levikule kogu tolleaegses maailmas. Kreeka oli 338ekr alistunud Makedoonia ülemvõimule. Kui suurriigi rajaja Philippos II mõrvati, korraldas tema poeg ja riigi uus valitseja Aleksander Suur makedoonlaste ja kreeklaste ühisretke Aasiasse pärslaste vastu. Vallutas Väike_Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia , Iraani, Kesk-Aasia ning likvideeris Pärsia impeeriumi. Ainult India vallutamise katse ebaõnnestus. Enamik Kreeka linnu tervitas makedoonlasi, väljaarvatud Mileetos ja Halikarnassos. Nad piirati sisse ja vallutati. Kokku 21 tänapäeva riiki. See oli suurim riik, mida maailm kunagi oli näinud. Impeerium lagunes Aleksander Suure surma ja diadohhide (väepealike) sõdade järel kolmeks suureks riigiks. I Egiptus valitsesid Ptolemaiose-nimelised kuningad II Babüloonia, Süüria, Pärsia Seleukiidid III Makedoonia, k.a. Kreeka linnriigid Hellenismiajastu lõpetasid Rooma vallutused ja siinsed valdused
kes enamasti olid kreeka-makedoonia ülikud. Õukonna kombed ja elulaad olid üldjoontes kreekapärased, kuid paljus võeti eeskuju ka Idamaa varasematest valitsejatest ja riigikorraldusest. Hellenistliku Egiptuse kuningad hakkasid oma alluvatelt nõudma, et neid sealse muistse tava kohaselt jumalana austataks. Oluliselt muutus ka sõjaväekorraldus. Sõjavägi ei koosnenud enam kodanikest, vaid palgasõduritest. Enamasti palgati kreeklasi ja makedoonlasi, sest Aasia elanikke hellenistlikud valitsejad ei usaldanud. Palgaväe kasutamisega kasvas sõjaväe professionaalsus. Varemates kreeklaste vägedes oli suur tähtsus jalaväel, nüüd aga tõusis jalameestest faalanksi kõrval ka ratsaväe tähtsus. Idamaade eeskujul hakati kasutama ka sõjaelevante. Linnade vallutamise jaoks oli vaja arendada sõjatehnikat, näiteks ehitati kiviheitemasinaid ja piiramistorne. Täiustusid ka sõjalaevad: need olid nüüd suuremad ja kiiemad.
idamaiste mõjutustega kreeka kultuuri levikule kogu tolleaegses maailmas. Kreeka oli 338 eKr alistunud Makedoonia ülemvõimule. Kui suurriigi rajaja Philippos II mõrvati, korraldas tema poeg ja riigi uus valitseja Aleksander Suur makedoonlaste ja kreeklaste ühisretke Aasiasse pärslaste vastu. Vallutas Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia, Iraani, Kesk-Aasia ning likvideeris Pärsia impeeriumi.Ainult India vallutamise katse ebaõnnestus. Enamik Kreeka linnu tervitas makedoonlasi, väljaarvatud Mileetos ja Halikarnassos. Nad piirati sisse ja vallutati. Kokku 21 tänapäeva riiki. See oli suurim riik, mida maailm oli kunagi näinud. Impeerium lagunes Aleksander suure surma ja diadohhide (väepealike) sõdade järel kolmeks suureks riigiks. I Egiptus valitsesid Ptolemaiose nimelised kuningad II Babüloonia, Süüria, Pärsia Seleukiidid III Makedoonia, k.a. Kreeka linnriigid Hellenismiajastu lõpetasid Rooma vallutused ja siinsed valdused muutusid Rooma
aastat 40 Naised mehed, vastavalt 77 ja 72 aastasteks. 30 Keskmine 20 10 0 Eesti Rootsi Makedoonia* Kreeka Itaalia 3. Rahvuslik koosseis. Rahvuslik koosseis Makedoonlasi elab Makedoonias tugealt üle Makedoon- poole(64%), kuid Türklased on lased 2%2% 3% 4% varsti kannul(25%).Ülejäänud Albaan-
TOIMUNUD KODUSÕDASID? 1) Egiptus 2) nn Seleukeedide riik 3) Makedoonia MILLISED MUUDATUSED LEIDSID ASET KREEKAS HELLENISMIPERIOODIL JÄRGMISTES VALDKONDADES? Riigikorralduses: Linnriigid püsisid , kuid need polnud enam sõltumatud nagu varem, vaid allusid suurriikide valitsejatele. Suurriikide eesotsas seisid peaaegu piiramatu võimuga kreeka-makedoonia päritolu monahrid. Sõjaväekorralduses: Sõjavägi ei koosnenud enam kodanikest, vaid palgasõduritest. Enamasti palgati kreeklasi ja makedoonlasi, Aasia elanikke hellenistlikud valitsejad ei usaldanud. Kirjanduses: Silmapaistvaks zanriks muutus luule, selle eesmärk oli valitsejatele meelelahutust pakkuda. Teatris eelistati komöödiadi, tunti huvi pigem eraelu, kui ühiskonna ja poliitika vastu Filosoofias: Keskendutakse rohkem inimese, kui üksikisikute probleemidele Teaduses: Spetsialiseeriti mitmetesse teadusharudesse · Matemaatik Eukleides sõnastas ning tõestas geomeetria põhialused
põõsastik. Mägedes vahelduvad metsatukad kidurarohuliste niitude või paljaste nõlvadega. Mets (tamm, pöök, mänd, nulg) katab 10% pindalast ja on ulatuslikum Põhja-K-s. Maavarad: boksiit, raua-niklimaak, kromiit, magnesiit, pruunsütt (ligniit), asbesti, smirglit, pliid, vaske ja hõbedat. Egeuse mere põhjast on leitud vähesel määral naftat ja maagaasi. Rahvastik 97% rahvastikust on kreeklased, piirialadel elab makedoonlasi, albaanlasi ja türklasi. Sisserändajaid on palju kuna Kreekl on soodne geograafiline asend. Rahvastiku tihedus on 85.3 in/km2. 90% rahvastikust räägib uuskreeka keelt. Turism Suurimaks turismikohaks on Kreekas Kreeta (saar). Seal käivad puhkamas paljud inimesed, enamasti Euroopast, kuid ka mujalt maailmast. Aastal 2007 oli Kreeka hiinlaste suurimaks reisipunktiks. 4 Haridus 1975. aastast kehtib kohustuslik 9. kl haridus
kuid serblastest eristab neid see, et nad kasutavad ladina tähestikku. Viimasel ajal kõneletakse eraldi horvaatia ja serbia keelest. Teine rahvuslikul pinnal olev erinevus seisneb selles, et horvaatid on katoliiklased , serblased aga õigeusklikud. Rahvastikust 58% elab linnades. Teised väemusrahvused on bosnialased, piirialadel slovvenid ja ungarlasi , Itra ps. Leidub ka itaalasi,kuid ka väesel määral ka albaanlasi, tsehhe, slovakke, mustlasi, makedoonlasi, monteneegrolasi, austerlasi ja ukrainlasi. Kohustuslik kirjandus Geograafia põhikoolile 5. osa lk 119-121 a:Kalev Kukk. http://et.wikipedia.org/wiki/Horvaatia http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Flag_of_Croatia.svg http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Croatian_Coat_of_Arms.s http://www.shopping-city-zagreb.com/res/bilder/upload/th EE 15 ,,Maailma maad" lk210 aõ:Eesti Entsüklopeediakirjastus AS 2007. http://transitionculture
Nagu järgnevad sündmused aga näitasid, jäi hirmutamise mõju nõrgaks. Aleksandril õnnestus võita küll kõik lahingud, kuid vastuhakud jäid talle elu lõpuni suureks probleemiks. Pika sõjaretke jooksul asendus algne eesmärk -- kättemaks pärslastele -- Aleksandri isikliku kuulsusejanuga. Ta pidas ennast osaliselt uueks Pärsia suurkuningaks ning võttis üle mõned Pärsia õukonna tavad. Samas pidas ta elu lõpuni kreeklasi, ja eriti makedoonlasi, teistest impeeriumi rahvastest paremaks. Oma kuulsusesoovi ühe väljendusena lasi ta end jumalaks kuulutada.
Millised muudatused leidsid aset Kreekas hellenismiperioodil järgmistes valdkondades? Riigikorralduses: Linnriigid püsisid , kuid need polnud enam sõltumatud nagu varem, vaid allusid suurriikide valitsejatele. Suurriikide eesotsas seisid peaaegu piiramatu võimuga kreeka-makedoonia päritolu monahrid Sõjaväekorralduses: Sõjavägi ei koosnenud enam kodanikest, vaid palgasõduritest. Enamasti palgati kreeklasi ja makedoonlasi, Aasia elanikke hellenistlikud valitsejad ei usaldanud. Kirjanduses: Silmapaistvaks zanriks muutus luule, selle eesmärk oli valitsejatele meelelahutust pakkuda. Teatris eelistati komöödiadi, tunti huvi pigem eraelu, kui ühiskonna ja poliitika vastu Filosoofias: Keskendutakse rohkem inimese, kui üksikisikute probleemidele Teaduses: Spetsialiseeriti mitmetesse teadusharudesse · Matemaatik Eukleides sõnastas ning tõestas geomeetria põhialused
Oma riigi pealinnaks tegi Aleksander Babüloni.Aleksandri sõjakäigu tulemusena tekkinud maailmariik ulatus Balkani poolsaare läänerannikult Indiani,põhjas lähenes kohati Doonaule ja piirnes Musta merega,lõunas ulatus India ookeani ja Araabia poolsaareni,Aafrikas hõlmas aga Egiptuse,Liibüa ja Kürenaika. Tagasi pöördumine Laevadel ja maismaad kaudu jõudis Aleksanderi sõjavägi suurte raskustega 324 aasta algul eKr tagasi Mesopotaamiasse.Aleksander soovis kreeklasi ja makedoonlasi Aasia elanikega ühte liita.Selleks hakkas ta järgima idamaa kombeid,kandma idamaiseid rõivaid ja nõudis sama ka enda alluvatelt.Ta korraldas suure pulmapeo,kus 10 00 Kreeka ja Makedoonia sõjameest abiellus Aasia neidudega.Paljudele Makedoonia ülikutele see ei meeldinud,mitmeid kordi üritasid ülikud Aleksandrit tappa,kui kõik need ebaõnnestusid.Kuid 323. aastal eKr tabas Aleksandrit ootamatu palaviku hoog.Babüloni vaikuses,oma veteranide masenduses
Idamaa varasematest valitsejatest ja riigikorraldusest · Linnades juurdus kreekapärane elu-ja valitsusviis · Maapiirkondi valitsesid hellenistlikud monarhid enam-vähem samamoodi, nagu nende idamaised eelkäijad seda teinud olid · Säilitati talupoja allutatud seisund, mis oli iseloomulik Idamaadele · Sõjavägi ei koosnenud enam vabadest kodanikest, vaid palgasõduritest. Enamasti palgati kreeklasi ja makedoonlasi, sest Aasia elanikke hellenistlikud valitsejad ei usaldanud · Palgasõjaväe kasutamisega tõusis armee professionaalsus · Varasemates kreeklaste vägedes oli tähtsaim jalavägi, nüüd tõusis jalameestest faalanksi kõrval ka ratsaväe tähtsus · Idamaade eeskujul hakati kasutama sõjaelevante · Linnade vallutamiseks ehitati kiviheitemasinaid ja piiramistorne · Täiustusid ka sõjalaevad need olid nüüd suuremad ja kiiremad 3
endale ise ka relvastuse, igaüks vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Rikkad, kes suutsid hobust üleval pidada, moodustasid ratsaväe, keskmise jõukusega kodanikud võitlesid raskelt relvastatud jalameestena ja vaesed moodustasid vibulaskajatest ja lingumeestest kergejalaväe sõjaväe. Hellenistlikus Kreekas sõjavägi ei koosnenud enam kodanikest, vaid palgasõduritest. Enamasti palgati kreeklasi ja makedoonlasi, sest Aasia elanikke hellenistlikud valitsejad ei usaldanud. Palgaväe kasutamisega tõusis armee profesionaalsus. Klassikalises Kreekas peajõu moodustas enamasti raskerelvastusega jalavägi, mis võitles lahingus üksteise taha asetunud pikkades viirgudes- nn faalanksina. Sõjamehed seadsid oma ümmargused kilbid tihedalt üksteise kõrvale ja liikusid vilepillihelide saatel vaenlasele vastu. Kuna faalanks moodustas peamise löögijõu ja
* osa võtsid ainult mehed, sest võisteldi alasti * olümpiamängude ajal ei tohtinud sõdida * osaleda võisid ainult hellenid 18. Aleksander Suur, tema vallutused ja nende tagajärjed. Perioodi Aleksander Suure vallutustest aastast 334 eKr kuni Rooma võimu kehtestamiseni 30 eKr nimetatakse hellenismi perioodiks. Aleksander Suure vallutuste tagajärjed: * vallutati alad Egiptusest kuni Iraani ja Kesk-Aasiani * vallutatud aladele hakkas massiliselt rändama kreeklasi ja makedoonlasi, kes rajasid seal uusi linnu * Vahemere idaranniku linnades hakati põhikeelena rääkima kreeka keelt * Paljudes kohtades hakkas kreekapärane elulaad tõrjuma kõrvale idamaiseid kombeid, kuid samas mõjutas idamaade kultuur kreeka kultuuri. Nii kujunes omapärane kultuuride segu hellenistlik kultuur. 19. Muudatused Kreekas hellenismiperioodil järgmistes valdkondades: riigikorraldus, sõjavägi, kirjandus, keel ja teater, filosoofia ja teised teadused, religioon, kunst. RIIGIKORRALDUS:
edaspidi ka riigielus läbi lüüa olümpiamängude reeglid: osalesid ainult hellenid, naisteel oli sissepääs keelatud 17. Aleksander Suur, tema vallutused ja nende tagajärjed. HELLENISMIPERIOOD – periood Aleksander Suure vallutustest 334 eKr kuni Rooma võimu kehtestamiseni 30. a. ekr Tagajärjed: vallutati alad Egiptusest kuni Pärsia ja Indiani vallutatud aladel hakkas massiliselt rändama kreeklasi ja makedoonlasi, kes rajasid seal uusi linnu (nt. Alexandria) vahemere idaranniku linnades hatai põhikeelena rääkima kreeka keelt idamaised kombed ja kreeka kultuur segunesid ja tekkis omapärane kultuuride segu – HELLENISTLIK KULTUUR 18. Muudatused Kreekas hellenismiperioodil järgmistes valdkondades: Riigikorraldus: polis kaotas oma senise tähenduse ja muutus suurriigi koostisosaks riike hakkasid valitsema absoluutse võimuga monrahid Sõjavägi:
antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht tuntud Pärsia impeeriumi purustajana väga ,,verine" ja julm väejuht kuulsusejanu - tahtis saada võimsaks valitsejaks, lasi end jumalaks kuulutada pidas ennast osaliselt uueks Pärsia suurkuningaks ning võttis üle mõned Pärsia õukonna tavad, samas pidas ta elu lõpuni kreeklasi, ja eriti makedoonlasi, teistest impeeriumi rahvastest paremaks 6. Varia. a) Missuguseid kuude nimetusi kasutasid kreeklased? Kuude nimetused ja aasta algused määras kindlaks iga linn iseseisvalt. Tänapäevane kalender kujunes välja alles Rooma ajal. b) Vana-Kreeka mütoloogias räägitakse 9 muusast. Missugustel valdkondadel olid oma muusad? http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/vanakreekamuusika.doc#_Toc536844625 (lk 2)
1894.aastal pani aluse ROCK'ile, mille otsuse alusel hakati 1896.aastast iga nelja aasta tagant pidama olümpiamänge. 18. Aleksander Suur, tema vallutused ja nende tagajärjed. Perioodi A.Suure vallutustest 334.aastal eKr kuni Rooma võimu kehtestamiseni 30.aastal eKr nimetatakse hellenismi perioodiks. Vallutusretkede tagajärjed: 1) Vallutati alad Egiptusest kuni Indiani. 2) Vallutatud aladel hakkas massiliselt rändama kreeklasi ja makedoonlasi, kes rajasid seal uusi linnu. (nt. Aleksandria) 3) Vahemere idaranniku linnades hakati põhikeelena rääkima kreeka keelt. 4) Paljudes kohtades hakkas kreekapärane elulaad tõrjuda kõrvale idamaiseid kombeid, kuid samas mõjutas idamaade kultuur kreeka kultuuri. Nii kujunes välja omapärane kultuuride segu, mida hakati nimetama hellenistlikuks kultuuriks. 19. Muudatused Kreekas hellenismiperioodil järgmistes valdkondades:
karjatatakse lambaid ja kitsi. Kreeka Veondus on oluline merelaevandus, mis karjakasvatus teenib 90% välismaale suunduvatest veostest. Rahvastik Ametlikuks keeleks on kreeka keel. Kreeka on peaaegu rahvus riik 97% on kreeklased, piirialadel elab ka türklasi, makedoonlasi, albaanlasi. Kreeklaste usk Kreeka õigeusk. 98 % rahvastikust on koguduste liikmed. Aasta suurimad pühad on lihavõtted. Kaunid bütsantsi kirikud on vaatamisväärsus omaette. 9 Vana Kreeka mütoloogia Vana-Kreeka mütoloogia on kindlasti üks huvitavamaid terves maailmas ja ka ainulaadsemaid.
See tähendab kreeka keeles "vabadus, surm". Kreeka lipu värvid on sinine ja valge. Sinine sümboliseerib merd ja valge laineid. 13 Kreeka lipp Kreeka vapp Rahvastik Rahvastik 2007. aasta seisuga on Kreeka rahvaarv 11 338 600, keskmine asustustihedus on 86 in./km² ning iive on positiivne. Rahvastikust moodustavad kreeklased 98%, riigi äärealadel elab makedoonlasi,türklasi,albaanlasi ja bulgaarlasi. Kreeka pealinnas, Ateenas, elab umbes üks kolmandik Kreeka rahvastikust. 14 Kreeka madala elatustaseme ja suure tööpuuduse tõttu rändas aasakümneid rohkesti inimesi välja. Alates 1970.a-te keskpaigast on siseolud tasakaalustunud ning ülekaalu on saavutanud sisseränne. Mujal maailmas elab palju kreeklasi: 2,6- 5,6 miljonit, enim on uueks kodumaaks USA, Austraalia,
olles veendunud oma võimsuses. Seepärast ei hakanudki ta lahingupäeval sündmusi tagant kiirustama, jättes lahingu alustamise initsiatiivi vastase hooleks. See läks talle kalliks maksma. Aleksander alustas esimesena, saates ette odameeste faalanksi ja ratsaväe, kes ründasid vastast tiibadelt. Makedoonia raskeratsavägi kuninga enda juhtimisel sööstis rünnakusse jõe vasakkaldalt. Nende innukus nakatas võitluskirega ka teisi makedoonlasi ja nende liitlasi, häälestades kõiki võiduks. Algul ei suutnud Aleksander võrreldes vaenlase määratu väega märgatavat edu saavutada. Kuid lõppude lõppuks siiski võideti, paljus tänu sellele, et Makedoonia kuningas isiklikult juhtis lööki otse vastase positsiooni keskmesse kõrgendikule, kus seisis Dareios oma satraapidega. Pärslaste read läksid sassi ja sõdurid pöördusid põgenema. Taas, nagu oli juhtunud ka
Kuigi kaevandatakse ka pruunsütt, tugineb energeetika naftale ja hüdroenergiale.(3) Kasvatatakse peamiselt nisu, maisi, riisi, tubakat, puuvillapõõsast, suhkrupeeti, viina- ja õlipuud ning tsitrusi. Mägiaasadel peetakse põhiliselt lambaid ja kitsi. Peamised väljaveokaubad: nafta ja naftasaadused, kroomi- ja raua-niklimaak, vask, bituumen, tubakas, sigaretid, vein, oliiviõli, puuviljakonservid, rosinad. (3) 96% rahvastikust on albaanlased. Piirialadel elab kreeklasi, makedoonlasi ja tsernogoorlasi. Valdav osa on islamiusulised. Enamik asustusest paikneb rannikumadalikul. 35% elanikest elab linnades. (27 lk 129) 22 5.4. Kreeka Vabariik Pindala: 131 957 km2 Rahvaarv: 10 100 000 Pealinn: Ateena Riigikeel: kreeka keel Rahaühik: drahm (34 lk 126) Kreeka on riik Lõuna-Euroopas Vahemere ääres, mis hõlmab Balkani
Horvaatia: 80% horvaadid, 20% serblased (kõnelesid horvaadi ja serbia keelt, väga sarnasedserbohorvaadi keel: horvaadid olid katoliiklased, tähestikuna kasut. ladina; serblased õigeusklikud ja tähesikuna kasut kirillitsa) 3. Bosnia-Hertsogoviina (35% serblased, 45% horvaate, 20% bosniakid; bosniakid olid moslemid) 4. Serbia ja Montenegro (66% serblased, 10 % albaanlased, 5% montenegrolased; albaanlased moslemid) 5. Makedoonia (64% makedoonlasi makedoonia keel, õigeusk, kirillitsa, 25% albaanlasi). Järgemööda hakkasid kõik Jugoslaaviast lahku lööma. Esimesena iseseisvus Sloveenia 1991. aastal. See tõi sõja Sloveenia ja Jugoslaavia vahel. See oli lühiajaline, serblased üritasid seda takistada, tõi endaga umbes 70 hukkunut. 1991 kuulutas Horvaatia end iseseisvaks. Serblased üritasid seda jälle takistada. 1991-92 toimus siis horvaatide ja serblaste vahel konflikt, milles hukkus oma 10 000 inimest.
hellenistlikud monarhid enam-vähem samamoodi, nagu nende idamaised eelkäijad seda teinud olid. Näiteks Egiptuse talupojad jätkasid tööd riigivõimu range bürokraatliku kontrolli all nagu juba aastatuhandeid tavaks, ainult nüüd laekusid maksud kreeka-makedoonia valitsejatele. Oluliselt muutus ka sõjaväekorraldus. Sõjavägi ei koosnenud enam kodanikest, vaid palgasõduritest. Enamasti palgati kreeklasi ja makedoonlasi, sest Aasia elanikke hellenistilikud valitsejad ei usaldanud. Palgaväe kasutamisega tõusis armee professionaalsus. Varasemates kreeklaste vägedes oli tähtsaim jalavägi, nüüd aga tõusis jalameeste faalanksi kõrval ka ratsaväe tähtsus. Idamaade eeskujul hakati kasutama sõjaelevante. Linnade vallutamiseks oli vaja arendada sõjatehnikat, näiteks ehitati kiviheitemasinaid, piiramistorne. Täiustusid ka sõjalaevad: need olid nüüd suuremad ja kiiremad.
lahing Aleksandri ja pärslaste vahel. Pärsia sai hävitavalt lüüa (vaatamata sõjaelevantidele). Babülon tervitas Aleksandrit vabastajana. Siis vallutas Aleksander Suusa ja tungis edasi itta – päris Pärsiasse ja vallutas Persepolise. 330 tungis Aleksander Meediasse ning kogu Pärsia impeerium oli Aleksandri kontrolli all. Ta kuulutas end Pärsia kuningaks ja otsis kohalike aristokraatide toetust, määrates samas paljudesse ametitesse kreeklasi-makedoonlasi. Tungis edasi Kesk-Aasiasse, Baktriasse ja Sogdianasse. Aleksandri vastased vandenõud - tüli proskynesis-e pärast (vabad kreeklased-makedoonlased keeldusid Aleksandri ees maani kummardumast). 327 abiellus Aleksander Baktria valitseja tütre Roxane-ga. 327 tungis Aleksander Indiasse, lootes jõuda peatselt maailmaookeanini. Jõudis Induse jõeni. Asutas linnu, Nikaia ja Bukephala. Sõdurid keeldusid peatselt edasi tungimast.
Hellenistlik kultuur – idamaiste mõjutustega Kreeka kultuur, mis Aleksander Suure ajast alates levis Vahemere idaosa maades. Hellenismiperioodiks nimetatakse perioodi Aleksander Suure vallutustest 334. eKr kuni Rooma võimu kehtestamiseni 30. eKr. Aleksander Suure vallutusretkede tagajärjed: vallutati alad Egiptusest kuni Iraani ja Kesk-Aasiani, mis tähendas, Idamaades kehtestati makedoonlaste ja kreeklaste ülemvõim; vallutatud aladele hakkas massiliselt rändama kreeklasi ja makedoonlasi, kes rajasid seal uusi linnu, n’iteks Aleksandria ja Antiookia. Kultuuriliselt edenes aga eriti vana linn Pergamon; Vahemere idaranniku linnades hakati põhikeelena rääkima kreeka keelt; paljudes kohtades hakkas kreekapärane elulaad tõrjuma kõrvale idamaiseid kombeid, kuid samas mõjutas Idamaade kultuur kreeka kultuuri. Nii kujuneski omapärane kultuuride segu – hellenistlik kultuur. Homerose eeposed-Trooja sõjast jutustavad muistsed lood „Iilias“ ja „Odüsseia“, mille
annaabi.ee 
