Antud printerid kasutavad piesoelektrilist materjali tindikambris küttekeha asemel. Kui sellele saata elektriline impulss, siis ta muudab kuju, surudes tindi otsikust välja. Piesoelektriline efekt – Füüsilise surve abil võimalik tekitada kehas elektrilisi laenguid. Protsess töötab ka vastupidi, rakendades elektrit kehale, saame tekitada füüsilist deformatsiooni. • Antud printerid on vaiksemad kui maatriksprinterid, suudavad printida detailsemalt, teravamaid ja sujuvamaid pilte. Tegemist on ka kiirema lahendusega ning hinnad on tavakasutajale sobilikud. Samas hind lehekülje kohta on suurem kui maatriksprinteritel ja peale selle pole nad nii vastupidavad (Tavaliselt, vastupidavus oleneb siinpuhul tohutult tindi ja elektroonika kvaliteedist). • Maatriksprinterid:(1968) Tegemist on printeriga, mis kasutab liikuvad printimispead, mille peal on väikesed nõelakesed
Printerite tüübid Printerid saab väga laias laastus jaotata löökprinteriteks ja löögita printeriteks. Täpsemalt saab neid jagada järgmiselt: Löökprinterid Kõik nõelmaatriksprinterid, samuti õis- ja ridaprinterid kuuluvad löökprinterite hulka. Nende hulka kuulub ka muid printeritüüpe (kuul- ja trummelprinterid jne.), mis tänapäeval on aga kasutusest kadunud. 1) Maatriksprinter e. nõelprinter Maatriksprinterid on löögiga printerid. Need töötavad peaaegu samuti nagu jugaprinterid, kuid värvidüüside asemel on neil komplektist peentest nõeltest ja neid juhtivatest elektromagnetitest prindipea. Metallnõeltega "tulistatakse" värvilindi pihta, mille taga asub paber. Maatriksprinter on kõige odavama kulumaterjaliga printer. Seda kasutatakse kohtades, kus on kasutusel isekopeeruvad ehk mitmekihilised blanketid, näiteks pankades blankettide printimisel.
Näiteks ei sobi mõned tehnoloogiad üldse papile või lüümikule printimiseks. Printerid saab väga laias laastus jaotata löökprinteriteks ja löögita printeriteks. Täpsemalt saab neid jagada järgmiselt: 2.1 Löökprinterid Kõik nõelmaatriksprinterid, samuti õis- ja ridaprinterid kuuluvad löökprinterite hulka. Nende hulka kuulub ka muid printeritüüpe (kuul- ja trummelprinterid jne.), mis tänapäeval on aga kasutusest kadunud. 2.1.1 Maatriksprinter e. Nõelprinter Maatriksprinterid on löögiga printerid. Need töötavad peaaegu samuti nagu jugaprinterid, kuid värvidüüside asemel on neil komplektist peentest nõeltest ja neid juhtivatest elektromagnetitest prindipea. Metallnõeltega "tulistatakse" värvilindi pihta, mille taga asub paber. Niisiis meenutab nõelprinter ka kirjutusmasinat, ainult tähetüüpide asemel moodustavad tähemärke teatud maatriksina paigutatud nõelte löögid. Maatriksprinter on kõige odavama kulumaterjaliga printer
Suurimad pirinterite kasutajad on ajalehtede trükikojad ja bürood. Tööpõhimõte Printerid on selleks, et printida dokumente. Enamik printereid trükib paberile suurusega A4, kuid on ka A3 printereid (2x suurem paberileht) ja veelgi suuremale paberile trükkivaid . Printereid jagatakse tööpõhimõtte järgi peamiselt kahte suurde klassi: löök printerid ja löögita printerid. Löökprinteritest on valdavalt veel kasutuses nõel-maatriksprinterid, mis teevad märgatavat raginat. Löögita printerid võib jagada omakorda tindi- ja laserprinteriteks ning võib jagada ka ühenduse asukoha järgi: lokaal- ja võrguprinteriteks. Kuivõrd maatriksprinterite aeg hakkab ikkagi juba otsa saama, siis keskendume löögita printeritele laser- ja tindiprinterile. Kuigi need kaks printeri liiki on küll vägagi erinevad, leidub nende konstruktsioonis alati: paberi etteandmissüsteem, trükimehhanism koos trükivärvi pealekandva
Mida suurem on elementaarpunkte moodustav nõelmaatriks, seda parem on muidugi saadava kujutise kvaliteet. Kvaliteetsetes nõelmaatriksprinterites kasutatakse 24 nõela, mis harilikult paiknevad kolmes üksteise suhtes nihutatud 8- nõelases veerus. Suurendada märke moodustavate nõelte arvu suvalisel määral pole siiski võimalik, sest see teeb juhtimise liiga keerukaks ja ühtlasi suureneb prindipea mass, põhjustades prinitmiskiiruse märgatava languse. 9- nõelalised maatriksprinterid kasutavad mustandikvaliteediga töös harilikult tähemaatriksit 9x9 või 9x12, NLQ-kvaliteedi korral maatriksit 18x24 punkti. Nende lahutusvõime ulatub 240x216 dpi-ni ja tähekvaliteediga LQ-printi nad ei võimalda. 24-nõelastel maatriksprinteritel kasutatakse tavaliselt maatriksit 24x12 (mustandikvaliteet) või 24x36 (LQ-kvaliteet). Nende prindikvaliteet on 9- nõelaste omast parem ja lahutusvõime ulatub 360x360 punktini tolli kohta (dpi).
Mida suurem on elementaarpunkte moodustav nõelmaatriks, seda parem on muidugi saadava kujutise kvaliteet. Kvaliteetsetes nõelmaatriksprinterites kasutatakse 24 nõela, mis harilikult paiknevad kolmes üksteise suhtes nihutatud 8- nõelases veerus. Suurendada märke moodustavate nõelte arvu suvalisel määral pole siiski võimalik, sest see teeb juhtimise liiga keerukaks ja ühtlasi suureneb prindipea mass, põhjustades prinitmiskiiruse märgatava languse. 9- nõelalised maatriksprinterid kasutavad mustandikvaliteediga töös harilikult tähemaatriksit 9x9 või 9x12, NLQ-kvaliteedi korral maatriksit 18x24 punkti. Nende lahutusvõime ulatub 240x216 dpi-ni ja tähekvaliteediga LQ-printi nad ei võimalda. 24-nõelastel maatriksprinteritel kasutatakse tavaliselt maatriksit 24x12 (mustandikvaliteet) või 24x36 (LQ-kvaliteet). Nende prindikvaliteet on 9- nõelaste omast parem ja lahutusvõime ulatub 360x360 punktini tolli kohta (dpi).
hiire tarvis ruumi. Teine on igas suunas liikuv hoob, mis määrab liikumise suuna, sellele lisanduvad sageli ka nupud. Kasutatakse arvutimängudes. Juhthoova eriliigiks on keerulisemate mängude jaoks kasutatavad mängupuldid (joy pad, game pad). Väljundseadmed Printerid Printer on arvuti kirjutav välisseade, s.o. seade, mis trükib arvutis oleva teksti või graafilise kujutise paberile, kilele vms. andmekandjale. Printereid on mitut erinevat tüüpi, millest levinumad on järgmised kolm: Maatriksprinterid (nõelprinterid) enamasti 9, 18 või 24 nõelase trükkimispeaga, mis tekitavad paberile kujutise nõelu vastu värvilinti "tulistades"; trükivad (pool)reakaupa, parim trükitihedus 360x360 punkti tollil. Suurimaks puuduseks on aeglus ja lärmakus. Suurimaks eeliseks on võimalus trükkida isekopeeruvatele blankettidele; tindiprinterid (jugaprinterid, jet printer) tekitavad kujutise paberile balloonist värvi
Ka hiir ühendatakse arvuti tagapaneeli külge tavaliselt PS/2 liidese abil. Uuemad hiired on samuti USB-liidesega. http://tyrigy.tyri.ee/laine/algopetus1_fil es/image001.gif Printer Printeri abil saame välja trükkida dokumente. Printerite põhiliigid on: - laserprinterid (kallid ja kvaliteetsed) - tindiprinterid (odavad, kuid ekspluatatsioonikulud on suured) ja - maatriksprinterid e nõelprinterid (odavad ja võimaldavad printida isekopeerivate paberite puhul mitu eksemplari korraga). Printer ühendatakse arvuti tagapaneeli küljes oleva paralleelpordi kulge nn Centronics -kaabli abil. Nüüd üleminek arvuti riistvarale, mis on arvuti sees. Emaplaat Emaplaat on elektroonikaseadmetes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, mis ühendab elektriliselt omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele enamasti kinnituvad
asukohast sõltuvalt käskude menüü. Kaasaskantavatel arvutitel on traditsioonilise "sabaga" hiire asemel juhtkuul (trackball), mida liigutades saab hiirekursori liikumist suunata. Uuematel arvutitel võib olla aga puutetundlik plaadike (touchpad) koos kahe klahviga. Printer Nii nagu arvuti valik, sõltub ka printeri valik sellest, milliseks tööks teda kasutama hakkate. Valida on nelja tüüpi printerite vahel: · maatriksprinterid, · tindiprinterid, · laserprinterid, · termoprinterid. Maatriksprinter sobib lihtsama teksti või raamatupidamisdokumentide trükkimisseks.Teeb töötades päris korralikku lärmi, aga võimaldab printida ka mitu eksemplari läbi kopeerpaberi. Toodetakse 9-nõelaseid ja 24-nõelaseid maatriksprintereid. Tindiprinter (tindiprits) töötab vaikselt, võimaldab paremini printida graafiliste elementidega trükiseid. On olemas nii must-valgeid kui värvilisi tindiprintereid.
Maatriksprinter Maatriks ehk nõelprinterid on oma tööpõhimõttelt sarnased kirjutusmasinatega -- need trükivad läbi trükilindi paberile lüües. Lööjateks on nõelprinteris aga väikesed nõelad. Trüki kvaliteet oleneb nõelte arvust. Levinud on 9, 18 ja 24nõelased printerid. Mida vähem on nõelu, seda paremini on näha, et trükitud tähed koosnevad väikestest punktidest. Maatriksprinterite trükk on odav, kuid nende töötamine tekitab tugevat müra. Maatriksprinterid on asendamatud isekopeeruvatele blankettidele trükkimisel. Tindiprinter Tindiprintereid iseloomustab hea trükikvaliteet ja vaevumärgatav töömüra. Trükitav kujutis kantakse paberile imepisikeste tindipiisakeste abil. Kaasaegsete tindiprinteritega saab teha nii musta kui värvilist trükki. Parimate tindiprinterite trükk sarnaneb kvaliteedilt värvifotoga. Tindiprinterit ostes tuleb arvesse võtta, et tindipotid, mida hiljem vahetama peab, on küllalt kallid.
Nõelprinterid töötavad peaaegu samuti kui jugaprinterid, ainult et värvidüüside asemel on neil komplektist peentest nõeltest ja neid juhtivatest elektromagnetitest prindipea. Metallnõeltega "tulistatakse" värvilindi pihta, mille taga asub paber. Niisiis meenutab nõelprinter ka kirjutusmasinat, ainult tähetüüpide asemel moodustavad tähemärke teatud maatriksina paigutatud nõelte löögid. Odavad 9 nõelast koosnevate prindipeadega maatriksprinterid on harilikult aeglasemad, kehvema prindikvaliteediga ja lärmakamad kui nende 24-nõelalised veidi kallimad sugulased. Nõelmaatriksprinterite tuntumad tootjad on Epson, Star, Brother, Panasonic ja OKI. NB! Nõelprintereid on igasuguse väljanägemisega, kuid alati leiate nende küljest suure ümmarguse nupu paberi käsitsi edasikerimiseks Nii juga- kui ka maatriksprinter töötavad reakaupa, kandes värvi prindipea edasi-tagasi liikumisega risti tõmmatavale paberile
· LCD võtab vähem elektrit (LCD 25-40W, CRT 60-125W) · LCD pilt on ühtlase heledusega · LCD ei esine moonutusi servades ja nurkades Resolutsioon Mida tähendab erinev resolutsioon (eraldusvõime)? Piltlikult seda, et mida suurem resolutsioon, seda rohkem objekte mahub ekraanile. Alljärgnevalt näited erinevatest resolutsioonidest Printerid Printerid on välisseadmed, mis mõeldud arvutis oleva info viimiseks paberile. Peamised printeritüübid on: termoprinterid, maatriksprinterid, tindiprinterid ja laserprinterid. Termoprinterid Termoprinterites kasutatakse temperatuuritundliku paberit. Paberit kuumutatakse soovitud kohtadest ning selle tagajärjel muudab termopaber värvi. Paberi kuumutamiseks kasutatakse tavaliselt termoelektroodidest koosnevad trükipäid. Suhteliselt töökindlad ja vaiksed printerid. Kasutatakse pangaautomaatides, kassaaparaatides, faksides jne. Maatriksprinterid
n arv nõeltega pead), siis saadakse teatud nõelte surumisel läbi lindi ka tulemus. Maatriksprinterite tööiga on pikk ja eelkõige kasutatakse neid kohtades, kus on vaja printida läbi isekopeeruva paberi (nt. 25 koopiat korraga). Nendega saab printida ka tavalisele paberile. Mida vähem on peas nõelu, seda kiirem on teoreetiliselt printer, samas kvaliteet on nigel. Maatriksprinteritel kasutatakse kiirusühikuks tavaliselt tähemärki minutis (cpm). Maatriksprinterid oskavad trükkida ainult nendesse talletatud fonte või siis pilte. 10.VÕRGUPRINTER Võrguprinter on printer, mis on ühendatud arvutivõrku IPaadressi aadressi või mõne muu võrguprotokolli alusel või teenendab võrku läbi baasarvuti. Võrguprinter võib olla ühendatud arvuti perifeeriaseadmeks ja olla jagatud kasutamiseks selles võrgus olevate arvutite vahel, kuid võib olla ka iseseisev üksus arvutivõrgus.
värvaineteks ehk pigmentideks. Pigmentidel on parem valguskindlus. Värvid võivad kuivada UV kiirguse abil või keemilise reaktsiooni tulemusel, kus eraldub mõni ühend (näiteks vesi või orgaaniline lahusti). Printeritüübid: Löökprinterid - Kõik nõelmaatriksprinterid, samuti õis- ja ridaprinterid kuuluvad löökprinterite hulka. Nende hulka kuulub ka muid printeritüüpe (kuul- ja trummelprinterid jne.), mis tänapäeval on aga kasutusest kadunud. Maatriksprinter e. nõelprinter - Maatriksprinterid on löögiga printerid. Need töötavad peaaegu samuti nagu jugaprinterid, kuid värvidüüside asemel on neil komplektist peentest nõeltest ja neid juhtivatest elektromagnetitest prindipea. Metallnõeltega "tulistatakse" värvilindi pihta, mille taga asub paber. Õisprinter (Daisy-wheel) - Printer, mis kasutab printimise elemendina plastikust või metallist printimisketast, mille moodustavad keskosast kiirtena väljaulatuvad vardakesed koos tipus asetseva sümboliga (sarnane
Nõelprinterid töötavad peaaegu samuti kui jugaprinterid, ainult et värvidüüside asemel on neil komplektist peentest nõeltest ja neid juhtivatest elektromagnetitest prindipea. Metallnõeltega "tulistatakse" värvilindi pihta, mille taga asub paber. Niisiis meenutab nõelprinter ka kirjutusmasinat, ainult tähetüüpide asemel moodustavad tähemärke teatud maatriksina paigutatud nõelte löögid. Odavad 9 nõelast koosnevate prindipeadega maatriksprinterid on harilikult aeglasemad, kehvema prindikvaliteediga ja lärmakamad kui nende 24-nõelalised veidi kallimad sugulased. Nõelmaatriksprinterite tuntumad tootjad on Epson, Star, Brother, Panasonic ja OKI. NB! Nõelprintereid on igasuguse väljanägemisega, kuid alati leiate nende küljest suure ümmarguse nupu paberi käsitsi edasikerimiseks Nii juga- kui ka maatriksprinter töötavad reakaupa, kandes värvi prindipea edasi- tagasi liikumisega risti tõmmatavale paberile
laserlugejad-pidevalt laserkiirt ei väljasta, laserkiir ja pegeldusmehanism hakkavad tööle kui soovitakse koodi lugeda ja lõpetavad automaatselt töö kui koodi lugemine on õnnestunud. ja pildilugejad-pildilugeja suudab lugeda kõiki vöötkooditüüpe ja dekodeerida OCR teksti.võib lugeda koode kuni 60cm kauguselt. Vöötkoogi trükkimine: Vöötkoodide saamiseks on erinevaid meetodeid: Trükitehnika, Laserprinterid, maatriksprinterid ja etiketiprinterid. 45. Vöötkooditehnika kasutamine logistikas. Andmekogumisterminalid Vöötkoodi lugeja abil saab kaupa automaatselt tuvastada see on esemete, inimeste ja toimingute äratundmine tehniliste seadmete abil ja vastavate andmete edastamine automaatsesse admekogumissüsteemiVöötkood on moodus esitada sümboleid kahendkoodis, mida loetakse optiliste seadmetega, vöödkoodi kasutamisega säästetakse aega ja vähendatakse vigu andmete sisestamisel infosüsteemi.
Müranivoo. Suur tähtsus on printeri lärmakusel. Kui kontori keskpäevases töömelus ei pane seadme klõpsumist, sirinat või koguni raginat nii väga tähele, siis vaikses koduõhkkonnas ja eriti öösel võib odavama "traktori" töömüra koguni naabrid ukse taha prõmmima tuua, rääkimata sellest, et armas abikaasa ei saa magada. Kõige vaiksemad on laser- ja LED- printerid, kõige mürarikkamad 9-nõelased maatriksprinterid. Löökprinterite tuntud puuduseks on väga kõrge müranivoo, mida mõõdetakse helisurve (sound pressure) ühikutes ja mis ulatub 60-70 akustilise detsibellini. Uuemates printerites on seda küll suudetud tunduvalt vähendada, kuid ikkagi ületab see laser- ja jugaprinterite oma. Parimatel kaasaegsetel nõelmaatriksprinteritel ulatub müratase 50 dB(A) piirimaile. Laserprinterite tüüpiline müranivoo printimise ajal on 45-50 dB(A), isegi kuni 39 dB(A).
joonise kujundid. Nõelprinterid töötavad peaaegu samuti kui jugaprinterid, ainult et värvidüüside asemel on neil komplektist peentest nõeltest ja neid juhtivatest elektromagnetitest prindipea. Metallnõeltega "tulistatakse" värvilindi pihta, mille taga asub paber. Niisiis meenutab nõelprinter ka kirjutusmasinat, ainult tähetüüpide asemel moodustavad tähemärke teatud maatriksina paigutatud nõelte löögid. Odavad 9 nõelast koosnevate prindipeadega maatriksprinterid on harilikult aeglasemad, kehvema prindikvaliteediga ja lärmakamad kui nende 24-nõelalised veidi kallimad sugulased. Nõelmaatriksprinterite tuntumad tootjad on Epson, Star, Brother, Panasonic ja OKI. NB! Nõelprintereid on igasuguse väljanägemisega, kuid alati leiate nende küljest suure ümmarguse nupu paberi käsitsi edasikerimiseks Nii juga- kui ka maatriksprinter töötavad reakaupa, kandes värvi prindipea edasi-tagasi liikumisega risti tõmmatavale paberile
annaabi.ee 
