Olemas peab olema üldine arusaam ja oskus teadmisi seostada ja kasutada. Eelkõige: kuidas ajalugu maastikus avaldub (mis tänapäeval näha on jälgedena?). Kirjalik eksam. Miks maaküsimusest rääkida ? Üks:enamus meist puutuvad ühes või teises kandis kokku ikkagi ka maasuhetega (territooriumid, planeeringud, maaomandid, kuidas maakasutust reguleeritakse, millised seadused kehtivad jne). Seega oluline ka teada ajalugu maasuhete ja maakasutuse reformide nurga alt. Terminid maasuhted ja maareform. Maasuhted kes ja mis tingimustel maad kasutada saab, millised õigused selleks ning millised kohustused sellega kaasnevad. Ja kui läbi ajaloo vaatame, siis maaomand pole kunagi olnud täiesti puutumatu ainuomand, vaid alati olemas olnud mingid ühiskondlikud reeglid, mis on piiritlenud mingil määral. Maa on oma iseloomult selline ressurss, mis on oma loomult ühiskondliku kasutamisega ja ühiskondliku mõjuga. Ükski maaomanik ei saa võtta oma maatükki kaasa ja
Isesisev töö nr. 2 Küsimused 4. peatüki kohta (Virma, F. 2004. Maasuhted, maakasutus ja maakorraldus Eestis. Lk 114 193) 1. Millised olid maasuhted ja maakasutus Eestis 1918. aastal? Osa maafondist kuulus mõisnikele. Osa mõisade mast oli antud rendile talupoegadele, renditaludena. Alla poole maafondist oli eraomandis, ehk puhtalt talupoegade oma. Metsamaa ja kõlbmatumaa oli peaaegu täies ulatuses mõisnike omandis. 2. Millised oli enamlaste agraarpoliitika peamised tunnusjooned (1917-1918)? Dekreet: maa natsionaliseeritakse ning antakse kasutusele neile, kes selle maa peal
FEODAALKORD a)maasuhted 1)vasall kohustas senjööri ustavalt teenima,eelkõige tema kutsel sõjateenistusse ilmuma 2)vasallil oli õigus ja kohustus senjöörile nõu andma 3) vasall pidi lunaraha maksma,kui senjöör vangi sattus ja kingitusi tegema, kui senjööri vanim tütar abiellus 4)vasall andis end senjööri kaitse alla,senjöör aga andis vasallile kasutada maatüki koos seal elavate talupoegadega b)rüütliks saamine 1)alustas 7 aastaselt teenistust paazina mõnes aadliperekonnas,kus talle õpetati häid kombeid 2)15a. Sai paazist kannupoiss,kes õppis ka ise võitlus võtteid 3) 20a. Löödi noormees pidulikult rüütliks 4)rüütliks löömise traditsioonis kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned c) relvastus 1)piik-püüti vastast sadulast piasata 2)mõõk -kasutati lühivõitluses 3)kiiver-kaitses nägu 4)kilp- kaitses,kandisperekonna vappi TALUPOEGADE ÕIGUSLIK JA ...
duellid Philippe IV Ilus: kutsus kokku generaalstaadid, katoliku kirik läks kuninga võimu alla, hävitas templiordu INGLISMAA JA PRANTSUSMAA VÕRDLUS:1)tsentraliseeritud monarhia 2)kutsuti kokku seisuste esindused, Prantsusmaal generaalstaadid, Inglismaal parlament 3)Inglismaa kuningal oli rohkem valdusi, kui Prantsusmaa omal 4)Nii Prantsusmaa kui ka Inglismaa seisuste esindusse kuulusid vaimulik, aadlikud ja linlased 5)kuningavõimu vastased olid vaimulikud FEODAALKORD: Maasuhted: vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör aga andis vasallile kasutada talle maatüki koos seal elavate talupoegadega. Vasall kohustus senjööri ustavalt teenima, eelkõige tema kutsel sõjaväeteenistusse ilmuma. Vasall andis truudusevande. Lään muutus pärisvalduseks Rüütliks saamine: enamik madalamat päritolu,pidi olema vastav kasvatus, sõjaline treening. 7-aastasena oli paaz mõnes aadliperekonnas, kus õppis käitumist ja kombeid. 15-selt sai
Selleks määratakse maaomanikule maa kasutamise 2 sihtotstarve, samuti on kehtestatud maamaks, mis peab stimuleerima omanikku maad paremini kasutama. Parim kasutus on vara kõige tõenäolisem kasutus, mis on füüsiliselt võimalik, vajalikult põhjendatud, juriidiliselt lubatud, finantsmajanduslikult teostatav ning mille tulemusena hinnatav vara omandab suurima väärtuse. 3. Maasuhete mõiste ja sisu. Maasuhete mõiste (lk17) Maasuhted on inimestevahelised ühiskondlikud suhted, mis on seotud maa kasutamise, valdamise ja käsutamisega. Nende suhete aluseks on maa omandiõigus. Need tekivad kodanike, ettevõtete, kohalike omavalitsusorganite, riigiorganite ja teiste majandusliku tegevuse subjektide vahel. Maasuhete objektiks on erineva pindala, asukoha, kvaliteedi ja sihtotstarbega maatükid. Maasuhete sisu (lk 18) Maasuhete süsteemis on põhiküsimusteks: kellele kuulub maa, kes on selle omanik.
kaugel asetsevate maamajade hinnad nii kõrged on, ei oleks osanud arvatagi et nende turuväärtused on tõusnud juba nii kõrgele. . Minu arvates oli töö koostamine kindlasti kasulik. Sain aimu, kui palju informatsiooni on erinevate kinnistute kohta veebis vabalt kättesaadav ning, mis registritest on võimalik infot leida. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Kaing, M. 2007 ,,Kinnisvara alused" Tartu, Atlex. Lk 12. 2. Virma, F. 2004 ,,Maasuhted, maakasutus ja maakorraldus Eestis" Tartu, Halo 3. ENE peatoimetuse kolleegium 1989 ,,ENE nr 4" Tallinn, Valgus. Lk 526 4. Aasmäe, V. 1999 ,,Kinnisvaraomaniku ABC" Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 278. 5.http://pub.stat.ee/pxweb.2001/Database/Majandus/09Kinnisvara/04Kinnisvaratehingud/KV_010. htm (19.12.2016) 6. http://et.wikipedia.org/wiki/Kinnisvara (19.12.2016) 7. http://aare.edu.ee/dictionary.html?query=kinnisvara&lang=ee&meth=part&switch=et& otsi=otsi (19.12.2016) 8
annaabi.ee 
