teisitimõtlejaid. Mina olen nende seas. Heaoluriik ei saa toimida, kui inimesed loodavad juba noores eas riigi abirahadest elada. Esiteks on kehtestatud enamikus neis riikides pensionisamba süsteem, kuhu töövõimeline inimene kogub pensionieaks omale elatusraha. Kui noorena tööl ei käi, ei saa sinna teenida ka boonust,mida tulevikus kasutada. Sellisel juhul ei saa riik aga ka teistele pensioniealistele oma väljateenitud tasu maksta, kuna maksumaksjatelt pole selleks kogunenud piisavalt suurt summat ja seega peab pensioniiga tõstma. Samas ei luba ka enamiku inimeste uhkus endale abirahadest elamist. Konkurents, kadedus ja kaaslaste ees hooplemine on iseloomujooned, mis aitavad inimestel areneda ning keskenduda oma sihtmärgi saavutamisele. Mitte keegi ei talu mõtet, et on kehvem, kui mõni teine. See paneb aga pingutama ning paremat tööd otsima ja karjääriredelil ülespoole pürgima.
olema näljas, 2011. aastal on Eestis 4 tegutsevat vanglat: Harku ja Murru vangla, Tallinna vangla, Tartu vangla,Viru vangla. Keskmiselt on vanglates 3460 vangi, keskmine toidukulu ühe kinnipeetava kohta on 1,26 eurot päevas. Mõned vangid on tõesti selle toidu ära teeninud, sest neil on võimalus omandada haridust või teha tööd, aga samas mõni teine vang ongi selle peal väljas, et saada tasuta toitu ja ööbimis kohta. See raha, et vange toita tuleb maksumaksjatelt, kes peavad igapäevaselt tasuma erinevaid makse. Riiki kaitsevad Eesti kodanikud üldise põhiseadusliku kohustuse alusel. Riigikaitse ei tähenda vaid sõjategevuses osalemist. Peamised kohustused kaitseväeteenistuse kõrval on riigikaitseliste seaduse alusel pandud töö- ja veokohustus. Kaitseliit on Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ning sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorgan
Loeng 5: Ehitusfirmade ja – ettevõtjate tegevuse maksustamine. Eesti riik ja kohalikud omavalitsused saavad valdava enamuse oma tuludest maksudena. Maksude arvelt toimub kulutuste tegemine kogu ühiskonna huvides - haridussüsteemi, pensionisüsteemi, kiirabi ja politsei ülalpidamine, teede- ja kultuuriobjektide ehitus jne. Maksusüsteem on püütud üles ehitada selliselt, et see oleks enam-vähem õiglane kõigi isikute suhtes ning tagaks ühtlasi maksude laekumise kõigilt maksumaksjatelt. Alljärgnev ülevaade annab ettevõtjale lühikese ülevaate sellest, kuidas näeb välja Eesti maksusüsteem, millised on tema toimimise põhimõtted ning millised maksud meil kehtivad. Maksud jaotuvad riiklikeks maksudeks ja kohalikeks maksudeks. Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse, kohalikud maksude laekuvad kohalike omavalitsuste eelarvesse. Lisaks antakse otse kohalikele omavalitsustele osa riiklikest maksudest (nt maamaks täielikult ja 56% üksikisiku tulumaksust).
maks) Tollimaks kehtestatakse sisse- ja väljaveetavale kaubale Sotsiaalmaks 33%pensioni, tervishoid Raskeveokimaks (2004) riigi poolt kehtestatud Maksustades lähtutakse kahest põhimõttest: · Turuosaliste maksustamine ühishüvede aluses · Turuosaliste maksustamine tegeliku maksevõime järgi Valitsusel on õigus kehtestada maksusoodustusi või maksulisasid. Makse jaotatakse kahel viisi: · I VIIS o Otsesed, mida kogub maksuamet maksumaksjatelt (tulumaks, sotsiaalmaks) o Kaudsed, mis on kaupade ja teenuste hinna sees (aktsiisi-, Käibe- ja tollimaks) · II VIIS o Üldriiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse (tulumaks, sotsiaalmaks) o Kohalikud maksud (maamaks) Maksumäärad (süsteemid): 1. Progressiivne st et maksumäär tõuseb koos tulude kasvuga 2. Regressiivne st et tulude suurenedes maksustatav osa väheneb 3. Proportsionaalne maks st et maksumäär ei sõltu tulude suurusest
riigivõimu oligarhiat soodustava tegevuse). o Euroopalikud väärtused Eesti demokraatia- ja riigiarendusse (kaitsta Eesti riigi demokraatlikku ja inimsõbraliku arenguteed vastavalt Põhiseaduses sätestatud"sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele"). o EDP teeb kõik, et tuua rahva ette valitsusparteide poolt toime pandud poliitiline pööre, mis seisneb peale muude suurte poliitiliste ja majanduslike eeliste Riigikogu erakondadele veel 60 miljoni maksumaksjatelt kroonhaaval kogutud raha jagamises ning teiste ühiskondlike ja poliitiliste jõudude kohatus kõrvaletõrjumises. Eesti Keskerakond Maailmavaade: o Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julgeolekupoliitika sisuks ja peaeesmärgiks on riigi iseseisvus ja sõltumatus, põhiseadusliku korra tagamine ja rahva elujärje parandamine. o Ühiskonnakorralduse aluseks on jõukas ja arvukas keskklass.
o Maksu alus on tavaliselt seotud kas kindlate tulude liigi ja suurusega, millest lähtudes hakatakse arvestama makse või mingi muu majanduskäibes oleva rahasummaga (kinnisvara väärtus), millelt arvestatakse makse o Maksumäär näitab kui suur osa maksualusest summast läheb protsentuaalselt maksudeks o Maksukohuslane juriidiline või füüsiline isik, kes peab maksu maksma o Maksutoime näitab maksude ülekandumist esmastelt maksumaksjatelt neile, kelle kanda lõppkokkuvõttes jääb antud maks o Maksukoormus: kui suure osa ühiskonna tuludest(SKPst) moodustavad maksud o Maksude vältimine maksude vähendamine legaalsel teel o Maksudest hoidumine maksupettus o Kaudsed maksud on sellised maksud, kus maksusubjekt ja tegelik maksukoormuse kandja ei lange kokku o Otsesed maksud on suunatud otseselt ettevõtetele või inimestele, kes peavad seda maksma kas saadud tulude, omandi,
Riigivõlg võib jaguneda siseriiklikuks võlaks ja välisvõlaks. Riigivõlg võib kasvada: sõjad, majanduse langused, maksude alandamine. Suure võlaga ei kaasne riigi pankrot sest (l5p48): võla taasfinantseerimisvõimalus, maksude tõstmine, suurendada raha pakkumist läbi kommertspankade reservmäära muutmise., valuutainvertisoon, riigi ettevõtete mahamüümine, rahvusvaheline finantsabi ja välislaenud. Siseriiklik võlg, siis toimub ühiskonnas tulude ümberjaotumine maksumaksjatelt võlgade omanikele. Välisvõlg siis toimub tulude ümberjaotamine riikide vahel. Laenates raha välismaalt, soodustab riik kodumaist tarbimist ja investeerimist täiendava rahahulga abil. Sellest tingituna ületab tegelik sissetulek riigi tootmisvõimaluste piiri. Sellega on võimalik vältida erasektori toodangu vähenemist juhul kui avaliku sektori toodangut suurendatakse. Välisvõlg omakorda suurendab impordi mahtu ja toob kaasa maksebilansi defitsiidi
pensionärid. Eesti pensionärid oma massis ei saa veel aru, et praegune demograafiline kriis puudutab otseselt nende pensione. Olen korduvalt kuulnud: ma olen oma pensioni välja teeninud, mul pole millegi pärast muretseda. Eksitus: muretu võib olla vaid kolmanda pensionisamba osas ja siingi ei soovitaks ma liigset optimismi. Esimene ja suures osas ka teine sammas tuleb mitte möödunud aegade tööst, vaid praegustelt töötajatelt ja maksumaksjatelt. Ja neid jääb aina vähemaks. Saksamaa ja Rootsi pensionärid saavad sellest suurepäraselt aru. Samas aga on pensionärid kõige aktiivsemad valijad mitte üksnes Eestis. Ja nii peabki üldiselt konservatiivne Merkel alluma sellele survele ning kutsuma riiki uusi töökäsi. http://arvamus.postimees.ee/3319669/mihhail-lotman-pagulastest-vordoiguslastest-rassistidest-ja-muudest- toredatest-inimestest Ülesanne 1
Maamaks on praegu ainus riiklik maks, millest ei laeku riigile midagi. Lisaks kannab riik ka kõik maksu administreerimise kulud. Maamaksukohustus on sätestatud seadusega ning maksu sissenõudmisega tegeleb Maksu- ja Tolliamet. Kohaliku omavalitsuse pädevus piirdub maa hindamise ja seaduses antud vahemikku kuuluva maksumäära kehtestamisega. Ka selle osas on maamaks erandlik, et seaduses on antud vaid maksumäärade alam- ja ülemmäärad. Omavalitsustel ei ole õigust ise maksumaksjatelt maamaksu võlgu sisse nõuda. (Lehis 2004:453) Maamaks on üks väheseid omandil põhinevaid makse. Maamaksu objekt on maatükk, sõltumata sellest, kas ja kui palju maatükilt tulu teenitakse. Maksubaas on maa hind, st maa potentsiaalne tulukus. Kui maad ei ole võimalik majandustegevuses kasutada, siis on ettenähtud maksuvabastus (nt looduskaitsealad, kalmistud, vt MMS §4). Omandit loetakse küll üheks maksuvõimelisuse indikaatoriks, kuid sellegipoolest on omandimaksude
põhjustatud teguritest, mis takistavad kohalike tööjõuturgude funktsioneerimist); turutõrgetel põhinev (peab tähtsaks olulist riigipoolset sekkumist kõrge tööpuudusega piirkondade probleemidesse. Sellel juhul peaks regionaalpoliitika olema suunatud nii tööjõuturu nõudluse kui ka pakkumise poolele), fiskaalsiiretel põhinev (Automaatsed stabilisaatorid, mis eelkõige tähendab progressiivset maksustamist, jaotades rikaste regioonide maksumaksjatelt siiretena mahajäänud tööpuudusega piirkondadele; Spetsiaalsed grandid; Tervishoiu ja hariduspoliitilised meetmed mahajäänud piirkondade soosimiseks). 48. EL regionaalpoliitika põhimõtted ja korraldus EL regionaalpoliitika eesmärgiks on sotsiaalsete ja majanduslike erinevuste vähendamine regioonide vahel. Euroopa Majandusühenduse asutamislepingus puudus algselt regionaalpoliitika valdkond. Lisaks regionaalpoliitikale on Euroopa Liidul ka
Loeng 5: Ehitusfirmade ja – ettevõtjate tegevuse maksustamine. Eesti riik ja kohalikud omavalitsused saavad valdava enamuse oma tuludest maksudena. Maksude arvelt toimub kulutuste tegemine kogu ühiskonna huvides - haridussüsteemi, pensionisüsteemi, kiirabi ja politsei ülalpidamine, teede- ja kultuuriobjektide ehitus jne. Maksusüsteem on püütud üles ehitada selliselt, et see oleks enam-vähem õiglane kõigi isikute suhtes ning tagaks ühtlasi maksude laekumise kõigilt maksumaksjatelt. Alljärgnev ülevaade annab ettevõtjale lühikese ülevaate sellest, kuidas näeb välja Eesti maksusüsteem, millised on tema toimimise põhimõtted ning millised maksud meil kehtivad. Maksud jaotuvad riiklikeks maksudeks ja kohalikeks maksudeks. Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse, kohalikud maksude laekuvad kohalike omavalitsuste eelarvesse. Lisaks antakse otse kohalikele omavalitsustele osa riiklikest maksudest (nt maamaks täielikult ja 56% üksikisiku tulumaksust).
vajadusi. Elementaarsel kujul on inimeste huvid suhteliselt ühesugused, väljendudes vajaduses rahuldada nälga, külma, tagada oma isiklik julgeolek jne. Mida enam võimalusi tekib, seda individualiseeritumaks inimeste huvid muutuvad ja üksteisest erinevad, seda rohkem avaldub nende vahel ka vastuolusid. Inimeste huvid on väga erinevad. Ka nn ühiskondlike gruppide huvid on äärmiselt erinevad. Huvigruppe iseloomustab eelkõige soov maksumaksjatelt kogutud raha enda huvides ümber jagada. Kõik huvigrupid tahavad riigipirukast tükki saada: mida suuremat, seda parem. Rikkad ei taha sisemajanduse koguprodukti (SKP) suurt ümberjagamist. Vaesed tahaksid aga SKP enda kasuks oluliselt ümber jagada. Pensionärid tahaksid suure osa riigieelarvest kantida pensionideks, sõjaväelased kaitsekulutusteks, üliõpilased stipendiumideks jne.
Meetmed riigivõla vähendamiseks: - Maksude tõstmine - Riik suurendab raha pakkumist - Võla taasfinantseerimise võimalus s.t. et valitsus laseb välja uusi võlakirju, et varem võetud võlgu kustutada. Riigivõla kulu - Eelarvedefitsiidi finantseerimine võla abil on riigile kulukas intresside tõttu - Neid intresse nimetatakse võlateeninduskuludeks - Kui riigivõlg on siseriiklik võlg, siis toimub ühiskonnas tulude ümberjaotumine maksumaksjatelt võlgade omanikele - Kui riigivõlg on välisvõlg, siis toimub tulude ümberjaotamine riikide vahel Eesti fiskaalpoliitika ,,Väike imelaps"- Siirdeperioodi alguses väga hea võimekus välisinvesteeringute soodustamiseks, sellest tulenev kiire majanduse ümberstruktureerimine ja kiire majanduskasv, eelarve defitsiidi näitajaga täidame Maastrichti kriteeriumit, puudub riigivõlg Täielik ebaõnnestumine- Jääme oma jõukusega suurelt alla jõukamatele riikidele,
Eelarvedefitsiidi finantseerimine võla abil onriigile kulukas intresside tõttu Neid intresse nimetatakse võlateeninduskuludeks Intressimäärad ei ole valitsuse pooltkontrollitavad vaid sõltuvad turu intressimäärastja laenukoormuse suurusest Seega raskendavad kõrged võlateeninduskulud omakorda eelarve tasakaalustamist ning vähendavad valitsuse võimalusi finantseerida teisi tegevusi Kui riigivõlg on siseriiklik võlg, siis toimubühiskonnas tulude ümberjaotumine maksumaksjatelt võlgade omanikele Kui riigivõlg on välisvõlg, siis toimub tulude ümberjaotamine riikide vahel VÄLISVÕLG Laenates raha välismaalt, soodustab riik kodumaisttarbimist ja investeerimist täiendava rahahulga abil Sellest tingituna ületab tegelik sissetulek riigitootmisvõimaluste piiri Sellega on võimalik vältida erasektori toodangu vähenemist juhul kui avaliku sektori toodangutsuurendatakse
b. Rahvad, kes on võimelised kultuuri kandma, kuid mitte looma c. Juudid- kultuuri purustajad Fiskaalpoliitika Eelarve ja maksupoliitika. 1) Kõrged või madalad maksud. Maksude ülekoormus on muidugi seotud majandustasemega, kuid et maksuliike on erinevaid, siis saavad poliitikud varieerida. 2) Otsesed ja kaudsed maksud. Otsesed on need, mida makse koguv ametkond (maksuamet) otseselt maksumaksjatelt sisse kasseerib (tulumaks), kaudsed aga need, mis on kaupade ja teenuste hinna sees (käibemaks, aktsiis, tollimaks). 3) Otsemaksu peamine liik on tulumaks. Tulumaksu juures on oluline lahendada küsimus, milline on maksuvaba miinumum ning milliseid maksusoodustusi teha. Tulumaksu võib määrata 3 moodi: a. Proportsionaalselt b. Regresseeruvalt 8
(halastamatu konkurents), tagada tegutsemisvabadus, aga säilitada võrdsus. Tegelikus elus on väga raske käsu- ja segamajanduse vahele sobivat piiri tõmmata. Fiskaalpoliitika (eelarve- ja maksupoliitika) 1. Kõrged või madalad maksud. Maksude üldkoormus on muidugi seotud majandustasemega, kuid et maksuliike on erinevaid, siis saavad poliitikud siin varieerida. 2. Otsesed ja kaudsed maksud. Otsesed maksud on need, mida makse koguv ametkond (maksuamet) otseselt maksumaksjatelt sisse kasseerib (tulumaks), kaudsed maksud aga need, mis on kaupade ja teenuste hinna sees (käibemaks, aktsiis, tollimaks). 3. Otsemaksu peamine liik on tulumaks. Tulumaksu võib määrata kolme moodi: proportsionaalselt, regresseeruvalt või progresseeruvalt. Tulumaksu juures on oluline lahendada küsimus, milline on maksuvaba miinimum ning milliseid maksusoodustusi teha. 4. Mitmed laekumised on aga üldisest riigieelarvest lahutatud ning antakse otse vastavaile sihtkapitalidele
rahuldada oma vajadusi. Elementaarsel kujul on inimeste huvid suhteliselt ühesugused, väljendudes vajaduses rahuldada nälga, külma, tagada oma isiklik julgeolek jne. Mida enam võimalusi tekib, seda 6 individualiseeritumaks inimeste huvid muutuvad ja üksteisest erinevad, seda rohkem avaldub nende vahel ka vastuolusid. Inimeste huvid on väga erinevad. Ka nn ühiskondlike gruppide huvid on äärmiselt erinevad. Huvigruppe iseloomustab eelkõige soov maksumaksjatelt kogutud raha enda huvides ümber jagada. Kõik huvigrupid tahavad riigipirukast tükki saada: mida suuremat, seda parem. Rikkad ei taha sisemajanduse koguprodukti (SKP) suurt ümberjagamist. Vaesed tahaksid aga SKP enda kasuks oluliselt ümber jagada. Pensionärid tahaksid suure osa riigieelarvest kantida pensionideks, sõjaväelased kaitse- kulutusteks, üliõpilased stipendiumideks jne.
annaabi.ee 
