lihtsa ehituse: mütseel mullas ja juurtes, sellel tekkivad mittesugulise paljunemise eosed, juuresisesed struktuurid; samas on taimed tohutult lahknenud. Arbuskulaarne mükoriisa pole palja silmaga nähtav. Et näha juuresiseseid struktuure, tuleb juur värvida kemikaalidega ning vaadelda seda siis mikroskoobi abil. Arbuskulaarset mükoriisat leidub peaaegu kõigil maismaataimedel, alates maksasammaldest, ja enamikus maismaaökosüsteemides, samuti mõnedel veetaimedel. See mükoriisatüüp valitseb liigirikastes niidukooslustes ja vihmametsades, mõjutades taimeliikide ohtrussuhteid, seega koosluste mitmekesisust. Mükoriisa teised vormid Mükoriisa teised vormid. "Lähiminevikus", viimase 50 miljoni aasta jooksul on tekkinud mitmesuguseid mükoriisavorme, kus
Seened võivad eluks vajalikku orgaanilise aine saada ka elusate organismide rakkudest, kasutades selleks erilist hüüfi. Seened elavad sümbioosis paljude liikidega. Mükoriisa e. seenejuur on seene ja taimr vastastikku kasulik kooselu. Seen saan taimelt orgaanilisi aineid, taim seenelt vett ja mineraalaineid. Samuti kaitseb seeneniidistik taime paljude kemikaalide ning haigusi tekitavate mikroobide ja putukate eest. Mükoriisat leidub peaaegu kõikidel maismaataimedel. Samblik on seene ja rohevetika või tsüanobakteri kooselu tulemusel moodustunud liitorganism. See koosned seeneniitide põimikust, mille vahel on rohevetika või tsüanobakteri rakud. Rohevetikad ja tsüanobaktreid on fotosünteesijad nind suudavad orgaanilist ainet toota. Seeneniidid võtavad kekkonnast vett ja süsinikdioksiidi, mis on fotosünteesi lähteaineteks. Parasiidid elavad teiste organismide kulul ning tekitavad neile kahju. Enamik
Kevadel hakkavad paljud tundrataimed kasvama juba lume all ja enamik neist puhkeb õide mõne sooja päevaga. Nende areng lühikese suve jooksul on kiire, sest enne külmade tulekut peavad seemned valvima. Jäävöönd Jäävöönd on poolusi ümbritsev ala, kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga. Aasta ringi negatiivsed temperatuurid jäävööndis ei võimalda kasvada suurematel maismaataimedel. See-eest leidub mikroskoopilisi vetikaid ja seeni, kes kasutavaid ajutisi sulakuid, mis tekivad soojemate ilmade korral jää ja lume pinnale. Vetikakoloonite asupaiku tähistavad värvilised laigud lumel. Vetikad ja seened saavad mineraalseid toitaineid õhus leiduvast vähesest tolmust ja soolast. Orgaanilist ainet lagundavad vaid vähesed bakterid ja seened. Vetikad Lisad: Lihasööja taim Kõrbe taimestik Kokkuvõte
· Taim kasvab kogu elu vältel Kasv on piiramatu Toimub pidev rakkude jagunemine taime teatud piirkondades Hästi arenenud regeneratsioonivõime · Kudede diferentseerumine Ühe koe piires on rakud spetsialiseerunud mingi füsioloogilise talitluse jaoks Kattekude kaitse vee liigse aurumise ja kahjulike välistegurite eest Juhtkude vee ja toitainete transpordiks läbi taime Tugikude mehaaniline tugevus maismaataimedel · Taime vegetatiivsed ja generatiivsed organid Vegetatiivsed lehed (spetsialiseerunud gaasivahetusele ja fotosünteesile) ja vars (lehtede ühendamine taime maa-aluse osaga) Generatiivsed õied, viljad jt paljunemisorganid · Ontogenees ja fülogenees Ontogenees isendi areng eluea vältel, st munaraku viljastamisest kuni surmani
Kõik need geneetilised muutused läbivad loomulikult loodusliku valiku ja on kohastumusliku tähendusega 7. Makroevolutsiooni vormid: evol-line progress, regress, divergents, konvergents, väljasuremine. Iga vormi kohta näited ja üldine iseloomustus/selgitus. 1.) Evolutsiooniline progress ehk täiustumine (e vertikaalne evolutsioon) nt kehasisese viljastumise teke roomajatel (enne neid polnud); kopsuhingamise teke kahepaiksetel; fotosünteesi võime teke; juurte teke maismaataimedel; päristuumsete e eukarüootide teke (tuuma teke rakku); õis- e katteseemnetaimede teke (võimaldas putuktolmlemist) Progressi üldiseloomustus: keskkonna efektiivsem ärakasutamine (nt kopsud kahepaisetel); väheneb sõltuvus keskkonnateguritest (nt püsisoojasus) *VASTAND: evolutsiooniline regress ehk taandareng nt parasiitussidel (nt paelussidel) puuduvad kõik teised elundkonnad peale suguelundkonna; eoseline paljunemine läks üle seemneliseks paljunemiseks 2
Õhulõhe koosneb kahest sulgrakust, nende vahele jäävast õhupilust ning enamasti ka õhulõhe kaasrakkudest (neid on max.7). Õhupilu välimist, laienenud osa nim. esiõueks, sisemist tagaõueks. Õhulõhe on enamasti epidermiga ühes tasapinnas. Õhulõhed võivad asuda lehe mõlemal poolel. Korkkude e. Felleem. Tugikoed. Tugikoed (mehaanilised koed), hoiavad või aitavad hoida taime keha püsti. Tugikoed puuduvad või on vähe arenenud veetaimedel ja sageli ka üheaastastel maismaataimedel. Tugikoed jaotatakse ehituslike, talitluslike ja geneesi iseärasuste alusel kahte põhitüüpi - kollenhüümiks ja sklerenhüümiks. Kollenhüüm on lihtsaim tugikude, mis koosneb ebaühtlaselt paksenenud kestadega elusatest, enamasti prosenhüümsetest rakkudest. Kollenhüüm on primaarne tugikude. Selle rakukestad ei puitu, vaid koosnevad tselluloosist, pektiinidest ja hemitselluloosist ning ei takista seega taime kasvu. Kollenhüümirakud on elastsed, heledad ja veerikkad
aatomitesse harva 8-t. Herbivooride põhilised jääkained on süsinikurikkad - CO, CH, kiudained. Loomade jääkproduktid on N-rikkad. Herbivoorid ise ei suuda tselluloosi ja ligniini seedida, neil on mutualistlikud suhted bakterite ja algloomadega, kes seda suudavad ja kes elavad herbivooride seedekulglas. Vetikad ei vaja selliseid tugistruktuure nagu maapealsed taimed ning nende suhe C : N on oluliselt madalam kui maismaataimedel. Eri loomaliikide ja nende eri kudede koostises on süsivesikud, valgud, lipiidid, vesi ja mineraalained sarnastes proportsioonides. Taimedes ja taimekudedes varieeruvad nende ainete suhtarvud olulisel määral. C- taimed kujunesid C-taimedest kohastumusena tugeva valgusintensiivsuse, kõrge temperatuuri ja kuivuse suhtes ajal, kui CO kontsentratsioon atmosfääris langes (arvatavalt 5..7 miljonit aastat tagasi).
Mulda pole suurte külmakraadide tõttu; Kultuurtaimi ei saa kasvatada JÄÄVÖÖND Loomastik kliima tõttu külma ja mullapuuduse tõttu; liigivaene; saavad eksisteerida Taimestik on liigivaene, sest vaid karme külmakraade taluvad temperatuur ei võimalda kasvada liigid; suurematel maismaataimedel; vetikad; samblad; ka seened; valgevaalad; hülged; pingviinid; toituvad õhus leiduvatest jääkarud; sinivaalad; morsad; mineraalainetest; kivirik;
Parasiidid vetikais veeseentes, õietolmul. Hk Munasseened - Oomycota ~ 700 liiki, Eestis teada 154 liiki. Elavad rakuvaheseinteta (=hulgatuumse) seeneniidistikuna, ka üherakulisi risomütseeliga liike. Rakutuumad diploidsed. Sugutu paljunemine zoospooride abil (viburitega rakud liiguvad vees!). Zoosporangiumid arenevad sageli seeriatena, näivalt lülieostena. Elavad vees, mullas, parasiitidena veeloomadel (vähikatk, sääse-vesihallik, kalade haiguste tekitajaid), veetaimedel, maismaataimedel (tõusmepõletikud, ebajahukasted). Selts Vesihallikulaadsed. Selts ebajahukastelaadsed. Maismaa, harva veetaimedel. Nakatumine vesiste ilmadega (viburid!). Mitmete kultuurtaimede ebajahukasted (sibula, kapsa jt), ristõieliste piimläige, kartuli lehemädanik. Kartuli lehemädanik väga suure majandusliku tähtsusega suured saagikaod/saamata saagiosad. Iirimaa suur nälg 19. sajandi keskel oli põhjustatud kartuli lehemädanikust (ikaldused tema tõttu)
Siin on ebakorrapärase suurusega harusteelide ksüleem ümbritsetud floeemist. Diktüosteel esineb sõnajalgtaimedel. *Kaasaegsete kaheiduleheliste taimede vartes esineb kollateraalsetest juhtkimpudest koosnev eusteel, üheidulehelistel aga korrapäratult paiknevatest juhtkimpudest moodustunud ataktosteel. Artrosteel on sisuliselt eusteeli erijuht, siin on kollateraasete juhtkimpude asemel bikollateraalsed. Kergem variant: Steeli tüüpe: a protosteel (ürgsetel maismaataimedel, sõnajalaliste noorstaadiumis), b aktinosteel (selaginelli juurtes), c sifonosteel (ürgosjadel, soomuspuulistel), d eusteel (enamikul kaheidulehelistel), e ataktosteel (üheidulehelistel). *Mustaga märgitud puit, halliga niin ja hõredate täppidega säsi.
Parasiidid vetikais veeseentes, õietolmul. Hk Munasseened - Oomycota ~ 700 liiki, Eestis teada 154 liiki. Elavad rakuvaheseinteta (=hulgatuumse) seeneniidistikuna, ka üherakulisi risomütseeliga liike. Rakutuumad diploidsed. Sugutu paljunemine zoospooride abil (viburitega rakud liiguvad vees!). Zoosporangiumid arenevad sageli seeriatena, näivalt lülieostena. Elavad vees, mullas, parasiitidena veeloomadel (vähikatk, sääse-vesihallik, kalade haiguste tekitajaid), veetaimedel, maismaataimedel (tõusmepõletikud, ebajahukasted). Selts Vesihallikulaadsed. Selts ebajahukastelaadsed. Maismaa, harva veetaimedel. Nakatumine vesiste ilmadega (viburid!). Mitmete kultuurtaimede ebajahukasted (sibula, kapsa jt), ristõieliste piimläige, kartuli lehemädanik. Kartuli lehemädanik väga suure majandusliku tähtsusega suured saagikaod/saamata saagiosad. Iirimaa suur nälg 19. sajandi keskel oli põhjustatud kartuli lehemädanikust (ikaldused tema tõttu)
baktereid on fotoautotroofid. Nendel toodetakse fotosünteesil orgaanilist ainet süsihappegaasist. Fotosünteesivad väävlibakterid on siis rohelised ja purpursed väävlibakterid. Need fotosünteesivad väävelbakterid on obligatoorsed anaeroobid, sest sulfitid õhukeskkonnas oksüdeeruksid kiiresti. Teine rühm fotosünteesivaid baktereid on sinivetikad. Sinivetikate teke tõi kaasa vaba õhuhapniku, mille tõttu suri välja enamik toonasest elust. Algas hingamisprotsess. Miks on maismaataimedel fotosüntees samasugune kui sinivetikatel? Sest kloroplastid tekkisid sinivetika endosümbioosi tulemusena. Sinivetikaid on maailmas teada umbes 2000 liiki. Sinivetikate rakkudes on kloroplastide sarnaseid lamellstruktuure, kuid mitte nii täiuslikud. Sisemembraanistikku on vaja elektri (elektronide (energia)) isoleerimiseks. Tsüanobakteritel on kitiinist rakukest ja limakapsel. Paljud sinivetikad seovad õhulämmastikku, mis on sinivetikate puhul unikaalne, teistel vetikatel seda omadust pole
Süsiniku Kasutamise Efektiivus = Fotosüntees/Hingamine SKE=FS/H 3. Väljenda matemaatiliselt kogu taime absoluutne süsiniku kasutuse bilanss. Väljenda matemaatiliselt kogu taime suhteline süsiniku kasutuse bilanss Absoluutne: SKE=FS-H(lehed)-H(tüvi)-H(juured) Suhteline: SKE= S FS/SH 4. Pane suhtelise süsiniku kasutusefektiivsuse pingeritta erinevate kasvukohtade erinevad taimegrupid Rohttaimed 2..4 puud 3...4 (C4 taimedel 10...20; vetikatel ja veetaimedel 5...10; C3 maismaataimedel 3...5) 5. Millal on kogu taime absoluutne süsinikukasutus negatiivne? Mis siis saab? Pimedal ajal, toimub rakuhingamine 6. Nimeta vähemalt kolm ühikut kasvu hindamiseks. Kogu FS, hingamine, varud 7. Mis on kasvu ja produktsiooni vahe. Kirjelda seda matemaatiliselt. Produktsioon=kogu fotosüntees-hingamine Kasv= kogu fotosüntees-hingamine-varud-suremine K = SFS - SH - SV - SS 8. Kirjelda matemaatiliselt koguproduktsiooni jaotust erinevateks
nimetusega tähistatakse kõiki fellogeenist ehk korgikambiumist alguse saanud kudesid. Fellogeen tekib kas epidermist, esikoore põhikoest, floeemist või peritsüklist. Väljapoole toodab fellogeen felleemi ehk korkkudet, sissepoole õhukese kihi fellodermi ehk korgi põhikudet. 2.4. Tugikoed Tugikoed (mehaanilised koed), mida sageli peetakse põhikudede alaliigiks, hoiavad või aitavad hoida taime keha püsti. Tugikoed puuduvad või on vähe arenenud veetaimedel ja sageli ka üheaastastel maismaataimedel. Veetaimi hoiab vertikaalasendis gaaside üleslükkejõud ning vee suur tihedus, noortel ja üheaastastel taimedel piisab püstipüsimiseks turgorist ehk rakkude siserõhust. Tugikoed jaotatakse ehituslike, talitluslike ja geneesi iseärasuste alusel kahte põhitüüpi -- kollenhüümiks ja sklerenhüümiks. 2.4.1. Kollenhüüm Kollenhüüm on lihtsaim tugikude, mis koosneb ebaühtlaselt paksenenud kestadega elusatest, enamasti prosenhüümsetest rakkudest. Kollenhüüm on primaarne tugikude
Väljapoole toodab korgikambium korkkudet, sissepoole õhukese kihi korgi põhikudet.(Korgikambiumi tegevusel tekib mitmeaastaste kaheiduleheliste taimede vartele korgikiht ja korp.).Lõved asendavad samamoodi õhulõhesid. 14. Tugikudede ülesanded, paiknemine. Tugikoed (mehaanilised koed), mida sageli peetakse põhikudede alaliigiks, hoiavad või aitavad hoida taime keha püsti. Tugikoed puuduvad või on vähe arenenud veetaimedel ja sageli ka üheaastastel maismaataimedel. Tugikoed jaotatakse ehituslike, talitluslike ja geneesi iseärasuste alusel kahte põhitüüpi -- kollenhüümiks ja sklerenhüümiks. Tugikudede asetus lehes võib olla väga mitmekesine. 15. Kollenhüüm (nurk-, plaat-, kobekollenhüüm) ja sklerenhüüm (niinekiud, puidurakud, kivisrakud). Kollenhüüm on lihtsaim tugikude, mis koosneb ebaühtlaselt paksenenud kestadega elusatest, enamasti prosenhüümsetest rakkudest. Kollenhüüm on primaarne tugikude. Selle
Liivia Laasimer oma 1965.a. ilmunud töös "Eesti NSV taimkate". Jälginud magevee taimede levikut ja võrrelnud seda taimede levikuga maismaal tuli järeldusele, et veekeskkond ühtlustab mõnevõrra klimaatilisi tingimusi, seetõttu on veekogude taimekooslused teatud määral ekstratsonaalsed (väljaspool tsoone). Põhjapoolsemate laiuskraadide taimestik on lõunapoolsema ilmega kui ümbruses kasvav maismaataimestik. Veetaimede leviku areaal (levikuala) on märksa laiem kui maismaataimedel. Nii on näiteks Eesti mageveetaimedest >50% levinud kogu põhjapoolkeral, ligi 30% levib Euraasias või levivad Lääne-Euroopast kuni Siberini.16% veetaimedest on levinud inimese abil nii paljudesse suundadesse, et mõnikord polegi selge, kus on nende algkodu (kalmus, vesi- kirburohi). Taimi, mille levikuala piirdub ainult Euroopaga, on Eesti vetes ainult 5%. Kitsast levikuala tingivad näiteks taime rasked eosed (lahnarohul), rasked seemned (vesikarikas). Peamised levitajad on
Väljapoole toodab korgikambium korkkudet, sissepoole õhukese kihi korgi põhikudet.(Korgikambiumi tegevusel tekib mitmeaastaste kaheiduleheliste taimede vartele korgikiht ja korp.).Lõved asendavad samamoodi õhulõhesid. 14.Tugikudede ülesanded, paiknemine. Tugikoed (mehaanilised koed), mida sageli peetakse põhikudede alaliigiks, hoiavad või aitavad hoida taime keha püsti. Tugikoed puuduvad või on vähe arenenud veetaimedel ja sageli ka üheaastastel maismaataimedel. Tugikoed jaotatakse ehituslike, talitluslike ja geneesi iseärasuste alusel kahte põhitüüpi -- kollenhüümiks ja sklerenhüümiks. Tugikudede asetus lehes võib olla väga mitmekesine. 15.Kollenhüüm (nurk-, plaat-, kobekollenhüüm) ja sklerenhüüm (niinekiud, puidurakud, kivisrakud). Kollenhüüm on lihtsaim tugikude, mis koosneb ebaühtlaselt paksenenud kestadega elusatest, enamasti prosenhüümsetest rakkudest. Kollenhüüm on primaarne tugikude. Selle rakukestad
Hapnikuringe Vaba hapniku teke algas Maa atmosfääris ~3000 milj. aastat tagasi. Vaba hapnik tekkis siis, kui taimsed organismid hakkasid forosünteesima, lagundades selle käigus vee molekule. Atmosfäärset hapnikku kasutavad hingamisel kõik aeroobsed organismid ning selle tulemusena viiakse hapnik uuesti vee molekuli koostisesse. Peamiseks hapniku saamise allikaks on rohelistest taimedes kulgev fotosüntees: oluline osa langeb fütoplanktoni arvele, maismaataimedel väiksem osakaal. Hapniku sidumine toimub organismide hingamisel (CH2O + O2 = CO2 + H2O), samuti toimub hapniku sidumine veekogude põhjasetetes, vulkaaanilistes protsessides (C+O2=CO2, S+O2=SO2) ja maasisestes protsessides (2Fe+3O2=2Fe2O3). Viimasega seotakse liikuv hapnik litosfääris. Kogu atmosfääri hapnik uueneb umbes 2000 aasta jooksul. nCO2 + nH2 2O)n + nO2 (valguse toimel; fotosüntees). Süsinikuringe Orgaanilise elu aluseks on süsinik
9. Hulkraksus Hulkraksed paljudest ehituselt ja talitluselt erinevatest, iseseisvuseta rakkudest koosnevad loomad. Rakud moodustavad vähemalt 2 lootelehte, enamasti kudesid, elundeid ja elundkondi. Hulkraksete hulka kuuluvad kõik loomad peale ainuraksete. 1) Kolooniad. Paljunemine hulkraksuse kinnistumine, püsimine 2) Tõelise hulkraksuse teke loomadel kujuneb välja tööjaotus. Nt mesilased. Taimedel kujunevad kinnitusorganid (nt vetikad), maismaataimedel veejuhtumine. 3) populatsioon ... liigi isendid, kes elavad samal ajal samal alal & nende vahel peaks toimuma geneetiline info vahetamine. 4) Ökosüsteem MLB 6001 Üldbioloogia 16 5) Biosfäär Vt lisaks küs 2 lk 2-3. 11. Energiavoo vajalikkus Energiat on vaja: 1) hoida elustruktuuri piisaval tasemel, väliskeskkonnast tekitatud häirete kõrvaldamiseks, 2) ainevahetuseks,
Lisaks kuulub planktonisse ka detriit ehk surnud füto- ja zooplanktoni kehad, kõrgtaimestiku osad. Kõige suurem zooplankton on toiduks pelagiaalis (ehk avavesi) elutsevatele kaladele, eriti noorjärkudele. Mikroobne lehter ehk mikroobne ling on bakteritest ja viirustest läbiminev produktsiooni vool. Fütoplanktoni toiteväärtus on suhteliselt madal, eriti ränivetikatel (suurem osa liiv), aga on siiski võimeline ära toitma zooplanktonit, kuna on kiire paljunemisega. Maismaataimedel on biomass aga püsivalt kõrge, biomassi ja produktiooni suhe on alati väiksem kui 1, kuna puitunud ehk surnud osa on nii palju. Fütoplanktonit kaitsevad väike mõõde, arvukus ja kiire kasvukiirus. Ujum ehk nekton Ujum ehk nekton on avavees elavate loomade kogum. On väga nobe liikuja. Tüüpilisemad esindajad on kalad, samas kuuluvad sinna ka röövtoidulised selgrootud (kalmaarid). Osa teadlasi paigutavad sinna ka meredes ja järvedes sukelduvad linnud
Tekib puudel ja põõsastel korgi asemel, mis jämeneva varre survel 2-3 aasta pärast rebeneb Välimised koed, mis isoleeritakse varre keskosast, deformeeruvad ja surevad Korba välimised kihid lagunevad järk-järgult ja kukuvad tükkidena ära Näiteks mänd, kask Tugikoed Moodustavad taimes toestiku, mis kannab taime kõiki elundeid Koosnevad paksenenud, sageli puitunud seintega rakkudest Tugikoed puuduvad või on vähe arenenud veetaimedel ja sageli ka üheaastastel maismaataimedel Jaotatakse ehituslike ja talituslike iseärasuste alusel kahte põhitüüpi – kollenhüümiks sklerenhüümiks. Kollenhüüm Lihtsaim tugikude; Koosneb ebaühtlaselt paksenenud kestadega elusatest, enamasti prosenhüümsetest rakkudest; Kollenhüüm on primaarne tugikude, esineb peamiselt noorte kasvavate elundite toena üsna epidermi lähedal; Selle rakukestad ei puitu, rakud võivad venida Koosneb
• produtsendid (autotroofsed organismid) • makrokonsumendid (heterotroofsed peamiselt elusainest toitujad) • mikrokonsumendid (heterotroofsed peamiselt surnud orgaanilisest ainest toitujad) Vee- ja maismaakeskkonna võrdlus: 1. Niiskus on maismaal oluline limiteeriv tegur. 2. Temperatuuri varieeruvus õhkkeskkonnas on oluliselt suurem kui vees. 3. Maapind (ka vesi) pakub organismidele tuge, mida õhukeskkond ei paku. Evolutsiooni käigus on maismaataimedel ja –loomadel kujunenud tugev skelett, loomadel ka liikumisorganid. 4. Erinevalt veest ei ole maismaakeskkond homogeenne, mitmesugused geograafilised takistused piiravad organismide vaba liikumist. 5. Substraat (oluline ka vees), on maismaal äärmiselt oluline tegur. Pinnas (muld) on biogeenide allikas ning kujutab endast olulist alasüsteemi. 6. Veebiotoobid on pidevas muutumises vee liikuvuse tõttu. 7
annaabi.ee 
