Euroopa rahvastikule ennustatakse juba pikemat aega keskmise eluea tõusu, mis sisuliselt näitab elanikkonna üldist vananemist. Tööealised lükkavad laste saamise üha kaugemale tulevikku ning seetõttu väheneb laste ja noorte osakaal ühiskonnas. Kuid jõudes teatud ikka, lakkavad inimesed tööl käimast ning ootavad ülalpidamist. Probleem kerkib aga just siin üha vananev rahvastik hakkab riiki koormama. Majanduslanguste ajajärgul ning inflatsiooni suurenemisega tühjeneb ka riigi rahakott märgatavalt. Negatiivse riigieelarve koostamine osutub möödapääsmatuks. Ent iga-aastast pensionitõusu ootab iga pensionär. See paarsada krooni, mis lisatakse vanaduspensionile, on aga ära elada üritavale eakale väga oluline. Täna on Eestis meeste ja naiste vanaduspensioniiga vastavalt 65 ja 63 aastat. Reaalselt on siiski sellises vanuses füüsiliselt terve kodanik võimeline tööd tegema, ent
Beveridge’ kõver (1) Beveridge kõvera nihked ● Efektiivsem sobitamine (matching) nihutab UV-kõvera sissepoole( vaata kõver vihik 3.11) ○ Töövahendusagentuurid, tööjõu mobiilsuse kasv ● Oskuste mittevastavus nihutab kõvera väljapoole ○ Sobivate töötajate palgatõus (IT-sektor Eestis) ● Tööjõus osalemise määra kasv nihutab kõvera paremale ○ Muutused hariduses, soorollides; immigratsioon ● Majanduslanguste vähenemine alandab tsüklilist töötust ja nihutab kõvera sissepoole ● Majanduslik ja poliitiline määramatus motiveerib tööandjaid vakantse kauem avatuna hoidma, leidmaks parimat kandidaati -> kõver nihkub üles Beveridge kõver ja struktuurne töötus ● Struktuurne töötus -tööandjate esitatavad nõuded ei vasta tööliste oskustele ● ... või hoopis tööandjate soovimatus teatud tüüpi töölisi jutule võtta? ● Uuring: Chayadand Dickens(2012)
surfikoolitus) ning on palju erinevaid merepealsete ekskursioonide võimalusi. Riigi arengutase Austraalia kuulub kõrge arenguga riikide hulka. 2001. aastal oli Austraalia kõrge arenguga riikide edetabelis neljas. Austraallaste heaolutase on võrdlemisi ühtlane. Suurel osal perekondadest on peres 2 autot ja võrdlemisi palju vabaraha. Kliimaolud võimaldavad kõigil mugavat äraelamist. Suur tööpuudus on 1990. aastate majanduslanguste ajal suurendanud erinevust rikaste ja vaeste vahel ning viimastel aastatel on Austraalia maailma elatustaseme pingereas tahapoole langenud. Kodutuse, äärmise vaesuse ja laste hooletusse jätmise juhtumite arv on vaesuse tõttu veidi suurenenud. Elueaga on Austraalia maailma riikide hulgas viiendal kohal, laste suremusel on kolmetesitkümnendal kohal riikide seas, SKT ühe inimese kohta 21. kohal, kirjaoskusega on on 9. kohal, haridustasemega on Austraalia riikide seas 15. kohal ja inimarengu
surfikoolitus) ning on palju erinevaid merepealsete ekskursioonide võimalusi. Riigi arengutase Austraalia kuulub kõrge arenguga riikide hulka. 2001. aastal oli Austraalia kõrge arenguga riikide edetabelis neljas. Austraallaste heaolutase on võrdlemisi ühtlane. Suurel osal perekondadest on peres 2 autot ja võrdlemisi palju vabaraha. Kliimaolud võimaldavad kõigil mugavat äraelamist. Suur tööpuudus on 1990. aastate majanduslanguste ajal suurendanud erinevust rikaste ja vaeste vahel ning viimastel aastatel on Austraalia maailma elatustaseme pingereas tahapoole langenud. Kodutuse, äärmise vaesuse ja laste hooletusse jätmise juhtumite arv on vaesuse tõttu veidi suurenenud. Elueaga on Austraalia maailma riikide hulgas viiendal kohal, laste suremusel on kolmetesitkümnendal kohal riikide seas, SKT ühe inimese kohta 21. kohal, kirjaoskusega on on 9. kohal, haridustasemega on Austraalia riikide seas 15. kohal ja inimarengu
eelnevaga kaasnev buum ning kinnisvara spekuleerimine. Siiski, miks kalduvad äritsüklid jätkuvalt korduma? Pangad on küllalt toibunud ja paremas olukorras, tunnevad need ennast piisavalt kindlalt, et jätkata oma loomulikku laenuvõime suurendamist, ning nii saabki alguse järgmine buum, mis külvab järgmise paratamatu krahhi seemneid. Erinevad ajaloolised majandusanalüütikud ja -teadlased on üritanud luua erinevaid viise majanduslanguste ärahoidmiseks ning majanduse püsimiseks. Ajas muutub ka majandus olukord ning turgude tingimused ja üheselt ei saa Marxi, Keynes´i ega Sorose õpetussõnu võtta. Iga turg peab leidma endas tasakaalu ning õppima varasematest majanduskriiside põhjustest. 7 Kirjanduse loetelu Keynes, J. M. The general theory of employment, interest and money. New York: Prometheus Books, 1997, 403 lk Marx, K. Kapital. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962, 839 lk Soros, George. Globaalse kapitalismi kriis
Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 20. Majandustsüklid kujundavad suurel määral eelarvedefitsiidi suurust, kusjuures reeglina on eelarve: a) defitsiidiga majandustõusude ajal; b) tasakaalus majandustõusude ajal; c) ülejäägiga ülejäägiga majandustõusude majandustõusude ajal; ajal; d) ülejäägiga majanduslanguste ajal; e) tasakaalus majanduslanguste ajal. 21. Riigivõlg on suhteliselt rohkem vastuvõetav ka järgmistele põlvkondadele: a)) kui laenuraha on kulutatud jjooksava tarbimise p peale; b) kui laene on kasutatud tootlikeks investeeringuteks; b) c) kui laenatud raha kulutati vanurite ja invaliidide sotsiaalabiks; d) kui raha on laenatud välismaistelt rahaturgudelt; e) kui laenatud raha kulutati kütuse ja medikamentide ostuks. 22. Riigivõlga võivad suurendada:
eeldame, et kohustusliku reservi nõue on 20%, kommertspankadel pole lisareserve ning kodumajapidamised ei muuda säästukäitumist: a. 40000 b. 200000 c. 1000000 d. 2000000 38. Neoklassikute arvates toob liigne tööjõu nõudlus kaasa: a. majanduselanguse b. palkade tõusu c. palkade languse ja inflatsiooni d. tööpuuduse ja palkade languse 39. Tsükliline töötus: a. on töötus, mida põhjustab tarbijate vajaduste muutused b. on töötus mis esineb majanduslanguste või kriiside ajal koos kogutoodangu vähenemisega c. on töötus, mida vaadeldakse vabatahtlikuna d. polegi olemas mingit tsüklilist töötust 40. Heidutatud töötaja on: a. isik, keda on mingi asi töö juures nii kohutanud, et ta põgeneb tagasi vaatamata b. eriti tüüpiline põllumajanduses, jahinduses ja turisminduses c. on isik, kes küll soovib töötada, kuid on loobunud aktiivsest tööotsimisest, sest on veendunud ürituse lootusetuses d
õhj t b suurem netovara, t muuded ti tingimuste i t mittemuutumisel, suuremaid tarbimiskulutusi. 11 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Viirutatud alad on majanduslanguste aastad. Investeeringud/SKP % 15 10 5 0 1960 1970 1980 Aastad Investeeringute ebastabiilsus ebastabiilsus. USA näide näide. 12 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Investeeringud triljonites $ koguinvesteeringud 0
Kas Eesti turismifirmad pakuvad reise sellesse riiki? Kuhu täpsemalt? Kui suure osa moodustab turism sisemajanduse kogutoodangust? 2 Iseloomusta riigi arengutaset, kasutades selleks erinevaid arengutaseme näitajaid. Austraallaste heaolutase on võrdlemisi ühtlane. Suurel osal perekondadel on kaks autot peres ja võrdlemisi palju vaba raha. Kliimaolud võimaldavad kõigil mugavat äraelamist. Suur tööpuudus on 1990. aastate majanduslanguste ajal suurendanud erinevust rikaste ja vaeste vahel ning viimastel aastatel on Austraalia maailma elatustaseme pingereas tahapoole langenud. Kodutuse, äärmise vaesuse ja laste hooletusse jätmise juhtumite arv on vaesuse tõttu veidi suurenenud. Elueaga on Austraalia maailma riikide hulgas viiendal kohal, laste suremusel on kolmetesitkümnendal kohal riikide seas, SKT ühe inimese kohta 21. kohal, kirjaoskusega on on 9. kohal, haridustasemega on Austraalia riikide seas 15
tulemuseks on tööturu parem informeeritus, palga+ hõive efektiivsem jaotus. 2) Struktuurset töötust põhjustab majanduse struktuurimuutustest tingitud vabade töökohtade mittevastavus tööjõu pakkumisele. Tööjõu nõudluse muutumise ja tehnoloogia täiustamise tõttu võivad teatud piirkonnad vajada kas rohkem või vähem mingite kindlate oskustega töötajaid. (vältimiseks oluline tööturgu mitte seadusandlikult üle reguleerida) 3) Tsükliline töötus ilmneb majanduslanguste või kriiside ajal koos kogutoodangu vähenemisega. Majanduslikud seisakud või langused on tänapäeva majanduses tavalised. Esineb tsüklilist tööpuudust kõigis arenenud maades. 4) Hooajaline (sesoonne) töötus. Põhjuseks on tööjõu nõudluse või pakkumise muutused kalendriaasta jooksul. (põllumajanduses, ehituses, turismis) 5) Varjatud töötus võib tekkida juhul, kui töötajate piirtootlikkus on null või negatiivne. Sellisel juhul
Läbikukkumise tõenäosus sõltub (D. Storey) 1. Ettevõtte vanus mida noorem on ettevõte, seda suurem risk. Inimestega on nii, et mida vanem ta on, seda suurem on tõenäosus lähiaastatel surra. Ettevõtetega on vastupidi. 2. Ettevõtte suurus mida väiksem on ettevõte, seda riskantsem ta on. Väikeettevõtteid on traditsiooniliselt peetud ka kergemini haavatavateks majanduslanguste perioodil. 3. Varasem kasv ettevõtted, mis on suhteliselt ruttu pärast rajamist läbinud kasvuperioodi kukuvad väiksema tõenäosusega läbi. 4. Majandusharu eri harudes on ellujäämisprotsent erinev. 26. Sisemine ja väline kasv, nende eelised ja puudused. Sisemine ehk orgaaniline kasv - laiendatakse senise ettevõtte tegevust sisemiste ressursside arvelt. (nt tooteid arendades, geograafiliselt laienedes, rahvusvahelistumine vms).
Läbikukkumise tõenäosus sõltub (D. Storey) 1. Ettevõtte vanus mida noorem on ettevõte, seda suurem risk. Inimestega on nii, et mida vanem ta on, seda suurem on tõenäosus lähiaastatel surra. Ettevõtetega on vastupidi. 2. Ettevõtte suurus mida väiksem on ettevõte, seda riskantsem ta on. Väikeettevõtteid on traditsiooniliselt peetud ka kergemini haavatavateks majanduslanguste perioodil. 3. Varasem kasv ettevõtted, mis on suhteliselt ruttu pärast rajamist läbinud kasvuperioodi kukuvad väiksema tõenäosusega läbi. 4. Majandusharu eri harudes on ellujäämisprotsent erinev. 26. Sisemine ja väline kasv, nende eelised ja puudused. Sisemine ehk orgaaniline kasv - laiendatakse senise ettevõtte tegevust sisemiste ressursside arvelt. (nt tooteid arendades, geograafiliselt laienedes, rahvusvahelistumine vms).
Võtame näiteks Paccari positsiooni raskeveokite turul. Raskeveokitööstus on struktuuri poolest üsna keeruline. Paljud ostjad on ise suured liisingufirmad, kellel on nii mõjujõud kui ka motivatsioon alandada ühe oma suurema ostu hinda. Enamik veoautosid on ehitatud kokkuleppeliste normatiivide järgi ning neil on sarnased omadused, seega on hinnakonkurents kontrolli alt väljunud. Kapitalimahukus muudab konkurentsi metsikuks, eriti korduvate majanduslanguste jooksul. Vedajate ühendused kasutavad märkimisväärset pakkujavõimu. Kuigi haagisega veoautole on vähe otseseid analooge, seisavad veokiostjad silmitsi oluliste asendustoodetega oma teenusele, näiteks veose kohaletoimetamine raudteed mööda. Sellistes oludes on Washingtonis Bellevues asuv ettevõte Paccar, kellele kuulub umbes 20% Põhja-Ameerika raskeveokiturust, otsustanud keskenduda ühele kliendirühmale: ettevõtjad-
koostöö kaudu liidud, liitumised, võrgustikud 31. Adizese elutsükli faaside käsitlus. Läbikukkumise tõenäosus sõltub: 1. Ettevõtte vanus mida noorem on ettevõte, seda suurem risk. Inimestega on nii, et mida vanem ta on, seda suurem on tõenäosus lähiaastatel surra. Ettevõtetega on vastupidi. 2. Ettevõtte suurus mida väiksem on ettevõte, seda riskantsem ta on. Väikeettevõtteid on traditsiooniliselt peetud ka kergemini haavatavateks majanduslanguste perioodil. 3. Varasem kasv ettevõtted, mis on suhteliselt ruttu pärast rajamist läbinud kasvuperioodi kukuvad väiksema tõenäosusega läbi. 4. Majandusharu eri harudes on ellujäämisprotsent erinev. Peamised vigade/probleemide grupid · Raamatupidamine (kõige sagedamini mainitud): võlgade ja varude kontroll, arvepidamise korrasolek. · Turundus: näiteks tarbija vajaduste mittemõistmine, sihtgrupi määratlemise raskused, nõrgad müügioskused.
11. Miks toetavad ametiühingud enamasti palga ja töö jaotamise programme? 12. Oletagem, et 100 kroonise tunnipalgaga töökoha leidmise tõenäosus kahe nädala jooksul on 50% ja 80 kroonise töökoha leidmise tõenäosus sama aja jooksul on 80%. Kas oleks kasulikum vastu võtta 70 kroonine pakkumine, või oodata veel uusi pakkumisi? 13. Tsükliline töötus: a) on töötus, mida põhjustab tarbijate vajaduste muutused; b) on töötus mis esineb majanduslanguste või kriiside ajal koos kogutoodangu vähenemisega; c) on töötus, mida vaadeldakse vabatahtlikuna; d) polegi olemas mingit tsüklilist töötust. 14. Heidutatud töötaja on: a) isik, keda on mingi asi töö juures nii kohutanud, et ta põgeneb tagasi vaatamata; b) eriti tüüpiline põllumajanduses, jahinduses ja turisminduses; c) on isik, kes küll soovib töötada, kuid on loobunud aktiivsest tööotsimisest, sest on veendunud ürituse lootusetuses;
raha ühte väga olulist omadust. Kõikides finantstehingutes sõltub raha väärtus ajast. Võib öelda, et finantsmatemaatikas väljaspool aega ei eksisteeri ka raha. Alati võime tõdeda, et näiteks raha nimiväärtusega 100 EUR-i on käesoleval hetkel suurema reaalse väärtusega, kui mistahes ajamomendil hiljem. Miks? Vähemalt kahel põhjusel. Esiteks peaaegu alati (välja arvatud mõnede haruldaste eranditega teatavat tüüpi majanduslanguste korral) eksisteerib ühiskonnas üldine hinnatõus ehk inflatsioon, st tulevikus saab 100 euro eest osta vähem kaupu või teenuseid kui käesoleval hetkel. Teiseks, omades 100 eurot antud hetkel, võite seda raha mitmesugusel viisil investeerida (näiteks paigutada hoiuarvele või tähtajalisele hoiusele või osta aktsiaid jne) ning teenida sel viisil täiendavat tulu. 1. Rahalistes tehingutes kehtib rahalise ehk finantsilise ekvivalentsuse printsiip. See
kuna nii potensiaalsed töövõtjad kui andjad vajavad aega turu-uuringuteks. Selline töötus ei kesta kaua ja tulemuseks on enamasti töötutu parem informeeritus ning palga ja hõive efektiivsem jaotus. · Struktuurset töötust põhjustab majanduse struktuurimuututustest tingitud vabade töökohtade mittevastavus tööjõu pakkumisele. · Tsükliline töötus ilmneb majanduslanguste või kriiside ajal koos kogutoodangu vähenemisega. · Hooajaline (sesoonne) töötuse põhjuseks on tööjõu nõudluse või pakkumise muutused kalendriaasta jooksul. Nt. Põllumajandus, ehitus, turism. · Varjatud töötus võib tekkida juhul, kui töötajate piirtootlikkus on null või negatiivne. Sellisel juhul oleks majanduse kogutoodang suurem, kui antud töötajad oleksid töötud
tööjõu pakkumisele. Tööjõu nõudluse muutumise ja tehnoloogia täiustamise tõttu võivad teatud piirkonnad vajada kas rohkem või vähem mingite kindlate oskustega töötajaid. Samuti võib struktuurne töötus ilmneda mingi ettevõtte sulgemisel. Sellise töötuse vältimiseks on oluline tööjõu mobiilsus ja tööturu paindlikkus, teisisõnu, tööturgu ei tohiks seadusandlikult üle reguleerida 3)Tsükliline töötus ilmneb majanduslanguste või kriiside ajal koos kogutoodangu vähenemisega. Majanduslikud seisakud või langused on tänapäeva majanduses tavalised. Seega esineb tsüklilist tööpuudust kõigis arenenud maades. 4)Hooajaline (sesoonne) töötus. Põhjuseks on tööjõu nõudluse või pakkumise muutused kalendriaasta jooksul. Eriti tüüpiline on sesoonne töötus põllumajanduses, ehituses, turismis. 5)Varjatud töötus võib tekkida juhul, kui töötajate piirtootlikkus on null või negatiivne. Sellisel juhul oleks