Mahtuvustakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab mahtuvuskoormuse omadust piirata voolutugevust vooluringis. Mahtuvustakistuseks nimetatakse vooluringsageduse ja mahtuvuse korrutise pöördväärtust. 12. Näivtakistuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis iseloomustab voolutarviteid, milles toimuvad nii elektromagnetväljaenergia muunudmine teisteks energia liikideks, kui ka elektri ja magnetväljaenergiate vastastikune muundumine. 13. Madalsageduslikud lained (f=0...104) nad levivad elektrijuhtides ja neid tekitab peamiselt vahelduvvoolugeneraator. 14. Raadiolained (f=105...1012) elektromagnetilise infoedastuse põhivahend. Võnkumisi tekitab elektrogeneraator ja vastavaid laineid kiirgab raadioantenn. 15. Optiline kiirgus (f=1012...1017) peaosatäitja valgusnähtustel. Optiline kiirgus jaguneb omakorda: 1) ultravalgus. 2) nähtav valgus. 3) infravalgus. Infravalgus tekib peamiselt aatomite võnkumisel või pöörlemisel
Rakendused. 1. Muutuv el.väli tekitab muutuva magnetvälja ja muutuv mag.väli tekitab muutuva elektrivälja. 2. Eml on muutuvate elektri ja magnetväljade levimine lainena. 3. Eml tekitavad suure sagedusega võnkuvad laetud osakesed ehk suure sagedusega vahelduvvool. 4. Eml lainepikkus vähim kaugus eml kahe samas faasis oleva naaberpunkti vahel Sagedus täisvõngete arv 1 sekundis Levimiskiirus vaakumis 3*108 m/s 5. Skaala: madalsageduslikud võnkumised, raadiolained, infrapunane kiirgus, nähtav valgus, ultravalgus, röntgeni kiirgus, gamma kiirgus Omadused: 1.Kõik eml 2.Nad erinevad saamisviiside, lainepikkuse ja sageduse poolest. 6. Valgus on eml, mille lainepikkus on 380-760 nm. 7. E=E0 sin 2f (E-vektori hetkeväärtus, E0 -valguslaine tugevus, f-valguslaine sagedus) Suurust, mis on võrdeline E2-ga nim valguslaine tugevuseks ehk valguse intensiivsuseks. 8
tervisekontrolli kaarte ja terviseuuringute tulemusi 75 aastat töötaja sünnist arvates. Tööandja säilitab tervisekontrolli otsuseid 10 aastat pärast töötajaga töösuhte lõpetamist. TÖÖKESKKONNA OHUTEGURID VÕI TÖÖLAAD, MIS ON ALUSEKS TÖÖTAJA SUUNAMISEL TERVISEKONTROLLI Füüsikalised ohutegurid: müra; vibratsioon; kõrge ja madal õhutemperatuur; ultravioletne kiirgus, infrapunane kiirgus, raadiosageduslik kiirgus, madalsageduslikud ning staatilised elektri- ja magnetväljad (mitteioniseeriv kiirgus); ioniseeriv kiirgus; kõrge õhurõhk. Keemilised ohutegurid: ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad valmistised, mis on märgistatud ohutunnusega Xi, Xn, C, T ja T+ või mis kuuluvad 1. ja 2. kategooria kantserogeenide või mutageenide hulka anorgaanilise ja mineraalse päritoluga tolmud, nt asbesti-, kvartsi-, tsemendi-, põlevkivi- ja metallitolm, tahm;
Kui mõne harmooniku sagedus=resonantssagedusega ning harmooniku allika perspektiivist põikimahtuvus paralleelühenduses võrgu ekvivalentse induktiivsusega ning tekib pingeresonants ehk väga suured pinged. 14. Jadaresonants nähtused jaotusvõrkudes Kui mahtuvus ja induktiivsus on jadamisi (nagu eelmine punkt) ning vool läheb suureks. 15. Signaalpinged Näiteks arvestite kauglugemissüsteemid. Kui pingele on pealdatud teatud signaale edastavad pinged. Madalsageduslikud-110-3000Hz, kandesagedussignaalid 3-148,5kHz. 16. Elektrivarustuskindluse näitajad SAIFI, SAIDI, CAIDI(katkestus B e keskmine kestvus). 17. Elektrijaotusvõrkude katkestuste sagedust mõjutavad tegurid JV tüüp ja liinide pikkus, neutraali maandus, LPkaitse tüüp, releekaitse struktuur, maastiku tüüp, ilm, loomade rohkus 18. Elektri kvaliteedi vajalikkus Pingelohkude ja toit.katkestuste suhtes on kõige tundlikumad pidevad tootmisprotsessid. Kõrg.
Eml-s toimub elektri-ja magnetvälja perioodiline muutus. Muutumine on samas faasis ja toimub ajas sinusoidaalselt. Elektromagnetlained tekitavad suure sagedusega võnkuvad laetud osakesed ehk suure sagedusega vahelduvvool. Lainepikkus- vähim kaugus elektromagnetlaine kahe samas faasis oleva naaberpunkti vahel. lambda (m) Sagedus täisvõngete arv 1 sekundis F= Levimiskiirus vaakumis c= 300000 km/s Elektromagnetlainete skaala Madalsageduslikud võnkumised (elektrivoolud)Raadiolained Infrapunane kiirgus Nähtav valgus Ultravalgus Rõntgenkiirgus Gamma kiirgus (kiiritusravi) Valgus on elektromagnetlaine, mille lainepikkus on 380-760 nanomeetrit (nm). Valguslaine võrrandiga E= E- vektori hetkeväärtus ; - valguslaine amplituudiväärtus ; f- valguslaine sagedus. Suurust, mis on võrdeline -ga, nim valguslaine tugevuseks, ehk valguse intensiivsuseks. I=k , kus k on võrdetegur. Intensiivsus näitab valgusenergia hulka,
numbritest, millega on õigus ust avada. Kasutajatele väljastatakse RFID kaardid ja registreeritakse nende isik andmebaasi koos väljastatud RFID kaardi ID numbriga. Seejärel määratakse, mis ustest/ustekategooriatest mis aegadel isik tohib läbi pääseda. Uuendatud info kantakse ustel asuvatesse lugejatesse. · Pääslasüsteemides on levinuimad vanemad, 125kHz ja 134kHz madalsageduslikud RFID kaardid. Mittekirjutatavas (read only) kaardis sisaldub unikaalne kood, tüüpiliselt 40 bitti. · Kontrollerisse edastatakse kood, mida võrreldakse kontrollerisse salvestatud andmebaasi kirjetega. Kontrolleris hoitakse ainult võtmekoode. Andmevahetus ei ole krüpteeritud, aeglase traadita side tõttu oleks see ka keerukas. Erinevate tootjate kaardid ei ole sageli turukaitse põhjustel ühilduvad (kontroller toetab ainult teatud koodipiirkonna ID-sid)
Fotogeeniline toime , ioniseerib õhku Kasutamine: Meditsiin – röntgen ülesvõte (luumurrud, tuberkuloosi avastamine) Tehnika – nn. Mikropragude avastamiseks metallis suure koormusega spsteemides, tolli kontrollides Füüsika – röntgen kiirguse difraktsiooni pilti antud aine kristallvõre ruumilise pildi tekitamiseks 7. El. Mag. Lainete skaala – õige järjekord, näited, omadused Järjekord: Madalsageduslikud võnkumised (vahelduvvool) Raadiolained (Pikklaine, Kesklaine, Lühilaine, Ultralühilaine) Infrapunane kiirgus (kuum ahi, Päikese soojuskiirgus) Nähtav valgus UV-kiirgus (Päike) Röntgen kiirgus Gamma kiirgus Kõik need lained kujutavad endast el. Mag. Võnkumisi, st neis võngub elektrivälja tugevus E ja magneetiline induktsioon B. Kõik nad levivad valguse kiirusega, kuid omadused on väga erinevad.
Elektromagnetlaine tekitamine Eml-e tekitavad suure sagedusega võnkuvad laetud osakesed ehk suure sagedusega vahelduvvool Eml ehitus Eml olemasolu tõestas inglise füüsik James Clerk Maxwell (1831-1879). Eml-i tekitas esimesena saksa füüsik Heinrich Hertz (1857-1894). Ta tekitas need avatud võnkeringi abil. Eml omadused Eml on ristlaine - E ja B vektor on omavahel risti, risti on nad ka kiiruse suunaga Levimiskiirus on 300 000 m/s Eml liigid: Madalsageduslikud võnkumised (elektrivoolud) Raadiolaine Infrapunane kiirgus Nähtav valgus !!!!!!!!!! Ultravalgus Röntgeni kiirgus Gamma kiirgus Nende ühine omadus on see, et nad on eml-d. Erinevus: need liigid erinevad laine pikkuse, sageduse ning saamisviiside poolest. 4. Raadiolained Raadioside see on informatsiooni edastamine raadiolainete abil sagedusega 3108 - 31013 Hz, kainepikkusega suurusjärgus 1000 m 1 dm Raadiolainete liigid
on raskem aru saada, kust mingi heli tuleb. Helisid, mis jäävad inimese normaalsest kuuldepiirkonnast ülalpoole, nimetatakse ultrahelideks. Sinna kuuluvad nahkhiirte ja kashelottide kajalokatsiooniks kasutatavad häälitsused. Kuuldepiirist allapoole jäävaid helisid nimetatakse infrahelideks. Infrahelisid kasutavad omavaheliseks suhtlemiseks väljaspool nägemispiirkonda näiteks elevandid. Kuna madalad helid on hea levikuga, siis on selline kasutus arusaadav. Mõned sellised madalsageduslikud võnkumised on inimesele paremini tajutavad läbi kehakontakti - kui näiteks võnkumine levib mingile kõvale pinnale, siis surudes kõrva sinna vastu, kuuleme heli paremini. Kuidas teha kindlaks oma ülemine kuulmispiir? Inimese kuulmisele aitavad kaasa ka kõrvalestad - väliskõrv. Nende abil saab täpsemalt määrata heliallikate asukohta ruumis. Kõrvalestade suurus ja kuju on küllalt muutlik, mistõttu on ka inimeste kuulmiselamus erinev.
väljaspool kuvari sisepinda. Staatiline elektriväli ja sellega kaasnevate nn ,,elektrilöökide" vältimine on võimalik sel teel, et asetatakse kuvari ette maandatud filter, mis toimib samaaegselt ka pimestuskaitsena. Vahel tekitab terviseprobleeme ka arvuti elektri- ja magnetväli: optiline, infrapunane ja ultravioletne kiirgus, röntgenikiirgus, raadiosagedusega kiirgus, staatiline elektriväli, madalsageduslikud elektromagnetväljad. Ebasoodsalt mõjub sagedamini staatiline elektriväli, mis on tingitud 10 30 kV pingest elektronkiiretoru sees ja madalsageduslik elektromagnetväli. Magnetväli, mis võib teatud tingimustel olla kahjulik, ulatub kuni 60 cm kaugusele kuvarist. Enamasti on need väljad aga nõrgemad kui lubatud piirväärtused. Tervisehäired tekivad juhul, kui inimesel on elektriline ülitundlikkus. Samas peab
Et selliseid situatsioone vältida, peab jälgima, et töökohas oleks vaikne töömeetod, kasutatatakse rohkem vaiksemaid seadmeid, katetakse mürarikkad masinad, töökoha ja töö organiseerimine paika panna.Vajalik oleks eraldada ka mürarikas töö ja vaikne töö omavahel, soovitavalt küllaldane kaugus müraallikast, ning luua individuaalsed kaitsevahendid ja ekspositsiooniaja vähendamise. Töökohal loeb ka , kas on tegu madalasageduse või kõrgsagedusega. Madalsageduslikud kahjustused arenevad aeglaselt, 8-10 aastat. Kahjustuvad perifeerne, närvisüsteemi, veresoone, tugiaparaati. Kõrgsageduslikud kahjustused kujunevad viie aasta jooksul- tekivad veresoonte seina muutused ning tekib kalduvus spasmidele. Müra on peaaegu alati organismile kahjulik, koormates kuulmiselundit ja peaaegu, välja arvatud väga nõrgad helid. Müra soodustab väsimist ja paljude haiguste teket, näiteks
Kuvari sisepinnal olev kõrge positiivne elektripotentsiaal põhjustab elektrivälja tekke ka väljaspool kuvari sisepinda. Staatiline elektriväli ja sellega kaasnevate nn ,,elektrilöökide" vältimine on võimalik sel teel, et asetatakse kuvari ette maandatud filter, mis toimib samaaegselt ka pimestuskaitsena. Vahel tekitab terviseprobleeme ka arvuti elektri- ja magnetväli: optiline, infrapunane ja ultravioletne kiirgus, röntgenikiirgus, raadiosagedusega kiirgus, staatiline elektriväli, madalsageduslikud elektromagnetväljad. Ebasoodsalt mõjub sagedamini staatiline elektriväli, mis on tingitud 10 30 kV pingest elektronkiiretoru sees ja madalsageduslik elektromagnetväli. Magnetväli, mis võib teatud tingimustel olla kahjulik, ulatub kuni 60 cm kaugusele kuvarist. Enamasti on need väljad aga nõrgemad kui lubatud piirväärtused. Tervisehäired tekivad juhul, kui inimesel on elektriline ülitundlikkus. Samas peab märkima, et
5) Tabelis 5 on toodud soovitatavad kriteeriumid arvutitöökoha planeerimisel (American National Standard ANSI/HFES 100-1988), selgitav joonis on lisatud tabeli juurde. Kas tabelis toodud nõuded on täidetud? B) MAGNETVÄLJA MÕÕTMINE TEOREETILINE OSA – MAGNETVÄLJA MÕÕTMINE Antud töö teine osa puudutab nn electrosmogi mõõtmist. Electrosmog mõistena tähendab „elektrosaastet“, mis on nähtamatu elektromagnetiline kiirgus, mida tekitavad madalsageduslikud elektromagnetväljad. Seda põhjustavad nii „juhtmeta lahendused“ (nagu juhtmevabad telefonid, mobiiltelefonid, mobiilimastid ja juhtmeta võrgulahendused) kui ka kaablid ja vooluvõrku ühendatud seadmed. Antud töö raames tuleb mõõta magnetvälja iseloomustavat magnetvootihedust ehk magnetilist induktsiooni. Elektromagnetväljade osas on juba pikemat aega viidud läbi palju uurimusi ning katseid, et jõuda üheste järeldusteni ohu osas – seda aga ei ole suudetud. Teadlased jõudnud
Liiklus, lennuliiklus, tööstus, kaubandus-, teenindus-, spordi-, meelelhutushoonete, ehituse, tehnoseadmete, olmemüra. 6. Kuidas käsitletakse normides naabrite tegevusest põhjustatud müra? Olmemüra, antud normtasemed. Heliisolatsiooninõuded on esitatud tingimusel, et helirõhutase L pAmax müraallikaga ruumis ei ületa 80 dB. 7. Mis on ühist küttesüsteemi müral ja diskomuusikal? Kuidas neid normitakse? Madalsageduslikud. Normeeritud madalsagedusliku müra häirivuse hindamine elu- ja magamisruumides öisel ajal. Juhul, kui põhjustab kaebusi. 8. Kas peate kehtivate akustikaalaste normdokumentide hulka piisavaks? Mis on teie arvates ülearu? Puudu? Akustikanõuded planeerimisel 1. Missuguseid normdokumente tuleks kasutada? · Sotsiaalministri 29.juuni 2005.a.määrus nr 87 Välisõhu strateegilise mürakaardi ja välisõhus leviva
Elektromagnetväli Raadiosagedused- raadiolevis kasutatav sagedusvahemik 0- 3000Hz Piirnormid toodud määruses Mõju Võib tekitada ülitudlikkust, ebamugavust Väli väheneb võrdeliselt kauguse ruuduga Tervisehäired Tundlikkus Naha ja silmade ärritus, silmade punetus Limaskestasid ärritab elektrostaatilisse välja kogunev tolm Kasvajad?ajukasvajad Leukeemia Elektromagnetlainete skaala lainepikkuse või sageduse järgi mitteioniseeriv kiirgus Pikad elektromagnetlained e madalsageduslikud lained Raadiolained, ka mikrolained Infrapunane kiirgus- optiline kiirgus Nähtav valgus- optiline kiirgus Ultraviolettkiirgus- optiline kiirgus Röntgenikiirgus Gammakiirgus Elektomagnetlained Mitteioniseerivad- ultraviolettkiirgus, nähtav valgus, raadiosageduslik kiirgus, madalsageduslik kiirgus, staatilised elektri- ja magnetväljad Ioniseerivad- gammakiirgus, röntgenkiirgus Piirnormid baseeruvad tuntud mõjudele, tervisele, bioloogilistele tõekspidamistele
Voolutugevuse perioodiliste muutuste sageduseks on f=50Hz ja perioodiks T=0,02s=20ms. Võnkering on vooluring, mis sisaldab kondensaatorit ja juhtmepooli. Laetud kondensaatori elektrivälja energia muundub voolu magnetvälja energiaks juhtmepoolis ja vastupidi. Thomsoni valem: T=2 LC Omavõnke-ringsagedus: Optika Laineoptika Elektromagnetlainete skaala on astmik, millele on paigutatud elektromagnetlained sageduse või lainepikkuse järgi ning selle ühes otsas on madalsageduslikud ja pikad, teises otsas kõrgsageduslikud ja lühikesed lained. Madalsageduslained: Raadiolained: Optiline kiirgus: See jaguneb ultravalguseks: nähtavaks valguseks: infravalguseks: Röntgenikiirgus: Gammakiirgus: Valguslaine on elektromagnetlaine elektrivälja perioodiline muutumine. Lainefront on pind või joon, mis eraldab keskkonda, kuhu laine pole veel levinud, sellest keskkonna osast, mille laine on läbinud. Kõik punktid võnguvad samas faasis.
(6) Töötervishoiuarst teeb töötajale teatavaks tema terviseuuringute tulemused ja tervisekontrolli otsuse. (7) Töötervishoiuarst väljastab tööandjale lisas 4 toodud vormi kohase tervisekontrolli otsuse, milles esitab vajadusel ettepanekud töötaja töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks. 1. Füüsikalised ohutegurid: 1) müra; 2) vibratsioon; 3) kõrge ja madal õhutemperatuur; 4) ultravioletne kiirgus, infrapunane kiirgus, raadiosageduslik kiirgus, madalsageduslikud ning staatilised elektri- ja magnetväljad (mitteioniseeriv kiirgus); 5) ioniseeriv kiirgus; 6) kõrge õhurõhk. 2. Keemilised ohutegurid: 1) ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad valmistised, mis on märgistatud ohutunnusega Xi, Xn, C, T ja T+ või mis kuuluvad 1. ja 2. kategooria kantserogeenide või mutageenide hulka vastavalt sotsiaalministri 30. novembri 1998. a määrusele nr 59 «Ohtlike ainete loetelu»;
aatomite elektronkattes toimuvate protsessidega ning viies neutronkiirgus tekib peamiselt tuumareaktsioonides tuumade lõhustumise ahelreaktsiooni käigus. 27. Defineeri mõiste mitteioniseeriv kiirgus, too näiteid Mitteioniseeriva kiirguse hulka loetakse kiirgust, mis ei tekita koes ioone (nt ultraviolettkiirgus, nähtav valgus, infrapunane kiirgus, raadiosageduslik kiirgus, madalsageduslikud kiirgused, staatilised elektri ja magnetväljad). Mitteioniseeriva kiirguse sagedus ja selle kvandi energia on väiksemad, kui ioniseerival kiirgusel ning sellepärast ei saa see tekitada muutusi molekulide ja aatomite struktuuris. 28. kiirgus, millest koosneb, mõju inimesele ja kuidas seda kiirgust varjestada kiirgus koosneb osakestest. osake koosneb kahest prootonist ja kahest neutronist, mis moodustavad heeliumi aatoimituuma 2He4.
tulemusi 75 aastat töötaja sünnist arvates. Tööandja säilitab tervisekontrolli otsuseid 10 aastat pärast töötajaga töösuhte lõpetamist. TÖÖKESKKONNAOHUTEGURID VÕI TÖÖLAAD,MIS ON ALUSEKS TÖÖTAJA SUUNAMISEL TERVISEKONTROLLI Füüsikalised ohutegurid: müra; vibratsioon; kõrge ja madal õhutemperatuur; ultravioletne kiirgus, infrapunane kiirgus, raadiosageduslik kiirgus, madalsageduslikud ning staatilised elektri- ja magnetväljad (mitteioniseeriv kiirgus); ioniseeriv kiirgus; kõrge õhurõhk. Keemilised ohutegurid: ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad valmistised, mis on märgistatud ohutunnusega Xi, Xn, C, T ja T+ või mis kuuluvad 1. ja 2. kategooria kantserogeenide või mutageenide hulka anorgaanilise ja mineraalse päritoluga tolmud, nt asbesti-, kvartsi-, tsemendi-, põlevkivi- ja metallitolm, tahm;
..400 kA U on statistiline suurus Joonis 1.3 Liini liigpingete esinemise tõenäosus pinge suuruse järgi Atmosfääriliste liigpingete piiramine: · piksekaitsetrossid liinidel · piksekaitsesüsteemid · liigpingepiirikud · kommutatsiooni- e siseliigpinged Usis < (3...3,5) Un isolatsiooni varu on piisav kuni 220 kV-ni üle 220 kV oluline on siseliigpingete piiramine 3. Isolatsioonile mõjuvate pingete ja liigpingete klassid ja kujud IEC 60071 järgi Joonis 1.4 Madalsageduslikud liigpinged Joonis 1.5 Transientliigpinged 4. Välisisolatsioon ja tema üldiseloomustus, lahenduste liigid Välisisolatsioon õhkvahemikud ja seadmete tahke isolatsiooni õhuga kontaktis olevad pinnad, mis alluvad elektrivälja ning muude välistingimuste (saast, niiskus, kahjurid jms) mõjule. Välisisolatsioonile mõjuvad tegurid: · õhurõhk p · temperatuur T · absoluutne niiskus H Välisisolatsiooni pindadele mõjuvad lisaks: · sademed · saastumine · tuul
h22 = , kui DI1 = 0 DU 2 Lisaks h-parameetritele leiavad kasutust veel y-parameetrid (juhtivusparameetrid) ja z- parameetrid (takistusparameetrid). Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 23 Bipolaartransistore võib liigitada mitmeti, näiteks: - kasutusala järgi: - o võimendustransistorid: madalsageduslikud (MS), kõrgsageduslikud (KS) ja ülikõrgsageduslikud (ÜKS). o lülitustransistorid. - võimsuse järgi: o väikese võimsusega transistorid; o võimsustransistorid (jõutransistorid). - korpuse liigi (montaaziliigi) järgi: o läbiavamontaazi jaoks (THD ingl. k. through hole devices) o pindmontaazi jaoks (SMD ingl. k. surface mount devices)
Vahendid ja metoodika Südame auskultatsioon, võrreldes perkussiooni ja palpatsiooniga, on suurema informatiivsusega meetodiks. Teostatakse arsti poolt. Auskulteerimiseks on vajalik lapse eale vastav stetoskoop. Lapse südame auskultatsiooni metoodika juures pööratakse erilist tähelepanu järgmistele iseärasustele: • Stetoskoobi vajutuse tugevus peab olema ühtlane. Stetoskoobi tugeval vajutamisel, vastu rindkeret, nõrgenevad madalsageduslikud helid. • Stetoskoobi koonuseosa asetatakse rinna nahale õhukindlalt. • Stetoskoobi torude asendit reguleeritakse pea liigutamisega nii, et torud ei puutuks kokku. Vastasel korral tekitab see kõrvalkahinaid. • Kuulatlemise ajal ei hoita torudest kinni. • Tähelepanu kontsentreeritakse südametsükli üksikutele faasidele. Seega: südamekontrakstsioonide rütmile, I toonile, II toonile, süstolile, diastolile
väärtusi, kui ruumis ka räägitakse. Kõrvalasetsevates ruumides, et silmad vahel puhkaksid, võiks olla 50-100 lx. Oluline on vältida peegeldumist ekraanilt. Ruumis ei tohi olla peegelpindu, välja arvatud mõni seinapeegel. Elektri- ja magnetväljad Vahel tekitab terviseprobleeme ka arvuti elektri- ja magnetväli: optiline, infrapunane ja ultravioletne kiirgus, röntgenikiirgus, raadiosagedusega kiirgus, staatiline elektriväli, madalsageduslikud elektromagnetväljad. Ebasoodsalt mõjub sagedamini staatiline elektriväli, mis on tingitud 10-30 kV pingest elektronkiiretoru sees, ja madalsageduslik elektromagnetväli. Magnetväli, mis võib teatud tingimustel olla kahjulik, ulatub kuni 60 cm kaugusele kuvarist. Enamasti on need väljad aga nõrgemad kui lubatud piirväärtused. Tervisehäired tekivad juhul, kui inimesel on elektriline ülitundlikkus. Samas peab märkima, et nende väljade, eriti väljade
53 6.11. Transistoride liigid Kasutuse seisukohalt liigitatakse transistore lubatava kollektori hajuvõimsuse ja suurima töösageduse järgi. Seejuures eri firmade liigitus võib olla ka mõnevõrra erinev. · Lubatava kollektori hajuvõimsuse järgi: - väikese võimsusega: Pc 300 mW; - keskmise võimsusega: Pc 1,5 W; - suure võimsusega: Pc > 1,5 W. · Maksimaalse töösageduse järgi: - madalsageduslikud: f < 3 MHz; - keskdageduslikud: f < 30 MHz; - kõrgsageduslikud: f < 300 MHz; - ülikõrgsageduslikud: f > 300 MHz. Mõnede transistore tootvate firmade liigitus on teistsugune. Nii ei liigita nad üldiselt väikesevõimsuselisi transistore, vaid need loetakse kõik üldotstarbelisteks väikesevõimsuselisteks transistorideks {small signal transistors). Suurevõimsuselisteks ehk jõutransistorideks (power transistors) loetakse aga
töösageduse järgi Seejuures eri firmade liigitus võib olla ka mõnevõrra erinev. Lubatava kollektori hajuvõimsuse järgi: · väikese võimsusega: P 300 mW; c · keskmise võimsusega: P 1,5 W; c · suure võimsusega: P > 1,5 W. Maksimaalse töösageduse järgi: c · madalsageduslikud: f < 3 MHz; a · kesksageduslikud: f 30 MHz; a · kõrgsageduslikud: f 300 MHz; a · ülikõrgsageduslikud: f > 300 MHz. a Mõnede transistore tootvate firmade liigitus on teistsugune. Nii ei liigita nad üldiselt väikesevõimsuselisi transistore, vaid need loetakse kõik üldotstarbelisteks väikese
transistori. Taolisi nn. Darlingtoni transistore toodavad mitmed firmad. 4.13. Transistoride liigid Kasutuse seisukohalt liigitatakse transistore lubatava kollektori hajuvõimsuse ja suurima töösageduse järgi Seejuures eri firmade liigitus võib olla ka mõnevõrra erinev. Lubatava kollektori hajuvõimsuse järgi: - väikese võimsusega: Pc 300 mW; - keskmise võimsusega: Pc 1,5 W; - suure võimsusega: Pc > 1,5 W. Maksimaalse töösageduse järgi: - madalsageduslikud: fa < 3 MHz; - kesksageduslikud: fa 30 MHz; - kõrgsageduslikud: fa 300 MHz; - ülikõrgsageduslikud: fa > 300 MHz. Mõnede transistore tootvate firmade liigitus on teistsugune. Nii ei liigita nad üldiselt väikesevõimsuselisi transistore, vaid need loetakse kõik üldotstarbelisteks väikese võimsuselisteks transistorideks (small signal transistors). Suurevõimsuselisteks ehk jõutransistorideks (power transistors) loetakse aga neid, mille lubatav
annaabi.ee 
