Ülevaade õpetajahariduse strateegiast 2009-2013 Õpetajate kvalifikatsiooni tõstmise ja motivatsiooni tagamiseks töötati välja Eesti õpetajahariduse strateegia 2009-2013. Selles strateegias on tähelepanu pööratud õpetajale, tema kutsealase arengu tugisüsteemi arendamisele ning positsiooni väärtustamisele ühiskonnas. Õpetaja kutsealase arengu toetamine ei ole aga eesmärk omaette, vaid teenib õppija arengu toetamist. Eesti õpetajahariduse strateegia keskmes on õpetaja kui reflekteeriv praktik. Refleksiooni abil mõtestab õpetaja ise oma kutsealast tegevust, määratleb arenguvajadusi ja kavandab enesetäiendust. Õpetaja on aktiivne õppija, kes planeerib, juhib ja hindab oma õppimist ning professionaalset arengut. Seega on pedagoogilist praktikat sooritades üliõpilasel oluline oma tegevust reflekteerida, saamaks esmased kogemused enda teadmiste, käitumise, suhtlemise ja teiste oskuste analüüsi...
E-õppe keskkonna IVA plussid ja miinused IVA on Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia keskuse ja informaatika osakonna ühistööna loodud veebipõhine õpikeskkond. IVA võimaldab läbi viia tervikuna veebipõhiselt toimuvaid kaugkoolituskursusi, kuid sobib hästi ka tavaliste, auditoorsete kursuste õpikeskkonna "laienduseks", mille abil õppejõud jagab laiali kursuse õppematerjalid ja kogub kokku üliõpilaste poolt tehtud kodutööd. Kõigepealt, ma tahan mainida IVA õppekeskkonna plussid. Tallinna Ülikooli serverisse
Vaadeldes haridust ühiskondlikult institutsionaliseeritud valdkonnana, eristatakse formaalset ning mitteformaalset haridust. Formaalne haridus omandatakse teataval määral organiseeritult, enamasti selleks ettenähtud asutustes (lasteaias, koolis, ülikoolis). Mitteformaalne haridus omandatakse igapäevakogemuste ja suhtluse kaudu. Kognitiivsed õppimisteooriad suunasid rõhuasetuse õpetamiselt õppimisele. See avaldas mõju ka haridustehnoloogia definitsioonile. Selle kohaselt on haridustehnoloogia valdkond, mille alla kuulub õppimise soodustamine laiaulatuslike õpperessursside süstemaatilise identifitseerimise, arendamise, organiseerimise ja rakendamise abil, juhtides neid protsesse. 1970. a-tel olid kognitiivsed õppimisteooriad, mis pöörasid enam tähelepanu õppija enda perspektiividele ja eelistustele, oma populaarsuse tipul. Seetõttu ei räägitud erinevalt varasemast enam õppimise kontrollimisest, vaid õppimise soodustamisest. Nüüdisajal
Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor on 2010. aastast professor Enno Lend, kelle ametiaeg on viis aastat. Õppida saab viies teaduskonnas tehnika, tootmise ja tehnoloogia ning arhitektuuri ja ehituse valdkondades 13 õppekava alusel. Tallinna Tehnikakõrgkoolil on tähtajatu õppe läbiviimise õigus ja õppe kvaliteet tagatud. Tallinna Tehnikakõrgkoolil on lisaks õppe- ja abistruktuurid: reaalainete keskus; humanitaarainete keskus; kehakultuurikeskus; raamatukogu; haridustehnoloogia keskus ja ettevõtetega koostööks tehnosiirdekeskus. Kooli hoonetekompleksi kuuluvad õppe- ja administratiivruumid ning laborid ja praktiliste tööde ruumid. Siidisaba 7 asuvad kõrgkooli üliõpilaselamu, spordisaal ning rõiva- ja tekstiiliteaduskonna õppelaborid, Siidisaba 8 asuvad autotehnika õppelabor ja rajatiste õppetooli labor. Missiooniks on toetada Eesti ühiskonna jätkusuutlikku arengut rakenduskõrghariduse ja teadmussiirde kaudu tehnikavaldkonnas, peamiselt inseneriõppes.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
