· Lily of the Valley is the national flower of Finland since 1982. · The name "Lily of the Valley" is also valley used in some English translations of the Bible in Song of Songs 2:1. · Lily of the Valley is used as a food plant by the larvae of some Lepidoptera species including Grey (Convallaria majalis) Chi. · The meaning of this flower is "You will find Happiness." · The flower is also known as Our Lady's tears since, according to Christian legend, the tears Mary shed at the cross turned to Lilies of the Valley. According to another legend, Lilies of the Valley also sprang from the blood of St. George during his battle with the dragon. · The flower is often used for parfumes, soaps etc.
Täiskasvanu puhul on surmavaks annuseks 10–20 marja ja lastel 3–4 marja. Lehtede ohtlik annus algab 5 grammist ja juurtel 10 grammist droogist. Isegi karumustika mahla hõõrumine nahale kutsub esile hallutsinatsioone ja meeltesegadust, mistõttu kasutati seda keskajaegsetel nõiaprotsessidel. Süüalusele anti karumustika mahla, et temalt oleks lihtsam süütõendeid välja pressida 4. Harilik maikelluke ehk piibeleht - Convallaria majalis Kõik taimeosad on mürgised, eriti marjad ja seemned. Põhjustab oksendamist, kõhulahtisust, peapööritust, nõrkust ja südamehäireid, pulsi kiirenemist. Rasketel juhtudel võib mürgistus lõppeda teadvusekao ja surmaga. Loomadel esineb mürgistusi harva. Kuivatatud ja peenestatud õied võivad nuusutamisel kutsuda esile ägeda aevastamise, on kasutatud ka nuusktubakana. 5. Täpiline surmaputk - Conium maculatum Varjulistes ja pimedates kohtades kasvavad taimed on mürgisemad
11 Aedõunapuu Malus domestica 12 Harilik pihlakas Sorbus aucuparia 13 Pooppuu Sorbus intermedia 14 Must aroonia Aronia melanocarpa var. grandifolia 15 Jaapani ebaküdoonia Chaenomeles japonica 16 Harilik viirpuu Crataegus rhipidophylla 17 Karvane viirpuu Crataegus submollis 18 Kurdlehine kibuvits Rosa rugosa 19 Metskibuvits Rosa majalis 20 Näärelehine kibuvits Rosa pimpinellifolia 21 Põõsasmaran Potentilla fruticosa 22 Harilik ploomipuu Prunus domestica 23 Haraline ploomipuu Prunus cerasifera var. divaricata 24 Harilik kirsipuu Prunus cerasus 25 Maguskirsipuu Prunus avinum 26 Harilik toomingas Prunus padus LIBLIKÕIELISED LEGUMINOSAE 27 Harilik robiinia Robinia pseudoacacia
11 Aedõunapuu Malus domestica 12 Harilik pihlakas Sorbus aucuparia 13 Pooppuu Sorbus intermedia 14 Must aroonia Aronia melanocarpa var. grandifolia 15 Jaapani ebaküdoonia Chaenomeles japonica 16 Harilik viirpuu Crataegus rhipidophylla 17 Karvane viirpuu Crataegus submollis 18 Kurdlehine kibuvits Rosa rugosa 19 Metskibuvits Rosa majalis 20 Näärelehine kibuvits Rosa pimpinellifolia 21 Põõsasmaran Potentilla fruticosa 22 Harilik ploomipuu Prunus domestica 23 Haraline ploomipuu Prunus cerasifera var. divaricata 24 Harilik kirsipuu Prunus cerasus 25 Maguskirsipuu Prunus avinum 26 Harilik toomingas Prunus padus LIBLIKÕIELISED LEGUMINOSAE 27 Harilik robiinia Robinia pseudoacacia
c) käsi ja tallaaluseid 9. Kanarbik Calluna vulgaris Ravimina kasutatakse kanarbikul.. a) lehti ja õisi b) juuri c) vart 10. Kõrvenõges Urtica dioica Kõrvenõgesepreparaatidel on.. a) söögiisu tekitav toime b) juukseid kasvama panev toime c) verejooksu peatav toime 11. Liht-naistepuna Hypericum perforatum Naistepuna perekonda kuulub umbes.. a) 300 liiki b) 400 liiki c) 500 liiki 12. Mets-kibuvits Rosa majalis Mets-kibuvitsa kuivatatakse kuivatis (ahjus) temperatuuril.. a) 90-100°C b) 70-80°C c) 50-60°C 13. Nurmenukk Primula veris Nurmenukk õitseb.. a) mais-juunis b) juunis-augustis c) augustis-septembris 14. Kui satud siia ruudule, siis jääd ühe korra vahele. 15. Paiseleht Tussilago farfara Mida tehakse paiselehe ürditõmmisega? a) joodakse, et immuunsust tugevdada b) pestakse juukseid, et need läigiksid c) pestakse pead juuste kasvu soodustamiseks 16. Puis-aaloe
14. Aronia melanocarpa var. Grandifolia Must aroonia 14 15. Chaenomeles japonica Jaapani ebaküdoonia 15 16. Crataegus rhipidophylla Harilik viirpuu 16 17. Cartaegus submollis Karvane viirpuu 17 18. Rosa rugosa Kurdlehine kibuvits 18 19. Rosa majalis Metskibuvits 19 20. Rosa pimpinellifolia Näärelehine kibuvits 20 21. Potentilla fruticosa Harilik põõsasmaran 21 22. Prunus cerasifera var. Divaricata Haraline ploomipuu 22 23. Prunus domestica Harilik ploomipuu 23 24. Prunus cerasus Hapu e
MÜRKTAIMED Referaat ’ Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Mürkputk- Cicuta Virosa......................................................................................... 5 Harilik maikelluke- Convallaria majalis...................................................................6 Harilik jugapuu- Taxus baccata............................................................................... 7 Harilik näsiniin- Daphne mezereum........................................................................8 Harilik leseleht- Maianthemum bifolium................................................................9 Kasutatud kirjandus........................................................................................
mürgise taime mahlaga. Kergema mürgistuse korral tekib nõrkus, peavalu- ja pööritus, oksendamine ja krambid. Tugev mürgitus võib lõppeda surmaga. Taimede nürgisus on tingitud järgmistest ainetest: Alkaloidid (harilik maavits, täpiline surmaputk, harilik jugapuu) Glükosiidid (näsiniin, maikelluke, leseleht, ussilakk ja võsaülane Eeterlikud õlid (harilik jugapuu, koirohi, sookail) Eestis kasvavad mürgised marjad MAIKELLUKE Convallaria majalis Rahvapärased nimed: piibeleht, lambakeel, karikelled, lillikas, villvallikas Eluvorm: Mitmeaastane suvehaljas rohttaim. Kõrgus 12...37 (40) cm. Õis: Õiekate lihtne, kerajas-kellukjas, valge, harva alusel roosaka varjundiga, liitlehine, 6 lühikese tömbi hambaga.
15) Crataegus rhipidophylla harilik viirpuu Lehed hõlmised. Hõlmapaare kuni 4, teravatipulised. Serv ebaühtlaselt peensaagjas. Esineb astlaid. 16) Crataegus submollis karvane viirpuu Lehed munajas kolmnurksed. Alus sirge/ümardunud/nõrgalt südajas. Nõrgalt hõlmine/kahelisaagjas. Alt ja roots karvane. Võrsed pikkade asteldega. 17) Rosa rugosa kurdleheline kibuvits Lehed paaritusulgjad (5-9). Tugevalt kortsus. Alt ja roots karvane. 18) Rosa majalis metskibuvits Lehed paaritusulgjad liitlehed (5-7), piklikovaalsed. Alt, pealt, roots karvased (hallid). 19) Rosa pimpinellifolia nääreleheline kibuvits Lehed ovaalsed/ümarad (7-11). Serv peensaagjas. Paljad. Lehed väiksemad kui metskibuvitsal. 20) Potentilla fruticosa põõsasmaran Lehed sulgjad, ebakorrapärased (3-7), kitsad, süstjad. Siidjate karvadega. 21) Prunus domestica harilik ploomipuu Lehed elliptilised/äraspidimunajad. Tipp terav/tömp
On kõrgune rohttaim. kasutatud ka meditsiinis. Varred nii püstised kui lamavad, paljad kui ka karvased. Õitseb mais ja juunis. Õied sinakad või lillakad, lõhnatud. Viljad (kuprad) valmivad alates juulist. Paljuneb seemnetega. Eelistab toitainete vaeseid kasvukohti, aga lubjapelglik. Sageli esineb soostunud ja liivasel pinnasel. Harilik maikelluke (Convallaria majalis) Sugukond: liilialised (Liliaceae) Mitmeaastane suvehaljas 1237cm Levinud iluaia taim. Aretatud ernivaid kõrgune rohttaim. vorme. 23 rohurohelist püstist lihtlehte. Kõik taimeosad on mürgised. Õitseb maisjuunis. Ühekülgestes Kasutakse meditsiinis ja parfümeerias. kobarates õied on valged ja kellukjad. Sinised marjad valmivad septembrisoktoobris. Paljuneb risoomi ja seemnetega. Kasvab kõikjal. Randaster (Aster tripolium)
5-7 paari Sirge või südaja alusega, karvane, tumeroheline · Karvane viirpuu · Crataegus submollis Paaritusulgjas liitlehed, 5-9 Ümarad kuni elliptilised, alt hallikad, karvased, liitleherootsul esinevad ogad · Kurdlehine kibuvist · Rosa rugosa 5-7 lehekest, alt tihekarvased, pealt hõredalt karvaed, lehe roots karvane, piklikumad lehed kui kurdlehisel kibuvitsal · Mets kibuvits · Rosa majalis 7-11 lehekest,ovaalsed kuni ümarad, peenelt saagja servaga,väiksed, tumerohelised, pole karvane. · Näärelehine kibuvits · Rosa pimpinellifolia Sulgjad(ebakorrapärased) kitsad, terve servaga, hallkarvased · Põõsasmaran · Potentilla fruticosa Elliptiline või äraspidi munajas, lehe tipp tömp või nõrgalt teravnev, täkilis saagaja servaga, altküljelt pehmekarvased, lühike karvane roots, LEHE ROOTSUL ESINEVAD
* Crataegus submollis - karvane viirpuu - munajas kolmnurkne leht! - madalate hõlmadega - lehe serv nõrgalt kiiljas või ümar - roodude kohalt karvane (suht tuhm, väiksed hõlmalaadsed hargnemised, teravad saed) * Rosa rugosa kurdlehine kibuvits - paaritusulgjad liitlehed (5-9 lehekest) - lehekesed ümarad või elliptilised - rood tugevalt sisse vajutatud - lehekesed kortsulised - alt hall karvased - keskrood kõverdunud ogad * Rosa majalis metskibuvits - viljad väiksemad (ümarad/munajad) - lehed paaritu sulgjad liitlehed (arv sama) - leheke piklik ovaalne (5-7) - lehed karvased, eriti alt! (piklikud kerged äraspidised väiksemat sorti lehed, tuhmipoolne) * Rosa pimpinellifolia - näärelehine kibuvits - lehed miniatuured, lehti 7-11 - paaritu sulgjad liitlehed - ovaalsed või täiesti ümmargused - korrapärased peensaagja servaga - väiksed astlasd
5 lehekest, sulgjad lehed) Rubus nessensis kitsemurakas( vili on mustjas-pruun, kergelt mõrkjas, võrsetel on hõredalt paiknevad ogad, sõrmjad lehed, 5 lehekest kimbus, terva tipuga lehekesed, pealt rohelised , alt natuke karvased ja helerohelised) Rosa rugosa kurdleheline kibuvits ( viljad on suured, lapik-kerajad, läbimõõt võib olla 2-3cm, rootsul ogad) Rosa majalis metskibuvits (viljad väiksemad, munajad-kerajad, läbimõõt 1-1,5 cm, lehed paaritusulgelised, lehe kuju on piklikum, sule kujuline, lehti tavaliselt 5-7 , lehed pealt ja alt hallkarvalised) Rosa pimpinellifolia nääreleheline kibuvits ( õied on valged ja lõhnavad, viljad mustad, lehed on väiksemad ja lehti on rohkem 7-11 lehte, kujult ovaalsed või ümarad, peene saagja servaga)
sapiteede-ja kõhunäärmehaiguste, ülihappesusega gastriidi, koliidi, enterokoliidi, radikuliidi, suurenenud erutuvuse ja unetuse korral, eriti hinnatud on need preparaadid aga oksalaatneerukivide puhul. Välispidiselt tarvitatakse neid ekseemi, stomatiidi, angiini ja allergianähtude puhul ning haavade, haavandite, põletuse ja silmade loputamiseks, samuti kuumade mähiste tegemiseks radikuliidi, reumatismi, podagra, põrutuse ja luumurru ravimisel. Mets-kibuvits Rosa majalis Mets-kibuvits kasvab metsades ja metsaservadel, loodudel ja puisniitudel. Teda kasvatatakse ilu- ja ravimtaimena ka aedades. See on kuni 2 m kõrguseks kasvav põõsas. Peenikesed oksad on läikivad ja punakaspruunid. Väheldased ogad on üksikult või paarikaupa lehtede alusel, õisi kandvail okstel ogad sageli puuduvad. 5-7 sulglehekest on pealt helerohelised, alt hallikasrohelised, viitjad või paljad, teravatipulised ja tihesaagja servaga. Punased õied paiknevad 1-, 2- või 3-kaupa
..8 cm laiad. Leheroots on karvane. Potentilla fruticosa– põõsasmaran Lehed on sulgjad (sageli ebakorrapärased), 3...7 lehekesega. Viimased on süstjad, terveservased, alt hallikasrohelised, mõlemalt küljelt siidjate karvadega, 1...2 cm pikad ja kuni 0,5 cm laiad. Rosa rugosa– kurdlehine kibuvits Paaritusulgjas liitleht on 5...9 lehekesega, mis on ümarad kuni elliptilised, tugevasti kortsus, pealt paljad, alt karvased, kuni 4(6) cm pikad. Leherool on tavaliselt ogad. Rosa majalis– metskibuvits Lehed on paaritusulgjad liitlehed. Lehekesi on 5..7, need on piklik-ovaalsed, pealt hõredalt, alt tihedalt lühikarvased ja hallid, kuni 5 cm pikad ning 1...2 cm laiad. Leheroots on karvane. Rosa pimpinellifolia – näärelehine kibuvits Lehed on paaritusulgjad, (5)7...11 lehekesega. Viimased on ovaalsed kuni ümarad, peenelt saagja servaga, paljad, 0,5...2 cm pikad. Lehe pikkus on 4...6 cm. Rubus idaeus – harilik vaarikas
.............................................................................14 5.1. Arukask (Betula pendlita)............................................................................................14 5.2. Jugapuu (Taxus baccata)..............................................................................................15 5.3. Harilik kadakas (Juniperus communis)........................................................................15 5.4. Mets-kibuvits (Rosa majalis).......................................................................................16 5.5. Harilik kukerpuu (Berberis vulgaris)...........................................................................17 5.6. Laukapuu (Prunus spinosa)..........................................................................................17 5.7. Hall lepp (Alnus incana)..............................................................................................18 5.8
arukask (Betula pendula) kask (Betula) kaselised (Betulaceae) punane tamm (Quercus rubra) tamm (Quercus) pöögilised (Fagaceae) harilik jalakas (Ulmus glabra) jalakas (Ulmus) jalakalised (Ulmaceae) harilik pärn (Tilia cordata) pärn (Tilia) pärnalised (Tiliaceae) maikelluke ehk piibeleht maikelluke maikellukeselised (Convallaria majalis) (Convallaria) (Convallariaceae) karulauk (Allium ursinum) lauk (Allium) laugulised (Alliaceae) kollane kuldtäht (Gagea lutea) kuldtäht (Gagea) liilialised (Liliaceae) siberi võhumõõk (Iris sibirica) võhumõõk (Iris) võhumõõgalised (Iridaceae) laialehine neiuvaip (Epipactis neiuvaip (Epipactis) käpalised (Orchidaceae) helleborine)
o Perekond Gladiolus . gladioolid Gladiolus imbricatus kuremõõk Eesti looduslik kaitsealune taim o P Crocosmia kaeralill o P Crocus krookused Crocus sativus safrankrookus Sug Asparagales asparilised o Tavaliselt mustade seemnetega kupar või heledate seemnetega mari o Asparagus officinalis spargel Noored võrsed on söödavad o Convallaria majalis maikelluke ehk piibeleht Vili on mürgine mari, seemned valged, ei sisalda fütomelani Sug Alliaceae laugulised o rohttaimed, tihti sibulatega Lehed: kodarikuna või näiliselt vahelduvad, rööproodsed Õied: hüpogüünsed (sigimiku asetus ülemine), kandelehtedega tipmise sarikõisiku alusel Õiekate: kolmetine, 3+3 lahk- või liitlehise õiekattega, enamasti aktinomorfne Tolmukad: 3+3; Viljalehed: 3;
PEREKOND: tamm (Quercus) harilik tamm (Quercus robur) Mustikalised: Võhumõõgalised: SUGUKOND: võhumõõgalised (Iridaceae) PEREKOND: kuremõõk (Gladiolus) niidu kuremõõk (Gladiolus imbricatus) PEREKOND: võhumõõk (Iris) kollane võhumõõk (Iris pseudacorus) siberi võhumõõk (Iris sibirica) Liilialised: SUGUKOND: liilialised (Liliaceae) PEREKOND: maikelluke (Convallaria) harilik maikelluke (Convallaria majalis) PEREKOND: kuldtäht (Gagea) kollane kuldtäht (Gagea lutea) PEREKOND: leseleht (Maianthemum) leseleht (Maianthemum bifolia) PEREKOND: ussilakk (Paris) ussilakk (Paris quadrifolia) PEREKOND: kuutõverohi (Polygonatum) harilik kuutõverohi (Polygonatum odoratum) Käpalised: SUGUKOND: käpalised e. orhideelised (Orchidaceae) PEREKOND: koerakäpp (Anacamptis) püramiidjas koerakäpp (Anacamptis pyramidalis)
Pöögilised: SUGUKOND: pöögilised (Fagaceae) PEREKOND: tamm (Quercus) harilik tamm (Quercus robur) Mustikalised: Võhumõõgalised: SUGUKOND: võhumõõgalised (Iridaceae) PEREKOND: kuremõõk (Gladiolus) niidu kuremõõk (Gladiolus imbricatus) PEREKOND: võhumõõk (Iris) kollane võhumõõk (Iris pseudacorus) siberi võhumõõk (Iris sibirica) Liilialised: SUGUKOND: liilialised (Liliaceae) PEREKOND: maikelluke (Convallaria) harilik maikelluke (Convallaria majalis) PEREKOND: kuldtäht (Gagea) kollane kuldtäht (Gagea lutea) PEREKOND: leseleht (Maianthemum) leseleht (Maianthemum bifolia) PEREKOND: ussilakk (Paris) ussilakk (Paris quadrifolia) PEREKOND: kuutõverohi (Polygonatum) harilik kuutõverohi (Polygonatum odoratum) Käpalised: SUGUKOND: käpalised e. orhideelised (Orchidaceae) PEREKOND: koerakäpp (Anacamptis) püramiidjas koerakäpp (Anacamptis pyramidalis) PEREKOND: tolmpea (Cephalantera)
Kullerkuppu korjatakse meelsasti ka müügiks. Seetõttu on paljudes linnalähedastes kohtades, kus taimi varem rohkesti kasvas, neid nüüd väga väheks jäänud või on nad lausa kadunud. 12 Praegu kullerkupp veel looduskaitse alla ei kuulu, aga kui teda igal kevadel sama hoogsalt edasi korjatakse ja aedadesse ümber istutatakse, võib temaga nii juhtuda küll. (lisa 5. pilt kullerkupust). Maikelluke (Convallaria majalis) piibeleht, lambakeel, karikelled, lillikas, villvallikas Maikelluke on kevadistest lilledest paljude inimeste lemmik. Sellest räägivad ka mitmed kuulsate inimeste mälestused, muusikud on oma tunded tema vastu pannud heliteostesse. Armastatust inimeste hulgas näitavad maikellukese arvukad rahvapärased nimed, vaid vähestel taimedel on neid rohkem. Põhjuseid selleks on mitmeid. Esmalt on ta muidugi väga ilus
tingimustes hakkab seemnest kasvanud sinilill õitsema kuuendal eluaastal. Kasutamine: sinilille kasvatatakse ilutaimena aedades (on olemas täidisõieline teisend). Vanasti nähti lehtede kujus sarnasust maksasagaratega ja loodeti, et taim aitab maksahaiguste korral. Värskelt on taim nõrgalt mürgine protoanemoniini tõttu, mis tekitab nahale ville. MAIKELLUKE tuntud ka teise nime piibeleht nime all. Ladinakeelse nime Convallaria majalis tõlkimisel saame, Convallaria mägedest piiratud org; nimetus viitab kasvukohale; ja majalis maikuus õitsev. Ingliskeelne nimi lily-of-the-valley tulenebki taime nime ladinakeelsest tõlkest. Eestikeelne nimi maikelluke, pärineb saksa keelest Maiglöckchen. Sugukond liilialised. Kasvukoht: taim kasvab puisniitudel, sega-, leht- ja okasmetsades, nõlvadel, aedades. Maikelluke on peenikese haruneva risoomiga, 15-25 cm kõrgune mitmeaastane rohttaim
harva võib leida ka pohlakaasikuid ja - haavikuid. Männikud saavutavad kõrge produktiivsuse, on hea tüvekujuga ja hästi laasunud. Boniteet võib küündida isegi Ia kuni II klassini, männikute tagavara raieküpses puistus ulatub kuni 600 tm ha-l. Alusmetsas esineb hõredalt h. pihlakat ja h. vaarikat või see puudub hoopiski. Alustaimestikust esineb h. pohl, palu-härghein, h. mustikas, kilpjalg, metskastik, h. maikelluke (Convallaria majalis),h. laanelill (Trientalis europaea) vähesel määral h. jänesekapsas jt. Samblarindes kasvavad palusammal, laanik, lehviksammal, kaksikhambad. Raiesmikel kasvab ohtralt kilpjalga, ja kõrrelisi. Metsade LU raskendatud muldade kamardumise tõttu. Kultiveeritakse tavaliselt Mä, kuni 5000 tk/ha, võib katsetada ka Lh ja Ts. Kasvukohatüüp levinud enamasti Kagu-Eestis, moodustades 1,6 % kogu metsamaast. Mustika kasvukohatüüp (ms)
annaabi.ee 
