amülaas ja maltaas- need ensüümid lõhusatavad süsivesikuid.Amülaas polüsahhariidid disahhariidideks ja maltaas disahhariidid->monosahhariideks). Suus: 1. Toidu aprobeerimine e. maitseomaduste ja söödavuse määramine. 2. Toidu peenestamine - lihtsam seedida. 3. Toidu süljega niisutamine( limaiane mutsiini abil) - muudab peenestatud toidu libedamaks; niiskus vajalik kõnelemisel. 4. Toidu seedimine süljefermentide (ensüümide amülaasi ja maltaasi) toimel. Sülg sisaldab bakterid hävitavaid toimeaineid, aitab vähendada organismis nakkusohtu. Süljel ka loputusfunktsioon( mittesöödavate ainete suhu sattumisel). 3. Seedimine maos. -Magu on toidu reservuaar, süsivesikute seedimine jätkub kuni pH langeb alla 5, siis amülaas inaktiveerub ja algab valkude ja lipiidide lõhustamine. Maomahl on happaline pH 0,9-
· Energeetiline substraat -peamine · Ehituslik funktsioon glükopreteiinid ja lipiidid, heteropolüoosid kondroitiinsulfaat, hüaluroonhape, hepariin hüdrofiilsed, limaained Seedetraktis lõhustuvad sahhariidid kergesti, nende lõhustumiseks on vaja suhteliselt vähe erinevaid ensüüme. Inimese süljel on suur amülaassi aktiivsus. Mao happeline keskkond inhibeerib amülaasi ja edasine lõhustumine toimub peensooles pankreasenõre amülaaside, maltaasi, sahharaasi ja laktaasi toimel. Verre imenduvad monosahhariidid, peamiselt glükoos ja vere glükoositase tõuseb. Organism püüab vere glükoositaset konstantsena hoida nii et paigutab Glc kiiresti rakkudesse. Rakkudesse paigutust organiseerib pankrease hormoon insuliin, abistavad K+ ja Cr See, kui kiiresti vere glükoositase tõuseb, oleneb toiduainest. Olulised tegurid on : · tärklise seeduvus · suhe tärklis/valk · lipiidid + kiudaine + suhkur
sapi eritumine, soolhappe osavtt protsessist. 3. SEEDIMINE SUUNES: 1. Toidu aprobeerimine e. maitseomaduste ja sdavuse mramine. 2. Toidu peenestamine- on lihtsam seedida. 3. Toidu sljega niisutamine. muudab peenestatud toidu libedamaks. 4. Toidu seedimine sljefermentide toimel. 4. SLJE THTSUS SEEDEPROTSESSIS: muudab peenestatud toidu libedamaks. Suus algab keemilise ttlemise protsess, sest slg sisaldab amlaasi ja maltaasi, mis lhustavad ssivesikuid. Baktereid hvitava toimega ainete sisalduse tttu vhendab slg organismi sattuva nakkuse ohtu. 5. MAO LIMASKESTA SEKREEDID: 1. Epiteelkihi pindmine osa-lima eritus. Kaitseb mao seina, kuna maomahl viks selle muidu ra svitada. 2. Mao phimiku pearakud-maomahla eritus. Sisaldab toiduseedimise fermente lhustamiseks. 3. Mao phimiku katterakud- soolhappe eritus. Muudab rasvu aktiivsemaks; toodab baktereid; hoiab ra toidu roiskumist. 6
süsivesikuid.Amülaaspolüsahhariididdisahhariidideks ja maltaasdisahhariidid->monosahhariideks). Suus: 1. Toidu aprobeerimine e. maitseomaduste ja söödavuse määramine. 2. Toidu peenestamine - lihtsam seedida. 3. Toidu süljega niisutamine(limaianemutsiini abil) - muudab peenestatud toidu libedamaks; niiskus vajalik kõnelemisel. 4. Toidu seedimine süljefermentide (ensüümide amülaasi ja maltaasi) toimel. Sülg sisaldab bakterid hävitavaid toimeaineid, aitab vähendada organismis nakkusohtu. Süljel ka loputusfunktsioon( mittesöödavate ainete suhu sattumisel). 3. Seedimine maos. Magu on toidu reservuaar, süsivesikute seedimine jätkub kuni pH langeb alla 5, siis amülaas inaktiveerub ja algab valkude ja lipiidide lõhustamine. Maomahl on happalinepH 0,9-2,5, sisaldab soolhapet, pepsiine( lõhustavad valke), lipaasi( lipiide lõhustav) ja kümosiini ( oluline piimavalgu
lõhustamiseks. Vesinikkarbonaat tekib pankreasejuha rakkudest pärineva CO2 ja vee ühinemisel. Kõhunõrenäärmes on ensüüme kõikide toitainete lõhustamiseks: proteaasid lõhustavad valke, lipaasid lipiide ja amülaasid süsivesikuid. Eraldab kõhunäärmenõret, mis koosneb: Trüpsaiin - lõhustab valke Amülaas - lõhustab süsivesikuid Lipaas - põhiline sooletraktis rasvu lõhustav ferment 18. Seedimine peen- ja jämesooles. Soolenõre sisaldab maltaasi, mille ülesandeks on lahustada disahhariidid monosahhariidideks toimub peensooles. Soolenõre sisaldab ka rasvu lõhustavaid fermente, mida sapihapetega emulgeeritakse ja aktiveeritakse. Peensooles toimub toidu imendumine tänu siseseinal asetsevatele kurdudele ja hattudele. Kui toit satub peensoolde, hakkavad hatud kokku tõmbuma ja liikuma ning tõmbavad iminapa moel toidu algosakesed hattude vahele ja surutakse läbi peensoole seina. Sealt edasi liiguvad
Sahharoos hüdrolüüsub glükoosi ja fruktoosi seguks (nn invertsuhkur) Gl - O - Fr + HOH GlOH + FrOH C12H22O11 + H2O C6H12O6 (glükoos) + C6H12O6(fruktoos) Invertsuhkur kristallub halvasti - temast saab väga kangeid siirupeid , näiteks mesi Protsess kulgeb 1.) Ensüümide toimel , suhteliselt madalal temperatuuril ( ensüümid on valgud ja ei kannatagi kõrget temperatuuri) · Seedeensüümide toimel · Linnastes leiduva maltaasi toimel - sellel protsessil põhineb õlle ja piirituse tootmine 2.) Keetmisel happelises keskkonnas, selline protsess leiab aset ka moosi ja kisselli keetmisel Alkoholide keemilised omadused: Sahharoos annab alkoholidele iseloomulikke reaktsioone Sealhulgas ka mitmealuseliste alkoholide tõestusreaktsiooni värske vask(II)hüdroksiidiga C12H22O11 + Cu(OH)2 C12H22O11*CuO + H2O - vasksahharaat värvib lahuse eresiniseks
Sahharoos hüdrolüüsub glükoosi ja fruktoosi seguks (nn invertsuhkur) Gl - O - Fr + HOH GlOH + FrOH C12H22O11 + H2O C6H12O6 (glükoos) + C6H12O6(fruktoos) Invertsuhkur kristallub halvasti - temast saab väga kangeid siirupeid , näiteks mesi Protsess kulgeb 1.) Ensüümide toimel , suhteliselt madalal temperatuuril ( ensüümid on valgud ja ei kannatagi kõrget temperatuuri) Seedeensüümide toimel Linnastes leiduva maltaasi toimel - sellel protsessil põhineb õlle ja piirituse tootmine 2.) Keetmisel happelises keskkonnas, selline protsess leiab aset ka moosi ja kisselli keetmisel Alkoholide keemilised omadused: Sahharoos annab alkoholidele iseloomulikke reaktsioone Sealhulgas ka mitmealuseliste alkoholide tõestusreaktsiooni värske vask(II)hüdroksiidiga C12H22O11 + Cu(OH)2 C12H22O11*CuO + H2O - vasksahharaat värvib lahuse eresiniseks
3,35 * 10 = 35,5 mg-ekv/ kg Järeldused Vabade hapete sisaldus võib mees olla kuni 50 milliekvivalenti 1000 grammi kohta; pagarimees kuni 80 milliekvivalenti 1000 grammi kohta. Katse õnnestus, sest minu tulemuseks oli 35,5 mg-ekv / kg. Sülje hüdrolüütilised ensüümid Teooria · Sülje pH on 7,4-7,6. · Sõlje sisaldab 98,5-99,0% vett ja 1-1,5% mineraalsoolasid nong organilised ained. · Seedeensüümidest sisaldab sülg -amülaasi ja maltaasi. · Pankrease- ehk kõhunäärmemahlas sisalduv amülaas on aktiivsem sülje amülaasist ning on võimeline hüdrolüüsima ka kliisterdamata tärklist. Sülje amülaasi aktiivsuse määramine Töö käik 1. Kogusin kuiva katseklaasi paar ml sülge. 2. Võtsin pipetiga 1 ml sülge ja viisin katseklaasi, kuhu olin eelnevalt pipeteerinud 9 ml destilleeritud vett. 3. Pipeti sisu täielikuks eemaldamiseks imesin sülje koos veega pipeti sisse ning puhusin mitu
lõhustatakse disahhariidideks, imenduvad monosahhariidideks. Valgud lõhustatakse aminohappded, rasvad lõhustatakse rasvhapped ja glütseroos. Suus toimub toidu maitseomaduste kindlaks tegemine. Tehakse kindlaks maitseretseptor. Haistmisretseptorid. Mida paremini me toitu närime seda paremini on toitu seedida. Suhu tuleb sülg, süljenäärmed toodavad sülge. Limasem sülg. Vedel sülg. Esimene seedenõre seedetraktis, sisaldab amülaasi ja maltaasi, mis lõhustavad süsivesikud. Lagunevad-magusad süsiveskud. Mida kauem närida seda magusamaks läheb. Seedimine maos. Magu on kaetud seespoolt limaskestaga, on kolm kihti. Toodavad teatud sekreeti pindmine kiht toodab lima-kaitsekihiks seespoolt. Maos on toit kuni 10tundi. Pearakud toodavad maomahla. Maopõhimiku katterakud-soolhape. Vajalik rasvade seedmise jaoks, temp on maos 40kraadi. Hävitab ära bakterid mis toiduga riknemised põhjustab. Suus on ph leeliseline, sülje
Suuõõnes peenestatakse toit hammastega ja segatakse keelega. Sülg on kergelt leeliseline vedelik(ph 7,4-8,0) ,sisaldab 98-99% vett ja 1-1,5% soolasid ning orgaanilist ainet. Ensüümidest on süljes süsivesikuid lõhustavat- amülaasi ning keelepära piirkonnas asuvatest Ebneri näärmetest pärinevalt, lipiide lõhustavat lingvaal lipaasi. Keskmine sülje hulk ööpäevas on 1-1,5 l. Hulk oleneb toidu koostisest ja veesisaldusest. Peale amülaasi ja maltaasi kuulub sülje koostisse ka teisi orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid. Orgaaniliste ainete esindajaks on näiteks valguline ühend- mutsiin, mis on limaaine ja muudab toidupala libedamaks ning soodustab selle allaneelamist. Lüsotsüümil baktereid hävitav toime. Erinevate süljenäärmete poolt produtseeritava sülje suhteline kogus ja koostise iseärasused. Kõrvalsüljenäärmed esitavad vedelat sülge( seroosset). Keelealuste ja lõuaaluste süljenäärmete nõres on rohkesti lima.
maitseomadused ja söödavus.Suuõõnes peenestatakse toit hammastega ja segatakse keelega. Sülg on kergelt leeliseline vedelik(ph 7,4-8,0) ,sisaldab 98-99% vett ja 1-1,5% soolasid ning orgaanilist ainet.Ensüümidest on süljes süsivesikuid lõhustavat - amülaasi ning keelepära piirkonnas asuvatest Ebneri näärmetest pärinevalt, lipiide lõhustavat lingvaallipaasi. Keskmine sülje hulk ööpäevas on 1-1,5 l. Hulk oleneb toidu koostisest ja veesisaldusest. Peale amülaasi ja maltaasi kuulub sülje koostisse ka teisi orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid. Orgaaniliste ainete esindajaks on näiteks valguline ühend- mutsiin, mis on limaaine ja muudab toidupala libedamaks ning soodustab selle allaneelamist. Lüsotsüümil baktereid hävitav toime. Erinevate süljenäärmete poolt produtseeritava sülje suhteline kogus ja koostise iseärasused. Kõrvasüljenäärmed esitavad vedelat sülge( seroosset). Keelealuste ja lõuaaluste süljenäärmete nõres on rohkesti lima.
pehmik luud nahk 55 kg 7 kg 3 kg Joonis 1. Sajakilose sea koostis 7. Sead on kõigesööjad. Sead tarbivad, seedivad ja omastavad mitmesuguseid taimseid ja loomseid söötasid, samuti kõiksuguseid toidujäätmeid, mistõttu neid saab pidada väga erinevates söötmistingimustes. Sigade seedeaparaadi töö iseärasus seisneb üldjoontes järgmises. Sööda süsivesikute seedumine algab juba suus süljes sisalduvate fermentide ptüaliini ja maltaasi toimel. Täiskasvanud seal moodustub päevas 10–15 liitrit sülge. Sülje kogus sõltub sööda konsistentsist: kui söödetakse vedelat sööta, eritub sülge vähe, kuiva sööda kasutamisel rohkem. Mao kardiaalses osas toimub süsivesikute lõhustumine nii süljest pärinevate fermentide kui ka taimsetes söötades sisalduvate fermentide mõjul. Maos toimib peamiselt proteolüütiline ensüüm pepsiin. See moodustub esialgu
Sapp, mida sekreteeritakse maksas, pääseb duodeenumisse tänu Sphinkter Oddi lõõgastumisele, selle eest vastutab hormoon pankreosümiin-koletsüstokiniin. Eriti rohkelt eritub sappi siis, kui duodeenumisse sattunud küümus on rasvarikas. Enamus seedeensüüme sisaldub soole mikrohattude enterotsüütide poolt. Süsivesikute, rasvade ja valkude seedimine toimub otsekontaktis enterotsüütidega, mis sisaldavad -peptidaasi -laktaasi (galaktoos-glükoos), maltaasi (maltoos-glükoos), sukraasi (fruktoos-glükoos) -lipaasi Seedenäärmed sooles sekreteerivad ensüümi enterokinaasi. Soolevalendikus imendumisest võtavad osa erinevad mehhanismid 1. difusioon 2. filtratsioon a. kandjate abil b. pinotsütoosi teel JÄMESOOL intestinum crassum Jämesool on peensoolele järgnev 1,5 m pikkune ja 4-5 cm laiune seedetrakti lõpposa, mis algab paremas niudeaugus. Paikneb kõhuõõnes alt avatud raamistikuna peensoole lingude
Sahharoos hüdrolüüsub glükoosi ja fruktoosi seguks (nn invertsuhkur) Gl - O - Fr + HOH à GlOH + FrOH C12H22O11 + H2O à C6H12O6 (glükoos) + C6H12O6(fruktoos) Invertsuhkur kristallub halvasti - temast saab väga kangeid siirupeid , näiteks mesi Protsess kulgeb 1.) Ensüümide toimel , suhteliselt madalal temperatuuril ( ensüümid on valgud ja ei kannatagi kõrget temperatuuri) · Seedeensüümide toimel · Linnastes leiduva maltaasi toimel - sellel protsessil põhineb õlle ja piirituse tootmine 2.) Keetmisel happelises keskkonnas, selline protsess leiab aset ka moosi ja kisselli keetmisel Alkoholide keemilised omadused: Sahharoos annab alkoholidele iseloomulikke reaktsioone Sealhulgas ka mitmealuseliste alkoholide tõestusreaktsiooni värske vask(II)hüdroksiidiga C12H22O11 + Cu(OH)2 à C12H22O11*CuO + H2O - vasksahharaat värvib lahuse eresiniseks
Sahharoos hüdrolüüsub glükoosi ja fruktoosi seguks (nn invertsuhkur) Gl - O - Fr + HOH GlOH + FrOH C12H22O11 + H2O C6H12O6 (glükoos) + C6H12O6(fruktoos) Invertsuhkur kristallub halvasti - temast saab väga kangeid siirupeid , näiteks mesi Protsess kulgeb 1.) Ensüümide toimel , suhteliselt madalal temperatuuril ( ensüümid on valgud ja ei kannatagi kõrget temperatuuri) · Seedeensüümide toimel · Linnastes leiduva maltaasi toimel - sellel protsessil põhineb õlle ja piirituse tootmine 2.) Keetmisel happelises keskkonnas, selline protsess leiab aset ka moosi ja kisselli keetmisel Alkoholide keemilised omadused: Sahharoos annab alkoholidele iseloomulikke reaktsioone Sealhulgas ka mitmealuseliste alkoholide tõestusreaktsiooni värske vask(II)hüdroksiidiga 11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 23
imenduvad kasteistsõrmikus ja tühisooles, enne kui küümus jõuab niudesoolde. Laktoos (piiimasuhkur) hüdrolüüsub ensüüm laktaasi toimel glükoosiks ja galaktoosiks. Laktaasi konsentratsinoon on peensoolenõre mukoosas esialgu väga kõrge ning väheneb põrsaste vanuse suurenedes (oluliselt väheneb nende 8 nädala vanuseks saamisel). Tarbitud sahharoos hüdrolüüsub sahharaasi toimel glükoosiks ja fruktoosiks. Maltoos hüdrolüüsub maltaasi toimel glükoosiks 30-60% kogu seedetrakti sisaldisest, mis jämesoolde jõuab, viibib seal 20-38 tundi (maos 0-6 tundi ja peensooles 2-6 tundi). Sööda süsivesikud, mis jäid peensooles seedumata, seeduvad ja fermenteeruvad jämesooles soole mikrofloora mõjul. 3 Toorkuid lõhustub mikroobide poolt protdutseeritava tsellulaasi, hemitsellulaasi, pektinaaside jt ensmüüdie toimel.
ainevahetuses. Lenduvaid rasvhappeid on vatsas järgmiselt: äädikhape (65%), propioonhape (20%), võihape (15%). Tselluloosi ja hemitselluloosi seede lõpp-produktiks on valdavalt äädikhape, tärklisel propioonhape, mono- ja disahhariididel võihape ja piimhape. Vatsa bakterid ei lagunda dekstriine, seetõttu amülopektiin seedub vatsas halvasti (Kartuli- ja maisitärklis). Need lagundatakse peensooles maltaasi toimel. Iga 100 g seedunud süsivesikute kohta tekib 4,5 metaani s.o ca 7% kogu söödaenergiast. Kõige kiiremini imendub süsivesikutest suhkur, siis tärklis ja kõige aeglasemini tselluloos. 99% energiast saab lehm lenduvatest rasvhapetest, ülejäänud osa dekstriinidest. 22 KALAKASVATUSE ERIALA 7. Proteiini seede lihtmaoga loomadel. Proteiini seede- algab maos maonõre proteaaside ja HCl toimel
annaabi.ee 
