Luunja 2014 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Minu loovtöö põhineb Riina Kanguri artiklil, kus ta räägib Eesti üleväsinud, tüdinud ja õnnetutest lastest, kelle sarnast ta pole mujal riikides töötades märganud. Sellest tekkis idee antud valdkonda täpsemalt uurida ning selgitada, mis roll on tekkinud olukorral noorte uneharjumustel. Seega viisin läbi Eesti noorte päevakava uuringu, kus käsitletakse õppimisele, magamisele kuluvat aega ning koolitundide algust. Koolis on aktuaalseks probleemiks õpilaste väsimus, mistõttu nad ei jõua kooli või jätavad koolitööd tegemata. Põhjusena tuuakse välja, et õpetajad jätavad mahukaid kodutöid, tunde on palju ning oma osa võtavad ka koolivälised huvitegevused näiteks trennid. Erinevatest kohustustest tulenevalt jääb vaba aega väheseks ning õpilased tunnevad end väsinuna. Sellest
Nüüd saad ka ise puhata. 2. Aktiivne uni – beebi silmad on kinni, kuid võivad liikuda. Beebi võib magades naeratada, tõmmelda, kulmu kortsutada ja sirutada. 3. Unisus – silmad on osaliselt lahti, keha liikumatu ja ilme uimane. 4. Nutmine – see staadium ei vaja selgitusi 5. Ergas olek – aktiivsuse periood, võib hõlmata häälitsemist (vokaalides), röhatamist ja kõvema häälega lärmamist. Sageli eelneb magamisele. 6. Vaikne olek – imeline aeg päeval, mil beebi on rahulolev, silmad on lahti ja säravad. Beebi uurib ümbruskonda. Allikad http://perekool.tumblr.com/beebi_teine_elukuu http://perejalaps.delfi.ee/imik/lapse-areng-esimesel-eluaastal?id=69771 713 http://www.emmedeklubi.ee/beebi/beebi-areng-esimesel-kolmel-elukuul -2252/ Täname kuulamast!
asjad. Olme(koristamine, nõude pesemine) 0:30 Piisav, et elamine oleks korras. Trenn 1:00 Piisav ANALÜÜS Küsimus Teie vastus Kes või mis "varastab" minu Kõige rohkem kulub aega magamisele, kuid kaheksa tundi aega ööpevas magada on normaalne. Koolile ja internetile kulub samuti palju aega. Aeg mis kulub koolile ei ole aga kasutult kulutatud aeg, seevastu internetile kulutatud ajast vähemalt 50% on niisama raisatud. Millele kulutan enda arvates Arven, et kulutan liigselt aega internetis olemisele. liiga palju aega
Kas Mozart oli õnnelik? Wolfgang Amadeus Mozarti on peetud üheks inimkonna ajaloo silmapaistvaimaks heliloojaks. Tema teosed on tuntud kõikjal, kuid mis oli nende tööde loomise hind? Selleks, et selliseid teoseid luua, tuleb kulutada palju aega ja energiat. Kas ta suutis nõnda väsinuna näha enda ümber õnne ja rõõmu ning olla seega õnnelik? Ma arvan, et ta tegelikuses polnud õnnelik. Mozart töötas väga palju. Vähimagi vaba aja kulutas ta magamisele ja mingil määral pidutsemisele. Usun, et pöörane pidutsemine leevendas veidi tema lapsemeelset õnnetust. Kuna lapsena sundis isa teda palju töötama, reisiti ja kirjutati, polnud tal suurt aega mängida. See mänguaeg, mis tal mängimata jäi üritas ta täiskasvanuna kulutada. Kuid siis polnud ju võimalust ja aega seda rõõmu täiel määral tunda. Arvan, et abiellumine tegi Mozarti õnnetumaks. Kuna ta ei teinud seda just väga vabatahtlikult
minna ärritununa voodisse parem vähem und, kui üldse mitte magada. Ükski probleem ei vääri magamata jätmist. Pealegi on pärast korralikku puhkust mõistus selgem ja mured ei tundugi enam ühtäkki nii suured. Une tüübid ja vajadus võivad küll eluperioodide jooksul muutuda, kuid sellegi poolest ei suuda inimesed ilma magamise ja puhkuseta elus toime tulla. Võib öelda, et uni on inimese tervisele ja heaolule äärmiselt vajalik, see on inimese üks põhivajadustest. Magamisele peaks pühendama vähemalt 7,5 tundi ööst. Eksin ise ka vahel selle vastu, küllap seetõttu, et kipun võtma endale suures koguses kohustusi ja endale märkamatagi on taaskord magamisele jäänud vähem aega, kui oleks võinud jääda. Sellegi pooles olen rohkemgi kui veendunud, et uni tuleb seada endale prioriteediks, et tunda end paremini ja olla terve. Täisväärtuslikust unest loobumisega ei tohi riskida. Isegi sellise tempoka elu juures, mida me tänapäeval elame.
33 20 29 Teleka vaatamine V 20.53 97 30 Magamine M 22.30 540 31 Ärkamine E 07.30 Kokkuvõte: ( protsendid ööpäeva kohta) E= 124 min ( 8,6% ) V= 337min ( 23,4% ) M= 540 min ( 37,5% ) T= 21 min ( 1,5% ) J= 34 min ( 2,4% ) K= 360 min ( 25% ) S= 24 min (1,6%) Järeldus: Ööpäevast läheb mul kõige rohkem aega magamisele. See on samas hea, sest täiskasvanud inimene peaks magama vähemalt 8 h, et välja puhata. Mina magan aga 9 h. Päevasest ajast olen ma kõige rohkem koolis (25% ööpäevast). Vaba aega on mul 23,4%. Liigun ma üsna vähe, 34 minutit ööpäevas, mis võiks olla suurem, et tervis parem oleks ning väsimus ei kimbutaks. Ettevalmistusele kulub mul ööpäevas 124 min. Sinna sisse kuuluvad näiteks söögi valmistamine, sättimine, pesemine, ärkamine, koristamine jt.
Kalev Salumets ELAMISTOIMING Magamine Konspekti põhi Moto: Uni on inimese jaoks sama elutähtis tegevus nagu söömine ja joomine. Miks on vajalik üks kolmandik oma elust maha magada?. Uni on inimese üks füsioloogilistest vajadustest. Unevajadus on individuaalne. Ilma magamata ei saa elada ükski imetaja. Kui palju und inimene vajab? Suurtest uneuuringutest on tulnud välja, et tervisele kõige kasulikum on 78tunnine magamine. Miks on inimesel vaja nii palju aega oma elust kulutada magamisele? Uneuurijad eristavad magajal nelja nn mitte-REM-une staadiumi ja REM- ehk kiiret und (REM - rapid eye movements, kiired silmade liigutused), mis vahelduvad teatud perioodilisusega. Uni koosneb 4-5 unetsüklist, mis algavad mitte-REM- ja lõpevad enamasti REM-unega. Unetsükkel kestab umbes 90-100 minutit ja tavaliselt on igas unetsüklis on 5 faasi... Selgitage, mida need une faasid tähendavad · NREM 1 faas: · NREM 2 faas: · NREM 3 faas:
Tööliste, sh laste olukord. Vabrikutöö oli pikka aega äärmiselt raske. Kuna ettevõtjatel oli kasulik kalleid masinaid pidevalt töös hoida, nõuti töötajatelt võimalikult pikki tööpäevi. Tekstiilivabrikutes kestis töö 13- 14 tundi, kaevandustes võisid olla küll lühemad päevad, kuid töö ise oli tekstiilitootmisest ja metallurgiastki palju raskem. Ülejäänud aeg kuuus töölisel magamisele, söömisele ning tööle ja töölt koju minekule. Nõnda ei jäänudki vabrikutöölistel end ja oma pere jaoks peaaegu üldse aega. Vabad olid ainult pühapäevad ja mõned tähtpäevad. Tööliste palgad olid enamasti väga madalad, kuigi suuremate oskuste ja kogemuste eest maksti enamsti suuremat palka, 3-6 korda rohkem kui lihttöölisel. Kaevandustes ja metallitööstuses olid palgad üldiselt kõrgemad kui tekstiilivabrikutes. Igal juhul kuulus vabriutöölisel peaaegu kogu
langetavad faktorid . Mis iganes seisus sa oma rahaasjadega ka ei oleks – tea, et alati on olemas võimalus oma olukorra parandamiseks. Vahel on vaja kõigest väikest tõuget, et asjad enda jaoks soodsas suunas liikuma panna. Kas ma oskan oma raha ja aega asjalikult kasutada? Ei ole kellegi jaoks uudis, et meil kõigil on päevas kasutamiseks antud 24 tundi. Kui asjalikult me seda ära kasutame on iga inimese enda otsustada. Kahjuks nendest tundidest kulutame me 8 tundi magamisele ja 8 tundi tööle ja õppimisele. Seega on meil tegelikult kasutada umbes 8 tundi. Neid tunde oskuslikult kasutades võime olla edukad ja targad ning aega ja raha võib jääda üle, et teha midagi meelepärast. Igapäeva saginas teeme aga mõttetuid liigutusi- ostame asju, mida meil vaja pole, või rohkem kui meil päriselt vaja on. Kui kõik need mõtlematud kulud kärpida võiksime elada palju säästlikumalt. Niiviisi talitades on elu hea ning harmooniline.
lugemine ja ka hobidega tegelemine. Millele (vt tabelist: Teie hinnang) kulutan enda Ma kulutan liiga palju aega internetis arvates liiga palju aega? olemisele. Võiks mõnikord piirata oma aega internetis olemisel ja lisada need puuduolevad tunnid magamisele. Sättimisele kulutan samuti liiga palju aega, sellega võiksin võita samuti uneaega, kuid arvestades, et ma ei ole hommikuinimene ja mul kulub pärast ülesse tõusmist päriselt ,,ärkamiseks" umbes kaks
Kas ma oskan oma raha ja aega ratsionaalselt kasutada? Ei ole kellegi jaoks uudis, et meil kõigil on päevas kasutamiseks antud 24 tundi. Kui ratsionaalselt me seda ära kasutame on iga inimese enda otsustada. Kahjuks nendest tundidest kulutame me 8 tundi magamisele ja 8 tundi tööle ja õppimisele. Seega on meil tegelikult kasutada umbes 8 tundi. Neid tunde oskuslikult kasutades võime olla edukad ja targad ning aega ja raha võib jääda üle, et teha midagi meelepärast. Igapäeva saginas teeme aga mõttetuid liigutusi- ostame asju, mida meil vaja pole, või rohkem kui meil päriselt vaja on. Kui kõik need mõtlematud kulud kärpida võiksime elada palju säästlikumalt. Niiviisi talitades on elu hea ning harmooniline.
ajavööndite piiride 8 KOKKUVÕTE Selle referaadi eesmärgiks oli uurida und ja unehügieeni ning nende olulisust inimesele. Enne teema käsitlemist ei teadnud ma unehügieenist rohkemat kui, et korralikuks puhkamiseks peab täiskasvanud inimene öösel magama vähemalt 7-8 tundi. Referaadi koostamise ajal sain aga tunduvalt targemaks ning mõistsin, et enese tervena ning väljapuhanuna hoidmiseks tuleb teha enamat kui vaid teatud arv tunde magamisele kulutada. Noore ja aktiivse ning peagi ka töötava inimesena on oluline korralik puhkus ja tervislikkus. Selle referaadi koostamine muutis minu vaatevinklit ja pani mõtlema suuremale tähelepanu pööramisele oma magamisharjumustele. 9 KASUTATUD ALLIKAD 1. Vikipeedia. Uni [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Uni (29.01.2012) 2. Unehügieen [WWW] http://tervis.tostamaa.ee/default.asp?id=85 (29.01.2012) 3. Naistemaailm. Unetuse vastu aitab õige unehügieen [WWW] http://naistemaailm.ee/?
Vaatan filmi/telekat 14/14= 1,0 Palju Õpin, vestlen sõpradega jne 66/14= 4,7 Normaalne Pidutsemine 15,5/14= 1,11 Normaalne KOKKU: 308,8/14= 22,06 Täpselt sobiv Töö eesmärk: · Kuhu kaob aeg? Enamus ajast kaob magamisele, teisena tuleb õppimine ja internetiaeg, kolmandana röövib aega õppetöö ülikoolis(sisse arvestamata tundide vahelisi pikki vahetunde). · Kes või mis ,,varastab" minu aega? Aega ,,varastab" enim pesemine-sättimine, ühistranspordiga sõitmine ja pidutsemine. Väiksemateks ,,varasteks" on teleka vaatamine, kodus koristamine ja shoppamine. · Milleks ja kui palju aega mul ööpäeva jooksul puudu jääb?
..............................5 6. Une ja unenägude tüübid..................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................................8 1. Mis on uni ja unenägu? Uni on tähtis osa inimese vaimsest ja füüsilisest elust. Inimesed magavad iga päev, sest läbi une uueneb meie vaimne ja kehaline jõud. Tänu magamisele saame omandada energiat, et elada. Täiskasvanu uni kestab keskmiselt 8 tundi ööpäevas ja keskmise eluea jooksul veedab inimene magades ligi kolmandiku oma elust. Magamise ajal nähakse unenägusid, mis moodustavad täiskasvanul umbes 20% magatud ajast. Unenägusid näeb inimene iga 40-60 minuti järel 4-5 korda öö jooksul. Mida noorem on inimene, seda rohkem näeb ta und. Meelde jääb harilikult viimane unenägu
.......................... 5 3. UNENÄGUDE TÕLGENDAMINE..........................................................................7 KOKKUVÕTE.............................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................... 11 SISSEJUHATUS Uni on tähtis osa inimese vaimsest ja füüsilisest elust, sest läbi une uueneb meie vaimne ja kehaline jõud. Tänu magamisele saame omandada energiat, et elada ning seepärast magavad inimesed iga päev. Täiskasvanu uni kestab keskmiselt 8 tundi ööpäevas ja keskmise eluea jooksul veedab inimene magades ligi 200 000 tundi. Magamise ajal nähtakse unenägusid, mis on meie omad kujutlused ja nendega seotud teised psüühilised protsessid. Töö eesmärgiks on uurida miks on uni inimestele vajalik ja miks me magades unenädusid näeme ning mida unenäod endast täpsemalt kujutavad.
UNENÄOD Kuigi sa võib-olla arvad, et pole sugugi tähtis iga päev oma und täis magada, ei ole see tegelikult tõsi. Et püsida terve, on head magamisharjumused sama tähtsad kui korralik söömine. SISSEJUHATUS Uskumatu, kuid umbes kolmandiku oma elust me kulutame magamisele. Nagu söök, jook, nii on ka uni inimese eluks hädavajalik. Pole inimest, kes ei näeks unenägusid, iseasi on see, kui palju neist meelde jääb. Unenäodki on erinevad: mõned väga selged, meeldejäävad ja isegi värvilised, teised ainult hägusad detailid. Unenägude ja nende seletamisega on inimkond tegelenud aastasadu, otsinud sealt nõu ja abi nii oleviku kui tuleviku tarvis. Nii on seda ka Eestimaal tehtud. Tõsi küll, viimase viiekümne aasta jooksul
et ei koge mitte kunagi õnne. Avaliku elu kõrvalt unistas ta alati noortest nümfettidest ning tegi aeg-ajalt katseid neile läheneda, kuid tal ei jätkunud julgust. Ta lihtsalt ei suutnud taluda vanemaid naisi, ei nende keha ega nende käitumist. Ta sattus ka vaimuhaiglasse, kus öeldi talle muidugi seda, et lapsepõlv on tema kõikide hädade aluseks. Peamiselt siis seik, kus ta oli väga lähedal Annabeliga magamisele, kuid neid segati ning tema ülejäänud elu oleks justkui igavene otsing, et seda üht hetke tagasi võita. Freudi psühhoanalüüs, mida teose autor ise vihkas. Humbertist rääkides või temale mõeldes on empaatia ja kahjutunne meeletult kerge tekkima, veelgi kummastavamal kombel on veider, kuidas väikese Lolita vastu tekib vahel rohkem viha kui kaastunnet. Kes oleks Humbert ilma kirjanduseta? Ta oleks lihtsalt üks õnnetu
Tähelepanu äratamiseks ei pea kasutama ainult sõna jõudu, appi võib võtta ka mitmesuguseid üllatavaid vahendeid. Näitelcs juhatas lektor, kellel oli kavas rääkida aja planeerimisest, loengu sisse sellega, et keris lahti kahemeetrise punase lindi, pöördus publiku poole ja küsis, milline on kuulajate keskmine vanus. Kui leiti, et see on 35 aastat, järeldas lektor, et pool kuulajate elust on möödas ning lõikas lindi pooleks. Kuna kolmandik elust kulub magamisele ja teine kolmandik töölkaimisele, jäi lindist järele kõigest 33 cm. Sissejuhatuses peab kuulaja teada saama, miks talle kõne kuulamine võib kasulikuks osutuda. Hea kõne algus * sobib kõneolukorraga; * köidab kuulajate tähelepanu; * sobib kõneleja isikuga; * esitab kõne peamise mõtte, põhiprobleemi. 6 Ebaõnnestumisel võivad olla erinevad põhjused. Sissejuhatus on * igav ja pikaleveninud,
üks selle kaitsekõne eeldustest: et hing on surematu. 70a küsib Kebes Sokrateselt, kas on võimalik tõendada, et surnud inimese hing jääb alles ja ei haihtu pärast surma koos kehaga (70a-b). Vastuseks esitab Sokrates järgmise tõestuse, mille keskne tees on vastandite sündimine vastanditest (70c-72d). Esitage see tõestus argumendi kujul. Sokrates toob näite et igale tegevusele järgneb teine tegevus. Näiteks magamisele järgneb ärkamine ja vastubidi. Päikese tõusule järgneb Päikese loojumine. Järelikult peab sünnile järgnema surm ja surmale järgnema sünd. 4. Kui on õige, et kõik sünnib vastanditest, siis peavas elavad olema sündinud surnutest ja surnud elavatest. Et elavad sünnivad surnutest, tõestab Sokrates omakorda põhinedes õppimisele kui taasmeenutamisele (72e-77a) . Esitage see tõestus argumendi kujul.
parimad turvalisuse andjad. Lapsele on oluline, et täiskasvanu on lähedal, kättesaadav, nägemise ja puudutamiskaugusel kui teda vajatakse. Lähenemisetapp (15 kuud – 2 aastat) Lapse eraldumine hooldajast on kiire. Ta tahab kogeda arenevat mina alustades selgelt oma tahtmise väljendamisega. Ta ei nõustu sööma kõiki toite, tahab sülest ära või sülle, nõuab asju ja on vastu näiteks magamisele või riietumisele. Ta tahab ise teha, proovida ise, minna ise. “Mina mitte”, “ei”, “vaata ema”, “vaata isa” on tüüpilised laused. Iseseisvumisega samal ajal on laps hajuti hooldajasse takerduv. Ta nõuab temalt jätkuvat tähelepanu, hoolt, lähedalolekut ja huvi ja tal on raske toime tulla eraldi olemisega. See takerdumine võib ilmneda näiteks uinumisraskustes.
annaabi.ee 
