FIRMATEOORIA - Väikseim majandusüksus, mis toodab hüviseid ning pakub neid teisele majandusüksusele. Kuidas, kellele, millise hinnaga müüa? - Inimese eesmärk on kasumlikkuse maksimeerimine. - Ettevõtte eesmärk on kasumlikkuse maksimeerimine. - Ettevõte käitub ratsionaalselt. - Lühiperiood ja pikk periood. Lühiperiood on periood, kui vähemalt 1 sisend ei ole vahetatud. - Kust ostetakse resursse? Majapidamistelt. - Sisend tööjõud L K kapital Sisenditegurikomplekt ettevõte, mis kasutab nii tööjõudu kui kapitali. W tööjõud; r kapital; c cost(kulutus) Kolmnurk tootmisvõimaluste hulk wL+rK = c tööjõu kulu + kapitali kulu = kogukulu K= c/r w/r L See mida iga inimene annab oma osa produkti. MPL tööjõu piirprodukt MPK- kapitali piirprodukt Keskmine toodang APK = q/k
loomapidamissaadustest · kolhoosnime töötasu oli äärmiselt armetu · inimestel kadus tööind ja põllumajandus käia alla kuna põldude viljakus langus Missugused maaeluga seotud muutused 1950-1960. a leevendasid kollektiviseerimisega kaasnenud kriisi põllumajanduses ja muutsid elu maal taas inimväärsemaks? · Alandati põllumajandussaaduste kohustuslikke müüginorme · tõsteti põllumajandussaaduste varumishindu · alandati isiklikelt majapidamistelt võetavaid makse, lõpuks kaotati üldse · hakati osaliselt töötasu maksma rahas · likvideeriti masina-traktorijaamad Miks hindavad paljud tänased maaelanikud kolhoosiaega paremaks kui praegust olukorda maal? · Kõigil oli tööd · bussiliiklus on praegu olematu · külaelu oli elavam, kultuurimajad, ringid, maal käidi kinos · maal suletakse tänapäeval koole · maapoed, -postkontorid ja -raamatukogud on suletud
lagunemine/kahjustumine. 4. Atmosfääri saaste Atmosfääriõhu saastet põhjustavad tolmuosakesed, vedeliku piisad ja gaasid. Õhu saaste mõjutab ilmastikku ja kliimat. Looduslik atmosfäär, täpsemalt troposfääri, ,,saaste" on seotud vulkaanide pursetega, magma degaseerimisega, pinnaste erosiooniga. Antropogeene saaste on seotud erinevate kütuste põletamise ning metalluriga ja keemiatööstusega. 5. Hüdrosfääri saaste Veekogud saavad majapidamistelt ja töstustel tuhandeid ained ja ühendeid, mis haaratakse ringetesse. Need ained ohustavad inimese tervist ja mõjutavad ökosüsteeme. Päritolu, omaduste ja mõjui poolest jagunevad nimetatud ained: Haigusi tekitavad mikroobid ja viirused Hapnikku kulutavad, oksüdeeruvad ained Taimede toitekomponendid Raskelt lagunevad sünteetilised ühendid Soolad ja mineraalid (Se, Ni, Cu, Fe)
90- nendate aastate jooksul heideti troposfääri iga aasta 20 mrd. tonni CO2, 150 mln tonni SO2 (looduslik osa 30 mln. tonni), lämmastiku oksiide kuni 53 mln tonni (looduslik osa 30 mln. tonni). Lisaks vee fluoriühendeid, CO, elavhõbedat (ning teisi raskmetalle), fenoole ning teisi toksilisi aineid ning aerosoole (tolm, tahm, lendtuhk jne). · Hüdrosfääri saaste Veekogud saavad majapidamistelt ja tööstuselt tuhandeid aineid ja ühendeid, mis haaratakse ringetesse. Need ained ohustavad inimese tervist ja mõjutavad ökosüsteemi. Päritolu, omaduste ja mõju poolest jagunevad nimetatud ained: · haigusi tekitavad mikroobid ja viirused · hapnikku kulutavad, oksüdeeruvad ained · taimede toitekomponendid · raskelt lagunevad sünteetilised ühendid · soolad ja mineraalid (Se, Ni, Cu, Fe)
Be, Cd, Cr, V, Ni, As (metalloid). Atmosfääri õhu saaste on enamasti kosmiline tolm, vulkaanipursetest tulev tolm. Atmosfäärisaaste kõige otsesem mõju on nähtavuse vähenemine. Tahked osakesed on veeauru kondensatsiooni tsentrid, mõjutades ilmastikku, hajutades valgust ja tekitades interferentsi. Hingamisteedesse sattudes võivad need kahjustada tervist o Hüdrosfääri saaste Veekogud saavad majapidamistelt ja tööstuselt tuhandeid aineid ja ühendeid, mis haaratakse ringetesse. Need ained ohustavad inimese tervist ja mõjutavad ökosüsteemi. Merevete saaste on tavaliselt seotud: 1.dampinguga, 2.naftasaastega,3. saastumisega õhu ning jõgede äravoolu kaudu. 4.puhastamata olme- ning tööstusreovete heidetega;5. rannikuvete hapestumisega happevihmade mõjul. o Litosfääri saaste Pinnasest satub väliskeskkonda 50 mln tonni mineraalväetist ning 3
ehitusmaterjale, põhjustavad metallide korrosiooni. ► Atmosfääri saaste. Saastet põhjustavad tolmuosakesed, vedeliku piisad ja gaasid. Õhu saaste mõjutab ilmastikku ja kliimat. Looduslik saaste on seotud vulkaanide pursetega, magma degaseerimisega, pinnaste erosiooniga jne. Liigitus : keemilise koostise alusel, agregaatolekult (tolmud, aerosoolid, gaasid), kahjuliku toime järgi, päritolu – tekkekoha järgi (tööstus, loodus, transport..) ► Hüdrosfääri saaste. Majapidamistelt ja tööstusest tulevad tuhanded ained veeringlusse. Need ohustavad inimese tervist ja mõjutavad ökosüsteemi. Merevete saaste on seotud: Dampinguga (jäätmete heitmine merre või ookeani) Naftasaadustega Saastumisega õhu ja jõgede äravoolu kaudu Puhastamata olme – ja tööstusreovete heidetega Rannikuvete hapestumisega happevihmade mõjul Magevett saastaad: Tööstuse-, majapidamis- ja põllumajandusreovete orgaanilised ained
1953. aastal elas juba pool elanikkonnast linnades. Ulatuslik migratsioon tõstis esile ka keeleprobleemi. Põllumajanduse toibumine 1950. aastate alguseks oli NSV Liidu põllumajandus täielikult alla käinud. Peale Stalini surma tuli võimule uus juhtkond, mis hakkas tegema parandus põllumajanduses. 1953. alandati kohustuslikke müüginorme, tõsteti nende varumishindu. 1954. aastal hakati osaliselt töötasu maksma rahas. Isiklikelt majapidamistelt eemaldati kohustuslikud riigimüüginormid. Masina-traktorijaamade likvideerimise käigus müüdi masinad majanditele, mis aitas kaasa masinate otstarbekamale kasutamisele. Põllumajandus hakkas toibuma. Loodi Eesti Põllumajandus Akadeemia, mis koolitas välja spetsialiste. Halvasti mõjusid ka Hrustsovi eksperimendid, näiteks maisi sundkasvatamine. 1960. aastate teisel poolel algas ulatuslikum põllumajanduse spetsialiseerumine: mindi üle ühele kindlale põllumajandussaaduse tootmisele.
lagunemine/kahjustumine. Atmosfääri saaste. Atmosfääriõhu saastet põhjustavad tolmuosakesed, vedeliku piisad ja gaasid. Õhu saaste mõjutab ilmastikku ja kliimat. Looduslik atmosfäär, täpsemalt troposfääri, „saaste“ on seotud vulkaanide pursetega, magma degaseerimisega, pinnaste erosiooniga. Antropogeene saaste on seotud erinevate kütuste põletamise ning metalluriga ja keemiatööstusega. Hüdrosfääri saaste. Veekogud saavad majapidamistelt ja töstustel tuhandeid ained ja ühendeid, mis haaratakse ringetesse. Need ained ohustavad inimese tervist ja mõjutavad ökosüsteeme. Päritolu, omaduste ja mõjui poolest jagunevad nimetatud ained: Haigusi tekitavad mikroobid ja viirused Hapnikku kulutavad, oksüdeeruvad ained Taimede toitekomponendid Raskelt lagunevad sünteetilised ühendid Soolad ja mineraalid (Se, Ni, Cu, Fe) Radioaktiivsed elemendid, pinnase erosiooni sedimendid, muld Jääksoojus
gaasid), kahjuliku toime järgi (inimese tervist kahustavad või häirivad, nt halvasti lõhnavad), päritolu, tekkekoha järgi (loodusliku tekkega, tööstuses tekkivad, transpordivahenditest tekittud, olmes tekkinud, loomakasvatuse ja põllumajandusliku tootmise põhjustatud). Inimtekkeline (antropogeenne) saaste on seotud erinevate kütuste põletamisega ning metallurgia ja keemiatööstusega. 5. Hüdrosfääri saaste. Veekogud saavad majapidamistelt ja tööstuselt tuhandeid aineid ja ühendeid, mis haaratakse ringetesse. Need ained ohustavad inimese tervist ja mõjutavad ökosüsteemi. (Päritolu, omaduste ja mõju poolest liigitakse nimetatud aineid: haigusi tekitavad, hapnikku kulutavad, taimede toitekomponendid, raskelagunevad sünteetilised ühendid, soolad, metallid ja mineraalid, radioaktiivsed ained, erosiooni sedimendid (mulla mass), jääksoojus. ) Merevete saaste on tavaliselt seotud: 1
liiga väiksed, siis võib suurtel ettevõtetel olla soodsam seadusi rikkuda ja selle eest maksta, kui uus tehnoloogia kasutusele võtta) Seaduste kehtestamine on sageli aeganõudev Põhiliseks probleemiks on õigusaktide jõustamine: Seaduseid, mille täitmist on kallis, keeruline või võimatu kontrollida, tuleks vältida Sellised seadused võivad kogu õigussüsteemi mainet rikkuda Õigusaktide rakendamine, mis nõuavad majapidamistelt materjalide taaskasutust (nt alumiiniumist purgid), vajab kontrolli ja sanktsioone, mistõttu on neid on võimatu rakendada Määrused ei anna stiimulit investeerida saastuse vähendamisse, kui see on alla seaduslike piiride. Määrused on sageli paindumatud ja majanduslikult ebatõhusad 13. Economic instruments to implement environmental policy. Benefits and weaknesses. Majanduslikud meetmed:
Samuti otsustavad nad kuidas neid kaupu ja teenuseid toota. Oma toodangu müüvad nad majapidamistele ja avalikule sektorile ning saadud tulu eest ostavad nad tootmistegureid. Ühtlasi maksavad ettevõtted makse avalikule sektorile ning mõned ettevõtted saavad subsiidiume valitsuselt. Lisaks sellele saavad ettevõtted kasu selliste avaliku sektori poolt pakutavate kaupade ja teenuste kasutamisest nagu näiteks maanteed ja politsei. Avalik sektor saab oma tootmistegurid samuti majapidamistelt ning otsustab missuguseid kaupu ja teenuseid nende tootmisteguritega toota ja kuidas seda teha. Vahendeid tootmistegurite ostmiseks saavad nad majapidamistelt ja ettevõtetelt kogutud maksudest. Osa sellest rahast kasutatakse aga majapidamistele toetuste ja abirahade ning ettevõtetele subsiidiumide maksmiseks. Kuidas aga on võimalik, et kõik need majapidamiste, ettevõtete ja avaliku sektori poolt tehtud otsused omavahel kokku sobivad
Firmateooria tegeleb hüviste pakkumise kujunemise teoreetiliste aluste käsitlemisega. Ettevõte (firma) on väikseim majandusüksus, mis toodab eesmärgipäraselt hüviseid ning pakub neid müügiks (vahetuseks) teistele majandussubjektidele. Firma on samastatav tootmistehnoloogiaga, mis muundab mingi kindla reegli alusel tootmissisendeid väljunditeks. Ettevõtte tegevuse eesmärk on kasumi (perioodi kogutulu ja kogukulu vahe) maksimeerimine. Tootmisprotsessi sisenditeks on majapidamistelt ostetavad ressursid. Lihtsustatud mudelis vaadeldakse sisendi kahte liiki: töö ja kapital. Lühiperioodi otsustused puudutavad ainult vaatlusalust perioodi, lühiperiood on ajavahemik, mil ettevõtte tootmistehnoloogia ja tootmisvõimsus (kapitalipanus) ei muutu Pikal perioodil võivad kõigi sisendite panused vabalt muutuda. Ettevõte toodab vaid ühte produkti, perioodi jooksul toodetav ja realiseeritav kogus on võrdne.
Kristiina (1644-1654) Aadliseisusesse tõsteti senisest rohkem perekondi ja tema troonist loobumise hetkeks oli neid üle 700 ehk üle kahe korra rohkem kui kuninganna valitsema asudes. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Kristiina (1644-1654) Aadelkonna tähtsus tõusis ja Riiginõukogu mõju vähenes tunduvalt. Rahapuuduse tõttu pantis riik suurema osa maadest aadelkonnale. Tagajärjena võis 600 perekonda koguda maksu 2/3 riigi majapidamistelt. Riik oli suurtes rahalistes raskustes ja seda kuni Karl XI reduktsioonini. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Kristiina (1644-1654) Riiki kutsuti kunstnike ja teadlaste kõrval ka välismaiseid kaupmehi, ärimehi ja tehnikuid, kes aitasid Rootsi majandust uuele alusele saada. Valloonid tõhustasid metallitööstust. Vaske toodeti palju ja 1644. a. kehtestati suured vaskrahad. Kõige suurem ehk 10-taalrine maksis 10 kg. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718
Samuti otsustavad nad, kuidas neid kaupu ja teenuseid toota. Oma toodangu müüvad nad majapidamistele ja avalikule sektorile ning saadud tulu eest ostavad nad tootmistegureid. Ühtlasi maksavad ettevõtted makse avalikule sektorile ning mõned ettevõtted saavad subsiidiume valitsuselt. Lisaks sellele saavad ettevõtted kasu selliste avaliku sektori poolt pakutavate kaupade ja teenuste kasutamisest nagu näiteks maanteed ja politsei. Avalik sektor saab oma tootmistegurid samuti majapidamistelt ning otsustab, missuguseid kaupu ja teenuseid nende tootmisteguritega toota ja kuidas seda teha. Vahendeid tootmistegurite ostmiseks saavad nad majapidamistelt ja ettevõtetelt kogutud maksudest. Osa sellest rahast kasutatakse aga majapidamistele toetuste ja abirahade ning ettevõtetele subsiidiumide maksmiseks. Kuidas aga on võimalik, et kõik need majapidamiste, ettevõtete ja avaliku sektori poolt tehtud otsused omavahel kokku sobivad
Samuti otsustavad nad kuidas neid kaupu ja teenuseid toota. Oma toodangu müüvad nad majapidamistele ja avalikule sektorile ning saadud tulu eest ostavad nad tootmistegureid. Ühtlasi maksavad ettevõtted makse avalikule sektorile ning mõned ettevõtted saavad subsiidiume valitsuselt. Lisaks sellele saavad ettevõtted kasu selliste avaliku sektori poolt pakutavate kaupade ja teenuste kasutamisest nagu näiteks maanteed ja politsei. Avalik sektor saab oma tootmistegurid samuti majapidamistelt ning otsustab missuguseid kaupu ja teenuseid nende tootmisteguritega toota ja kuidas seda teha. Vahendeid tootmistegurite ostmiseks saavad nad majapidamistelt ja ettevõtetelt kogutud maksudest. Osa sellest rahast kasutatakse aga majapidamistele toetuste ja abirahade ning ettevõtetele subsiidiumide maksmiseks. Kuidas aga on võimalik, et kõik need majapidamiste, ettevõtete ja avaliku sektori poolt tehtud otsused omavahel kokku sobivad
1.6. Mikroökonoomilise teooria empiiriline kontroll on keerulisem, sest lihtsustatud mudel ei vasta tegelikkusele teoorias tehtud eeldused ei ole tegelikkused täiel määral täidetud, andmed on raskesti kättesaadavad. (makroökonoomikas on vajalikud andmed majanduse koondnäitajate kohtastatistikaasutuste abil kerge leida inflatsioon, tööpuudus, majanduskasv jne, mikroökonoomikas eeldatavate seoste kehtivuse konktrollimiseks on vaja koguda andmeid üksikutelt majapidamistelt ja ettevõtetelt vastus ei pruugi inimese ettevaatlikkuse tõttu vastata tegelikkusele ja ei olda valmis andmeid avaldama). 1.7. Väljendusviisid majandusteoorias Verbaalne majandusteooria loomise alus. Enne seoste analüüsimisele asumist tuleb defineerida järgnevad mõisted, mida kasutatakse tavaelus teise tähendusega, kui majandusteoorias, nt turg. Graafiline parem ülevaatlikkus, hinna ja koguse seos, mõõtkava pole oluline, kujutab positiivset osa.
Paljudel poliitilistel otsustustel on mõju majandusele ja vastupidi. Poliitiline kord sõltub elanike varustamisest vajaminevaga, mis aga on aga majandusvõrgu ülesanne. POLIITILIS-MAJANDUSLIK RAAMISTIK Tootmise ja kaubavahetuse lihtsustatud mudel: Tootmiseks on vajalikud 3 põhifaktorit: maa, töö (inimlik panus toote valmistamiseks) ja kapital (mitteinimlik panus). Nende ressursside omanikud on majapidamised. Firma (või indiviid), kes toodab, proovib neid faktoreid majapidamistelt omandada, et toota kaupu (või teenuseid või vahetooteid ehk toormaterjali.) Majapidamised on ka tarbijad. Et majapidamine saaks tarbida talle vajaminevaid kaupu maksab ta nende eest firmale oma käsutuses olevate vahenditega (näit. töötab, et saada raha, mille eest maksta). Mingi kauba hind pannakse paika nõudmise ja pakkumise suhte tulemusena, kasutades vahendina raha. Kui pakkumine ületab nõudmise hind langeb ja vasupidi. Kui firma suudab müüa
Paljudel poliitilistel otsustustel on mõju majandusele ja vastupidi. Poliitiline kord sõltub elanike varustamisest vajaminevaga, mis aga on majandusvõrgu ülesanne. Poliitilis-majanduslik raamistik Tootmise ja kaubavahetuse lihtsustatud mudel: Tootmiseks on vajalikud 3 põhifaktorit: maa, töö (inimlik panus toote valmistamiseks) ja kapital (mitteinimlik panus). Nende ressursside omanikud on majapidamised. Firma (või indiviid), kes toodab, proovib neid faktoreid majapidamistelt omandada, et toota kaupu (või teenuseid või vahetooteid ehk toormaterjali.) Majapidamised on ka tarbijad. Et majapidamine saaks tarbida talle vajaminevaid kaupu maksab ta nende eest firmale oma käsutuses olevate vahenditega (näit. töötab, et saada raha, mille eest maksta). Mingi kauba hind pannakse paika nõudmise ja pakkumise suhte tulemusena, kasutades vahendina raha. Kui pakkumine ületab nõudmise hind langeb ja vastupidi. Kui firma suudab müüa toodet kallimalt, kui
annaabi.ee 
