Vanavene 10.-17. saj Romantism 19. saj Gootika 12.-16. saj Realism 19. saj Etruski 8. saj eKr Impressionism 19. saj Iseloomulikud jooned Kreeka templitüübi mõõte suurendati ja ehitise üksikosad seoti kindlamaks tervikuks. Hoogsus, liikuvus, kirg, tunnete ülepaisutus, teatraalsus, üllatavus. Peenutsemine, kunstlikkus, maneerlikkus. Inimesi kujutati egiptusepäraselt. Kasutati heledaid ja rõõmsaid värve ning see oli haarav ja peenemaitseline. Suurejooneline. Valitsejakujude juuksed, habe ja rõivad olid esitatud erilise stiilipüüdega. Kirjutati pärgamendile. Hoolega illustreeriti lehekülje teksti algustäht. Kaunistati tarbesemeid. Paksud müürid (6-8 m), ümarkaared, väikesed uksed ja aknad. Vitraažkunst.
ohakalinnuga,, , fresco ,,Ateena kool,,. Tizian (1480-1576) tegutses Veneetsias, teoseid iseloomustavad vaba pintslitehnika, kontuuride puudus, dramaatiline ja dünaamiline lähenemine. Palju mütoloogilisi teoseid. Pani kõige rohkem rõhku värvidele. Tähtsamad teosed: ,,Taevane ja maine armastus", esindusportreesid ,,Karl V" ,,Paavst Paul II", ,,Urbino Venus". 6) Manerism - iseloomustab maneerlikkus, tuntud kunstnike stiili (maneeri) jäljendamine. Manerismiaja kunstnikud loobusid harmooniast, vormide selgusest. Figuurid moondusid, Maneristlikud pildid mõjuvad rahutult, inimesed on neil tihtipeale pikaksvenitatud. Tähtis oli ilutsemine, elegantsus. Ebatähtsad olid harmoonia ja sümmeetria. Kasutati väga ebatavalisi värve ning valgus ja varjud oli ebaloogilised. Tintoretto (1518-1594) tegutses Veneetsias. Pani aluse manerismile. Tiziani õpilane
Pregamon. Üldiselt olid kultuurile omased järgmised jooned: loodusteadused eristusid filosoofiast ja üksikteadused klassikalisest haridusringist, teaduskeskused nihkusid itta, maailmakeeleks sai kreeka ühiskeel koinee, kirjandusest kadus rahvalikkus, kreeka, rooma, idamaiste ja juudi sugemete ühinedes kujunesid uut laadi usukujutelmad (monoteism), usundit seletati mõistupäraselt, luulest, kujutavast kunstist ja filosoofiast kadus poliitiline ainestik, tähtsaks muutus õpetatud maneerlikkus. Hellensimi kultuuriline mõju Idamaade ja läänepoolseile rahvaile oli paiguti väga sügav, kuigi eriilmeline. Hellensitlik kirjandus tekkis polisliku korra lagunemise ja paljusi rahvaid ühendava Aleksander Suure riigi moodustumise ajal. Peamine viljelemise koht oli demokraatliku polise asemel monarhi õukond ja see määras kirjanduse sisu. Teadmine, et sõltutakse kuulsast minevikust, viis mineviku järeleaimamisele, keelelisele klassitsismile ja nn.
saj Hoogsus, liikuvus, kirg, Claude Lorrain, tunnete ülepaisutus, Nicolas Poussin, teatraalsus, üllatavus, Frans Hals, abatavalisus. Rembrandt Manerism 16. saj keskel Peenutsemine, kunstlikkus, Jacopo Carrucci, maneerlikkus Tintoretto, Parmigianino Egeuse kunst 26.-12. saj e.m.a. Haarav, peenemaitseline, Knossose loss, vaas (Kreeka-mükeene) heledad rõõmsad värvid. kaheksajalaga, Inimesi kujututati Atense varakamber, Egiptusepäraselt Mesopotaamia kunst 36.-6. saj e.m
võitlused, kiriku reformilaine 1517 . Martin Luther 1 protestantlik kirikureform kujundas täiesti uue olukorra kiriklikus kunstis ja muusikas. Kuna tal oli väga hea muusikaline haridus, siis pidas ta muusikat väga oluliseks kasvatuslikust seisukohast. Rõhutas muusika vajalikkust koolisüsteemis, et haarata läbi kirikukoraalide laulmise rohkem rahvast kogudustesse. Samas tekib uus mõiste musica reservata e. keerukas väikesele kuulajaskonnale reserveeritud muusika. Maneerlikkus on iseloomulik kriisiperioodidele. V põlvkond 1560-1600 itaallaste kiire tõus, kujuneb mitu uut põlvkonda . Maneerlikkusest kasvab välja uus modernism - jõulisus, dramatism, julged kõlavärvid, virtuoossus kaunistustes. Euroopa imetletuim helilooja Orlandus Lassus ( tuntud kui Orlando di Lasso), loonud üle 2000 teose. Valdas mitut võõrkeelt, hea muusikalise haridusega, lapsepõlves olevat tal olnud kaunis hääl, mille tõttu on teda isegi röövitud. 1570- aadliseisus,
Scarlatti, Henry Purcell Dido ja Aeneas 9. Võrrelda klassitsismiaja kultuuripilti romantismiga suhtumises antiigipärandisse, tuua näiteid kirjandusest ja kunstist. Klassitsism kui baroksuse ratsionaalne avaldus orienteerus antiigile, taotles korrapära, selgust. Kirjandus: kontrastide kaudu vormiselgus. Nicolas Boileau (1636-1711) Poeesiakunst (L'art poétique, 1674). Normatiivne poeetika. Märksõnad: maneerlikkus, aristokraatlikkus. : intellektuaalsus,enesekontroll. Juhtiv zanr tragöödia. · Pierre Corneille (1606-1684) Horace, Cinna, Polydeucte. · Jean Racine (1639-1699) Thebais, Andromaque, Alexander Suur, Bérénice, Mithridate, Iphigénie, Phèdre. · Arhitektuuris palladionism. Kujunes ühtne kunstilise väljenduse laad Euroopas. Romantism 18. saj. lõpp 19. saj., pöörduti aristrokraatlikust kultuurist, rahvakultuur oluline (loodusrahvaste elu ja kombed)
Tekib kurtaasne kirjandus, mille kõrgemad saavutused kuuluvad lüürika ja romaani valdkonda. Seniste traditsioonide kohaselt lüürikat lauldakse ja muusika saatel, eepikat aga loetakse. Luuletajate- laulikute ühiskondlik seisund tõuseb. Nende seas on ka kõrgemast seisusest inimesi. Rüütlikirjandus kasutab valitud, tavalisest kõnekeelest erinevat sõnastust ja meetrikas rakendatakse kunstlikke vorme. Luulet iseloomustab mängelv virtuoossus. Ning maneerlikkus. Kurtuaasse luule sõnastuskultuur osutub hilisema luule kujunduslikus osas viljakaks ka veel siis kui rüütlikirjandus on oma aja ära elanud. Mõneti väljendab rüütlikirjandus ka püsivalt kehtivaid üldinimlikke eetilisi seisukohti. Kõige tugevamini on rüütlikirjandus esindatud Prantsusmaal. Varaseimaks kurtuaasse kirjanduse hälliks on Provance Kagu-Prantsusmaal, kus tekib oma liigis ületamatu provanssalikeelne rüütlilüürika
nooruses. Eitab õitsemise alastust, mis väljendab inimese jõudu ja energiat. Renessans - usk inimese piiramatu jõusse, läbi kunsti Jumalaga võrdne. Kogu läbitud elukäik saab eksimuseks. Esteetiliste ideaalide kriis. Ühine kunsti joon manjerismis on soov vabaneda ideaalse renessansi kunstist. See suundumus väljendus selles, mis pani kahtluse alla esteetilised ideed ja kunstilise tegevuse. Kõrgrenessansi esteetika otsis täpseid, teaduslikult põhjendatud eeskirju ja teoreetiku maneerlikkus seisavad õigsuse ja eeskirjadele. Esteetika maneerilism, arendades renessansi esteetika ideid, eitades teisti ja asendades neid uutega, mis peegeldas vastuolulisi olukordi oma ajal. Uue ajastu esteetika. XVII sajandil on muutunud inimeste arusaamaine, tema koht maailmas, suhe isikute ja ühiskonna vahel. Renessansi isiksus- ühtsus ja terviklikkus, puudub keerukus ja arengut. Identiteedi XVII sajandil - oleneb keskkonnast.
nooruses. Eitab õitsemise alastust, mis väljendab inimese jõudu ja energiat. Renessans - usk inimese piiramatu jõusse, läbi kunsti Jumalaga võrdne. Kogu läbitud elukäik saab eksimuseks. Esteetiliste ideaalide kriis. Ühine kunsti joon manjerismis on soov vabaneda ideaalse renessansi kunstist. See suundumus väljendus selles, mis pani kahtluse alla esteetilised ideed ja kunstilise tegevuse. Kõrgrenessansi esteetika otsis täpseid, teaduslikult põhjendatud eeskirju ja teoreetiku maneerlikkus seisavad õigsuse ja eeskirjadele. Esteetika maneerilism, arendades renessansi esteetika ideid, eitades teisti ja asendades neid uutega, mis peegeldas vastuolulisi olukordi oma ajal. Uue ajastu esteetika. XVII sajandil on muutunud inimeste arusaamaine, tema koht maailmas, suhe isikute ja ühiskonna vahel. Renessansi isiksus- ühtsus ja terviklikkus, puudub keerukus ja arengut. Identiteedi XVII sajandil - oleneb keskkonnast.
sajandi II pool oli omapäraseks perioodiks kunstiajaloos, mil ka Itaalia kultuurielus hakkasid lõpuks avalduma rasked hoobid. Ei lähtutud enam elust, vaid eelmiste suurmeistrite loomingust ning tekkis ,,maneerlikkus". Bronzino (Agnolo di Cosimo) 1540ndatest pärit saatan Palazzo Vecchios Eleanora di Toledo kabelis, kus kujutatakse Moosese elu ja episoode, et tõmmata tõenäoliselt paralleele Cosimo I eluga, on jällegi
Saksamaa o Gooti plastika suur õitseng o Mõjustatud prantsuse eeskujudest Töötati ümber ning tekkis saksa oma stiil o Pole säärast skulpturaalset tervikut katedraalide puhul nagu prantslastel (v-a Strasbourg) o Bambergi toomkiriku skulptuurid Saksa gooti skulptuuri tipp keskajal o XIV sajand Esile pääseb maneerlikkus · Prantsuse skulptuuri kopeeritakse nii ühele jalale toetumise kui ka riidevoltide kujutamise poolest · Kölni toomkiriku koor o Maarja ja Kristus ning prohvetid Kölni toomkiriku kooris o XIV saj keskpaik Värvitud skulptuur · Peamiselt altarid o Hauaplastika Nagu Prantsusmaal
the spartans. Funktsioonid: teadvustamine, harimine, edasiarendamine, ajaloo mäletamine, loominguline aspekt (tänapäeval filmikultuur järjest suureneb). Veel filme: Gladiator, Clash of the titans, The immortals, Percy Jackson (raamatu põhjal) jpt. 5. Iseloomustage klassitsismi põhimõtteid kirjanduses. Vastus: kontrastide kaudu vormiselgus. Nicolas Boileau (1636-1711) Poeesiakunst (L'art poétique, 1674). Normatiivne poeetika. Märksõnad: maneerlikkus, aristokraatlikkus. : intellektuaalsus,enesekontroll. Juhtiv zanr tragöödia. Pierre Corneille (1606-1684) Horace, Cinna, Polydeucte. Jean Racine (1639-1699) Thebais, Andromaque, Alexander Suur, Bérénice, Mithridate, Iphigénie, Phèdre. 6. Kirjeldage Odysseuse eksirännakute teema kasutamist kirjanduses antiikajast tänapäevani. Vastus: keskajal inimese eksirännakute allegooria. inimese otsingud ja vaevalised rännakud.
maitsehäired ; seksuaalsed, muud kehatundemeelepetted. Hebefreenne skisofreenia juhtivateks on emotsoonide, tahteelu- ja mõttekäiguhäired - käitumine on inadekvaatne, ettearvamatu, maneerlik, sihipärasus on kadunud - mõttekäik on desorganuseeritud, kõne laialivalguv ja seosetu , stereotüüpsed fraasid - meeleolu on lame ja inadekvaatne, sageli kaasnevad itsitamine või enesega rahulolev omaette naermine, kõrk hoiak, grimassid, maneerlikkus, veiderdamine, hüpohondrilised kaebused - kiiresti ilmneb isoleerumistendents - luulumõted ja hallukad on ebapüsivad ja fragmentaarsed ning ei ole juhtivad Kulg: algav 15-25.eluaasta vahel, halva prognoosiga Katatoonne skisofreenia väljendunud psühhomotoorsed häired, võivad kombineeruda ulmataolise seisundiga(koos elavate stseenihallukatega). Rahutus, stuupor, mutism, käsuautmatism, negativism, kestvad sundasendid ja poosid, sõnade ja fraaside perseveratsioon
Kunstis diagonaalne dünaamika, kontrastid, paatos mütoloogia ja usuteemade kujutamisel. Michelangelo da Caravaggio (Medusa). Muusikas arenes ooper, oratoorium: Claudio Monteverdi (Orfeo, Arianna); Domenico Scarlatti, Henry Purcell Dido ja Aeneas. Klassitsism kui baroksuse ratsionaalne avaldus orienteerus antiigile, taotles korrapära, selgust. Kirjandus: kontrastide kaudu vormiselgus. Nicolas Boileau (1636-1711) Poeesiakunst (L’art poétique, 1674). Normatiivne poeetika. Märksõnad: maneerlikkus, aristokraatlikkus. : intellektuaalsus,enesekontroll. Juhtiv žanr – tragöödia. Pierre Corneille (1606-1684) Horace, Cinna, Polydeucte. Jean Racine (1639-1699) Thebais, Andromaque, Alexander Suur, Bérénice, Mithridate, Iphigénie, Phèdre. Arhitektuuris palladionism. Kujunes ühtne kunstilise väljenduse laad Euroopas. Romantism 18. saj. lõpp – 19. saj., Uus elutunnetus: emotsioonaalsus, loomulikkus, improvisatsioon.
soodsam võrreldes hebefreeniaga. Hebefreenne skisofreenia. Juhtivateks on emotsioonide, tahteelu- ja mõttekäiguhäired: käitumine on inadekvaatne ja ettearvamatu ning maneerlik, sihipärasus on kadunud; mõttekäik on desorganiseeritud, kõne laialivalguv ja seosetu; stereotüüpsed fraasid; meeleolu on lame ja inadekvaatne, sageli kaasnevad itsitamine või enesega rahulolev omaette naermine või kõrk hoiak, grimassid, maneerlikkus, veiderdamine, hüpohondrilised kaebused; kiiresti ilmneb isoleerumistendents ; luulumõtted ja hallutsinatsioonid on ebapüsivad ja fragmentaarsed ning ei ole juhtivad; Kulg: algab 15. ja 25. eluaasta vahel, halva prognoosiga. Katatoonne skisofreenia. Kliinilises pildis domineerima vähemalt üks järgnevatest käitumisvormidest: (a) stuupor (tunduvalt alanenud reaktsioon välisärritajatele ning spontaansete liigutuste ja aktiivsuse
kiivusluulu mõtted o Kuulmishallutsinatsioonid, mis ähvardavad või annavad käsklusi; viled, suminad või naer o Lõhna- või maitsehallutsinatsioonid, seksuaalsed või muud kehalised meelpetted ning harva nägemishallutsinatsioonid F20.1 hebefreenne skisofreenia - Juhtivaks on emotsionaalsed häired lamenenud ja Inadekvaatne meeleolu, itsitamine või enesega rahulolev naeratus, kõrk hoiak, grimassid, maneerlikkus, veiderdamine, hüpohondrilised kaebused, stereotüüpsed fraasid (seosusetu kõne või mingi kindla fraasi kordamine kindla aja tagant) - Inadekvaatne, impulsiivne, sihipäratu ja maneerlik käitumine väljaelav - Mõttekäik on desorganiseeritud, kõne laialivalguv ja seosetu - Hallutsinatsioonid ja luulumõtted võivad avalduda kuid ei ole juhtivad F20.2 Katatoonne skisofreenia - Psühhomotoorsed häired - Diagnoosimiseks peab domineerima üks:
mõlemal tegelased, kes tööl ei viitsi käia, lesivad päevad otsa voodis, mõtlevad riietest jne. Õnnepalu puhul tuleks rõhutada, et seal on olemas ka peenendunud stiilitunnetus. Just selline, mis võtab ümberkirjutava hoiaku. Mingis mõttes oleks nagu uus tekst, mingis mõttes aga teistsuguseks kirjutamine. Selline tekstuaalne veesegamine tuleb välja ka „Piiririigist“. Indrek Hirv -- hakkab kõige äärmuslikumalt maneerlikku klassikalist stiili läbi kirjutama. Maneerlikkus muutub tal sihipäraseks automatismiks. Tal on mingi 10aastaline periood, kus ta kirjutab 5jalalist jambi. Mingid muutused on siiski tulnud, klassikaline traditsooniline taust kõlab ka praegu, kuid on hakanud ka vabavärssi juurde tulema. Eeva Park Kalev Keskküla -- 1998 Vabariigi laulud: 2009 Elu sumedusest. Priidu Beier – 1999(1982) Mina – Eiffeli torn; 2005(1984) Mina – metsikui mehike. Viimane loeng 1996 nn Kivisildniku sknadaal
annaabi.ee 
