suuremate sissetulekute, moodsate side- ja transpordivahendite (tramm, metroo), suure kaubavaliku ja mitmeklgsete puhkevimalustega (kinod, kabareed, kohvikud). Linnastumine ja tstuslik areng muutsid ka LEIBKONNAMUDELIT. Agraarhiskonnas olid lekaalus suured pered, mis hendasid mitu plvkonda. Suurpere olemasolu ei tinginud mitte niivrd majanduslik kitsikus, kuivrd pllumajanduslike tde omapra. Mida rohkem leidus talus tksi, seda edukamalt oli vimalik majandada. Talut oli mitmekesine, mistttu oli talus vimalik rakendada ka lapsi ja vanureid. Hoolitsemine vikelaste ja vanurite eest oli agraarhiskonnas pere lesanne. Tstushiskonnas, kus elujulised mehed ja naised lksid linna td otsima, kujunes peamiseks leibkonnatbiks vikepere. heskoos elasid vaid vanemad ja alaealised lapsed, vanavanemad jtkasid elu maal.
Linnades kasvas ametnike, poodnike, arstide, advokaatide ja teenindusttajate arv, kuna seoses elatustaseme tusuga tarbiti ha rohkem teenuseid. Varem tstushiskonnas olid linnad lerahvastatud ning olme- ja sanitaarolud halvad. 20. sajandi alguses kujunes progressi smboliks suuremad sissetulekud, moodsad side- ja transpordivahendid, suur kaubavalik ja laialdasemad puhkamisvimalused. Agraarhiskonnas eksisteeris suur pere, mis koosnes mitmest plvkonnast. Talut oli mitmekesine ja kik tked leidsid rakendust. Tstushiskonnas on leibkonna tbiks vikepere - vanemad ja laps. POSTINDUSTRIAALNE HISKOND 20. sajandi lpul muutus tstushiskond phjalikult ja tekkis tstusjrgne e. postindustriaalne hiskond. Krgelt arenenud tstushiskond, kus kantakse krgtehnoloogiat, mis koosneb vga erinevatest hiskonna vormidest ja kus valitseb palju erinevaid vrtushinnanguid. Postindustriaalses hiskonnas kasvas kiiresti teenindussfr. Selles
Peale linnas käiku tuleb tagasi ja mõtleb, kuidas Marit endale saada. Ta kiindub Marisse ja tahab temaga koos elama hakata. Ta otsustab teha Tõnuga (Mari mehega) tehingu, aga ei leia õiget moment, et sellest talle rääkida. Mõisnik laseb kutsuda Tõnu mõisa, joodab ta täis ning ütleb talle asjast. Tehing seisnes selles, et Tõnu saaks ihaldatud piimamehe ameti, kui laseb Mari mõisniku juurde. Tõnu peab alguses seda naljaks, aga teel koju mõtleb ümber. Siis hakkab luurama Kuru talut, käib neil pidevalt söömas ja pärimas igasuguseid asju. Samal ajal hakkab ta ka Marile vihjama, et ta peab tehinguga nõustuma, kuid Mari on selle vastu. Tõnu on tegelikult selline nõrk talumees, kes ei julge end naisele maksma panna. Eelmine naine oli ka teda rohkem käsutanud. Siis aga ühel õhtul saab tõnu teada, et mari on mõisnikuga nõustund tehingut tegema (Ma sain aru et see Mari tegelikult nõustus seda lepingut tegema ainult sellepärast, et ta nägi, kui väga
annaabi.ee 
