b. Keskkonna äri konkurentsi organisatsiooniline strateegia c. Omanikkonna - organisatsiooniline Üld Funktsionaalne strateegia d. Omanikkonna - Üld Operatiiv Funktsionaalne strateegia e. Omanikkonna Organisatsiooniline Äri Funktsionaalne strateegia 4. Funktsionaalse strateegia fookus on: a. Stabiilsusel, kasvul või ülevõtul b. Eristumisel c. Ressursside tootlikkuse maksimeerimisel d. Tegevussuuna leidmisel e. Keskkonna seirel 5. Milline alljärgnevalt loetletud kohustustest ei ole strateegilises juhtimises äriühingu nõukogu ülesanne? a. Seiramine b. Mõjutamine c. Algatamine ja lõpetamine d. Elluviimine e. Hindamine 6. Suurtes äriühingutes käsitletakse agenditeooria valguses agentidena.. a. Omanikkonna liikmeid, aktsionäre b. Juhatajat, juhatuse liikmeid, tippjuhte c
b. Keskkonna – äri – konkurentsi – organisatsiooniline strateegia c. Omanikkonna - organisatsiooniline – Üld – Funktsionaalne strateegia d. Omanikkonna - Üld – Operatiiv – Funktsionaalne strateegia e. Omanikkonna – Organisatsiooniline – Äri –Funktsionaalne strateegia 4. Funktsionaalse strateegia fookus on: a. Stabiilsusel, kasvul või ülevõtul b. Eristumisel c. Ressursside tootlikkuse maksimeerimisel d. Tegevussuuna leidmisel e. Keskkonna seirel 5. Milline alljärgnevalt loetletud kohustustest ei ole strateegilises juhtimises äriühingu nõukogu ülesanne? a. Seiramine b. Mõjutamine c. Algatamine ja lõpetamine d. Elluviimine e. Hindamine 6. Suurtes äriühingutes käsitletakse agenditeooria valguses agentidena.. a. Omanikkonna liikmeid, aktsionäre b
kasvavate vajaduste rahuldamiseks. Majandusteaduse saab uurimisobjektide alusel jagada laias laastus kaheks: majandusteooriaks (economics) ärijuhtimiseks (business administration) Majandusteooria (ka rahvamajandus) tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduspärasuste tundmaõppimisega. Majandusteooria jaguneb omakorda kaheks: Mikroökonoomika uurib majapidamiste ja ettevõtete valikuid oma heaolu maksimeerimisel. Makroökonoomika tegeleb majanduse kui terviku probleemidega ja koondnäitajate analüüsiga, luues ühtlasi aluse majanduspoliitiliste otsuste tegemiseks. Ärijuhtimine ehk rakenduslik majandusteadus (ka ettevõttemajandus) kasutab majandusteooria poolt välja selgitatud seaduspärasid üksikute majandussubjektide (eelkõige ettevõtete) huvides. Selle raames uuritakse tegevusi, mis on vajalikud ettevõtete edukaks tegevuseks, nagu juhtimine ja turundus, majandusarvestus jne.
koolitus, reklaam, juhtide palgad, kontoritarbed, jms). Toote müügikasum toote tegeliku müügihinna ja omahinna vahe. Ettevõtte poolt teenitav müügikasum peaks ära katma kõik ettevõtte püsikulud. Müügikasumi maksimeerimiseks on tavaliselt kaks võimalust: · müües tooteid kõrge müügikasumiga, kuid väikese mahuga; · kasutades minimaalset müügikasumit ja teenides raha suurte mahtudega. Otsuse tegemine müügikasumi maksimeerimisel sõltub nii turu iseloomust kui ka ettevõtte eripärast kui suuremad mahud ei anna olulist mastaabiefekti, siis ei ole mõtet tootmis- ja müügimahtusid agressiivselt suurendada. [ 1 ] Ostjate hinnatundlikkus On teada, et ostja hinnatundlikkust mõjutab tavaliselt eelkõige toote hind, kuid peale hinna on veel tegureid. On vaja eristada turunõudlust ja tootenõudust. Kui ostja valib kahe tooteliigi vahel, siis on tegurid seotud esmase hinnatundlikkusega ehk turunõudlusega
Maksukoorem elastsuse järgi kannab hinnast peaaegu sõltumata maksukoormat see, kelle tegevus on vahetusprotsessis vähem elastne. Majapidmaisteooria Majapidamine- on majandusüksus, millel on ühine eelarve ja ühine sissetulek ning ühine otsus hüviste tarbimiseks. Eesmärgiks on uurida majapidmasite käitumise seaduspärasusi. Kasulikkus- kasu või rahulolu, mida inimene saab kaupade ja teenuste tarbimisest. Sõltub tarbimise tasest. Suurem tarbimine annab rohkem kogukasulikkust. Maksimeerimisel seab piirid majapidamise sissetulek ning kaupade ja teenuste hinnad. Kui piirkasulikkus ühe krooni kohta on võrdne kõigi kaupade ja teenuste jaoks on kogukasulikkus maksimaalne. Piirkasulikkus- lisanduv kasulikkus, mida tarbija saab, tarbides mingit kaupa või teenust ühe ühiku võrra rohkem. Tarbimisvõimalused- tarbija valib tarbimiskomplekti. Majapidamise tarbimisvõimalused on piiratud sissetulekuga, mis moodustub majapidamiste tarbimiseelarve, mille ulatuses on maksimaalselt
3.3 Müügikasumi kujunemine Toote müügikasum toote tegeliku müügihinna ja omahinna vahe. Ettevõtte poolt teenitav müügikasum peaks ära katma kõik ettevõtte püsikulud. Müügikasumi maksimeerimisek on tavaliselt kaks võimalust: 1. Müües tooteid kõrge müügikasumiga, kuid väikese mahuga 2. Kasutades minimaalset müügikasumit ja teenida raha suurte kogustega. Otsuse tegemine müügikasumi maksimeerimisel sõltub nii turu iseloomust kui ka ettevõtte eripärast kui suuremad mahud ei anna olulist mastaabiefekti, siis ei ole mõtet tootmis- ja müügimahtusid agressiivselt suurendada.(Teadlik turundus 2010) 4 HINNAKUJUNDUS TURUKOMPLEKSIS Hinnakujundust ei saa kunagi firma turundusstrateegia teistest elementidest täielikult lahutada. Toote hind mõjutab selle omaduste tajumist turul ja teiste sellega koos müüdavate
(näiteks aluseks võib võtta nn ,,suure pildi") - Kuhu investeerida? (Pikaajaliste investeeringute planeerimine ja juhtimine) - Kust leida raha investeeringute finantseerimiseks? (Kapitali struktuuri juhtimine) - Kuidas juhtida igapäevast raha liikumist? (Firma käibevarade ja lühiajaliste kohustuste juhtimine) 5. Selgitage kas ning kuivõrd on vastuolus ettevõtte eesmärgid mis põhinevad kasumi või väärtuse maksimeerimisel? -Ettevõtte tegevuse peamiseks eesmärgiks on ettevõtte väärtuse maksimeerimine. Raamatupidamislik käsitlus (finantsraamatupidamine) on ennekõike kasumikeskne; Finantsjuhtimislik käsitlus peab olulisemaks tegelikke rahavoogusid. Ettevõtte väärtus kasvab kui ta teenib või oodatakse teenivat tulevikus rohkem vaba raha (free cash flow) 6. Olge valmis selgitama mõisteid lihtintress, liitintress, efektiivne (tegelik) intressimäär, reaalne ja nominaalne intressimäär
_ Domineerivate ökotonide nihkumine sõltuvalt temperatuurist ja osast teise väike, kui ohustatud kasvukoht on jagatud paljudeks Samas, vastuvõtvatel paigastel oluline roll populatsiooni arvukuse niiskustingimustest Yellowstone´i rahvuspargis kui CO2 sisaldus väikesteks kasvukohtadeks. maksimeerimisel. atmosfääris kahekordistub. _ Kriitiline väärtus pc tähistab p väärtust, millest suuremate korral Ühe populatsiooni ressurssi pakkuv paigas võib olla teise _ Ka reljeef mängib olulist osa. hakkavad kasvukohad kiiresti liituma (kokku kasvama) joonisel hall populatsiooni ressurssi vastu võtvaks paigaseks.
Kui tootja valib kõrgema hinna P 1 nõudluskõverale D on võimalik müüa kogus Q. Vastav tootja hinnavaru: Pde + P1bcP - cdf = P1bfe Kuna P1bfe > Pde, siis tootja eelistab kasumi maksimeerimisel kallimat hinda kuna ta saab suurema kasumi vähema ressursikogusega. Samal ajal tarbija hinnavaru väheneb P1bdp võrra, mis on suurem kui tootja hinnavaru kasv. Joon. 7. 1 . Monopol kui turuhäire
plaani leidmise ülesande püstitamine ja lahendamine. 4.2. Lineaarne, mittelineaarne, dünaamiline ja stohhastiline planeerimine 1. Lineaarne planeerimine kui matemaatiline meetod võimaldab efektiivsemalt kasutada organisatsiooni ressursse, seadmeid, raha, aega. Aitab planeerida ja vastu võtta juhtimisotsuseid. Lineaarplaneerimist saab edukalt rakendada tootmisplaani koostamisel, kulude minimeerimisel ja kasumi maksimeerimisel. Lineaarplaneerimise ülesannetel on 4 omadust: x taotletakse mõne suuruse maksimeerimist või minimeerimist (probleemi on võimalik kirjeldada kvantitatiivselt, so arvude abil); x soovitavat taset piiravad kitsendused (esineb üks või mitu); x otsustamiseks on vaja alternatiive; x sihtfunktsioone ja kitsendusi väljendatakse kas võrrandite või võrratustena. Võimalikud lahendusmeetodid:
eesmärkide saavutamise eest. Samuti peab delegeeritav teadma, mis moodi tema tulemusi hinnatakse. 6. Arutle, milles seisneb juhi ja töötaja tagasiside olulisus ja tähtsus. Personal on organisatsooni suurim vara. Organisatsioonide vaheline konkurents on tihe, seetõttu on iga organisatsiooni arengu jaoks oluline hästi töötav personal ning töötajate ja juhtide omavaheline suhtlemine. Üheks tähtsaks vahendiks organisatsiooni eesmärkide saavutamisel ja personali töö maksimeerimisel on töötajate tagasiside, nii igapäevane kui ka süsteemne. Tagasiside on kahesuunaline protsess, kus informatsioon liigub tagasiside andjalt saajale. Läbi tagasiside on võimalik organisatsiooni kõige vajalikumat ressurssi, inimkapitali, arendada. Organisatsiooni arenemisel on oluline pöörata tähelepanu töötajate soovidele, tulemustele ja ettepanekutele. Töötajate soovidega arvestamine ja nende kuulamine loob ettevõttes usaldusväärse õhkkonna ja aitab jõuda paremate tulemusteni
3. Analüüsi tulemuste üldistamine ja järelduste tegemine ning neist johtuvate otsuste formuleerimine edasiseks tegevuseks. Saadud näitajaid ei tohi võtta absloluutsetena, kuna need on olnud mõjutatud paljudest keskkonnateguritest. Üheks selliseks teguriks võib olla inflatsioon, kuna kiire inflatsioonitempo muudab eri perioodide aruanded praktiliselt võrreldamatuks. Ettevõtte peamise eesmärgi ehk kasumi edukal maksimeerimisel on möödapääsmatu omada ettevõttes põhjalikku majandusarvestuse süsteemi, mille puhul ettevõte tegevusega seotud andmeid pidevalt plaanipäraselt kogutakse, registreeritakse ja töödeldakse. Kogutud andmete põhjal paneb ettevõtte raamatupidamise üksus teatud perioodi kohta kokku finantsaruanded, milledeks on bilanss, kasumiaruanne ja rahavoogude aruanne. Finantsaruannete põhjal on võimalik teostada finantsanalüüsi, mis annab erialaste
21. John Maynard Keynes uskus, et tarbimise piirkalduvuse (piirvalmiduse) arvväärtus on: 0 ja 1 vahel 22. Millised alljärgnevatest ei ole Halli mudeli eeldused, mille täitmisel saaks järgmise perioodi tarbimist prognoosida tänase tarbimise järgi (1 kuni 4 vastust) kaubad on kestvuskaubad, ootused on adaptiivsed, eksisteerivad laenupiirangud, eksisteerivad kohanemiskulud 23. Nn PIH ja LCH tarbimismudelid (hüpoteesid) baseeruvad individuaalse kasulikkuse maksimeerimisel ning eeldavad, et lühiperioodi keskmine tarbimiskalduvus on muutuv ja pika perioodi keskmine tarbimiskalduvus on konstantne. true 24. Kui tarbitakse normaalhüviseid, siis tulude suurenemine ajaperioodil kaks Irving- Fisheri kahe ajaperioodilises mudelis: suurendab tarbimist nii ajaperioodil üks kui ka kaks 25. Irving-Fisheri kahe ajaperioodilises tarbimismudelis sõltub jooksev tarbimine: jooksvatest tuludest, tuleviku tuludest ja intressimäärast 26
eelneva perioodi tarbimistase. Kord juba omandatud tarbimismudelist on väga raske loobuda, eriti kahanemise suunas. Vastuväide antud hüpoteesile – see muudab tarbija käitumise liiga irratsionaalseks ning on vastuolus maksimaalse kasulikkuse taotlemisega. *Elukaare hüpotees ehk eluaegse tulutsükli hüpotees, mis töötati välja 1954.a. Richard Brumbergi ja Franco Modigliani poolt. Hüpoteesi kaks põhilist seisukohta: 1)tarbimine baseerub individuaalse kasulikkuse maksimeerimisel; 2)rikkus avaldab tarbimiskäitumisele otsest mõju. Elukaare hüpotees kirjeldab tarbija poolt kogu kasulikkuse maksimeerimist eluaegse tulu alusel. *Püsiva tulu hüpotees 1957.a. Milton Friedmani poolt avaldatud. Hüpoteesi kaks põhilist seisukohta: 1)inimeste tulud on muutuvad; 2)neile ei meeldi kõikuv tarbimine, selle asemel ei lubata muutuvatel tuludel mõjutada tarbimist, püüavad inimesed säilitada enam-vähem ühtlast tarbimise taset. 5
nõudluse. 5.3. Tootmine ja kulud lühiperioodil Järgnevalt näidatakse üldiseid seaduspärasusi, mis ilmnevad lühiperioodil ühe tootmisteguri mahu muutmisel. Konkreetsemalt näidatakse, kuidas muutub tootmisfunktsioonis Q (toodangumaht) väärtus, kui muudetakse L (tööjõu kogus) 2 Loomulikult on firmadel kasumi maksimeerimisel võimalik valida ka erinevate tootmismahtude ning eelarvete vahel, kuid seda käsitletakse põhjalikumalt edaspidi 34 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 väärtust ning K (kapitali kogus) väärtus on fikseeritud. Tööjõu muutusi kasutatakse
tarbija ei orienteeru niivõrd oma isiklike tarbimistaseme järgi, kuivõrd teiste samasse elanikkonnakihti kuuluvate tarbimistaseme järgi; b) tarbimine on mingil määral harjumuslik, tarbimist mõjutab jooksvate tulude kõrval oluliselt ka eelneva perioodi tarbimistase; 34 eluaegse tulutsükli hüpotees eeldab, et tarbimine baseerub individuaalse kasulikkuse maksimeerimisel ja rikkus avaldub tarbimiskäitumisele otsest mõju. Ratsionaalse inimese tarbimisotsus lähtub mitte jooksvast vaid eeldatavast eluaegsest tulust, püüdes maksimeerida kogukasulikkust elu erinevatel etappidel; püsiva tulu hüpotees eeldab, et inimeste tulud on muutuvad ja neile ei meeldi kõikuv tarbimine. Selle asemel, et lubada muutuvatel tuludel mõjutada tarbimist, püüavad inimesed säilitada enamvähem ühtlast tarbimistaset. 1.45 Investeerimine majanduses.
annaabi.ee 
