Albaania Sisukord Albaania Asukoht 1 ja 2 Pinnamood Graafik Maavarad Kliima Jõed ja järved Loomastik Albaania Asukoht Albaania Vabariik paikneb Euroopas Balkani poolsaare lääneosas. Ta piirneb idast Kreeka ja Makedooniaga, idast ja põhjast Serbia ning põhjast Montenegroga. Maismaapiiri kogupikkus on 720 km. Asukoht Aadria meri Lääne poole jääb Aadria meri ja edela Joonia meri. poole Joonia meri. Rannajoone pikkus on 362 km. Territoriaalmere laius on 12 meremiili. Pinnamood Umbes kaks kolmandikku Albaaniast on mägine.
Kreeka Tähtsam: Pealinn-Ateena ; pindala-131 940 km² ; riigikeel-kreeka ; rahvaarv-11 325 900 ; rahvastiku tihedus-85,3 in/km² ; president-Károlos Papoúlias ; peaminister-Antónis Samarás ; iseseisvus-25. märtsil 1821 ; rahaühik-euro ; usund-õigeusk ; ajavöönd-Ida-Euroopa aeg. Geograafia: Kreeka asub Euroopa lõunaosas Vahemere ääres. Piirneb põhjast Bulgaaria, Albaania ja Makedooniaga. Egeuse meri eraldab Kreekat Türgist. Kreeka rannajoon on väga liigestatud, saarte ja poolsaarterohke. Selle pikkus on 14 880 km. Riigi kõrgeim mägi on Olümpos, 2917 meetrit. Halduslikult jaguneb Kreeka piirkondadeks ja need omakorda maakondadeks . Maakonna staatuses on ka Áthose mungavabariik. Loodus: 80% Kreeka territooriumist on mägine ning riik on üks mägisemaid Euroopas. Pindose mäestik ulatub riigi keskelt loode-kagu suunas ja selle kõrgeim punkt on 2637 meetrit
ALBAANIA Kätlin Mänd Albaania vabariigi faktid Pealinn: Tirana Pindala: 28 748 km² [ 1350km² (4,7%) vett] Rahvaarv: 2 831 741 Rahvastiku tihedus: 98,5 in/km² Ajavöönd: maailmaaeg + 2 ( Ida-Euroopa aeg) Albaania Vabariigi paiknemine Asub Euroopas Balkani poolsaare lääneosas. Idast piirneb Kreeka ja Makedooniaga . Idast ja põhjast piirneb Serbiaga . Põhjast piirneb Montenegroga . Lääne poole jääb Aadria meri . Edela poole Joonia meri. Lääne-Albaania madalikud piirnevad Aadria mere ja Otranto väinaga. Albaania Vabariigi pinnamood Albaaniast on mägine. (Balkani poolsaare kõige mägisem maa) Mägiseim on Põhja-Albaania, mida katavad Alpid. Keskmine kõrgus merepinnast 700 m Kõrgeim mägi on Korab (2764m)
§ linnastumise tase: 59% (2010) ETNILISED GRUPID § Suurimad etnilised grupid olid 2002. aasta rahvaloenduse järgi makedoonlased 64,2% albaanlased 25,2% türklased 3,9% mustlased 2,7% ja serblased 1,8% teisi rahvusi oli 2,2% KÕNELDAV KEEL § Bulgaaria keelele lähedane lõunaslaavi keel § eristatakse omaette keelena alates 20. sajandi keskpaigast § kõneldatakse Makedoonias, Albaania ja Kreeka Makedooniaga piirnevates piirkondades ning Bulgaaria edelaosas § kirjakeel põhineb keskmurdel, Makedoonia keelt kirjutatakse kirillitsas § Makedoonia keelt peetakse Bulgaarias bulgaaria keele murdeks. Kõneldav keel § Makedoonia keelesugulus: indoeuroopa keeled slaavi keeled lõunaslaavi keeled makedoonia keel Ametlik keel/riigikeel Makedoonia Piirkonnaks Balkan Kõnelejaid 2.1 miljonit MAJANDUS §
tähtsus väheneb; loodusteaduste pealetung (evulutsiooni teooria); sõja ja jõu ülistamine. (sõda võetakse vastu suurte pidustustega, seda oldi kaua oodatud) Balkani problemaatika 20. sajandi algul. *Serbia agressiivne poliitika *Austria-Ungari soov kontrollida Balkani slaavlasi *Türgi nõrgenemine (oli varem tasakaalustav jõud; Türgit kardeti) -seesmised konfliktid -1912 sõda (Serbia, Bulgaaria ja Makedooniaga) (Sultani riigist taheti teha vabariiki) (Bulgaaria sai territooriumi juurde ning Türgi jäi väiksemaks) Eestlaste võimuletulek kohalikes omavalitsustes. Tartu liberaalide eesmärgiks oli eestlaste kaasamine kohalikku valitsemisse.
III-II saj. e. Kr. oli Rooma diplomaatia kõrgperioodiks. Rooma vaenlaseks nr 1 oli andekas väejuht ja osav diplomaat Hannibal. Nii Rooma kui Kartaago diplomaatial üks tähtis ülesanne, liitlaste värbamine. Kuna relvajõud olid võrdsed, siis võitluse tulemuse otsustas liitlaste olemasolu, samuti Kreeka linnade ja barbarite neutraliteet. Hellenistlikest riikidest oli Rooma naabriks Makedoonia. Hannibal suunaski kõik oma jõupingutused sõprussuhete loomiseks Makedooniaga. 215 a. e. Kr. kirjutasid Kartaago ja Makedoonia alla liidulepingule. Hannibalist ja Philipp V said liitlased. Leping kutsus Roomas esile paanika. Roomlased kuulutasid kohe sõja Philippile. Esimese Makedoonia sõja (214-205 e.Kr.) tulemus sõltus oluliselt Rooma oskuslikust diplomaatiast. Ta kasutas ära ajaloolise vaenu Kreeka ja Makedoonia vahel ning hellenistliku maailma sisevastuolud. Võitluseks Philippi vastu organiseeris Rooma Kreeka linnade makedooniavastase ühenduse
Rahvastiku tihedus 104,1 km2 President Svetozar Marovic Parlamendi esimees Zoran Sami Iseseisvus 1877 .aastal Rahaühik Dinaar(CSD),euro(EUR) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Riigihümn ,,Hy Sloveni" Üladomeen .yu Maakond 381 III Geograafiline asend Serbia ja Montenegro asub Kagu- Euroopas,piirnedes läänes Aadria mere ja Bosnia ja Hertsogoviinaga,lõunas Albaania ja Makedooniaga,idas Bulgaaria ja Rumeenia-ga ning põhjas Ungari ja Horvaatiaga.Maismaa riigipiirid on 2246 km pikad,millest 287 km on piir Albaaniaga,527 km Bosnia ja Hertsogoviinaga,318 km Bulgaariaga,241 km Horvaatia põhjaosaga,25 km Horvaatia lõunaosaga,151 km Ungariga,221 km Makedooniaga,476 km Rumeeniaga.Veepiiri pikus on 199 km pikk. 3 IV Looduslikud tingimused 4.1 Kliima
Hispaania võiduga lõppenud korvpalli Euroopa meistrivõistluste kõige väärtuslikumaks mängijaks valiti võitja meeskonna kapten Juan Carlos Navarro. Juan Carlo Navarro, kes on 31-aastane viskav tagamängija, tegi oma kõige silmapaistvamad visked just otsusavates kohtumistes. Ta viskas enim korve mängides veerandfinaalis Sloveeniaga (26), poolfinaalis Makedooniaga (35), ja finaalis Prantsusmaaga (27). KORVPALL EESTIS Korvpall jõudis esimest korda 1913. aastal Eesti pinnale Narva linna tuletõrjeseltsi aias, kus venelased mängu demonstreerisid. Edasi levis mäng Tallinnasse, kus 1916. aastal hakkas koolipoistele mängu tutvustama võimlemisõpetaja August Soodla. 1916-1919 toimusid korvpallivõistlused harrastuse tasemel. 1920-ndat aastat loetakse korvpalli kui võistlusspordi algusaastaks Eestis
e.Kr., algab Rooma ajaloos ka nn. hilise vabariigi ajajärk, mis lõppeb 31. aastal e.Kr keiser Augustuse troonile tulekuga. Hilise vabariigi ajajärku on nimetatud ka Rooma hellenismi perioodiks, kuna just sel perioodil vallutasid Rooma väejuhid suure hulga maid, kus kanda oli kinnitanud Kreekast alguse saanud hellenistlik kultuur. On isegi öeldud, et kuigi hilise vabariigi ajajärku jäävad Rooma suurimad vallutused (Puunia sõjad Kartaago ja Hannibaliga, sõjad Makedooniaga, Seleukiidedega, Kreeka alistamine, Korinthose linna hävitamine, Rooma võimu laiendamine Gallias, Britannias, Aasias ja Aafrikas), vallutas sel perioodil hellenistlik kultuur tegelikult Rooma. Selleks ajaks, kui roomlased said Kreeka valitsejaiks, oli neil seljataga juba pikk arengulugu ja oma eriilmeline kultuur. Need olid eeldused mis lubasid, mitte ainult kreeklaste kultuuripärandit vastu võtta, vaid seda ka edasi arendada.
väljaspool Itaaliat. Kolmes Puunia sõjas ( vastavalt 264-241, 218-201, 149-146, kõik e. Kr.) võitsid roomlased oma võimsamat majandus- ja kaubandusrivaali Vahemerel Kartaagot ning liidendasid Sardiinia, Sitsiilia ja Korsika, millest said I -sed Rooma provintsid, vallutasid Po madaliku, Liguuria ranniku ja Hispaania. Kartaago purustati. Samaaegselt tungisid roomlased idapoolsetesse Vahemeremaadesse ja sõdisid Illüüria (229-228, 219 e. Kr.) ning Makedooniaga (215-205, 200-197, 171-168). Tähtsaimad võidud: Seleukiidide kun-ga Antiochose (190 e. Kr), Aitoolia Liidu (189 e. Kr.), Ahhaia Liidu (146 e. Kr. purustati Korintos) üle. Rooma sõjaline ja pol. võimsus vallutuste tulemusel kasvas. Allutatud rahvaste seast võetud orje kasutati 31 eKr-284 pKr varane keisririigi ehk printsipaadi periood, 30 eKr-235 pKr- Varane keisririik. Octavianus võttis endale aunimetuse Augustus (auväärne) ning viis oma
aineline toetus Makedoonia kuningakojalt, võis Aristoteles muretult anduda teaduslikule tööle ja uurimisele, soetada ja koguda sellal võimalikke vahendeid. Andmed kinnitavad, et Aristooteles omas väga rikkaliku ja väärtusliku raamatukogu, mida ta oma töös väga tihti kasutas. Pärast Makedoonia kuninga Aleksandri surma muutub Aristotelese elu eriti pingeliseks. Ateenas võimule saanud Makedoonia vastane valitsus hakkab teda kahtlustama reeturlikus sõbrutsemises Makedooniaga. Tema vastu sepitseti isegi kaebus, milles teda süüdistati religiooniteotamises. Et ähvardavast vägivallast pääseda, õnnestus tal Ateenast põgeneda. Pagenduspäevad Chalkises, kuhu ta esialgu siirdus, osutusid ent ootamatult lühidaiks, raskekujulisele haigusele järgneb kiire surm. Teisest abielust jäi talle järele ainus poeg, Nikomachos, kellel on mõnesuguseid teeneid isa vaimse pärandi säilitamisel
mõttevahtustena erinevate filosoofide vahel. Enamuse dialoogide peategelane on Sokrates, kelle suu läbi Platon enamasti oma tõekspidamisi esitas. Ka Sokratese vaateid teame me peamiselt Platoni teoste vahendusel. Seega on Platoni teostes tema enda ja Sokratese seisukohad sageli lootusetult ühte põimunud ja nende vahel selge vahetegemine peaaegu võimatu. ARISTOTELES: Aristoteles (384 - 322 eKr) pärines Stageira linnast Egeuse mere põhjakaldal. Ta isa oli arst ja perekond heades suhetes Makedooniaga. Veetnud nooruse Platoni Akadeemias, pöördus Aristoteles vahepealse äraoleku järel (mille jooksul tegutses muu hulgas Makedoonia kuninga Philippos II poja Aleksandri kasvatajana) küpse õpetlasena pärast Makedoonia ülemvõimu kehtestamist Ateenasse tagasi ja asutas oma kooli linnalähedases Lykeioni gümnaasionis. Kui Aleksander Suure surma järel vallandusid Makedoonia-vastased välja astumised, põgenes Aristoteles Ateenast ja suri Chalkises Euboia saarel.
m.a.): Kreeka linnriigid RS kaasaegse diplomaatia eelkäija. Mõisted: sõja kuulutamine, rahu sõlmimine, lepingute ratifitseerimine, vahekohtunikud (kolmas osapool), neutraalsus, esindatajte-saadikute vahetamine, konsulite funktsioonid. VK diplomaatiast: domineeriv- enese säilitamine, diplomaadid- taktitud, segadused seadusandliku ja täidesaatva võimu vahel (saadikud ei teadnud täpselt, mida nad peavad tegema). Vana-Rooma: Hannibal tugev strateeg ja diplomaat. Kartaago läbirääkimised Makedooniaga. Makedoonia neutraliseerimine (Rooma koalitsioon Kreeka linnriikidega ja Makedoonia kaotus Roomale). Kartaago kaotus ja läbirääkijate saatmised Rooma. Läbirääkija diplomaatilise immuunsuse äravõtmine ja hukkamine. Hannibal põgenes Süüria kuninga juurde, plaan luua Makedoonia, Kartaago ja Süüria liit. Süüria kuningas keeldus. Saavutused: esimene regulaararmee (palk, toit, elamine). Suur haldusala (senat, provints, imperaator, ideoloogia ülekandumine provintsidesse,
Ametnikena said tegutseda ainult rikkad(suurmaaomanikud) Rooma impeeriumi teke 1) Esmalt oli tegemist Rooma linnriigina, mis hõlmas Roomat ja tema ümbrust. 2) Rooma vallutas Itaalia aastal 265 eKr. Tuli sõdida nii itaalikute kui ka kreeklastega. Väga raske vaevaga saadud võit(mingi Pürrose lause vms) 3) Rooma hõivab Vahemere lääneosa. Rooma ja Kartaago vahelised sõjad kandsid nimetust Puunia sõjad 4) Rooma hõivad Vahemere idaosa. Pidi sõdima Kreeka-Makedooniaga. Pergamoni kuningas pärandas oma riigi pärast oma surma Roomale. · Vahemerest saadakse võim enda kätte 133. aastal eKr.(Egiptust ei saadud, seal valitses Ptolemaiose dünastia) Kuidas Rooma vallutatud maadega käitus? 1. Pidas läbirääkimisi igaühega eraldi 2. Lepingutingimused olid kõigiga erinevad 3. Kohalikud kombed jäeti puutumata
Oluline on veel Pergamoni riik, hellenistliku maailma tähtis kaubandus-, käsitöö- ja kultuuripiirkond, asetses V-A loodeosas. Kreeka III saj. e. Kr. Kreeka elas nagu Makedooniagi raskelt läbi tema territooriumil palju aastaid kestnud sõdade ja riigipöörete tagajärgi. Kreeka polistes jätkus vabade tootjate laostumine, kes seetõttu kodumaalt jalga lasid. Kogu III saj. jooksul jätkus linnriikide ja hõimuterritooriumide ühinemine liitudeks. Pidevalt, aga kooskõlastamatult võitlesid Makedooniaga Aitoolia ja Ahhaia liit. Aitoolia liit (367-168) oli föderatsioon polised ja hõimuriigid olid temas võrdsed. III saj. kuulus Aitoolia liitu enamik Kesk-Kreekast. Hellenismi ajal võitlesid aitoollased kogu aeg Makedooniaga nii oma kui ka kogu Hellase iseseisvuse eest. See võitlus soodustas liidu tugevnemist. Kõrgeim valitsusorgan oli siin rahvakoosolek. täidesaatvat võimu juhtis strateeg. Ahhaia liit (280-146) põhines samuti tema liikmete autonoomial, liit
need, kellel oli raha, sest riik neile palka ei maksnud, aga et ametnikud suudaksid ära elada, pididki neil juba enne olema omad varad. Rooma, kui impeerium * Esmalt oli tegemist Rooma linnriigiga. * Esimene etapp impeeriumi tekkimiseks oli see, et Rooma vallutas Itaalia (265 e.Kr). * Pabiitsid ja patriitsid said võrdseks. * Rooma hõivab Vahemere lääne osa (Puunia sõjad Rooma-Kartaago). * Rooma hõivab Vahemere ida osa (sõditi Kreeka-Makedooniaga + Pergamoni kuningas pärandas oma riigi Roomale) (133 e.Kr) * Rooma pidas alistatud rahvastega läbirääkimisi ühekaupa, lepingu tingimused kõigiga erinevad, kohalikud kombed jääti puutumata. * Itaalias 1/3 võidetute maadest konfiskeeriti rajati Rooma kolooniad. Teine osa liidti otseselt Rooma linnriigiga (munitsiipium). Kolmas osa nimetati liitlasteks (ei saanud küll kodaniku õigusi, kuid ei pidanud maksma makse ning sõjavägi läks Rooma kasutusse).
suuri edusamme: kaotanud surmanuhtluse, karmistanud võitlust piinamisjuhtumitega oma õigussüsteemis, parandanud naiste olukorda ja võimaldanud kurdidel taas oma kultuurielu edendada. 3. oktoobril 2005 alustatigi liitumisläbirääkimisi Türgiga ja ka Horvaatiaga, viimane pidi välja andma serblaste vastu suunatud sõjakuritegusid juhtinud kindrali Ante Gotovina. Türgi, Makedoonia ja Horvaatia on praegu kandidaatriigid. Liitumiskõnelused Makedooniaga on edasi lükatud, kuna riigi parlament ja administratsioon ei funktsioneeri veel piisavalt hästi ning mitmed reformid on endiselt lõpule viimata. Ei olda ka Makedoonia puhul rahul korruptsiooni ohjeldamiseks ette võetud meetmetega. Komisjoni raportis nenditakse, et korruptsioon on riigis jätkuvalt «laialtlevinud». ELi juhtorganid kutsuvad Makedooniat ja Kreekat üles lahendama nimetüli, mis on kahe riigi suhteid varjutanud 1990. aastate algusest peale. Kreeka keeldub oma
a. ratsaväe ülevaatuse ajal mõrvanud. Jasoni surm koos Leuktra võidust tuleneva mainega avas tee Teebale. Mitte ainult kodumaakond Boiootia, vaid kogu piirkond Termopüülide maakitsusest Atikani oli teebalaste ülemvõimu all, nad kaitsesid Tessaalia linnu Phera järgmise türanni, Jasoni vennapoja Aleksandri vastu ja sekkusid edukalt Makedoonia asjadesse, tõrjudes siin Ateena katseid sealset kuningakoda mõjutada (368. a. Makedooniaga sõlmitud lepingu tagatiseks Teebasse tulnud pantvangide hulgas oli ka tulevane Makedoonia kuningas, tollal teismeeas Philippos). Võitluseks Ateenaga rajasid teebalased Epameinondase eestvõttel ka seni puudunud laevastiku. Kuid 364. a. sai ühel sõjakäigul Tessaaliasse surma Teeba sõltumatuse taastaja ning üks peamisi juhte Pelopidas. Veelgi suuremat mõju avaldas Leuktra lahing sündmustele Peloponnesoses. Sparta
surmanuhtluse, karmistanud võitlust piinamisjuhtumitega oma õigussüsteemis, parandanud naiste olukorda ja võimaldanud kurdidel taas oma kultuurielu edendada. 3. oktoobril 2005 alustatigi liitumisläbirääkimisi Türgiga ja ka Horvaatiaga, viimane pidi välja andma serblaste vastu suunatud sõjakuritegusid juhtinud kindrali Ante Gotovina. Türgi, Makedoonia ja Horvaatia on praegu kandidaatriigid. Liitumiskõnelused Makedooniaga on edasi lükatud, kuna riigi parlament ja administratsioon ei funktsioneeri veel piisavalt hästi ning mitmed reformid on endiselt lõpule viimata. Ei olda ka Makedoonia puhul rahul korruptsiooni ohjeldamiseks ette võetud meetmetega. Komisjoni raportis nenditakse, et korruptsioon on riigis jätkuvalt «laialtlevinud». ELi juhtorganid kutsuvad Makedooniat ja Kreekat üles lahendama nimetüli, mis on kahe riigi suhteid varjutanud 1990. aastate algusest peale
Antiochos III (223-187) oli Jeerusalemma juudi kogudusele, kus ülempreestriks oli Siimon Õige, tõotanud vanade privileegide säilitamist, sõjast põhjustatud kahjude hüvitisena vabastanud selle maksudest, võimu minemine seleukiidide kätte tähendas konservatiivse partei tugevnemist Jeruusalemmas. 190 sai aga Antiochos rängalt lüüa ptolemaiididelt, kellega olid liitunud roomlased. Ka Egiptus oli liitnud Roomaga tundes end ohustatuna seleukiidide poolt. Antiochos lõi seejärel liidu Makedooniaga (kes sai hiljem lüüa Roomalt). Kümme aastat hiljem kaotas Antiochos III Magneesia lahingu (190). Apamea rahulepingu järgi (188) pidi ta loovutama osa oma valdustest, laevastikust ja maksma kontributsiooni. See lüüsaamine paiskas Antichose kõrged poliitilised eesmärgid tagurpidi ja nii algas tema riigi allakäik. Rasked reparatsioonimaksud langesid seleukiidide riigi alamate peale. Lubatud
Makedoonia kuninga Amyntos III, Aleksander Suure vanaisa, ihuarst ja kasvas seega Makedoonias. Aristoteles oli metoik, tema mitte-aristokraatlikul päritolul oli oluline mõju Aristotelese poliitikafilosoofiale. Ta õppis Platoni asutatud Akadeemias ning veetis Ateenas Platoni õpilase ja kaastöölisena umbes 20 aastat. Pärast Platoni surma põgenes Aristoteles Ateenast, sest pidas monarhiat parimaks valitsusvormiks ning oli seotud Makedooniaga (samal ajal Makedoonia kuningas Philippos II asus Kreekat allutama ning seetõttu teravnesid suhted ka Ateenas). Aastast 343 sai Aristotelesest Makedoonia kuningas Philippos II poja tol Aleksander Suure koduõpetaja. Aleksander oli vaid 13-aastane kui temast sai isa regent juba paari aasta pärast Phliippos II oli hõivatud sõjakäikudega. Aristotelese ja Aleksandri vaheline suhe oli kaua südamlik, Aleksander toetas teda rahaliselt ja suhe jahenes alles hiljem teadmata põhjustel
Aristotelese poja nimi oli Nickomachos) oli Makedoonia kuninga Amyntos III, Aleksander Suure vanaisa, ihuarst ja kasvas seega Makedoonias. Aristoteles oli ateenlaste jaoks metoik, tema mitte- aristokraatlikul päritolul oli oluline mõju Aristotelese poliitikafilosoofiale. Õppis Platoni asutatud Akadeemias ning veetis Ateenas Platoni õpilase ja kaastöölisena umbes 20 aastat. Pärast Platoni surma põgenes Aristoteles Ateenast, sest pidas monarhiat parimaks valitsusvormiks ning oli seotud Makedooniaga (samal ajal Makedoonia kuningas Philippos II asus Kreekat allutama ning seetõttu teravnesid suhted ka Ateenas). Aastast 343 sai Aristotelesest Makedoonia kuningas Philippos II poja Aleksander Suure - koduõpetaja. Aleksander oli vaid 13-aastane kui temast sai isa regent juba paari aasta pärast Phliippos II oli hõivatud sõjakäikudega. Aristotelese ja Aleksandri vaheline suhe oli kaua hea, Aleksander toetas teda rahaliselt, kuid suhe jahenes hiljem teadmata põhjustel.
annaabi.ee 
