Itaalia keeles ,,futuro" - tulevik 2. Millisel maal sündis futurism? Millised olid sel maal ühiskondlikud olud? Itaalias oli uue ja vana kontrast põhjas oli tormiline tööstuse areng ja lõunas poolfeodaalsed traditsioonid. 3. Kuidas suhtuseid sfuturistid anasse kunsti ja kultuuritraditsioonidesse? Vana kunst = kõlbmatu, muuseum = surnuaed 4. Kuidas ja kus levitasid futuristid oma ideid? Futuristid esitasid oma plaane nn. manifestidena, mida kanti ette rahvakogunemistel ja avaldati ajakirjades. Esimene kollektiivne enesereklaam (teatraalne, tundeküllane) kunstiajaloos. 5. Kes oli futuristide liikumise juht? F.T.Marinetti 6. Kuidas püüdsid futuristid edasi anda liikumist ja helisid? Motiivi areng ajas, teravate kriiskavate värvikildude kasutamine; konsentrilised ringid ja lained heli võnkumine; motiivi hägusatmine Millisel maal ja miks leidsid futuristid ohtralt mõttekaaslasi
FUTURISM Tulevik tähtis > futurism. Futurismi programm sündis enne kunsti. Esitasid plaane manifestidena rahvakogunemistel ja ajakirjanduses. F. T. Marinetti (poeet) · 1909. avaldas esimese futuristliku manifesti Prantsusmaal (ajakirjas ,,Le Figaro") kuulutatakse, et tsivilisatsiooni saavutused on omapärased, nõuavad uut tüüpi kunsti, vana kunst kõlbmatu. Tehnika uudsus inimhingestatusest olulisem. Kunsti ülesandeks väljendada dünaamikat ja liikumist 1910. futuristlike maalikunstnike manifest loobuti traditsioonilistest motiividest (nt. aktimaal)
ekspressionistid andsid edasi maailma valu. Ekspressionistide kunst oli ühiskonna kriitiline ning nad ei taotlenud oma tööle välist ilu Kubism (geomeetriline kunst) Loojaks Pablo Picasso, Hispaania Futurism Kunstistiil sai alguse Itaaliast. Selle stiili kunstnikud ei tahtnud maalida minevikku, tähtis oli tulevik. Futurism kui programm sündis varem kui sellele vastav kunst. Futuristid esitasid oma plaane nn. manifestidena rahvakogunemistel ja levitasid ajakirjanduses. Futuristide kärarikas enesereklaam oli enneolematu nähtus kunstiajaloos. Futuristide manifestide autor oli itaalia poeet Marineti. Futuristide vaated, põhimõtted: Tsivilisatsiooni saavutused on imepärased ja nõuavad uut tüüpi kunsti Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad Kunst peab loobuma aktimaalist Värvikombinatsioonid- teravad, kriiskavad 1912 Carlo Carra, Itaalia
FUTURISM 19.saj. lõpp ja 20 saj. · Omane Itaaliale. · Ühised jooned kubismiga. · FUTURISM tulevik. · Tulevik: a) tehnika b) tööstus c) kiirus · Futuristid tahtsid hullult, et see uus kunst tuleks hästi kiiresti ja in. Kõik võtaks selle vastu. Nad esitasid oma plaane nn. manifestidena, mida nad kandsid ette rahvakogunemistel ja levitasid ajakirjanduses. · Futuristlike manifestide tähtsaim autor ja nende ettevõtmiste peakorraldaja oli poeet FILIPPO TOMMASO MARINETTI. Oli "futurismi isaks"!! · Terav vastuolu uue elulaadiga, mis arenes eriti tormiliselt mõnes Põhja- Itaalia tööstuslinnas. · Uue ja vana kontrastid olid siin suuremad kui Lääne-Euroopas. · Sel ajal arenesid igast masinad, nagu nt. lennumasinad ja aurikud. Areng tohutu kiire!
värvikad silindrid ja väänlevad torud. Eesti kunstnikud, kes viljelesid kubismi: 1.)Ado Vabbe 2.) Eduard Olo 3.)Märt Laarman 4.)Arnold Akberg Picasso teosed: Futurism 1.)Uudsus muutus itaalia noorte jaoks eriliseks kultuse objektiks, sest nad tahtsid katkestada sidemeid minevikuga. Itaalia oli ka väga mahajäänud ning uuenemine aeglane. 2.)Nad nimetasid oma loomingut futurismiks, sest mineviku asemel tahtsid nad keskenduda tulevikule 3.)Futuristid esitasid oma plaane nn. Manifestidena, mida nad kandsid ette rahvakogunemistel ja levitasid ajakirjanduses 4.) Tuntumad futuristid: - Filippo Tommaso Marinetti - Umberto Boccioni -Carlo Carra -Luigi Russolo -Giacomo Balla -Gino Severini 5.)Esimese futuristliku manifesti avaldast Filippo Tommaso Marinetti, kes oli manifesti tähtsaim autor ja peakorraldaja. Esimene manifest avaldati Pariisis, 1909. aastal ajalehes '' Le Fiagro''
katkestaks sidemed minevikuga. Mineviku asemel oli neile tähtis tulevik ja sellepärast nimetasid nad oma kavatsetava loomingu f u t u r i s m i k s (itaalia k. futuro ´tulevik´). Futurism kui programm sündis enne kui sellele vastav kunst, s.o. sõnad olid enne kui pildid. Selle poolest erineb futurism enamikust varasematest kunstivooludest, kus teooriad ja ideoloogiad on tekkinud juba loodud teoste tõlgendustena. Futuristid esitasid oma plaane niinimetatud manifestidena, mida nad kandsid ette rahvakogunemistel ja levitasid ajakirjanduses. Rahvast kutsuti üles vanade saavutuste hülgamisele ning uue aja tehnika ja tööstuse ülistamisele. Neid vaimustasid maakera katvad raudteevõrgud, ookeaniaurikud, ,,imelised lennumasinad", terassillad, autodest kihavad suurlinnad. Seejuures nägid nad ainult kõige selle välist kaunidust, märkamata kapitalistliku tootmise poolt kaasatoodud vastuolusid ühiskonnas. Futuristide kärarikas kollektiivne
Kuulsad: Arhipenko; Lipchitz (Kümblev naine). Kubistlikku skulptuuri iseloomustab geomeetriliste vormide harrastus. Futurism: kujunes välja Itaalias. Noortele tundus itaalia ülirikkalik kunstipärand koorma või tõkkena kaasaega sobiva kultuuri loomise ning arenenud Lääne- Euroopale lärelejõudmise ees. Uudsus muutus erilise kultuse objektiks. Mineviku asemel oli neile tähtis tulevik ja sellepärast nimetasid nad oma loomingut futurismiks. Oma plaane esitati nn manifestidena, mida kanti ette rahvakogunemistel ja levitati ajakirjanduses. Futuristlike manifestide tähtsaim autor ja ettevõtmiste peakorraldaja oli Marinetti. Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad. Masinaajastu olemuseks on dünaamika, liikumine ning kunsti ülesandeks on väljendada liikumist. 1910 aasta manifestis nõuti maalikunstis loobumist nt aktimaalist. Teiseks kästi kasutada võimalikult tervaid või kriiskavaid värvikombinatsioone, mis mõjuvad jõulisemalt
nimetatakse „sünteetiliseks kubismiks”, sest tema kombineeris pildile enne vormid ja värvid ning siis viis sisse mingi motiivi. Barque hakkas oma piltidele lisama kirjatähti, hiljem hakati lisama ka ajaleheväljalõikeid, tapeeti jt = sünteetiline kubism. Sellest tuli välja kollaaž e liimitud pildid. FUTURISM Futurism sündis Itaalias 1909. a-l, kui usuti, et Itaalia on mahajäänud ja uuenemine on liiga aeglane. Futuristid levitasid oma ideid manifestidena, mida nad kandsid ette rahvakogunemistel ja levitasid ajakirjanduses. Ülistati suurlinliku tsivilisatsiooni ja tehnika arengut, maalidel püüti edasi anda liikumist ja helisid. Tähtsamateks futurismi esindajateks on Gino Severini ja Giacomo Balla. ABSTRAKTSIONISM Kujunes välja 1910. aastal, kui kunstnikud loobusid nähtava ümbruse jäljendamisest ning looming oli abstraktne e pole võimalik ära tunda midagi reaalset. (Paul Klee, August Macke) Ekspressiivset suunda
Nende töödes oli inimene sageli jõhkra ilmega, mille taga võis aimata sisemist piina ja traagikat. Loodus, mis neid ümbritses oli kujutatud äreva ja pingestatuna. Ekspressioniste ei huvitanud harmoonia, dekoratiivsed väärtused ja maaliline ilu. Futurism Futurism kui programm sündis enne kui sellele vastav kunst. Seetõttu erineb futurism enamikest eelnevaist kunstivooludest, kus teooriad ja ideoloogiad tekkisid juba loodud teoste tõlgendusena. Futuristid kandsin oma plaane manifestidena, mida kanti ette rahvakogunemistel ja levitati ajakirjandus. Filippo Tommaso Marienetti oli futuristlike manifestide tähtsaim autor ja nende ettevõtmiste peakorraldaja. Marinetti avaldused olid alati ülepakutud teatraalsuse ja tundeküllase stiiliga. Esimeses manifestis kuulutati, et tsivilisatsiooni saavutused on nii imepärased, et nõuavad uut tüüpi kunsti. Futuriste vaimustas tehnika areng ja nad väärtustasid seda rohkem kui inimhinge probleeme. 1910
värvitoonid, kadus vajadus morelli järele, kollaaz-tehnika kasutuselevõtt sünteetiline ,,Kristlane peiood": vormid on muutunud kubism selgeteks ja kasutatakse puhtaid selgeid värve 20.saj (1912- 1914) ,,kristalne periood" 20.saj (pärast 1914.aastat) 20.saj (1909- futurism Plaane esitati manifestidena, rütmikas linnaelu, Filippo Tommaso Marinetti (1876-1944) 1916) kaasaegne elu, masina liikumise hoog, rahutult Giacomo Balla (1871- 1958) voogav kriiskavavärviline mosaiik, piirjooned Carlo Carra (1881- 1966) lagunenud, esemed näivad hajuvad Gino Severini (1883- 1966)
loomise juures. See segab Itaalial jõuda moodsasse maailma. Leidsid, et Itaalia uuenemine on ligia aeglane. Sellepärast muutubki noorte jaoks uudsus kultusobjektiks. Nad tahavad luua sellist kunsti, mis võimaldab katkestda igasugused sidemed minevikukunstika. Mineviku asemel on tähtis tulevik, sellepärast nimetati nende looming futurismiks (it.keeles tulevik). Futurism programmina sündis palju ennem kui kunst. Esitasid nad oma plaane manifestidena. Levitasid ka ajakirjanduses. Tegid endale reklaami esimesed. Manifestide autoriks, eluheakorraldajaks oli Filippo Tommaso Marinetti. Teda peetakse futurismi isaks ajakirjanik. Tegelikult tema ideeks oli see, et ta ei tahtnud luua traditsioonilist luulet, püüdis leida sellist poeesiat, mis oleks õige uues maailmas (muutuvas). Ülistas oma luules tsivilisatsiooni, väitis, et vana kunst on surnud ja kõlbmatu. Andis välja
avaldasid 1910. aastal FUTURISTLIKU MAALIKUNSTI TEHNILISE MANIFESTI, kasutasid oma häälekandjana ajakirja Lacerba ning korraldasid näitusi Euroopa pealinnades. Futurism kui programm sündis enne kui sellele vastav kunst, s.o. sõnad olid enne kui pildid. Selle poolest erineb futurism enamikust varasematest kunstivooludest, kus teooriad ja ideoloogiad on tekkinud juba loodud teoste tõlgendustena. Futuristid esitasid oma plaane nn. manifestidena, mida nad kandsid ette rahvakogunemistel ja levitasid ajakirjanduses. Futuristide kärarikas kollektiivne enesereklaam oli üsna enneolematu nähtus kunstiajaloos. Futuristid kutsusid üles looma põhimõtteliselt uut, otsusekindlamat kunsti. Nad uurisid neoimpressionistlikku teooriat ning said inspiratsiooni analüütilisest kubismist. Kunstnikud ülistasid moodsat tsivilisatsiooni ja tehnoloogilist progressi. Futurismi ideed,
Euroopale järelejõudmise ees. Nende meelest oli Itaalia ikka veel mahajäänud ja provintslik maa ning tema uuenemine liiga aeglane. Seepärast muutus uudsus neile erilise kultuse objektiks ja nad tahtsid luau kunsti, mis võimalikult selgelt katkestaks sidemed minevikuga. Mineviku asemel oli neile tähtis tulevik ja sellepärast nimetasid nad oma kavatsetava loomingu futurismiks. Futuristid esitasid oma plane nn. Manifestidena, mida nad kandsid ette rahvakogunemistel ja levitasid ajakirjanduses. Futuristide kärarikas kollektiivne enesereklaam oli enneolematu nähtus kunstiajaloos. 1910.a. esitati futuristlike maalikunstnike manifest, kus neid ideid edasi arendati. Maalikunst pidi loobuma traditsioonilistest motiividest, näiteks aktimaalist. Teiseks kästi kasutada võimalikult teravaid või kriiskavaid värvikombinatsioone, mis mõjuvad jõulisemalt kui senise kunsti mahedad ja maitsekad värvid.
BALLA, LUIGI RUSSOLO JA GINO SEVERINI avaldasid 1910. aastal FUTURISTLIKU MAALIKUNSTI TEHNILISE MANIFESTI, kasutasid oma häälekandjana ajakirja Lacerba ning korraldasid näitusi Euroopa pealinnades. Futurism kui programm sündis enne kui sellele vastav kunst, s.o. sõnad olid enne kui pildid. Selle poolest erineb futurism enamikust varasematest kunstivooludest, kus teooriad ja ideoloogiad on tekkinud juba loodud teoste tõlgendustena. Futuristid esitasid oma plaane nn. manifestidena, mida nad kandsid ette rahvakogunemistel ja levitasid ajakirjanduses. Futuristide kärarikas kollektiivne enesereklaam oli üsna enneolematu nähtus kunstiajaloos. Futuristid kutsusid üles looma põhimõtteliselt uut, otsusekindlamat kunsti. Nad uurisid neoimpressionistlikku teooriat ning said inspiratsiooni analüütilisest kubismist. Kunstnikud ülistasid moodsat tsivilisatsiooni ja tehnoloogilist progressi. Futurismi ideed, eriti uuenemise
BALLA, LUIGI RUSSOLO JA GINO SEVERINI avaldasid 1910. aastal FUTURISTLIKU MAALIKUNSTI TEHNILISE MANIFESTI, kasutasid oma häälekandjana ajakirja Lacerba ning korraldasid näitusi Euroopa pealinnades. Futurism kui programm sündis enne kui sellele vastav kunst, s.o. sõnad olid enne kui pildid. Selle poolest erineb futurism enamikust varasematest kunstivooludest, kus teooriad ja ideoloogiad on tekkinud juba loodud teoste tõlgendustena. Futuristid esitasid oma plaane nn. manifestidena, mida nad kandsid ette rahvakogunemistel ja levitasid ajakirjanduses. Futuristide kärarikas kollektiivne enesereklaam oli üsna enneolematu nähtus kunstiajaloos. Futuristid kutsusid üles looma põhimõtteliselt uut, otsusekindlamat kunsti. Nad uurisid neoimpressionistlikku teooriat ning said inspiratsiooni analüütilisest kubismist. Kunstnikud ülistasid moodsat tsivilisatsiooni ja tehnoloogilist progressi. Futurismi ideed, eriti uuenemise
BOCCIONI, GIACOMO BALLA, LUIGI RUSSOLO JA GINO SEVERINI avaldasid 1910. aastal FUTURISTLIKU MAALIKUNSTI TEHNILISE MANIFESTI, kasutasid oma häälekandjana ajakirja Lacerba ning korraldasid näitusi Euroopa pealinnades. Futurism kui programm sündis enne kui sellele vastav kunst, s.o. sõnad olid enne kui pildid. Selle poolest erineb futurism enamikust varasematest kunstivooludest, kus teooriad ja ideoloogiad on tekkinud juba loodud teoste tõlgendustena. Futuristid esitasid oma plaane nn. manifestidena, mida nad kandsid ette rahvakogunemistel ja levitasid ajakirjanduses. Futuristide kärarikas kollektiivne enesereklaam oli üsna enneolematu nähtus kunstiajaloos. Futuristid kutsusid üles looma põhimõtteliselt uut, otsusekindlamat kunsti. Nad uurisid neoimpressionistlikku teooriat ning said inspiratsiooni analüütilisest kubismist. Kunstnikud ülistasid moodsat tsivilisatsiooni ja tehnoloogilist progressi. Futurismi ideed,
BALLA, LUIGI RUSSOLO JA GINO SEVERINI avaldasid 1910. aastal FUTURISTLIKU MAALIKUNSTI TEHNILISE MANIFESTI, kasutasid oma häälekandjana ajakirja Lacerba ning korraldasid näitusi Euroopa pealinnades. Futurism kui programm sündis enne kui sellele vastav kunst, s.o. sõnad olid enne kui pildid. Selle poolest erineb futurism enamikust varasematest kunstivooludest, kus teooriad ja ideoloogiad on tekkinud juba loodud teoste tõlgendustena. Futuristid esitasid oma plaane nn. manifestidena, mida nad kandsid ette rahvakogunemistel ja levitasid ajakirjanduses. Futuristide kärarikas kollektiivne enesereklaam oli üsna enneolematu nähtus kunstiajaloos. Futuristid kutsusid üles looma põhimõtteliselt uut, otsusekindlamat kunsti. Nad uurisid neoimpressionistlikku teooriat ning said inspiratsiooni analüütilisest kubismist. Kunstnikud ülistasid moodsat tsivilisatsiooni ja tehnoloogilist progressi. Futurismi ideed, eriti uuenemise
annaabi.ee 
