, sisaldades lugusid maailmaruumist, maaharimisest ja karjakasvatusest ning õppimise kasulikkusest. Arveliuse teine eestikeelne raamat sisaldab majapidamis- ja tervishoiualaseid õpetuslugusid ning kannab pealkirja „Ramma Josepi Hädda- ja Abbi- Ramat” (1790), mis on mugandatud saksakeelsest talupoegadele mõeldud abiraamatust. ● F. W. von Willmann - Juttud ja teggud”
Mõjutusi saanud Karja murrakult. Friedrich Gustav Arvelius jätkas Hupeli ja piibli keelekasutust. "Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat", mille aluseks on Rochowi koolilugemik "Kinderfreund", kuhu on lisatud algupäraseid lugusi. Arvelius manitseb talupoegi kuulekad ja jumalakartlikud olema, seab eeskujuks aruka eluviisi. Raamatus on lugusid maailmaruumist, õpetusi maaharimisest, karjakasvatusest, õppimise kasust jm. Domineerib didaktiline hoiak ja manitsev laad. "Ramma Josepi Hädda- ja Abbi-Ramat" (mugandatud tõlge) pakub majapidamis- ja tervishoiualaseid õpetuslugusid Johann Wilhelm Ludwig von Luce jätkas Hupeli ja piibli keelekasutust. Luce kirjutas üle 20 teose, nt eesti k 1788 "Juhhataja Piibli ramato sisse", 1818 "Nou ja abbi, kui vaesus ja nälg käe on". Luce kasutab rahvapärast, saaremaiste murdejoontega keelt - "Sarema Jutto ramat". Lisaks tegi kaastööd Beiträgele: esitas Saare murdeainestikku ja artikleid,
1) Laps : Ealiselt kõige varem. Naiivne, uudishimulik, emotsionaalne, ei võeta vastutust. Mitut tüüpi last: Loov laps seotud unistamise, leiutamise uute asjade algatamisega. Kohanenud laps: Kuidas vanematega suhted on, võib olla passiivne, abitu, arg, sõnakuulelik. Kui saame haiget või solvume, siis seda teeb laps meis. Eluterve laps. Laps on alati seotud loovusega 2)Vanem: Laps hakkab proovima vanema rolli, harjutab: Sisaldab käske ja keelde, iseloomustab vanemlik pöördumisviis- manitsev, tõrelev või õrnutsev. Seotud autoritaarsusega, kalduvus asuda õigusmõistja rolli. Neg: seotud vähese enesekriitikaga ja jäiga mõtlemisega. Tähtsustatakse üle autoriteete, tohib ei tohi. Pos: aitab energiat kokkuhoida, kui seda on harjutatud. Toetav vanem vs kriitiline vanem. Karistab, hirmutab, hindab, loeb moraali, keelab. 3)Täiskasvanu tasand: seotud muudatustega mõtlemises. Täiskasvanu tasand põhineb loogilisel info töötlemisel. Mõtlemises toimub murrang
1) Laps : Ealiselt kõige varem. Naiivne, uudishimulik, emotsionaalne, ei võeta vastutust. Mitut tüüpi last: Loov laps seotud unistamise, leiutamise uute asjade algatamisega. Kohanenud laps: Kuidas vanematega suhted on, võib olla passiivne, abitu, arg, sõnakuulelik. Kui saame haiget või solvume, siis seda teeb laps meis. Eluterve laps. Laps on alati seotud loovusega 2)Vanem: Laps hakkab proovima vanema rolli, harjutab: Sisaldab käske ja keelde, iseloomustab vanemlik pöördumisviis- manitsev, tõrelev või õrnutsev. Seotud autoritaarsusega, kalduvus asuda õigusmõistja rolli. Neg: seotud vähese enesekriitikaga ja jäiga mõtlemisega. Tähtsustatakse üle autoriteete, tohib ei tohi. Pos: aitab energiat kokkuhoida, kui seda on harjutatud. Toetav vanem vs kriitiline vanem. Karistab, hirmutab, hindab, loeb moraali, keelab. 3)Täiskasvanu tasand: seotud muudatustega mõtlemises. Täiskasvanu tasand põhineb loogilisel info töötlemisel. Mõtlemises toimub murrang
• Tavaliselt ühe episoodilsed e lühikesed • 2) Imemuinasjutud- lemmik tegelaseks suure jõuga poiss; vaeslaps erandlikult tüdruk • Abiliseks mingi koer(hunt) • Kõrtsis kohtuvad talupoeg • Muinasjutud: Kuningatütar Klaasmäel, Vanapagan kosimas, Tuhkatriinu, • 3) Legendmuinasjutud- peategelased pärinevad kristlikest religioonist(jumal, kristlus, peetrus) • Iseloomulik moraliseeriv, õpetlik, manitsev lõpp. • ................-tegelasteks rooma keiser ja jumal. • Külalislahkus, võõra abistamine tuntumad: Kristlus ja sepp; Jumal ja keiser; • 4) Novell muinasjutud ehk olustikused muinasjutud • Pole üleloomulikku, tegevused toimuvad reaalses keskkonnas ja tegelasi ei aita võluvägi, vaid oma tarkus ja osavus. • Lemmiktegeleased : lolliks peetud kolmas vend, tark talutüdruk, kaupmehe poeg, puussepp, kalindlane.
Kirjeldab ausalt ja siiralt oma tunnetest (keset sõda hakkas hirm ja jooksis ära) ega karda, et tehakse pilkealuseks. Argine, igapäevane, maiste nõrkustega kangelane heeroste ajastu antipood. (Üksikisik esiplaanil.) Solon Ateena seaduseandja, kelle jaoks olid luuletused kodanike mõjutamise vahend. Ta loomingus ülekaalus poliitilised ja kombeõpetuslikud teemad, millel usulis-kõlbeline iseloom. Toon on rahulik-manitsev. Leiab, et ebaõiglasel teel saadud rikkus viib hukatusse. Ülistab ka armu, veini, muusasid. Ei ole pessimistlik. Hellenismi maailmavaate ideaalne esindaja. Anakreon looming on 6 saj II pool. Teemadeks pea eranditult viin ja armastus pilkavas, teravmeelses laadis. Luuletused väiksed. Lihtne ja originaalne pilt lõpeb ootamatult. Luule omadused: elav, selge, lihtne. Pindaros Piduliku koorilüürika klassik. (u 518-442 ema). Kreeka aristokraatia viimane ja silmapaistvaim laulik
toppama jäämine, fantaasiavaesus. Berne'i TA käsitleb seda, kuidas inimesed omavahel suhtlevad ja kuidas see mõjutab inimesi ennast, teisi inimesi ning nende suhteid. Kui algab suhtlemine kahe inimese vahel, siis algab see alati mingil suhtlemistasandil ning suhtlemine on suunatud teise inimese mingi suhtlemistasandi poole. Näiteks: Buss on täis, seal toimub trügimine. Üks käratab teisele: "Mida sa trügid siin?" (see on nagu vanema tasandilt lapse tasandile noomiv, manitsev). Kui see inimene, kellele niimoodi öeldi, vastab lapse tasandil tagasi, siis ta ütleb: "Oi vabandust, mind ju lükati", siis on suhtlemiskäigud toimunud ja selle kohta öeldakse, et suhtlemiskäigud on paralleelsed. Üldiselt seda tüüpi suhtlemine inimeste omavahelisi suhteid halvemaks ei tee. Kui see inimene, kellega õiendati, vastab ebaviisakamalt: "Mida sa ise trügid, vana ...?" See ei ole vastus samalt tasandilt, vaid see on samamoodi vanemalt nooremale
m�toloogiast p�rit ainesele ning tutvunud ka Lutheri ja humanistliku kultuuri ideoloogiaga. Stseen k�neleb veiniorgiast, mida provotseerib Bacchus ja kus suure t�nni �mber on kogunenud vallatud Putod, kes on lasknud end veininaudingust laastavalt haarata. M�toloogiast tuntud bravuurse veinijumala kujutamine ja kunstniku fantaasias s�ndinud liialdatud stseen Putodega teenib �hiskonda kui kombekusele manitsev ettekirjutus, mis viitab alkoholi kahjulikkusele ning selle liigtarbimisest tulenevale ebas�ndsale k�itumisele ja moraalsele allak�igule. Sel teosel on Cranach kasutanud ka �hte oma meelismotiividest, milleks on n�mf maastikul. T��d v�ib pidada Cranachi puhul unikaalseks ebatavalise fakti t�ttu, et kompositsiooni ei ole kunagi korratud, kuigi kunstnikul oli kombeks oma hoolega seadistatud t��dest hiljem �pilaste abil variante luua. *******
laulda ka kirikulaule. Mülleri suhtumine oma kirikuõpetaja kogemusse oli pigem üleolev, negatiivne, leige, tõrjuv, ükskõikne. Müller esitab koguduseliikmete ametite kataloogi: meister, põllumees, lambakarjus, teenija, voorimees – sotsiaalne kuuluvus on loetelu kaudu esile toodud. Müller lootis, et kui talupojad kirikus käivad ja töö kõrvale regilaulu laulavad, siis kirikuinimestena võtavad nad kirikulaulu igapäevaseks laulmiseks üle. Mülleri toon on manitsev: peab oma koguduseliikmeid 4 madalateks, sest nad naeravad jumala üle ja teevad pattu. Kogu jutluse plaanis on Mülleril näha, et ta ühelt poolt valitseb ja on kuri, irooniline, aga teiselt poolt hooliv (armas rahvas) ja muret – ta usub, et see kogudus võiks laulude mõtte ükskord selgeks saada ja kogudus võiks neid paremini
Berne'i teooria TA Berne'i TA käsitleb seda, kuidas inimesed omavahel suhtlevad ja kuidas see siis mõjutab inimesi ennast, teisi inimesi ning nende suhteid. Kui algab suhtlemine kahe inimese vahel, siis algab see alati mingil suhtlemistasandil ning suhtlemine on suunatud teise inimese mingi suhtlemistasandi poole. Näiteks: Buss on täis, seal toimub trügimine. Üks käratab teisele: "Mida sa trügid siin?" (see on nagu vanema tasandilt lapse tasandile noomiv, manitsev). Kui see inimene, kellele niimoodi öeldi, vastab lapse tasandil tagasi, siis ta ütleb: "Oi vabandust, mind ju lükati", siis on suhtlemiskäigud toimunud ja selle kohta öeldakse, et suhtlemiskäigud on paralleelsed. Üldiselt seda tüüpi suhtlemine inimeste omavahelisi suhteid halvemaks ei tee. Kui see inimene, kellega õiendati, vastab ebaviisakamalt: "Mida sa ise trügid, vana ...?" See ei ole vastus samalt tasandilt, vaid see on samamoodi vanemalt nooremale
annaabi.ee 
