kriisireguleerimine jmt. ning (2) maakonna elanikkonna ühishuvide ehk maakonna tasakaalustatud arengu tagamine. Viimane omakorda on selgelt omavalitsusliku iseloomuga protsess, kuivõrd eeldab elanikkonnalt saadud mandaati, mida maavanemal aga paraku ei ole. Ka maakondliku omavalitsusliidu ülesannete hulgas on vastutus maakonna tasakaalustatud arengu eest. Kuna maakonna tasakaalustatud arengu tagamine on ülesandeks nii maavanemale kui maakondlikule omavalitsusliidule, on nende vastutus ja rollid hägustunud. Ometi ei saa sellest järeldada, et maakondlik haldusjaotus ise on oma aja ära elanud, pigem vajab see kaasaja vajadustele vastavat halduse ümberkujundamist.
Demograafilise ülemineku etapid: SÜNDIVUS SUREMUS IIVE ELUEA RAHVAARVU PIKKUS KASV Traditsiooniline Suur Suur Positiivne, ~45 aastat Rahvaarv ei põlvkond kuid eriti ei muutu muutu Demograafiline Suur Väheneb Muutub ~55 aastat Rahvaarv plahvatus positiivseks suureneb sündide arvelt Rahvastiku Kahaneb Väike Langeb ~65-70 Rahvaarvu kasv vananemine aastat aeglustub Kaasaegne ...
Demograafilise ülemineku etapid: SÜNDIVUS SUREMUS IIVE ELUEA RAHVAARVU PIKKUS KASV Traditsiooniline Suur Suur Positiivne, ~45 aastat Rahvaarv ei põlvkond kuid eriti ei muutu muutu Demograafiline Suur Väheneb Muutub ~55 aastat Rahvaarv plahvatus positiivseks suureneb sündide arvelt Rahvastiku Kahaneb Väike Langeb ~65-70 Rahvaarvu kasv vananemine aastat aeglustub Kaasaegne ...
või eestkoste või perekonnas hooldamise lepingu lõppemisest. Elluastumistoetust makstakse neljakümnekordses lapsetoetuse määras. (Eesti Asenduskodu Töötajate Liit, 2013) Taotluse esitamise Asenduskoduteenust õigustatud saama lapse eestkostja ülesandeid täitva linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitseametnik teeb otsuse lapse asenduskoduteenust saama suunamise kohta, valides lapsele välja ka sobiva asenduskoduteenuse osutaja. Asukohajärgsele maavanemale (Harju maavanemale) esitatakse rahastamsie taotluse koos seaduses nimetatud dokumnentidega, peale mida vormistatakse asenduskoduteenuse haldusleping. (Tallinna Linnavalitsus, kuupäev puudub) Laste hoolekandeasutuses elav laps antakse ajutiselt perekonda ainult lapse huvidest lähtuvalt pereeluga tutvumise ja vanemate, sugulaste või teiste lapsele lähedaste isikutega sidemete säilitamise eesmärgil. Perekond, kes soovib laste hoolekandeasutuses elavat last ajutiselt
arutatakse asi uuesti läbi, põhiseadus e konstitutsioon riigi tähtsaim seadus, millega peavad kooskõlas olema kõik teised seadused, Põhiseaduse Assamblee 1991 a Eesti uue põhiseaduse koostamiseks moodustatud ajutine organ, kuhu valiti 30 esindajat EV Ülemnõukogust ja 30 Eesti Kongressilt (rahvahääletus 28.06.1992). Kohaliku omavalitsus üksusteks on vald ja linn, mis alluvad kohalikule maavanemale, valda juhib vallavolikogu ja linna linnavolikogu, volikogud panevad ametisse valla- või linna valitsuse (peab aru andma volikogu ees) ja juhi, valitakse 4 aastaks, kuhu võivad kandideerida isikud, kes on elanud koha peal 5 a ja kantud omavalitsus üksuste registrisse, mittekodanikud saavad ainult hääletada, kohalikud maksud on paadimaks, müügimaks, reklaamimaks. Kohalik omavalitsus korraldab sotsiaal abi ja teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd,
selgub, et algatatud planeering võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa sundvõõrandamise või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse, teatab kohalik omavalitsus tähtkirjaga planeeringu algatamisest selle kinnisasja omanikule kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates või planeerimise käigus asjaolude selgumise päevast arvates. [RT I 2009, 28, 170 - jõust. 01.07.2009] (5) Kohalik omavalitsus esitab maavanemale üldplaneeringu või detailplaneeringu algatamise otsuse ja algatamisel teada oleva muu informatsiooni kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates. [RT I 2009, 28, 170 - jõust. 01.07.2009] (6) Kohalik omavalitsus edastab teate detailplaneeringu algatamise kohta planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikele, kes ei ole detailplaneeringu algatamise ettepanekut teinud, ja naaberkinnisasjade omanikele, kahe nädala jooksul planeeringu algatamise
temale kaesoleva paragrahvi loike 1 punktis 5 pandud ulesande taitmine halduslepinguga ule kohalikule omavalitsusele. 11. Nimeta kohaliku omavalitsuse ulesandeid sotsiaaltoo korraldamisel.· Kohaliku sotsiaalhoolekande arengukava valjatootmine valla voi linna arengukava osana· Sotsiaalteenuse, valtimatu sotsiaalabi ja muu abi andmise korraldamine ning sotsiaaltoetuse maaramine ja maksmine· Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruanne koostamine ja nende esitamine maavanemale kaesoleva seaduse par. 6 punkti 81 aluse kehtestatud korras· Kohaliku sotsiaalregistri moodustamine· Eestkosteasutuse too korraldamine 12. Nimeta sotsiaalteenused.Sotsiaalteenused on:1) sotsiaalnoustamine;1.1) rehabilitatsiooniteenus;1.2) igapaevaelu toetamise teenus;1.3) tootamise toetamise teenus;1.4) toetatud elamise teenus;1.5) kogukonnas elamise teenus;1.6) oopaevaringne erihooldusteenus;2) proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite andmine;2.1) lapsehoiuteenus;3) koduteenused;4)
ettepanekut ja maavanem on järelevalve käigus muudatusega nõustunud, kannab kohalik omavalitsus pärast detailplaneeringu kehtestamist muudatuse üldplaneeringusse. Detailplaneeringu kehtestamine Detailplaneeringu kehtestamise teate avaldab kohalik omavalitsus vastavas ajalehes ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates. Detailplaneeringu kehtestamise otsuse ärakirja ja kehtestatud planeeringu saadab kohalik omavalitsus maavanemale ja kehtestatud detailplaneeringu riigi maakatastri pidajale ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates. Kohalik omavalitsus teatab tähtkirjaga detailplaneeringu kehtestamisest ühe nädala jooksul planeeringu kehtestamise otsuse tegemise päevast arvates: 1) isikule, kelle avaliku väljapaneku käigus tehtud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kehtestamisel ei arvestatud
korraldava kohaliku omavalitsuse ja järelevalvet teostava maavanema vahel lahendab Siseministeerium. 21. Kes võib kehtestada ÜP, DP? Kuidas, millise perioodi kestel ja kellele sellest teatatakse? Detailplaneeringu, mille koostamise üle ei teostata järelevalvet, või maavanema poolt järelevalve käigus heakskiidetud üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestab kohalik omavalitsus (volikogu). Ühe kuu jooksul maavanemale. Kohalik omavalitsus teatab tähtkirjaga üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestamisest ühe nädala jooksul planeeringu kehtestamise otsuse tegemise päevast arvates: >isikule, kelle avaliku väljapaneku käigus tehtud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kehtestamisel ei arvestatud; >kinnisasja omanikule, kelle kinnisasi või selle osa on vaja planeeringu elluviimiseks võõrandada;
3. Sotsiaalhoolekande põhimõtted · Inimõiguste järgimine · Enda vastustus toimetuleku ees · Abi andmise kohustus, kui võimalused pole piisavad · Toimetuleku soodustamine 4. Sotsiaalhoolekannet korraldavad asutused. 5. KOV, maavanema, ministri tööülesanded KOV ülesanded · sotsiaalteenuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abiandmise korraldamine · Sotsiaaltoetuste määramine ja maksmine · statistiliste aruaennete koostamine maavanemale · Sotsiaalregistri pidamine Maavanema ülesanded · Maakonna SHK välja töötamine · Koolituste korraldamine · Abivahenditega varustamine maakonnas · Informatsiooni kogumine · Lapsendamine- Eesti siseselt Sotsiaal ministri ülesanded · Abivahendite nõudluse väljaselgitamine ja tootmise või hankimise korraldamine · SHK info kogumine, analüüsimine ja teabe edastamine elanikele · SHK asutuste ja töötajate litsenseerimine
maakonna omavalitsuste esinduskogu ja otsustav organ, mis koosnes olenevalt maakonna elanike arvust 11 kuni 25 maavolinikust, maavolikogude suuruseks määrati 11 liiget. Volikogu volituste tähtajaks määrati viis aastat. Selle põhiülesanneteks olid maanõunike valimine, maakondlike maksude kindlaksmääramine, eelarve vastuvõtmine, laatade ja turgude lubamine, maakonna kohtuasjade algatamine, maavalitsuse ametnike koosseisu kinnitamine jne. Volikogu juhatajaks oli maavanem. Maavanemale pani seadus kahesuguse ülesande. Ühelt poolt oli ta keskvalitsuse kohapealne esindaja, teiselt poolt aga maakondliku omavalitsuse juht. Maavanem määrati ametisse vabariigi presidendi poolt, kes allus siseministrile. Maakonna omavalitsuse juhina kuulus tema võimkonda maakonna omavalitsusametnike ametissenimetamine, maavolikogu koosolekute kokkukutsumine ja päevakorra koostamine ning valdade järelevalve. 1940 toimusid viimased maavolikogu valimised
Ringkonna auliige võib nõuandva häälega osaleda ringkonna üksuste koosolekutel ja ettevõtmistel. Järvamaal on üks auliige – Järva maavanem proua Tiina Oraste. Juhatuse koosolekul 10. septembril 2012 tehti ettepanek, kuna ta on läbi aastate Kodutütarde organisatsiooni tegemisi, noorte isamaalist kasvatust ja vabatahtliku juhi rolli väga kõrgelt hinnanud ja kodanikuühiskonnas oluliseks pidanud. Sellega tehti maavanemale ettepanek. Auliikmeks sai ta 16. jaanuaril 2013. (Kaitseliidu Keskkogu 2013). 4. KÜSITLUSE ANALÜÜS Küsitluses osales 26 Järva maleva vanemat kodutütart. Küsitlus viidi läbi interneti teel. Küsitletavateks valiti 15-18-aastased kodutütred, kuna nemad suudavad teha kokkuvõtte liikmeks olemise aastatest, mida nooremad teha ei saa. Küsimuste koostamisel lähtuti vastajate võimalikust ajanappusest, seega küsimused koostati võimalikult lihtsad ja kiiresti vastatavad
kuud. Tähtpäevaks vastamata jätmisel loetakse ettepanek vastuvõetuks. Vabariigi Valitsus lisab ettepanekule: 1) seletuskirja, milles peab olema märgitud haldusterritoriaalse korralduse või piiride muutmise vajaduse põhjendus; 2) haldusterritoriaalse korralduse muutmisel kaardi koos piirikirjeldusega; 3) piiride muutmisel kaardi asjaomase territooriumiosa kohta koos piirikirjeldusega. Volikogu ülesanded nimetatud Vabariigi Valitsuse ettepaneku saamisel on järgmised: 1) esitada maavanemale otsuse vormis põhjendatud arvamus Vabariigi Valitsuse ettepaneku kohta selles märgitud tähtpäevaks; 2) leppida hiljemalt neli kuud enne volikogu korralisi valimisi teiste asjaomaste volikogudega kokku haldusterritoriaalse korralduse või piiride muutmisega kaasnevate võimalike organisatsiooniliste, eelarveliste ja muude varalisi kohustusi ja õigusi käsitlevate küsimuste
Selle dokumendi printsiibid aga reaalset rakendust piisavas ulatuses ei leia. c) Eesti haldusjaotus, regionaaltasand ja KOV arv aastal 2007 Eesti riiklikus halduskorralduses võib 2007 eristada kolme tasandit: riigi, kohalik ja regionaalne. Regionaaltasand jaguneb toimepiirkonnaks (riigiasutuste piirkondlik võrgustik) ning regiooniks (maakond). Maakonna tasakaalustatud areng on ülesandeks nii maavanemale ja maavalitsusele kui maakondlikule omavalitsusliidule. Regionaalne juhtimistasand on avaliku halduse kolmest tasandist keerulisim, kuna selles toimub nii riiklik kui omavalitsuslik juhtimine. Riiklik juhtimine avaldab ennast osalt dubleerivalt kahe vormina: territoriaalne juhtimine (maavanem + maavalitsus) ja haruline juhtimine (riigi kohaldusüksused). Maakonnas eksisteerib kaks omavahel osaliselt kattuvate funktsiooniga institutsiooni. Esmalt maavalitsus, mille
jaemüügi märke kustutamise kohta ja saada sellele ettepanekule motiveeritud vastus. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 3200 eurot. § 51. Politseiasutuse pädevus avaliku korra tagamisel (1) Politseiasutus võib avaliku korra tagamise huvides teha motiveeritud ettepaneku: 1) maavanemale või valla- või linnavalitsusele alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatamiseks vastavalt käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatule; 2) valla- või linnavalitsusele avalikul üritusel mis tahes või teatud etanoolisisaldusega või teatud liiki alkohoolse joogi jaemüügiks õiguse andmisest keeldumiseks. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettepanekuga nõustumisest või sellest äraütlemisest
Maavalitsuse kantseleid juhib maasekretär. asjaajamist. Tal on õigus ministri poolt kinnitatud eelarve alusel Maasekretär: käsutada ministeeriumi eelarvelisi vahendeid, valmistab ette juhib maavalitsuse kantselei tööd maavalitsuse kantselei ministeeriumi aastaeelarve eelnõu, nimetab ametisse ja põhimääruses ettenähtud korras; esitab maavanemale vabastab ametist ministeeriumi koosseisu kuuluvad ametnikud ja ettepanekuid maavalitsuse kantselei struktuuri ja töökorralduse muud töötajad, välja arvatud need, keda nimetab ametisse ja kohta; korraldab maavanema korralduste andmist ja nende vabastab ametist minister, annab kaasallkirja ministri teatavakstegemist ja kontrollib nende eelnõude vastavust määrusele, hoiab ministeeriumi vapipitsatit
aluseks riskide hinnangu prioriteedid 4) Auditi sagedus valdkondade lõikes 5) Siseauditi üksusele vajalikud ressursid 6) Täiendkoolitused ja ametialase arengu koolitused siseaudiitoritele 7) Võimalik auditi valdkonna laiendamine ja kitsendamine arvastades organisatsioonis toimunud muutusi. Avaliku sektori asutuse hinnatud aasta- ja strat. plaan edastatakse vastavalt alluvusele kõrgemalseisvale organile ministeeriumile, maavanemale, riigikantseleile. Nimetatute siseauditi eest vastutavad isikud koostavad valdkonna konsoliteeritud plaanid ning edastavad need rahandusministeeriumi osakonnale, kus koostatakse kogu keskvalitsust hõlmav aasta tööplaan ja strat. plaan. Plaanid kinnitab lõpuks rahandusminister. Aasta tööplaani koostamisel järgitakse strat. plaanile analoogset tegevuskava ning selles täpsustatakse strat. plaani lähemaks aastaks ettenähtud üritused/toimingud. Määratakse
- Omanikul on õigus saada infot planeeringu algatamise kohta vähemalt 2 näd enne algatamist. - Omanikul on õigus saada infot planeeringu algatamise kohta oma naaberkrundil. - Omanikul on õigus saada infot planeeringu algatamise kohta mis puudutab tema kinnistut Kohustused: - Anda tasuta planeeringu koostamiseks vajalikke andmeid planeeringu koostamist korraldavale ministeeriumile, maavanemale, kohalikule omavalitsusele või nende poolt volitatud planeeringu koostajale. - Kinnisasja omanik ei tohi ehitada planeeringu koostamisel kehtestatud ajutise ehituskeel piirkoda. 40. Maavanema roll kinnisvarakorralduses Maakonnaplaneeringu koostamise algatab maavanem või Vabariigi Valitsus ja selle koostamist korraldab maavanem. Ministeerium, maavanem või kohalik omavalitsus, kes planeeringu
Tegevuse otstarbekuse üle mööndakse riigi järelevalveõigust üksnes juhul, kui riik on andnud seadusega täiendava ülesande ja raha või ressursid selle täitmiseks, siis võib riik kontrollida ka nende kasutamise sihipärasust. (Suur 2003: 9) KOV üle teostavad haldusjärelevalvet erinevad institutsioonid ja asutused, ning neile seadustes antud järelevalve teostamise kord ja vahendid on erinevad. Põhikoormus KOV-te üle haldusjärelevalve teostamisel langeb õiguskantslerile ja maavanemale. 5 2. KOHALIKU OMAVALITSUSE MÄÄRUSTE NORMITEHNILISED NÕUDED Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 7 lõikest 4 järgi kohaldatakse volikogu ja valitsuse määruse eelnõule Vabariigi Valitsuse poolt Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad
kindlustandev ja konsulteeriv tegevus, mis on suunatud ettevõtte tegevuse täiustamisele ning väärtuse lisamisele. See peab kaasa aitama asutuse eesmärkide saavutamisele, kasutades distsipliinset ning süsteemset lähenemist, et hinnata ja täiustada riskide juhtimist, kontrolli, juhtimiskultuuri ja selle efektiivsust. Eesti riigi ja valitsusasutuste kontekstis on siseaudit iga riigi ja valitsusasutuse sisemine teenus, mis peab andma lisakindlustunde valitsusele, valitsusala ministrile, maavanemale või asutuse juhile, et rakendatud juhtimise kontrollimeetmed on küllaldased ja säästlikud ning vastavad riigiõigusaktidele ja standarditele. Siseauditi ülesanded, eesmärgid 1. Analüüsida riske, mis võivad mõjutada organisatsiooni ja selle sisekontrollisüsteemi ning riskianalüüsi tulemuse kaudu audiitortegevuse auditi kava koostamine. 2. Tuvastada ja hinnata juhtumis- ja kontrollimeetmeid, mida rakendatakse
e/v-e tegevuse täiustamisele ning väärtuse lisamisele. Ta peab kaasa aitama asutuse eesmärkide saavutamisele kasutades distsipliinset ja süsteemset lähenemist, et hinnata ja täiustada riskide juhtimist, kontrolli, juhtimiskultuuri ning selle efektiivsust. Eesti riigi ja valitsusasutuste kontekstis on siseaudit iga riigi ja valitsusasutuse sisemine teenus, mis peab andma täiendava kindlustunde valitsusele, vastava valitsusala ministrile, maavanemale või asutuse juhile, et rakendatud juhtimise kontrollimeetmed on küllaldased ning säästlikud ja vastavad riigi õigusaktidele ning standarditele. Siseauditi ülesanded: 1. Analüüsida riske, mis võivad mõjutada organisatsiooni ja selle sisekontrolli süsteemi ning riski analüüsi tulemusel läbi audiitortegevuse auditi kava koostamine; 2. Tuvastada ja hinnata juhtimise ning kontrolli meetmeid, mida rakendatakse
· Läbirääkimised · Kohtuskäik Teostamise võimalused: · Mittetulundusühingud, seltsid, liidud · Tuttav mõjukas kohaliku elu tegelane (nt. inimene, kes kuulub mõnda erakonda) · Kodukandist valitud Riigikogu liige · Sobilik meeldiva või võimul oleva erakonna büroo maakonnas · Nõupidamine kohalikus omavalitsuses, kiri KOV-le · Nõupidamine maavalitsuses, ettepanek maavanemale · Ettepanek ministeeriumile või selle allasutusele · Ettepanek peaministrile · Ettepanek Riigikogu liikmele või fraktsioonile · Ettepanekud Riigikogu vastavale komisjonile, kelle pädevusse küsimus jääb · Ümarlaud Riigikogu liikmetega · Artikkel, pressiteade, raadiosaade vm. pöördumine meedia poole · Meeleavaldus Toompeal, ministeeriumi ees vmt.
valesti ning ,,tee uuesti õiguspäraselt") - Teenistuslik järelvalve (teenistuja tegevuse üle) + distsiplinaar (ei peaks olema järelevalve, vaid sanktsioon kui ei järgita, siis saab rakendada sanktsioone) Haldushierarhiad: - Üldhaldushierarhia (valitsus minister maavanem KOV; ministri alluvuses maavanem ja tinglikult maavanemate alluvad kohalikud omavalitsused; tegelik alluvus maavanemale sisuliselt olematu maavanem ei saa öelda KOV-le, et teie tegevus on seadusvastane, maavanem peab selleks minema kohtusse (võiks olla vastupidi KOV tõestab kohtulikult oma tegevuse õiguspärasust) - Erihaldushierarhia (valdkonnapõhine; minister amet kohalikud üksused; nt Siseminister Politsei- ja Piirivalveamet Lõuna Prefektuur) Määrusandlus:
verbis ei määratle teda kui määrust - st, et temaga võib kehtestada abstraktseid üldkohustuslikke käitumiseeskirju, mis on adresseeritud kolmandatele isikutele. Näiteks maakonna valitsemiskorralduse seaduse § 9 2. lõike alusel annab maavanem käskkirju maavalitsuse sisemise töö korraldamiseks. Üksikakt. Siis ta on põhimõtteliselt nt korraldus. Käskkirja andmise õigus kuulub näiteks ministrile, kes juhib ministeeriumi, maavanemale jne. Vastavalt põhiseadusele on kõrgematel riigiametnikel oma ametkonna juhtimisel samad õigused, mis on seadusega antud ministrile ministeeriumi juhina. Seega annavad käskkirju ka riigikontrolör, õiguskantsler ja riigisekretär. Tüüpiline näide käskkirjast kui üksikaktist on avalikku teenistusse võtmine ja sealt vabastamine. Õiguspraktika tunneb ka selliseid mõisteid nagu: põhikiri, põhimäärus, juhend, eeskiri jne.
Korraldusi kui õigusakte annavad näiteks Vabariigi Valitsus (PS § 87 p. 6), maavanemad (MVKS § 9 lg. 2), valla- ja linnavalitsused (KOKS § 7 lg. 2) jt. organid. Õiguspraktikas tuntakse halduse üksikakte ka teiste akti nimetuste all. Näiteks võib halduse üksikaktiks olla ka eelmises paragrahvis käsitletud käskkiri. Ja seda siis, kui ta reguleerib üksikjuhtumeid. Käskkirja andmise õigus kuulub näiteks ministrile, kes juhib ministeeriumi (PS § 94), maavanemale (MVKS § 9 lg. 2) jne. Vastavalt põhiseadusele on kõrgematel riigiametnikel oma ametkonna juhtimisel samad õigused, mis on seadusega antud ministrile ministeeriumi juhina. Seega annavad käkkirju ka riigikontrolör, õiguskantsler ja riigisekretär. Tüüpiline näide käskkirjast kui üksikaktist on avalikku teenistusse võtmine ja sealt vabastamine. Materiaalselt mõistetud halduse üksikaktina käsitleb kehtiv õigus teatud juhtudel ka otsuseid
Korraldusi kui õigusakte annavad näiteks Vabariigi Valitsus (PS § 87 p. 6), maavanemad (MVKS § 9 lg. 2), valla- ja linnavalitsused (KOKS § 7 lg. 2) jt. organid. Õiguspraktikas tuntakse halduse üksikakte ka teiste akti nimetuste all. Näiteks võib halduse üksikaktiks olla ka eelmises paragrahvis käsitletud käskkiri. Ja seda siis, kui ta reguleerib üksikjuhtumeid. Käskkirja andmise õigus kuulub näiteks ministrile, kes juhib ministeeriumi (PS § 94), maavanemale (MVKS § 9 lg. 2) jne. Vastavalt põhiseadusele on kõrgematel riigiametnikel oma ametkonna juhtimisel samad õigused, mis on seadusega antud ministrile ministeeriumi juhina. Seega annavad käkkirju ka riigikontrolör, õiguskantsler ja riigisekretär. Tüüpiline näide käskkirjast kui üksikaktist on avalikku teenistusse võtmine ja sealt vabastamine. Materiaalselt mõistetud halduse üksikaktina käsitleb kehtiv õigus teatud juhtudel ka otsuseid
annaabi.ee 
