seoseid. Teooria annab loogilise struktuuri muutujate korrastamiseks ja analüüsimiseks. Teooria sisaldab kolme komponenti: 1) definitsioonid, mida selles teoorias kasutatakse; 2) eeldused, mis näitavad, missugustel tingimustel üks või teine teooria on rakendatav. Teaduses tähistatakse eeldust ladinakeelse väljendiga ceteris paribus; 3) hüpoteesid, mis väljendavad nende majandusnähtuste vahelisi seoseid, mida teooria uurib. Majandusteoreetiliste konspektsioonide analüüsimiseks kasutatakse mudeleid. Mudel võib hõlmata kogu majandust või majanduse teatavat osa. Mudel on reaalse maailma lihtsustatud kujutis ja väljendab põhjus tagajärg seoseid. Mudel kujutab endast alati abstraktsiooni. Mudel esindab uuritavat probleemi palju komplekssemalt ja detailsemalt kui teooria.
A= Kulumi arvutamine: T Otsearvutus (lineaarne meetod) F – põhivara soetusmaksumus (eurot) R – moderniseerimismaksumus kasutusaja vältel (eurot) L – põhivara likvideerimisel tagastuv summa (eurot) T – põhivara kasulik eluiga (aastat) Tegevuspõhine meetod: kulumi arvutamine vastavalt kasuliku tööajafondi jaotuvusele kasuliku eluea jooksul d. Majandusteoreetiliste kontseptsioonide alusel (nt pöördumatud kulud, inkrementaalkulud, marginaal- ja keskmised kulud) Pöördumatud kulud - Ärakasutatud ressursside kulu - Tüüpiline näide – transpordiinfrastruktuuri rajamise kulu - Projekti realiseerumisel lakkavad olemast loobumiskulud ja muutuvad finantskuluks - Eeldusel, et möödunud perioodi kulud on korrektselt määratud, neid antud infrastruktuuri alternatiivse kasutamise hindamisel enam arvesse ei võeta Inkrementaalkulu
Depletsioon maavarade kaevandusõiguse kulukskandmine. - Maad ei amortiseerita - Levinuim meetod: lineaarne meetod (võrdsetes osades) Kulumi arvutamine: Otsearvutus (lineaarne meetod) F põhivara soetusmaksumus (eurot) R moderniseerimismaksumus kasutusaja vältel (eurot) L põhivara likvideerimisel tagastuv summa (eurot) T põhivara kasulik eluiga (aastat) Tegevuspõhine meetod: kulumi arvutamine vastavalt kasuliku tööajafondi jaotuvusele kasuliku eluea jooksul d. Majandusteoreetiliste kontseptsioonide alusel (nt pöördumatud kulud, inkrementaalkulud, marginaal- ja keskmised kulud) Pöördumatud kulud - Ärakasutatud ressursside kulu - Tüüpiline näide transpordiinfrastruktuuri rajamise kulu - Projekti realiseerumisel lakkavad olemast loobumiskulud ja muutuvad finantskuluks - Eeldusel, et möödunud perioodi kulud on korrektselt määratud, neid antud infrastruktuuri alternatiivse kasutamise hindamisel enam arvesse ei võeta Inkrementaalkulu
samuti ka majandusliku arengu prognoosi. Uuritakse küsimusi, mis puudutavad eesmärkide püstitamist, otsustusprotsessi, konfliktide lahendamist ja koordineerimisprobleeme. Eesmärgiks on praktilise majanduspoliitika tõhustamine, tehes eesmärgid selgepiirilisemateks ja parandades otsustusprotsessi. 2. Majanduspoliitika teooria ja praktika seosed Majanduspoliitika puhul on oluline rõhutada selle tihedat seotust majandusteooriaga. Majanduspoliitilise teooria ülesandeks on majandusteoreetiliste teadmiste alusel püstitada vajalikke rakenduslikke probleeme ja ülesandeid ning töötada välja abinõusid nende lahendamiseks. 3. Majanduspoliitika elluviijad o Rahvusvaheline tasand : o Euroopa Liit (EU) o Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) o Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) o Maailmapank (WB) o Riiklik tasand: o Parlament o Valitsus o Kohtud o Keskpank
01. soetatakse transpordivahend maksumusega 4 mln eurot, mille kasulikuks elueaks on 3 aastat ja jääkväärtuseks eluea lõpul 5% soetusmaksumusest. Eeldatud on, et masina tööajafond jaguneb kasuliku eluea jooksul järgmiselt: I aastal 35%, II aastal 45%, III aastal 20%. Arvutada kulum ja bilansiline jääkväärtus kogu kasuliku eluea jooksul lähtudes masina tööajafondi jaotusest. Vastus: Amortiseeritav maksumus = 4 000 000 – 0,05x4 000 000 = 3 800 000 eurot Majandusteoreetiliste kontseptsioonide alusel Pöördumatud kulud ehk ärakasutatud ressursside kulud- näide: teeremondimasina soetuskulu bilansis või depretsiatsioon kasumiaruandes. Diferentsiaal- ehk inkrementaal- ehk täiendkulud- Kasutatakse nt investeerimisprojektide tasuvusanalüüsis - näide: Alternatiivide võrdlemisel leitav erinevus kulude suuruses. Marginaal- ehk piirkulud ja keskmised- ehk ressurssikulud – näide: täiendav kulu
Lisaks püüab majanduspoliitika teooria olla nõuandjaks poliitikategijatele otsuste langetamisel. Eesmärgiks on praktilise majanduspoliitika tõhustamine tehes eesmärgid selgepiirilisemateks, parandades otsustusprotsessi, konfliktsituatsioonide lahendamist jne. 2. Majanduspoliitika teooria ja praktika seosed Majanduspoliitika puhul on oluline rõhutada selle tihedat seotust majandusteooriaga. Majanduspoliitilise teooria ülesandeks on majandusteoreetiliste teadmiste alusel püstitada vajalikke rakenduslikke probleeme ja ülesandeid ning töötada välja abinõusid nende lahendamiseks. 3. Majanduspoliitika elluviijad demokraatilikes ühiskondades Sektor/tasand Elluviijad 1. Rahvusvaheline Euroopa Liit (EU) tasand Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) Maailma Kaubandusorganisatsioon
Piirkasulikkuse teoorial on 2 koolkonda: kardinalistid ja ordinalistid. Kardinalistid arvavad, et piirkasulikkust on võimalik mõõta absoluutarvudes, näiteks puhas õhk - ... EUR. Ordinalistid arvavad, et piirk absoluutarvdes mõõta ei saa, kuid võimalik on eri kaupade ja teenuste piirkasulikkust järjestada ja iseloomustada järgarvudena, nt puhas õhk, banaanid, puhas vesi. PIIRKASULIKKUSE TEOORIA ... on majandusteoreetiliste vaadete süsteem, mille kohaselt hinnad kujunevad vastavalt tarbijate subjektiivselt muutlikele hinnangutele ostetavate kaupade ja teenuste kasulikkuse suhtes. Kasulikkus- tarbija kaupadest või teenustest saadav rahuldus. 9. Keskkonna hindamine. Keskkonnakaubad. Keskkonna hindamine... võimaldab arvestada ka nende valdkondadega, mis jääksid turukesksetes tootmis- ja tarbimisotsustes arvestamata. Iga majandusliku otsuse langetamise
8. Kardinalistid ja ordinalistid, nende võrdlus. Piirkasulikkuse teoorial on 2 koolkonda: kardinalistid ja ordinalistid. Kardinalistid arvavad, et piirkasulikkust on võimalik mõõta absoluutarvudes, näiteks puhas õhk - ... EUR. Ordinalistid arvavad, et piirk absoluutarvdes mõõta ei saa, kuid võimalik on eri kaupade ja teenuste piirkasulikkust järjestada ja iseloomustada järgarvudena, nt puhas õhk, banaanid, puhas vesi. PIIRKASULIKKUSE TEOORIA ... on majandusteoreetiliste vaadete süsteem, mille kohaselt hinnad kujunevad vastavalt tarbijate subjektiivselt muutlikele hinnangutele ostetavate kaupade ja teenuste kasulikkuse suhtes. Kasulikkus- tarbija kaupadest või teenustest saadav rahuldus. 9. Keskkonna hindamine. Keskkonnakaubad. Keskkonna hindamine... võimaldab arvestada ka nende valdkondadega, mis jääksid turukesksetes tootmis- ja tarbimisotsustes arvestamata. Iga majandusliku otsuse langetamise
• Hariduslik ja teaduslik väärtus: Võimaluste loomine haridus- ja teadustööks • Esteetiline väärtus: Võimaluste loomine maastike ja loodusobjektide ilu tunnetamiseks 12. Loodus- ja keskkonnaressursside jagunemine. Utilitaarsed ja mitteutilitaarsed ressursid, nende võrdlus. Turu- ja turuväliste väärtuste võrdlus METSA näitel: 13. Piirkasulikkuse teooria, selle olemus ja 4 eeldust. Piirkasulikkuse teooria - majandusteoreetiliste vaadete süsteem, mille kohaselt hinnad kujunevad vastavalt tarbijate subjektiivselt muutlikele hinnangutele ostetavate kaupade ja teenuste kasulikkuse suhtes. Kujunes välja 19. saj. lõpul, seega enne keskkonnaökonoomikat. Kasulikkus - tarbija kaupadest või teenustest saadav rahuldus. Piirkasulikkus - täiendav kasulikkus, mis avaldub mistahes kauba iga järgmise ühiku tarbimisel. Mida rohkem mingit toodet tarbitakse, seda väiksemaks kujuneb iga järgmise hulga tarbimise
lülituma, - kartes kaubale omistada "odavat" muljet, vajadus hinna pakkumist kasutades alati rõhutada selle ajutist iseloomu, - Hinnaalandus peab olema tajutav - nii et sellele saaks üles ehitada reklaamisõnumi ja ta oleks atraktiivne tarbijate jaoks, samal ajal peaks ta piisavalt stimuleerima nõudlust, et kompenseerida kasumi vähenemist ühikult. 27. Hinnadiskriminatsioon (selle 3 astet) ja hinnasegmentatsioon (selle erinevad võimalused) Hinnadiskrimineerimine (majandusteoreetiliste teadmiste kohaldamine reaalses äritegevuses). Sageli modifitseeritakse hinda, selleks et arvesse võtta tingimuste ja tegurite erinevusi (tarbijad,tooted, asukoht, aeg jne). Hinna diskrimineerimine tekib, kui ettevõte müüb oma toodet kahe või enama hinnaga, kuid seejuures pole hinnaerinevused tingitud kulude erinevustest. Paljudel firmadel on võimalik kehtestada oma toodetele hinnad, mis
· Kasu lokaalse iseloomuga · Kasu pigem globaalne kui lokaalne · Mõjutab elatustaset · Mõjutab elu kvaliteeti · Kasu tarbimisel rahaliselt üldjuhul · Kasu rahaliselt raske väljendada suhteliselt lihtsalt väljendatav 6. Piirkasulikkuse teooria (PKT), 4 eeldust. Kardinalistid ja ordinalistid. PKT on majandusteoreetiliste vaadete süsteem, mille kohaselt hinnad kujunevad vastavalt tarbijate subjektiivselt muutlikele hinnangutele ostetavate kaupade ja teenuste kasulikkuse suhtes. Piirkulu täiendav kulu ehk hind, mis mingi kauba iga järgmise ühiku tootmine maksma läheb. Kasulikkus tarbija kaupadest või teenustest saadav rahuldus. Piirkasulikkus täiendav kasulikkus, mis avaldub mistahes kauba iga järgmise ühiku tarbimisel. Kõige
kasutamises inimeste vajaduste rahuldamiseks Tarbija käitumine on tarbija poolt tehtavad otsused ja nende järgi talitlemine. Tarbija valik on tarbija otsustus, mida paljude võimalike pakutavate ja vajadusi rahuldavate hüviste seast valida. Tarbija tegelik valik määrab ära tegeliku tarbimisnõudluse mahu ning suunad. Ratsionaalselt käituv tarbija Piirkasulikkuse teooria e marginaalkasulikkuse teooria on majandusteoreetiliste vaadete süsteem, mille kohaselt kaupade hinnad kujunevad vastavalt tarbijate subjektiivsetele ja muutlikele hinnangutele ostetavate hüviste kasulikkuse (e tarbitavast hüvisest saadava rahulduse) suhtes. Kasulikkus näitab tarbija poolt saadavat rahuldust, täpsemalt mingi hüvise tarbimisest või sooritatavast toimingust kogetavat subjektiivset heakäekäiku või rahulolu.
1. Ökonomeetria mõiste ja ülesanded. Ökonomeetria komponendid. MÕISTE: Ökonomeetria on teadus ja kunst kasutada statistilisi tehnikaid ja majandusteooriaid majanduslike andmete analüüsimisel. ÜLESANDED: 1) Majanduslike nähtuste vaheliste seoste kvantitatiivne kirjeldamine 2) Majandusteoreetiliste hüpoteeside kontrollimine 3) Majandusnäitajate ja majandusarengu prognoosimine KOMPONENDID: · Majandusteooria · Andmed · Statistilised ja matemaatilised meetodid 2. Ökonomeetrilise mudeli olemus, mudeli komponendid. Ökonomeetrilise modelleerimise etapid. MUDELI OLEMUS: · Mudel on lihtsustatud ettekujutus reaalsest objektist, protsessist või nähtusest · Mudel on tegelikkuse abstraktsioon, üldistus
Selline verbaalloogiline mudel võimaldab prognoosida maksukoormuse kasvu mõju tööpuudusele. Kõige sagedamini kasutatakse majandusteaduses graafilisi (mis väljendavad erinevaid seoseid intuitiivselt) ja matemaatilisi (peamine meetod majandusteaduses ökonomeetriliste mudelite kõrval) mudeleid. Graafiliste mudelite olemust kirjeldatakse lähemalt edaspidi, kuna peamiselt sedalaadi mudeleid kasutatakse antud kursusel majandusteoreetiliste seaduspärasuste esitamisel. Ø Empiiriline analüüs ehk mudelite kontrollimine Mudeli tulemused võivad faktidega olla kas kooskõlas või mitte. Mudelite kontrollimisel statistiliste andmetega toimub majandusteooriate loomine. Selleks kasutatakse enamasti ökonomeetrilist modelleerimist (statistikat, matemaatikat ja majandusteooriat ühendav teadusharu). Kui mudeli prognoos on faktidega kooskõlas,
y väärtused ning yi on samale vaadeldud x väärtusele vastav vaadeldud y väärtus. y x Regressioonanalüüs on üks majandusstatistikas kasutatavatest põhimeetoditest. Regressioon- analüüsi kasutamine võimaldab konstrueerida mudeleid, mis on aluseks majandusteoreetiliste hüpoteeside kontrollimisele ja majandusprotsesside võimaliku arengu prognoosimisele. Regressioonanalüüsi liigitatakse sõltuvalt argumentide arvust o lihtne regressioon üks argumenttunnus, mudel kujul y=f(x); o mitmene regressioon mitu argumenttunnust, mudel kujul y=f(x1, x2, x3, ...). Lihtsa regressiooni läbiviimiseks on Excelis olemas võimalus lisada hajuvusdiagrammile sobiva
kodumajapidamised valivad ratsionaalseima viisi rahulolu (kasulikkuse) maksimeerimiseks ja ettevõtted kasumi maksimeerimiseks. Hüpoteesi näol on tegemist teadusliku ennustusega, mida kontrollitakse praktikas. Teaduslik ennustus on tingimuslik väide, mille põhiidee on järgmine: kui leiab aset sündmus A, siis toimub ka sündmus B. Kui teaduslik ennustus langeb kokku tegelikkusega, on teooria kehtiv. Kui aga praktika erineb teaduslikust ennustusest, siis on teooria kehtetu. Majandusteoreetiliste kontseptsioonide analüüsimiseks kasutatakse mudeleid. Mudel võib hõlmata kogu majandust või majanduse teatavat osa. Mudel on reaalse maailma lihtsustatud kujutis ja väljendab seoseid põhjus - tagajärg. Mudel kujutab endast alati abstraktsiooni. Abstraktsiooni korral jäetakse kõrvale mitteolulised detailid ja võetakse vaatluse alla antud mudeli seisukohalt ainult olulised detailid.
annaabi.ee 
