"Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks. See tõstab ja kannab olude madalusest, kitsusest. Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!"on Suits öelnud. Nooreestlased kutsusid inimesi üles kodusest algelisusest vabanema ja tulevikku uskuma. Eesmärgiks sai kultuurielu olukorda põhjalikult muuta. Kuna noored olid ise alles arenemisjärgus, muutusid aja jooksul ka nende vaated. Kolmanda albumi esteetiline maksimalism jahmatas avalikkust. Tuglas arvustas halastamatu teravusega Vilde ja Peterson- Särgva loomingut, pidades nende realism aegunuks. Leevenduseks möönis siiski, et neid kaht maksab vähemalt arvustadagi. Kirjanduse ainsa mõõdupuuna käsitati kunstilist täiuslikkust, puhast ilu. Varem rahvahulki erutavate probleemide asemel tõstsid nooreestlased imetletavaks inimese individuaalsuse. Seda ilmestab näiteks Randvere esseenovell "Ruth".
Füüsikaline skeem tegeleb aga tavaliste füüsikaliste objektidega. Füüsilised objektid on importitud nii, et teha ühtne ja järijepidev arusaamine kogemustest. Füüsikaline: lihtusustamine rääkides füüsikalistest objektidest, mis on vastutavad kogemuste regulaarsuses(tunnetuslike kogemuste korraldamine). Fenomeniline: lihtsustamine vähendades entiteetide liike seoses individuaalsete subjektiivsete tunde või peegelduse sündmustega. 2. Mis on tõetagamise maksimalism? Kuidas põhjendab Armstrong oma peatükis tõetagamise maksimalismi? Materialistliku-naturalistliku metafüüsika suhtes on olemas ainult üks aktuaalne ruumiline- ajaline maailm. Ta toetab uskumusi kui mõistuse struktuure, mis esindavad või kaardistavad reaalsust selle alusel, kuidas me tegusid ette võtame. need teod on tõhusad selle ulatuseni kui täpne on kaardistamine/esindamine. Ta võtab vastu versiooni tõe vastavusteooriast, mis ütleb,
kuuluvad sama tüübi kõrgemasse kategooriasse ausameelsed võitlejad inimese heaolu eest. Need inimesed peavad inimese õnne põhieelduseks sotsiaalsete probleemide lahendamist, leiavad, et inimesel on õigus ülekohtust ühiskonda vägivaldselt ümber korraldada, ning satuvad seetõttu vastuollu rahvaomase eetikaga, mis seostab õnne vabatahtliku eneseohverduse ja kannatliku meelega. Rahvusliku iseloomu põhilaadiks on Dostojevski järgi omamoodi maksimalism vajadus minna lõpuni, viimse piirini nii oma kurjusetungis kui ka oma headusepüüdluses. Dostojevski näeb oma ülesannet selles, et kuulutada esimeste ideede õigsust ja nende tulevast vältimatut võitu ning teiste väärtust ja neid ootavat krahhi. Tema romaanide kangelased vaidlevad lõputult igapäevase kurjuse vasu võitlemise mooduste üle ja eistavad teravalt poleemilisi, üksteisele vastukäivaid konseptsioone, kuid autor ise ei ütle meile omalt
V-determinismis lähtub tõlgendaja pigem prognostilisest eelhinnangust, et teatud kunstil on teatud väärtus (valin sõjaromaani, sest sel eeldatavasti kõrge ajalooline väärtus) 8. Milles seisneb väärtusmaksimalism ja kuidas seda kritiseerida? Väärtusmaksimalism koosneb naudingu- ja seletus-maksimalismist. Naudingumaksimalismi järgi on tõlgendamise mõte ja eri tõlgenduste vahel valimise kriteeriumiks kunstivastuvõtja maksimaalselt suur nauding. Seletus-maksimalism: Interpretatsiooni valikut koordineerivad metodoloogilised piirangud, mis on loomult esteetilised: Õige ja/või eelistavam on teooria, mis annab teosest sisemises ja välises mõttes (seos kunstiväliste teooriate ja arusaamadega) kõige elegantsema, ilusama, koherentsema, harmoonilisema käsitluse. Kriitika: 1) Esteetiline väärtus Kunstilise mitmekesisuse probleem: Miks peaks anti-esteetilise kunsti puhul eelistama tõlgendust, mis annab tulemuseks suurima esteetilise
Autorid: Deboora Vaarandi, Uno Laht, Ilmi Kolla, Lehte Hainsalu, Paul Haavaoks, Jaan Kross, Ellen Niit, Ain Kaalep. 2. Artur Alliksaare luule. Tuntuim teos: „Olematus võiks ju ka olemata olla“. Väga vastuoluline looming. Kohati arbujalik, siis jälle raskes barokkstiilis. Nooremana on „veel arbujalikum kui arbujad ise“, vormirangus, kõlaline elegants. Ilu- ja kunstikummardus, lihvitud sõnakasutus, maksimalism, eksistentsialism. Luulestiil muutub järsult pärast vangilaagrist vabanemist. Väga pikad read, vabavärsis tekstid. Kõlamängud, tuletised, poeetilised etümoloogiad, paradoksid, äkkpöörded. Struktuur on pealtnäha amorfne ja laialivalguv. 3. „Kuuekümnendatelikkuse” tähendused eesti kirjanduses. 60.-te alguses oli sulaaeg. Kirjandus oli optimistlik, romantiline, allegooriline (loodusallegooria, ridadevaheline poeetika), avatud, taastamine oli põimunud uuendusega
20. VÄIKEETTEVÕTETE "ENNEAEGNE SURM" EHK ÄRILINE LÄBIKUKKUMINE mille olulisimad põhjused on: · kogemuste puudus, mida võimendab vajadus teha paljusid asju; · toote- ja turundusstrateegia puudumine (eelnevas kommenteeritud); · turu suuruse ülehindamine (st enese üle- ja konkurentide alahindamine); · käivitusaja alahindamine (on projekt oma spetsiifiliste tüüpriskidega; · suured käivituskulud on seotud eelnevaga ning seda võimendab maksimalism; · varajase kasvu tagajärjed (tekitavad optimismi ja probleeme (rahanappust jm)); · raha käsitamine kasumina; · vale asukoht (mõjutab nii tulusid (klientide arvu) ja kulusid (nt transport jm); · juhtimisarvestuse 21. ORGANISATSIOONIVÄLISTE FINANTSEERIMISALLIKATE HULGAS VÕIB ERISTADA: · võõrfinantseerimist ehk krediitide (laenude) võtmist, · riskifinantseerimist ehk riskikapitali kaasamist, · omafinantseerimist ehk omakapitali laiendamist,
Kahe võrdselt hea tõlgenduse puhul tuleb paremaks pidada seda, mis annab teosele kõrgema hinnangu. Väärtusmaksimalismi teooriat on kritiseeritud antiesteetilise kunsti seisukohast, kuna sellisel juhul ei ole võimalikult kõrge esteetiline väärtus oluline. Selle teooria kõige läbinähtavam viga peitub selles, et see eirab halba kunsti ja tõstab selle paremasse valgusesse, kui leidub mingigi tõlgendus, mida teose puhul rakendada saab. 5. Mis on hedonistlik maksimalism? Esteetiline teooria, mille järgi tuleb valida tõlgendus, mis toob kaasa kõige suurema esteetilise naudingu. 1. Perspektivism on kunsti hindamises juures seisukoht, mille järgi kunsti tõeline väärtus selgub alles pikema ajaperioodi möödudes. 2. Perspektivismi on põhjendatud mitmeti. Ajaline distants võimaldab kunstiteost vaadelda vabamana oma oludest, seda oma oludest välja tõsta. Aja jooksul võib lisandada uut taustinformatsiooni, mis aitab teost paremini mõista
· käivitusaja alahindamine (käivitamine on projekt oma spetsiifiliste · hiljuti on toimunud või kavandatakse tegevuskoha vahetust, tüüpriskidega; · tippjuhtkonnast on keegi lahkunud ja/või müünud enamusosaluse, · suured käivituskulud on seotud eelnevaga ning seda võimendab maksimalism; · finants- ja tegevusaruanne viitab pillamisele (sh ülemäärastele dividendidele), · varajase kasvu tagajärjed (tekitavad optimismi ja ka probleeme); · ettevõtte tegevusala on suure riskiga (nt kinnisvaraarendus).
koha pärast reaalmaailmas. Olulised suhted on eakaaslased. Oluline, et kellega ta ennast samastab. Samas soovib ta ennast kellegagi samastada, vanematest hakkab distantseeruma, aga siis kui valib kellegi teise, siis see lülitab ülejäänud valikud välja. Lahendid ongi see kas tekib identiteet või rolllisegadus. Oluline on ka see, et räägitakse ideaalidest, võib tekkida pettumine vanemates. Püüd leida iseennast, soov olla unikaalne, kuid samas soov kuuluda kuhugi gruppi. Maksimalism, perfektsionism, avalduvad selles perioodis. Pime ustavus põhimõtetele. 6. Intiimsus või isolatsioon Varane täiskasvanuiga Oluline romantiliste ja sõprussuhete sõlmimine. Areneb välja kas armastu tunne või isolatsioon sõpradest ja romantilisest suhetest. Ideaalne, kui suudad ennast avastada läbi teiste. Lahend peaks tulema selline, et peaks oskama hoida suhet, egotsentrism on suhtest kadunud, peaks oskama jagada
) Kunstiteose hindamise küsimusi – loogilised (kas leidub printsiipe?) – episteemilised (kas hinnang eeldab kunstiteose vahetut kogemist?) – psühholoogilised (kas hea kunst peab meeldima?) – kronoloogilised (kuidas saab aeg näidata kunstiteose väärtust?) Kuidas hinnangud mõjutavad tõlgendamist? – väärtus-determinism – väärtus-magnetism – väärtus-maksimalism 3. Milles seisneb illusionism kunsti hindamises? Illusionismi järgi meile üksnes paistab, et hindav kunstikriitika on loomult põhjendava ja argumenteeriva struktuuriga. Sageli on väidetud, et kuni pole avastatud ühtegi normina toimivat „maitseseadust”, on põhjendatud kriitika võimatu või et normid on kunstiteostele põhimõtteliselt rakendamatud. 4. Mis on partikularism ja kuidas seda kritiseerida?
Identiteet või rollisegadus. Tekib üleminek lapsest täiskasvanuks. Sellest tulenevalt rolli ähmasus, identiteedi küsimused. Tekivad ka esmased enesemääratlused, mis on omased täiskasvanule. "Mina" areneb jälle siin läbi tundliku arengufaasi, seoses füüsiliste muutustega. Kui tahab midagi oma identiteedis vahetada, siis on praegu aeg ühelt rongilt teisele astuda. Olulised suhted on eakaaslased. Oluline on ka see, et räägitakse ideaalidest, võib tekkida pettumine vanemates. Maksimalism, perfektsionism, avalduvad selles perioodis. Keerukas probleem on see, et laps/nooruk ei oska leida enda kohta maailmas. Seetõtttu tema identiteet mis tal oli enne üles ehitatud, et see enam ei sobi, vajab ümerkorrastamist. Samas soovib ta ennast kellegagi samastada, vanematest hakkab distantseeruma, aga siis kui valib kellegi teise, siis see lülitab ülejäänud valikud välja. Lahendid ongi see kas tekib identiteet või rolllisegadus. 6. aste - varane täiskasvanuiga (~18-30a)
5. Identiteed või rollisegadus (noorukiiga 12-20u)- eakaaslased. Nooruk hakkab välja pakkuma ideaale. üleminek lapsest täiskasvanuks. Tuleneb rolliähmasus, identiteediküsimus. Tekivad ka esmased enesemääratlused, mis on omased täiskasvanutele. Erikson räägib ka sellest, et see MINA areneb jälle. Füüsiline pool areneb jälle. Oma identiteeti saab korrastada (astuda ühelt rongilt teisele). Võib tekkida pettumine vanemates. Maksimalism, perfektsionalism. Nooruk ei oska leida oma kohta maailmas. Ülesehitatud maailm vajab ümberkorrastamist. Samas soovib ta ennast kellegagi samastada (vanematest hakkab distantseeruma), iga valik lülitab eelmise välja. 6. Intiimsus või isolatsioon (varane täiskasvanuiga u 18-30)- juhtivad suhted sõpradega ja romantilised. Kõige intensiivsemad sõprus- ja armastussuhete loomised. Peaks suutma hoida suhteid- positiivne lahend
nagu puhvertsoon Euroopa ja Venemaa vahel. 4) Tuumarelvastus – tagab jõudude tasakaalu. Sanitaarkor... 5) Hulk – kui suur süsteem üldse on (vaieldav), mitu 4) Liitude moodustamine – vaidlus käinud selle üle, kui osist on vaja, et rääkida süsteemist? Kaplan ütleb, et suur võiks olla mõistlik liit (mitu riiki): on vaja 5 osist (ebamäärane, aga paljud seda minimalism vs maksimalism pakkunud) liit-tugevam! (mitmele sarnasele huvile tuginev) või 6) Kõik vajavad liitlaseid. koalitsioon (ühele huvile tuginedes kokkupandud seltskond) Mudel tuleb panna toimima! 5) Sekkumine teiste riikide siseasjadesse – jõudude Selleks tuleb täita 6 käsku (dilemmat): tasakaalu paikasättimiseks tuleb seda teha. Moraal, 1) pigem läbirääkimised kui võitlus; RV õigus ei tööta, riigid tegutsevad isiklikes huvides
sotsiaalsetest hädadest saab pääseda vaid läbi enesemuutmise, mitte läbi revolutsiooni ja ühiskondliku võitluse. 12 luuletusest koosnev sari Dies irae on Talviku kõige vahetumalt ajakriitiline teos, kus analüüsib hiljutisi sündmusi Euroopas ja Eestis, fasismile annab järsult eitava hinnangu: "Keiser ja kristlane/uut Euroopat kord asusid looma./Kuid preisluse pühkmeist haakristlane/iial vastset ei raja Rooma." Eetiline maksimalism- karm nõudlikkus iseenese vastu ja kohustus võita eneses madalale kiskuvad ja kurjale mööndusi tegevad nähtused- Öö, Hommik, Eleegia, Poeet- negatiivne vaade endale. ,,Ma iial polnud eht, ei elus ega luules.", Jõuluööl, Pihtimuskilde- poeediteema, negatiivne enda suhtes. Ütleb, et polnud piisavalt tugev, et taluda õnne, Lauliku hommik 14 13. Anton Tsehhov (1860-1904) sünnib Taganrogis kaupmehe perekonnas
Tema faabulad on lihtsad, aga tekst ise mitmekihiline. Tekst üldiselt poeetiline. Elunägemus paindlik ja ebasümmeetriline, ei üritagi luua objektiivset reaalsust. Eesmärgiks on pigem inimese loomuomane paradoksaalse siseilma avamine. Ühtset tõde ja nägemust pole olemas. Ei uuri väga välismaailma ega ühiskonda. Kriitikud: Undiin kehastab kättesaamatut ideaali, täiuse ihalust. Habras Undiin põrkub vastu tänase maailma pilti. Talle on omane fanaatiline kompromissitu maksimalism. Giraudoux jätab alati otsad lahti. Undiini traagika seisab selles, et ta mõistab olukorra paradoksaalsust: võimatus ühendada idealismi reaalse tegelikkusega. Giraudoux hariduselt saksa filoloog. Paljud näidendid räägivad keerulistest saksa-prantsuse suhetest. Segab banaalsust ja poeesiat. Segunevad mõjutused Racine'lt, Moliere'ilt, Baudelaire'ilt. 57) (Paul Claudel) Prantsuse luuletaja, draamakirjanik ja diplomaat.Prantsuse juhtiva näitekirjaniku staatuses püsis ta, sümbolist