Teema 1 Merkantilismi põhiolemus 15 saj tekkis varane merkantilism. 17 saj algas merkantilismi lagunemine. Merkantilismi aluseks on humanismi põhimõtted. Kaks arengustaadiumi: varane kui monetaarne süsteem (kulutada vähe raha, riigi rikkust nähti võimalikult suurtes kulla tagavarades) ja hilismerkantilism oma kaubandusbilansi teooriaga (nende arvates pidi raha ringlema, soositi väliskaubandust). Riigi rikkuse allikaks pole mitte igasugune kaubandus, vaid riikidevaheline kaubandusbilansiteooria (vähem osta, rohkem müüa). Merkantilistide uurimisobjektis on ringlus. Pooldasid riigi aktiivbset sekkumist majanduellu ja väliskaubandusele kaasaaitamist kaitsetollide kehtestamise kaudu. Teema 2 Merkantilismi erinev mõju ühiskondlikule arengule Lääne-Euroopas ja Venemaal. Vene merkantilism hakkas välja kujunema keskklass. Merkantilism küll sillutas teed turumaj...
MAJANDUSAJALOO KORDAMISKÜSIMUSED ARVESTUSEKS 1) Milline oli I aastatuhande vahetuse jõukaim piirkond Euroopas ja millel põhines tema rikkus? Jõukaim piirkond Euroopas oli Veneetsia. Rikkus põhines sellel, et asetseti kaubanduse ja meresõidu jaoks soodsas kohas. Kasuks tuli strateegiline asend Rooma ja Konstantinoopoli, islami ja kristliku Õhtumaa vahel, heaühendus Araabia piirkonnaga (veeti vürtse). Rikkusele aitas kaasa soodne maismaa, see piirkond oli viljakas. 2) Millised olid aastal 1000 A.D. maailma kõige jõukamad piirkonnad? Nimeta toonase maailma kolm suurimat linna koos asukoha kirjeldusega? Väike – Aasia, Kagu – Aasia, Jaapan. Hiina ja India piirkond, Lähis – Ida ja Araabia. Iraagi alad Eufrati ja Tigrise ääres (väga viljakas ala) Kolm suurimat linna: Konstantinoopol – marmorist ja pronksist paleed, triumfikaared, purskkaevud ja arkaadid. Hiljem ehitati sinna jumalakodu, mis o...
MAJANDUSAJALOO KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLTÖÖKS 1) Milline oli I aastatuhande vahetuse jõukaim piirkond Euroopas ja millel põhines tema rikkus? Jõukaim piirkond Euroopas oli Veneetsia. Rikkus põhines sellel, et asetseti kaubanduse ja meresõidu jaoks soodsas kohas. Kasuks tuli strateegiline asend Rooma ja Konstantinoopoli, islami ja kristliku Õhtumaa vahel, heaühendus Araabia piirkonnaga (veeti vürtse). Rikkusele aitas kaasa soodne maismaa, see piirkond oli viljakas. 2) Millised olid aastal 1000 A.D. maailma kõige jõukamad piirkonnad? Nimeta toonase maailma kolm suurimat linna koos asukoha kirjeldusega? Väike – Aasia, Kagu – Aasia, Jaapan. Hiina ja India piirkond, Lähis – Ida ja Araabia. Iraagi alad Eufrati ja Tigrise ääres (väga viljakas ala) Kolm suurimat linna: Konstantinoopol – marmorist ja pronksist paleed, triumfikaared, purskkaevud ja arkaadid. Hiljem ehitati sinna jumalakodu, mis oli kõige suurem. Bagdad (Iraak...
1. Millised on John (Desmond) Bernali käsitluse kohaselt teaduse arengu põhietapid? Teaduse arengus eristab John Bernal nelja suurimat etappi: 1. Vanaaja teadus, mille kolleteks olid Babüloonia, Egiptus, India. Sellel etapil loeti peamiseks ülesandeks koguda teadmisi maailma seletamiseks. Teadmised tööriistadest, tule kasutamisest, loomadest, taimedes, suguharu rituaalidest ja müütidest. Esmajoones olid need teadmised praktilist laadi. Üheks teaduse tekkimise eelduseks võib kindlasti lugeda ka mütoloogiat, millega esmakordselt püüti konstrueerida terviklikku ettekujutust inimest ümbritsevast tegelikkusest. Teaduse formeerumisel oli omakorda eelduseks nende mütoloogiliste/religioossete arusaamade ja süsteemide kriitika ning lammutamine. Teaduse tekkimiseks oli vaja ka teatud sotsiaalseid tingimusi: piisavalt kõrget tootmise ja tootmissuhete arengutaset, mis lõi võimaluse vaimse töö eraldumiseks füüsilisest tööst. 2. Antiikmaailma teadus,...
MAJANDUSAJALOO arvestuse küsimused kevad/2014 (kaugõpe) 1) Merkantilistliku poliitika peamine eesmärk ja ühtsed põhimõtted selle saavutamiseks erinevates maades? Esimeseks turumajandusliku tootmisviisi teoreetiliseks töötluseks on merkantilism. Merkantilism samastas rikkuse rahaga, pidas kasumi allikaks kauba- ja raharinglust, nõudis riigi aktiivset sekkumist majandusellu, väliskaubanduse arendamist ja kaitsetollide kehtestamist. Merkantilism hakkas tähtsust kaotama 17.saj keskel, kui rikkuse suurendamise peamiseks vormiks kujunes laiendatud kapitali taastootmine. Kaupmeeste ideoloogia 15-17. sajandil. Itaalia keeles mercante tähendab kaupmeest. Termini võttis kasutusele prantsuse filosoof Mirabeau 1763. aastal. Merkantilism oli organiseerimata nähtus, kuna info erinevate maade teadlaste vahel ei liikunud veel. Oli ideoloogia, poliitika, mille ühtsuse tagas majandusliku arengu loogika. Sünd langeb kokku rahvusriikide kujunemiseg...
Tehnika saavutused 19. sajandi lõpul Majanduselus etendasid olulist osa uuendused masinaehituses, metallurgias, keemiatööstuses ja elektrotehnikas. Nende eelduseks oli sisepõlemismootori kasutusele võtmine. 19. sajandi 20. aastatel loodi kivisöegaasil töötavad mootorid. Esimese sisepõlemismootori ehitas 1860. aastal Prantsusmaal E. Lenoir. Täiuslikuma, neljataktilise gaasimootori konstrueeris N. A. Otto. Suure tõuke sisepõlemismootori arengule andis bensiini ja petrooleumi kasutusele võtmine mootorikütusena 19. sajandi lõpul. Kompaktse bensiinimootori ehitasid Daimler ja Benz ning kasutasid neid 1885-1886 esimestel autodel. Esimese iseliikuva kolmerattalise aurusõiduki ehitas prantsuse sõjaväeinsener N. J. Cugnot. Tänapäeva auto sai alguse siis, kui G. Daimler paigutas 1886. aastal mootori algul jalgrattale ja siis neljarattalisele vankrile. Esimene Daimler kui terviklik auto ehitati 1889. aastal. Sajandivahetuse teiseks tähtsaks sündmu...
kolima linnadesse asudes palgatöölisena manufaktuuridesse ja tehastesse. Kuigi skandinaavias võrreldes inglismaaga oli järk-järguline tarastamine, mis oli ühtlasi ka inimsõbralikum ning leebem. Skandinaavias oli protsess tasakaalukam, kuna see viidi ellu riigi palgal olevate ametnike poolt, mitte maaomanike. Tarastamist võib lugeda suurejooneliseks, kuna kiiresti hakkas arenema tööstus ning maad said endale kindlad omanikud. KASUTATUD KIRJANDUS: Majandusajaloo loengukonspekt. Tarastamise olemus http://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=majandusajaloo%20loengukonspekt %20tarastamine&source=web&cd=1&cad=rja&uact=8&ved=0CB4QFjAA&url=http%3A%2F %2Fwww.hot.ee%2Fealb03%2Fmajandus%2FMajandusajaloo %2520loengukonspekt.doc&ei=uAi5VP2xOIHnasPTgtgK&usg=AFQjCNEXc- vl3xvNtmwQ9ekKfndt0Qn_5g&sig2=J5o-S5JFQgHUeiQqgobEnA&bvm=bv.83829542,d.d2s Põllumajandusrevolutsioon 1650-1800 http://miksike
Juba keskaegses Euroopas kasutati neid sõnu raamatupidamises. Viimase 500 aasta jooksul on kasutusel olnud mitukümmend raamatupidamise süsteemi, mis said tavaliselt nimetuse päritolumaa järgi. Tänapäeval peaks raamatupidaja teadma nelja tähtsama süsteemi ülevaadet- itaalia, saksa, prantsuse-inglise ja ameerika süsteem. On olemas ka veel meile küll võõrad, kuid siiski olemasolevad hiina, jaapani ning hong-kongi süsteemid. Majandusajaloo kõige tähtsamaks aastaks peetakse 1445ndat aastat, sest siis sündis Luca Pacioli. Just tema oli see, kes kirjutas n-ö raamatupidamise piibli, mis kandis nime “Summa de Arithmetica, Geometria, Proportioni, et Proportionalita”. See ilmus 1494 aastal ning oli ladina ja itaalia segakeeles, sest väidetavalt ei osanud teadlane piisavalt ladina keelt. See ei paistnud kedagi häirivat, sest peagi tõlgiti seda paljudesse keeltesse. Ametlik arvestuse reeglistik võeti kasutusele 1673
Majandusajaloo II harjutustund/seminar (2013 sügis) 1) Füsiokratismi olemus ja peamised seisukohad? Kuidas suhtusid selle koolkonna esindajad vabamajandusse? 2) Utoopilise sotsialismi tekke põhjus ja selle esindajate eesmärgid? 3) Kirjelda utopistide ideaalühiskonna põhimõtteid Thomas More’i ja Tommaso Campanella näitel? 4) Saksamaa ajaloolise koolkonna olemus? Koolkonna kaks arengufaasi ja peamised seisukohad? 5) Millist/milliseid ühiskonnakihti/-kihte esindas Saksa ajalooline koolkond? Millise ühiskonnaklassi ideoloogiaga oli tegemist? Põhjenda! 6) Miks vastandasid Saksa ajaloolise koolkonna esindajad ennast utopistidele ja marksistidele? Selgita nende vastasseisu iseloomu! 1) Olemus: liberaalid, esindasid klassikalist majandusteadust, suure prantsuse revolutsiooni eel, põllumajandusliku kapitalismi ideoloogid. Füsiokratism oli vastandiks merkantilismile. Füsiokraadid olid vabakaubanduse ja vabamajanduse pooldajad, pidasid rikkuse...
näidenditele teatrite repertuaaris, mida ei ole nii palju uuritud (Rutter, 2008: 347). Rutter (2008: 348) ütleb kokkuvõtvalt, et teater koht kus dramaturgide loovus puutub kokku selliste faktoritega nagu publiku nõudlus, näitlejate lavalised aspektid, patroonide ja riigi tsensuur. Rutter (2008: 248) ütleb, et "Selle tulemusena võib varajase kaasaegse esituse kontekstualiseerimine, olgu see siis seoses sotsiaalajaloo, majandusajaloo, teatriajaloo või nende kombinatsiooniga võtta edukalt konkreetse teatri fookuseks. Minu arvates ei olnud tegelikult tegu hea artikliga. Saan aru, et tegu on refereeriva artikliga, kuid minu jaoks oli see kohati liiga laiali valguv, terminoloogia ei olnud väga hästi lahti seletatud, tihti seletati asju palju keerulisemalt kui oleks saanud ning lisaks toodi vahepeal väga kujundlikke väljendeid, mis minu arvates ei ole kohased teaduslikku artikli juures. Ka
Hariduselt jurist, ametilt advokaat. Ruubel uuris haritlaskonna ja ideede kujunemist 19. sajandi keskpaigast 20. sajandi alguseni. 1915 ilmus ühiskondlikpoliitiline ajakiri ,,Vaba Sõna", toimetajaks Hans Kruus, seal Ruubelilt kirjutiste seeria. Täiendanud: ,,Poliitilised ja ühiskondlikud voolud Eestis 1860-1905" 1920 ja ,,Noor-Eesti ja poliitika 1905- 1915". Nikolai Köstner (1885-1959) majandusteadlane, sotsiaaldemokraat, parteis Eesti Vabariigi alguses. Õppis Moskvas, seal hakkas majandusajaloo küsimustega tegelema. Üks esimesi kirjutisi ,,Lehekülgi Eesti seltskondise mõtte kujunemise loost", ühiskonna ja rahvastiku lugu. ,,Rahva arvu kasvamine Eestimaal", protsess ja seda mõjutanud tegurid. 1917 kandidaaditöö ,,Teoorjuse langemine ja maaproletariaadi tekkimine Liivimaal" ilmus 1911, autor ise tõlkis. Köstner käsitleb teoorjuse kaotamist ja sellejärgset majanduse ümberkorraldamist (talupojad mõisa palgatöölisteks). Tegi karjääri, minister olnud, 1930. aastail
,,Läänemaise filosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxini", lk 287. · Ülle Pihlak jt. Tallinn, 2011. ,,Majandusõpik gümnaasiumile", lk 9-10, 226. · Valner Krinal, Tartu Ülikooli Kirjastus, 1998. ,,Majandusteaduse ajaloost", lk 119-121, 123-125, 184-187, 293-294, 296-300. · Jimmy Wales, 2011, http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Marx · A. Kasesalu, 2001, http://docs.google.com/viewer?a=v&q=cache:XR4sCRTcA- UJ:www.hot.ee/ealb03/majandus/Majandusajaloo %2520loengukonspekt.doc+jean+baptiste+say&hl=et&gl=ee&pid=bl&srcid=ADGEE SjOrgSuH1-cCRNw3-VCgyWBu2pfuP7DdfatnwYMEt2VQRya1v1y- CMs8ORoSI_4zTf55O_OOCLOPER2oJx4865GrR6xUf3lYOM7yHmr5QFycKKZFe fXl0hFq8pBBSHXXvI_HvWb&sig=AHIEtbQsyyq-mBuUVRVhL0a37fEwmukA8w
Sisserännete põhjused ehk tõmbetegurid miks valitakse just antud paik: · Majanduslikud põhjused - suurem sissetulek · Atraktiivsemad elamistingimused · Sotsiaalsed põhjused töökoha leidmine, soovitud hariduse omandamise võimalused · Karjäär - Parem töökoht ja positsioon · Isiklikud tegurid Regionaalne areng. Maailmamajanduse süsteem läbi majandusajaloo tsüklite. 12. Piirkondade (riikide) arengut näitavad tegurid (inimarengu indeksi arvutamisel). · Keskmine eluiga · Laste suremus · Rändesaldo · SKP (GDP) · Haridustase/kirjaoskus · Elatustase (erinevate näitajate kombinatsioonid) 13. Kondratieffi lained ja uuenduste levik. · 1925 Kondratieffi hüpotees, et maailmamajandus on läbinud alates tööstusrevolutsiooni algusest
Kordamisküsimused majandusajaloo (MJRI.03.052) kontrolltööks Pärnu Kolledzi üliõpilastele 1. Thorstein Vebleni majanduslikud tõekspidamised teose ,,Jõudeklasside teooria" põhjal. Veblenil oli veendumus, et töölised töötavad ainult sellepärast, et neile makstakse, mitte töö enda pärast. Ta ei jaganud arvamust, et majandussüsteem liigub järk järgult oma tasakaaluasendi poole, ja eitas üldise tasakaalu võimalikkust. Seadis kahtluse alla pakkumise ja nõudmise seaduse iseenesest mõistetavad eeldused. Tähtsamate institutsioonid: · meisterlikkuse · vanemate armastuse · tühise uudishimu · püüdu enesejaatamisele · enesearmastusele. 1. Walt Whitman Rostow ajaloo periodiseering · traditsiooniline ühiskond · tõusuks eelduste loomine · tõus (take-off) · liikumine küpsusele · kõrge massilise tarbimise ühiskond...
KORDAMISKÜSIMUSED majandusajaloo (MJRI.03.052) arvestustööks 1. Feodaalkord ehk läänikord Läänikord- igal maahärral oli oma sõjavägi, müntisid raha, suhtlesid iseseisvalt teiste riikidega. Nad läänistasid maid koos talupoegadega edasi vasallidele (läänimeestele). Aastatel 1270-1310 algas mõisate asutamine, mis toimus kas rahulikul teel, talupoegadega sõlmitud ostulepingute alusel või ka sundimiste ja ähvardustega. Eelistati kohti, kuhu oli võimalik rajada veski ja mis asusid küladest eemal. Mõisa põllumaad suurendati kas uudismaade ülesharimise või naaberkülade ning -talude lammutamise teel. Kõige tähtsamaks majandusharuks oli põllumajandus.Valitses naturaalmajapidamine. 2. Põllumajanduslik tootmine inventaar- Põhiliseks maaharimisriistaks oli ader (juurpuuader) Saartel ja Lääne- Eestiskasutati juurpuuadra asemel Rootsist pärit seanina atra (ehk vannaader). Peale selle kasutati karuäket., põldude väetamine- vä...
Niisiis tähendas valoriseerimise seaduse vastuvõtmine Riigikogus samal ajal keskpanga rahapoliitika meetmete täpsema määratlemisega ka otsustavat sammu iseseisva riigi majanduse jaluleseadmisel. Kümnendi teisel poolel selgus ka kõigile skeptikutele, et Eesti suudab ilma idaturuta ja Nõukogude Liidu transiidita toime tulla. See tähendas Eestile ühtlasi üleminekut Venemaa majandussfäärist Lääne- ja Kesk-Euroopa majandusruumi ja seda erakordselt lühikese, maailma uuema majandusajaloo jooksul pretsedenditu ajaga. Rahvasteliidu ekspertide soovitustel oli seejuures poliitiline, mitte sisuline väärtus. Ka stabiliseerimise seisukohast ei olnud Rahvasteliidu soovitusel saadud laen kuigi oluline tegur. Erinevalt Austria ja Ungari juhtumist, kus laenu abil stabiliseeriti rahaühik, oli Eesti rahaühik juba enne laenu saamist stabiilne. Küll aga aitas laen leevendada Eesti tolleaegset kroonilist krediidipuudust. 1924. aasta murrang muutis suuresti ka poliitilist kultuuri
- 1940. aastad: ellujäämise kunst - 1950. aastad: kahepaiksuse sünd - 1960. aastad: kommunismitondi kodustamine - 1970. aastad: elevandiluutorni ehitamine Lähiajaloo piirid Keeruline mingeid kindlaid piire tõmmata. Paremal juhul saab seda poliitlise ajaloo dateerimisel kasutada (nn baaside lepingu allkirjastamisega 28. dets 1939 või et täisokupatsioon algas 17. juunil 1940). Kunstistiile pea mõttetu dateerida aastalise täpsusega. Sama ka majandusajaloo ilmingute kohta. Kuna lähiajalugu on lühike, siis sinna ei mahu mõnikord isegi aastakümnete pikkused liigendused. Tuleb kasutada „piiripeenraid“. Need võivad olla aastatepikkused ega tarvitse elualade järgi tehtud periodiseeringutes kokku langeda. See tähendab, et üldperiodiseeringus kasutatud tsesuurid ajajärkude vahel ei tarvitse olla lõigatud kokku sirgjooneliselt, vaid võivad olla erinevad, nagu murtud. Nii, et tegemist pole kindla piiriga, vaid ajavahemikuga.
annaabi.ee 
