M- the jutt Miina mngis Madisega murul malet, mtiskledes moosisaiadest. Mdus mnusalt mngides mni minut, misjrel Miina Madise mtted mngult minema meelitas. Miina marrsis Madisega metsa maasikale. Mnusa mminaga meisterdasid mlemad maasikates maitsva metsmaasika moosi. Madis mugis Miinaga magusaid moosisaiu, mis maitsesid mnikord miskiprast mango maitseliselt. Mni minut mugimist, misjrel mlemad mnusa muigega musta maasturisse marssisid. Maasturis mngisid mudilased mnguasjadega, mis mlemale meeldisid. Mnguasjadega mngides mdusid minutid meeletu mhinaga. Mngimine muutus mudilastele mttetuks, misjrel mlemad meelsasti magusaid moosisaiu mnuga mugima marssisid.
PESTITSIIDID · Pestitsiid on keemiline taimekaitsevahend. · Eesmärk on peletada eemale ja hävitada kahjureid. · Kahjuriteks on kõik, mis kahjustavad vara, tekitavad ebameeldivusi või levitavad haigusi. · Pestitsiite saame mitte ainult toidu vaid ka õhu ja keskkonna kaudu. · Õuntes, maasikates ja viinamarjades on kõige rohkem pestitsiide puu- ja köögiviljadest. Milline on hea mürk · Lühike eluiga. · Peaksid hävitama valikuliselt teatud liike. · Peaksid olema kahjutud kasuliku elustiku suhtes. · Peaksid pärast lagunemist kiiresti lagunema. · Ei tohi edasi kanduda toiduahelates. Ohud · Põhjustavad paljusid haigusi. · On ohtlikud inimestele kui ka teistele elusolenditele. · Pestitsiidide tõttu
aedubades, spinatis, salat. 2.2 Fosfor (P) · Vajalik luude ehituseks; · Kuulub aju- ja närvikudede ning rakkude protoplasma koostisesse. · P leidub heeringas, seentes, kõrvitsas, lihas, maksas, aedubades, kaeratandudes, hirsis, rukkijahus jm. 2.3 Raud(Fe) · Vajalik vere hemoglobiini ehituseks NB! Fe vähesus põhjustab verevaevusi. · Fe leidub lihas, munades, piimas, maasikates, õuntes, spinatis, tatratangudes jm. 2.4 Naatrim (Na) ja kaalium (K) · Reguleerivad vee sisaldust organismis. · Na hoiab vajaliku hulga vett · K soodustab liigse veehulga eemaldamist. · Na leidub keedusoolas · K kaunviljades, kapsas, kartulis. 2.5 Kloor (CL) · Vajalik maomahla tekkeks. · Vajaliku koguse saab keedusoolast 2.6 Väävel(S) · Kuulub valkainete koostisse.
osteoporoosi haiged, lihas-skeleti haigustega isikud, diabeetikud, hüperaktiivsed lapsed, autistid, neurootikud, depressiooni alla kannatajad, ja keemiliste ainete suhtes ülitundlikud. Mg imendumise häired esinevad : liigse kaltsiumi tarbimise juhul, alkoholi tarbimisel, kirurgilistel operatsioonidel, maksa- ja neeruhaigetel, rasedusvastaste ravimite tarbimisel. Mg leidub:kõigis rohelistes juurviljades, paljudes pähklites,mandlites, maasikates, vaarikates, mustades sõstardes, päevalille- ja kõrvitsaseemnetes, banaanis, nisuidudes, soja toodetes, kakaos, meretaimedes. Aedoas, spinatis, lõhes, forellis, sealihas, loomalihas, õlles, juustus, piimas ja munas leidub vähesel määral. !!! Selleks et saada ööpäevane Mg vajalik kogus oleks vaja süüa päevas: 9(!) banaani või 100g päevalilleseemneid või 200g india pähkleid või 0,5 kg spinatit vvõi 2 (!) kg sealiha
Rauda on puuviljades ja marjades vähe, rohkem on teda ploomides, apelsinides, aed- ja metsmaasikates, vaarikates, karusmarjades, mustikates ja kibuvitsamarjades. Joodi sisalduselt on rikkamad arooniamarjad, õunad, eriti õunaseemned, punased sõstrad, maasikad ja vaarikad. Nendes paikades, kus maapinnas on rohkem joodi, on seda ka puuviljades meil kindlasti rannikupiirkonnas kasvanud puuviljades. Koobaltit, mida on märkimisväärses koguses pirnides, õuntes, kirssides ja maasikates. Kasulik teada Nagu kõikide teiste jookide puhul - tuleks ka mahlade valikul eelistada võimalikult naturaalseid ning suure puuvilja-, köögivilja- või marjasisaldusega mahlu. Kategooriasse "mahlad" liigituvad ka nektarid (25-50% täismahla) ja mahlajoogid (10% täismahla), mis poelettidel asetsevad samuti mahlariiulis ning tihti on ka mahladega samas hinnas. Teadlikul tarbijal tasuks siiski uurida pakil
Ülesanneteks on uurida, millised on raua omadused ja millised on tema sulamid. Töö koosneb ühest peatükist, milles räägitakse rauast üldiselt, selle omadustest ja selle kahest sulamist. 3 1. RAUD Raud on lihtaine ning ehedalt leidub rauda ainult meteoriitide koostises ja ka paljude ühendite koostises. Näiteks: vees, liivas, savides, mineraalides, taimedes, inimese veres, maasikates ja nõgestes. (Protonizer, 2007) Raua järjenumber on 26. Raud asub Perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. See on kõige levinum element Maa koostises ning levimuselt maakoores teine metall alumiiniumi järel. Raual on neli stabiilset isotoopi massiarvudega 54, 56, 57 ja 58. (Vikipeedia, 2007b) Raua elektroniskeem on: Fe +26| 2) 8) 14) 2) Raud avastati esmaselt umbes 3400 e. Kr. Egiptuses, kuigi inimkond õppis rauda tundma umbes 5000-6000 aastat tagasi
normaalseks arenguks. B vitamiine on palju täisteratoodetes, hernestes, ubades, piimas, kalas, ja lihas. Normaalse toitumise ja tervislike eluviiside korral ei teki C- ja B- vitamiini vaegust. C-VITAMIIN C- vitamiin tugevdab immuunsüsteemi, võitleb nakkuste vastu, soodustab paranemist, antioksüdant, tagab naha, igemete, hammaste, luude ja liigeste normaalse talitluse. C- vitamiini on astelpajumarjades, mustades sõstardes, kibuvitsamarjades, tikrites, maasikates, apelsinis, kiivides, papaias, paprikas, kapsas, sidrunis, brokolis, lillkapsas ja petersellis. D-VITAMIIN D vitamiin on vajalik kaltsiumi ainevahetuse ja seega ka luude tugevuse tagamiseks, mis kiirel kasvuperioodil on eriti oluline. Sellepärast ongi lapse ja nooruki organismi D- vitamiini vajadus palju suurem kui täiskasvanul. D- vitamiini on palju tavatoitudes. Selle põhilisteks allikateks on munad, piim, maks ja või. Eriti palju on D- vitamiini kalamaksaõlis
Kaaliumirikkad on ploomid ja kirsid, eriti aga marjad. Kaltsium aktiveerib biokeemilisi protsesse. Rohkem on kaltsiumi tsitrusviljades, vaarikas ja maasikas ning viljalihaga mahlades ja smuutides. Fosforit ja magneesiumi on rohkem sõstardes, vaarikates ja kirssides. Rauda on rohkem ploomides, apelsinides, aed- ja metsmaasikates, vaarikates, karusmarjades, mustikates ja kibuvitsamarjades. Koobaltit leidub pirnides, õuntes, kirssides ja maasikates. Joodisisalduselt on rikkamad arooniamarjad, õunad, eriti õunaseemned, punased sõstrad, maasikad ja vaarikad. http://woman.delfi.ee/tervis/mahlakas/article.php?id=17251609 pilt: http://www.sandwichking.com.au/images/oj.jpg Kaalium vähendab ajurabanduse riski Harvardi ülikooli teadlaste hiljuti valminud uurimus näitas, et kaaliumirikas toit aitab vähendada ajurabanduse ohtu. 8a kestnud töös oli vaatluse all 43 708 meest vanuses 40-75a.
ja köögiviljades. · Dvitamiin kalas, munakollanes, võis, pärmis, organism sünteesib Dvitamiini päikesevalguse toimel. · E vitamiin taimeõlides, munades, mandlites, seemnetes, pähklites, oliivides. · Foolhape pärmis, maksas, kaunviljades, nisuidudes, kliides, spinatis, brokolis, lillkapsas, rohelistes taimeosades, paprikas, pähklites, maasikates. · Luteiin lehtkapsas, pinatis, sparglis, saialilles, punases pipras, kanamunades, mustikates. · Bioflavonoidid tsitruselistes, kirssides, viinamarjades, ploomides. · Karotenoidid porgandis, paprikas, oranzides ja kollastes köögiviljades. · Omegarasvhapped külmavee kalades lõhes, makrellis, forellis; rapsiõlis, linaseemneõlis. · Seleen pärmis, mereandides, munades, küüslaugus.
3. Kaltsium annab luudele tugevuse, toimetab vere hüübimist, väldib kramp, leidub piimas ja kapsas 4. Magneesium klorofülli koostises, nukleiinhapetes, on vajalik närvisüsteemi talitluseks, leidub kapsas ja austrites 5. NH4 valkude laguprodukt 6. Kloor aitab kaasa närviimpulsi tekkele, vaja maohappe sünteesiks, leidub NaCl-s Mikroelemendid 1. Raud seob hapnikku hemoglobiini koostises, leidub maasikates ja rosinates 2. Jood vaja kilpnäärme hormoonide sünteesiks, leidub lestas ja õunaseemnetes Orgaanilised ained Süsivesinikud orgaanilised ühendid, mis sisaldavad süsinikku, vesinikku, hapnikku. Energiarikkad, loomad kasutavad toidus olevaid SV energiaallikana, taimed toodavad ise. 1. Monosahhariidid väga aktiivsed ja reaktsioonivõimelised Pentoosid riboos (C5H10O5) ja desoksüriboos (C5H10O4) Heksoosid:
• Allikadrohelised taimeosad, kaunviljad, nt. läätsed, herned ja oad, siseelundid, nt. neerud ja maks. 300 µg foolhapet (meeste päevane soovitus) sisaldub umbes: * 25 g pärmis või hautatud maksas, * 60 g nisuidudes, * 75 g kuivatatud ubades, * 150 g nisukliides, * 265 g kuumtöötlemata või 330 g keedetud spargelkapsas, * 350 g kuumtöötlemata või 500 g keedetud lillkapsas, * 840 g maasikates. Biofunktsioonid •laste saamiseks, loote normaalseks arenguks ja veel sündimata laste tervise tagamiseks, •valkude, rasvade ning süsivesikute ainevahetuseks, •närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks, •DNA ning RNA sünteesiks, mis on oluline kasvuprotsessis ja organismi rakkude taastootmiseks, •punaste ja valgete vereliblede moodustamiseks, •aju õigeks funktsioneerimiseks, mis on tähtis nii vaimse kui ka emotsionaalse tervise jaoks,
Koostis: maasikamahl 50%, õunamahl 50%. See mahlasegu sisaldab vahekorras 1:1 maasika- ja õunamahla, aga kuna värskeid maasikaid pole aasta läbi saada, kasutame maasikamahla valmistamiseks külmutatud marju. Maasikad sisaldavad rohkesti orgaanilisi happeid, pektiin-, mineraal-, park- ning värvaineid. Maasikates on rohkesti ka foolhapet (vitamiin B9) ja C-vitamiini ning marjade seas ei ole talle võistlejat raua ja kaltsiumi rohkuse osas. Seetõttu on maasikas parim looduslik ravivahend verevaesuse, podagra ning sapi- ja kusepõie haiguste puhul. Vähemal määral leidub maasikas veel karotiini, vitamiine B1, B2, E, PP ja K1. Maasika - õunamahl
o Pärast 110 min. 100C/210F,on luha väljast t 83C/180F.Sel juhul üleküpsemiseks läheb aega veel üks tund, täpne ajastamine ei ole nii kriitiline. o Pärast 5 tundi 65C/150F, pind on 64C/ 148F, ja liigne aeg mõjub vähe · liha töötlemisel toimuvad muutused: soolamine, suitsutamine, keetmine, praadimine, grillimine Raud ja lihatoodete värvus Tailihas on rauda ~2 mg/100g, palju rohkem on keeles (38 ) ja maksas (28), palju on ka maasikates ja kaunviljades Punane liha sisaldab rauda 2-4 korda rohkem kui valge liha. Mida suurema hapnikuvaruga töötab lihas, seda tumedam (hülge ja vaalaliha on väga tume) Lihatoodete värvus Seostunud ühend Värvus Nimetus Fe++ kovalentne :H2O purpur müoglobiin :O2 helepunane oksümüoglobiin
Parimateks foolhappe allikateks on rohelised taimeosad, kaunviljad, läätsed, herned ja oad, siseelundid, neerud ja maks. 300 µg foolhapet (meeste päevane soovitus) sisaldub umbes: 25 g pärmis või hautatud maksas; 60 g nisuidudes; 75 g kuivatatud ubades; 150 g nisukliides; 265 g kuumtöötlemata või 330 g keedetud spargelkapsas; 350 g kuumtöötlemata või 500 g keedetud lillkapsas; 840 g maasikates. 18 ( http://www.toitumine.ee/folaadid-foolhape-2/ ) 2.8 Vitamiin B12 B12-vitamiin on unikaalne, sest see on ainus vitamiin, mis sisaldab mineraalainet, seal hulgas koobaltit. B12-vitamiini (kobalamiinid) on vaja: närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks; aneemia ennetamiseks; valkude sünteesimiseks ja rasvade ning süsivesikute ainevahetuseks;
süsivesikute ainevahetuseks, g keedetud spargelkapsas, ·närvisüsteemi normaalseks * 350 g kuumtöötlemata või 500 funktsioneerimiseks, g keedetud lillkapsas, * 840 g maasikates. ·DNA ning RNA sünteesiks, mis on oluline kasvuprotsessis ja organismi rakkude taastootmiseks, ·punaste ja valgete vereliblede moodustamiseks, ·aju õigeks funktsioneerimiseks, mis on tähtis nii vaimse kui ka emotsionaalse tervise jaoks, ·vere kolesteroolisisalduse vähendamiseks ja maksa töö
paremini kohanevad ja viljuvad sordid. Maasikas vajab magusamaitse savutamiseks küll rikkalikult päikesepaisted, kuid eriti head maitseomadused pidavad talle andma põhjamaa suvele omane öine temperatuurilangus. Seetõttu on Soomes ja teistes põhjamaades kasvatanud maasikad euroopas eriti kõrgelt hinnatud. Eestimaitse maasikate suhkrusisaldus jääb vahemiku 6-10 % ja sõltub põhiliselt sordist ning viljade küpsusastmest. Maasikates on kasulike mikroelemente, nagu raud, vask, koobalt, mangaan, tsink ja jood, kuid kahjuks esinevad need kõik organismile raskesti kättesaadaval kujul. Maasikast on leitud A- vitamiini eelühendeid, erinevaid B- rühma vitamiine, vitamiine E ja K ning ka askorbinhapet ehk C- vitamiini. Parimad maasikad saate oma ajast või ajandist ise korjates. Turule ostma minnes võtke kaasa lai ja madal punutud korv, sest pehme ja umbne kilekött on maasika surm. Valige tugevasti
kosmeetikumides säilitusainetena, kuna neil on hea antibakteriaalne ja seenevastane toime. Levinuimad parabeenid on: butüül-, etüül-, metüül-, isobutüül- ja propüülparabeen.[10] Parabeenid on küll sünteetilist päritolu, kuid analooge on leitud ka loodusest. Taimede maailmas tuntakse parabeene kui 4-hüdroksübensoehappeid ning nende derivaate võib leida erinevates puuviljades, köögiviljades, samuti ka odras, maasikates, mustades sõstardes, virsikutes, porgandites, sibulas, kakaoubades, vaniljes, viinamarjades, pärmiekstraktis, veiniäädikas ja juustus. [10] Tõhusalt funktsioneerivad parabeenid toodetes, mis on valmistatud vee baasil. Õlidel baseeruvate toodete puhul ei ole parabeenid nii efektiivsed (taimsetes õlides siiski efektiivsemad). Seega, parabeenid on pH tundlikud ja toimivad paremini happelises 12
mängivad need taim-bakter suhetes vajab siiski veel täpsustamist. Bakterid võivad sekundaarsete metaboliitide kaudu mõjutada taimede elutegevust. Sekundaarseteks metaboliitideks nimetatakse aineid, mis on antibakteriaalsed, antinematoodsed, antiviraalsed, antioksüdantsed või muu sarnase toimega. Lisakse eelpool toodud näidetele võivad bakterid sekundaarsete metaboliitide abil mõjutada taimede viljade aroomi ja maitset. Näiteks Methylobacter'i tüved võivad mõjutada maasikates aroomiainete tootmist, milleks on furanoonid. Sarnaselt bakteritele võivad endofüütsed seened 143 mõjutada taime viljade keemilist koostist Näiteks mustika vilja fenoolsete ainete, flavanoolide ja oligomeersete proantotsüaniidide (pigmendid) sisaldust. Raua omastamine. Palju baktereid, eriti risosfäärseid, toodavad siderofoore, saamaks keskkonnast kätte rauda ja teisi metalle. Näiteks
pinnase kokkusurumine(tihenemine) raskete masinate poolt; 167. Muldade saastumine, põhilised saasteained (väetised, pestitsiidid). Jäätmed. Paljud pestitsiidid akumuleeruvad mullas ning lähevad edasi ka põhjavette. Mullas võivad need püsida mitukümmend aastat ega mitte laguneda Samuti mõjuvad nad negatiivselt kasulike putukate mitmekesisusele (nt mesilased) Toiduga satuvad nende jäägid ka organismi (tsitruselistes, õunades, maasikates, viinamarjades, samuti kurgis ja muudes) Pestitsiidide negatiivne mõju: Pestitsiidijääkide mõju on uuritud katseloomade peal (rotid, hiired, hamstrid, konnad) ja tehtud ka katseklaasikatseid. Uuringud loomadel on näidanud, et osad pestitsiidid on põhjustanud loomade immuunsüsteemi nõrgenemist, rasvumist, viljatust, väärarenguid, hormonaalhäireid, diabeeti, vähki. Katseklaasikatsed on näidanud, et pestitsiidid on põhjustanud nt
annaabi.ee 
