Question4 Punktid: 1/1 Millised on antud neuroni osade funktsioonid? dendriidid juhivad erutust rakukeha suunas akson juhib erutust rakukehast väljapoole Õige Selle esituse hinded 1/1. Question5 Punktid: 1/1 Millised on inimese aju uurimise meetodid? Vali üks vastus. a. kliiniline vaatlus b. loomkatsed c. magnetresonants tomograafia d. positronemissioontomograafia e. kasutatakse kõiki eelpool mainitud meetodeid Õige Selle esituse hinded 1/1. Question6 Punktid: 1/1 Virgatsainete ehk neurotransmitterite ülesanne ajus on? Vali üks vastus. A. Vastutada selle eest, et toitained jõuaksid õigete ajurakkudeni B. Närvirakkude üksteisest isoleerimine C
dendriidid juhivad erutust rakukeha suunas Question 8 Punktid: 1/1 Millised ülesanded seostuvad vegetatiivse ja millised kesknärvisüsteemiga? tahteliste tegevuste juhtimine kesknärvisüsteem organismi talitlusvõime tagamine vegetatiivne närvisüsteem Question 9 Punktid: 1/1 Otsmikusagar ei ole ajuosa. Vastus: Õige Vale Question 10 Millised on inimese aju uurimise meetodid? Vali üks vastus. a. kliiniline vaatlus b. loomkatsed c. magnetresonants tomograafia d. positronemissioontomograafia e. kasutatakse kõiki eelpool mainitud meetodeid Õige Selle esituse hinded 1/1. VAIMSED VÕIMED 1 Punktid: 1/1 Vaimse võimekuse uurijate kohaselt on intelligentsus....: Vali üks vastus. a. vaimne ja füüsiline normareng keskkonnas piirangutega toimetulekuks b. intrapersonaalne võime eristada elututest objektidest enda seisundeid, käitumist ja eneseteadlikkust c. EQ-ga tähistatav fenomen, mis kujuneb elu jooksul
Kui võrrelda neid aastaga 2000, kus meeste oodatav eluiga oli 65 aastat ja naistel 76 aastat, siis on näha, et oodatav eluiga on kasvanud. Eesti ei jää sugugi palju maha Euroopa Liidu näitajatest. See tuleneb sellest, et nüüdismeditsiin on arenenud ja Eestis on paljud meditsiinilised aparaadid olemas, mis aitavad inimestel saada kiiret ja kvaliteetset arstiabi. Näiteks, ennemalt olid algelised röntgenaparaadid. Hiljem tulid magnetresonants tomograafi aparaadid, mis aitasid avastada erinevaid haigusi, need asusid vaid kahes suuremas haiglas. Ligikaudu viie aasta möödudes oli see aparaat olemas aga kõigis haiglates ja ka suuremates polikliinikutes. Tänu sellele aparaadile on haiguste varajane avastamine suurenenud. Eesti on kuulus ka kõrgelt arenenud infotehnoloogia kasutamise poolest, me oleme ühe kõrgema internetiseerituse tasemega riik maailmas. Eesti on kui e-riik- meil on
-Glutamaat erutusvirgatsaine, õppimisvõime alus Kuidas psühhoaktiivsed ained mõjustavad psüühikat? -Muudavad neurotransmitterite(virgatsainete) ülekannet ühest rakust teise. - sünteesi suurendades või vähendades - säilitamist häirides - vabastamist häirides - lammutamise pärssimine Tänapäeva aju uurimise meetodid Elektroensefalogaafia (EEG) Positronemissioon tomograafia (PET) Kompuutertomograafia (CT) Magnetresonants kuvamine (MRI) Transkraniaalne magnetstimulatsioon (TMS) Teadvus. Tähelepanu. Uni Teadvus on välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine: -primaarne(mis parasjagu toimub, mida me tajume) -reflektiivne -eneseteadvus Teadvusväline psüühika tähelepanu keskmest välja jäänud kuid töödeldud signaalid - vastusreaktsioonid nõrkadele kuid reaalsetele ärritajatele - automatiseerinud liigutused
erksust, õppimist ja mälu. Gamma-aminovõihape (GABA)- Pidurdusvirgatsaine interneuronites. Kesknärvisüsteemi peamine inhibeeriv ehk pidurdusmediaator. Glutamaat- Erutusvirgatsaine, õppimisvõime alus. Tõenäoliselt põhiline erutust suurendav mediaator ajus; etendab võtmerolli õppimises ja mälus. Tänapäevased aju uurimismeetodid- Elektroensefalogaafia (EEG), Positronemissioon tomograafia (PET), Kompuutertomograafia (CT), Magnetresonants kuvamine (MRI), Transkraniaalne magnetstimulatsioon (TMS) Elektroensefalogaafia (EEG)- Aju elektrilist aktiivsust kujutav kõver, mis saadakse peanahale kinnitatud elektroodide abil. Positronemissioon tomograafia (PET)- Ajutalituse uurimise meetod, mis seisneb aju piirkondade metaboolse aktiivsuse jälgimises. Kompuutertomograafia (CT)- Aju ülesehituse uurimise meetod, mis seisneb koondpildi koostamises paljudest eri nurga alt võetud rõngteniülesvõtetest.
Värske vigastuse korral esineb reeglina veriliiges ja ebastabiilsuse tunne(jalg läheb välja). Kuidas diagnoositakse ERS vigastus? Oluline vigastuse äratundmisel on: - hinnata vigastuse mehhanismi ja vigastusjärgset kulgu (korduv liigese ,,välja käimine") - ebastabiilsuse hindamine : selleks võrreldakse teatud testidega põlve stabiilsust võrreldes terve jalaga Röntgenülesvõttel võib hinnata sideme vigastust koos luukilluga MRT (magnetresonants tomogramm) on vajalik juhtudel, kui vigastuse ulatust ei õnnestu arstil muul moel täpsemalt hinnata. Mis juhul peab ERS vigastust opereerima? Igat ERS vigastust opereerima ei pea! Opereerimiseks põhjuse määramisel jaotatakse vigastatud vastavalt vigastatu aktiivsusele kolme gruppi: tipptasemel kontaktspordiala sportlased, kelle sportlikut aktiivsust antud vigastus suure tõenäosusega segab: opereeritakse vigastuse varajases perioodis
psühhiaatrilisi skaalasid. Sümptomid peavad olema täpselt dokumenteeritud, sest nad võivad ajas muutuda. Üldseisundi poolest tervel inimesel võivad vajalikuks osutuda järgmised uuringud: · uriinis ravimi ja narkootiliste ainete sisaldus, · samuti ülevaade neerude funktsioonist, · mitmete elundite seisundit näitavad vereanalüüsid. Kuna mitmed ajuhaigused võivad samuti anda psühhoosi, siis on kohane ka aju kompuuterdomograafiline või magnetresonants uuring. Kui inimene esmakordselt haigestub, siis harilikult teda ravitakse haiglas, et oleks võimalus täpselt hinnata seisundit ja olla kindel diagnoosis. Kahjuks skisofreenia all kannatajad alati ei tunnista endale, et nad on haiged ja keelduvad ravist, kuigi nad seda hädasti vajaksid. Seega näeb Eestis vastuvõetud psühhiaatriaseadus ette, et kui inimene oma häire tõttu on muutunud ohtlikuks endale või teistele, siis rakendatakse tema puhul tahtest olenematut haiglaravi.
lümfisõlmede ultraheliuuring ja vajadusel võetakse rakuproov lümfisõlmest. Täpsemaks raku- uuringuks teostatakse valvurlümfisõlme biopsia. Selgitamaks, kas haigus on levinud vere kaudu teistesse organitesse, teostatakse arsti ettekirjutusel lisaks järgmiseid protseduure: 1) vereanalüüs 2) kopsude röntgenülesvõte 3) ultraheli uuring 4) kompuutertomograafia /CT/ 5) magnetresonants tomograafia /MRT/ 6) positron emissioon tomograafia /PET CT/ Kõik eeltoodud uuringud aitavad täpsustada haiguse levikut ja valida vajalik ravi. 9 Prognoos Kuna kasvaja annab juba väga varakult siirdeid, mille ravi on küllaltki väheefektiivne, on prognoos suhteliselt halb, kuid sõltub mitmetest asjaoludest. Siiski viimasel ajal seoses
24. Millisteks võnkumiste tüüpideks saab lahutada molekuli aatomite omavahelise liikumise? Fourier IP spektromeetri ehitus. IP spektroskoopia orgaanilises analüüsis. Fourier- 25. Selgitada tuumade magnetresonantsi, spektrijoonte keemilise nihke ja spinn-spinn sidestuse olemust mõne lihtsa orgaanilise ühendi spektri näitel. Skitseerige NMR spektromeetri blokkskeem. Magnetresonants- mitme elemendi tuumad, mis on asetatud magnetvälja neelavad raadiosageduslikku kiirgust 50-800MHz; tähtsamad tuumad 1H ja 13C. Tuumad pöörlevad ja omades elektrilaengut tekitavad voolu, millega kaasneb magentväli, st tuum käitub magentina. NMR- Praktiline keemiline analüüs 26. Milliseid protseduure sisaldab reaalse proovi analüüs? Proovi ettevalmistamne soojendamisel mikrolaineahjus võrreldes tavalise soojendamisega elektripliidil
1. need aju aktiivsuse signatuurid, mis seostuvadeeliskäitumisega; 2. erinevate kaupade/reklaamide esitamisel välja sõeluda need kaubamudelid/reklaamikavandid, mis tekitavad maksimaalselt selge ja tugeva ajuvastuse eelistusele viitavates ajukeskustes, siis oleks lihtne tootmist ja marketing selliselt planeerida, et "määritakse pähe" kaubad/teenused, mis inimesele intuitiivselt meeldivad. Neuroturunduslikud mõõtevahendid Funktsionaalse magnetresonants-kuvamise (fMRI), (fMRI nagu aju dekooder); Positronide emissiooni tomograafia (PET); Transcranial magnet stimulatsiooni (TMS) Magnetoentsefalograafia (MEG) või EEG aparatuuri abil saadud ärritussündmustega seotud aju biopotentsiaalide registreerimise. (ERP, Nt Neurosan seadmete abil) aparatuuriga tehakse kindlaks ja kuvatakse katseisiku aju eri piirkondade aktiivsust tingimustes, kus see katseisik tajub reklaamspetsialistide jaoks huvitavaid objekte
2) Ekspertiis. 3) Andmepankade loomine, kasutamine ja tasuline teabetarne reklaamipsühholoogiat puudutavates küsimustes. 4) Sihteksperimentide läbiviimine eel- ja järeltestimiseks. 5) Tasulised loengud reklaamipsühholoogiast erinevatele spetsialistidele. 6) Praktilis-teoreetiline (täiendus)koolitus. 7) Lepingulised tööd. Neuromarketing - uuritakse aju vastuseid välistele stiimulitele ja inimeste üldseisundile. Neuromarketingi põhistateegia: 1) fMRI - funktsionaalne magnetresonants-kuvamine. 2) PET - positronide emissiooni tomograafia. 3) MEG - magnetoentsefalograafia. 4) EEG - aparatuuri abil saadud ärritussündmusega seotud aju biopotentsiaalide registreerimine. 5) ERP - aparatuuriga tehakse kindlaks ja kuvatatakse katseisiku aju eri piirkondade aktiivsust tingimustes, kus see kaitseisik tajub reklaamispetsialistide jaoks huvitavaid objekte. 32
13 14 Elektroensefalogaafia (EEG)- Aju elektrilist aktiivsust kujutav kõver, mis saadakse peanahale kinnitatud elektroodide abil. Positronemissioon tomograafia (PET)- Ajutalituse uurimise meetod, mis seisneb aju piirkondade metaboolse aktiivsuse jälgimises. Kompuutertomograafia (CT)- Aju ülesehituse uurimise meetod, mis seisneb koondpildi koostamises paljudest eri nurga alt võetud rõngteniülesvõtetest. Magnetresonants kuvamine (MRI)- Neurokuvamise meetod, mille puhul registreeritakse tugevate magnetimpulsside mõju ajukude moodustavatele molekulidele ja koostatakse selle informatsiooni põhjal arvuti abil pilt aju ülesehitusest. Transkraniaalne magnetstimulatsioon (TMS)- Meetod, mis seisneb peanaha korduvas magnetilises stimuleerimises, et teatud ajupiirkondi ajutiselt aktiveerida või passiivseks muuta. Teadvus, tähelepanu, uni. Mis on teadvus?
Saab mõõta, kas inimene magab või ei maga. Algselt fikseeriti sellega langetõve koldeid. Positronemissioon tomograafia (PET) - Verre süstitakse madala sagedusega radioaktiivset ainet. Ajutasandil saab näha, kus on aju vere tarbimine kõrgem ja madalam. Ohtlik võib aga olla süstitav radiaktiivne aine. Kompuutertomograafia (CT) - rönrgeni põhimõttel. Saab vaadata ajukoe tihedust (nt kasvaja juures tihedam või hoopis on aju kuskilt tühi, ära kärbunud). Magnetresonants kuvamine (MRI) - muutus ajas. Inimene pannakse kompuutrisse lamama, väljastatakse magnetkiirgust, mis peegeldab meie ajult tagasi ja selle põhjal pannakse kokku aju pilt. Transkraniaalne magnetstimulatsioon (TMS) - külili kaheksa kujuline aparaat on pandud kukla peale. Kasutatakse nt seoses valetamisega, et kindlaks teha, millal inimene valetab. Functional Near Infrared Spectroscopy (funktsionaalne infrapuna spektroskoopia) fNIRS - infrapuna meetod
Saab mõõta, kas inimene magab või ei maga. Algselt fikseeriti sellega langetõve koldeid. Positronemissioon tomograafia (PET) - Verre süstitakse madala sagedusega radioaktiivset ainet. Ajutasandil saab näha, kus on aju vere tarbimine kõrgem ja madalam. Ohtlik võib aga olla süstitav radiaktiivne aine. Kompuutertomograafia (CT) - rönrgeni põhimõttel. Saab vaadata ajukoe tihedust (nt kasvaja juures tihedam või hoopis on aju kuskilt tühi, ära kärbunud). Magnetresonants kuvamine (MRI) - muutus ajas. Inimene pannakse kompuutrisse lamama, väljastatakse magnetkiirgust, mis peegeldab meie ajult tagasi ja selle põhjal pannakse kokku aju pilt. Transkraniaalne magnetstimulatsioon (TMS) - külili kaheksa kujuline aparaat on pandud kukla peale. Kasutatakse nt seoses valetamisega, et kindlaks teha, millal inimene valetab. Functional Near Infrared Spectroscopy (funktsionaalne infrapuna spektroskoopia) fNIRS - infrapuna meetod
· GABA /gamma-amino-võihape- (motoorika kontroll, nägemine, ärevuse regulatsioon, korteks!) · Glutamaat+ (õppimine, mälu) · Norepinefrin- (tähelepanelikkus, emotsioonid, uni, õppimine, meeleolu) · Serotoniin (uni, meeleolu, isu, kehatemperatuur, valu, agresiivsus, impulsiivsus, depressiivsus, suitsiidid) Kasutatakse spetsiaalseid ajuprotsesside registreerimise ja kuvamise meetodeid: PET- positronide emissiooni tomograafia; magnetresonants-kuvamine (fMRI); MEG; optilised meetodid. SENSOORSED TUNNETUSPORTSESSID (kognitiivsed protsessid) Eesmärgipärane tegevus on võimalik tegelikkuse peegeldeamisel või esindamisel. Tegelikkusest vaimse pildi loomine psüühiline kujunditena toimub tunnetusprotsesside vahendusel. Psüühilise tegevuse vomrid ehk tunnetusprotsessid: Aisting, taju, mälu, tähelepanu, kujutlus, mõtlemine, fantaasia. Toimub psüühilise infotöötluse süsteemi vahendusel. Sõltuvalt sisust liigituvad: 1
Dopamiin liigutuste kontroll,asendid,meeleolu,positiivsed kinnitused,sõltuvussuhted GABA(gamma-amino-võihape/ - motoorika kontroll,nägemine,ärevuse regulatsioon,korteks Glutamaat+ õppimine,mälu Norepinefriin tähelepanelikkus,emotsioonid,uni,õppimine,meeleolu Serotoniin-uni, meeleolu, isu, kehatemperatuur, valu, agressiivsus, impulsiisvus, depressiivsus,suitsiid) Kasutatakse spetsiaalseid ajuprotsesside registreerimise ja kuvamise meetoteid Positronide emissiooni tomograagia(PET) Magnetresonants-kuvamine(MRI) Sensoorsed tunnetusprotsessid Aisting: Keskkonna üksikomaduste kui stiimulite,ärritajate vahetul meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess.Mitte üksnes välikeskkond vaid ka sisekeskkond · Nägemine(visuaalne modaalsus) · Kuulmine(auditiivne) kuulmismeele puhul igalt poolt vastuvõetavad hääled · Maitsmine(gustatoorne) · Haistmine(olfaktoorne) · Puuteaisting(taktiilne) · Kompimine(haptiline) · Valu(notsitseptiivne)
Hospitaalinfektsiooni olemasolu määravad: 1. Kliinilised (t°, infiltraat, turse, punetus, valu jms.) uuringud; 2. Laboratoorsed ( leukotsütoos, C- reaktiivse valgu kvantitatiivne tõus) uuringud; 3. Mikrobioloogilised uuringud (haigustekitajate isoleerimine, antigeeni või antikehade sisalduse määramine, mikroskoopilisi vaatlusi vms); 4. Diagnostilised (röntgen ülesvõte, ultraheli, kompuutertomograaf, magnetresonants, endoskoopia, biopsia, nõelaspiratsioon vms) uuringud 5. Arsti diagnoositud infektsioonid otsese vaatluse põhjal operatsiooni, endoskoopilise protseduuri vms ajal Haiglanakkust põhjustavad haigustekitajad võivad levida: · otsesel kokkupuutel saastunud instrumentidega või nakatunud haiglapersonaliga ja teiste haigetega; · õhk- ja piisknakkusena; · haiglatoidu ja joogiveega; · haige ja haiglapersonali verega;
probleemid silmalau ödeem Elektrolüütide Enamasti eakam Aja jooksul tekkinud Labor düsbalanss patsient teadvusehäired, vedeliku väljutamise ravimid Entsefaliit4 Ümberkaudsed Paaripäevane palavik, Kuklakangestus märgid puuduvad nõrgenenud Magnetresonants- immuunsus (nt organi tomograafia, jäsemete siirdamise järgne punktsioon, labor patsient), enne koomasselangemist patsient enam ei orienteeru Hüpoksia5 Sinakaks tõmbunud Patsiendil on Sinakas
annaabi.ee 
