Tugev sõjaline surve kolmest suunas · Missugustel põhjustel ei ole võimalik täpselt dateerida keskaja algust ja lõppu? Too näiteid! Sest see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui ka tõlgendajast. · Mis põhjustas 1054. a kirikulõhe? Õigeusu kirik ei soovinud alluda ega muuta usutunnistust, nagu soovis Rooma paavst. · Nimeta feodaaltsivilisatsiooni tunnused! Põhiliseks tootmisüksuseks oli talupoegade väike majapidamised Talupoegi eksploateeriti maarendi kaudu: teorent, raharent, loonusrent · Millega seletada barbarite edu Rooma vallutamisel? Nad juurutasid sealsete elanikele oma eluviisi ja maailmavaadet · Missugustel põhjustel andis Karl Martell kõrgemad vaimulikud ametid väejuhtidele? Karl Martellile oli tarvis kiriku toetust. Samal ajal oli vaja kuningavõimu säilitamiseks annetada oma alamatele sõjalise teenistuse eest maavaldusi. Kirik oli vastu ja sellepärast ta andis kõrgemad vaimulikud ametid väejuhtidele
käsutamine(juriidilise aatuse määramine) 2 kitsendust: Eraõiguslik kitsendus(omanik kitsendatud 2. isiku kasuks), Avalikõiguslik kitsendus(omanik kitsendatud ühiskonna kasuks) 12. Subjektide alusel omandi liigitus. Kui omand kuulub ühele isikule siis ainuomand, kui mitmele, siis ühine omand. Ühine omand jaguneb omakorda kaasomandiks (sõltub kas osade suurus on kindlaks määratud või mitte) ja ühisomandiks (osad kindlaks määratud) 13. Maarendi olemus D. Ricardo ja J.H.von Thünen’i järgi. Ricardo järgi- maarent on tasu looduse hävimatute jõudude kasutamise eest(nagu diferentsiaalrent, ainult viljakad mullad annavad renti, kuna halvemad mullad jäävad rendita)Viljakusrent Thüneni järgi-Asukoharent (tingitud transpordi- ja ajakulude tõttu), Intensiivrent (tekib ühesuguse kvaliteediga maa ja sama turukauguse korral maasse täiendavate vahendite paigutamisel) 14
mille järgi teatud allakäinud piirkonnad omavad potentsiaali paremaks kasutamiseks, millega kaasneb kõrgem kapitaliväärtus. Rendilõhe tähendab tegeliku maarendihinna ja potentsiaalse maarendihinna vahet. Rendivahe koosneb: 1.kinnisvara väärtusest; 2.kinnisvara müügihinnast; 3.maa-ala üldrendist ja 4.potensiaalsest maa-ala üldrendist. Rendivahe on eriti suur keskuspiirkonna ümber, kus maarendi hind on alanenud taandarengu tõttu, mis omakorda tuleneb sellest, et aja jooksu elamute olukord halveneb, sellest põhjustatuna jälle kinnisvara omanikud rändavad välja ning see tekitab rendipindade suure kasvu. Majaomanikud ei huvitu remondist, mis suurendab taandarengut ja kinnisvarahindade langust veelgi, mis omakorda viib selleni, et ei olda enam huvitatud piirkonda investeerimisest ning linnaosa taandareneb veelgi, kuni isegi osalise mahajäetuseni. Alates 1970
Raudtee Berliini-Istanbuli-Bagdadi-Basra vahel. Iraan: Riiki valitseb sahh. 1907. a. satub Inglise-Vene kokkuleppe alusel kahe riigi võimu alla. Inglismaa sai lõuna, venemaa põhja osa, keskosa jäi neutraalseks.Põhiseadus, tühistati ameti- ja autiitlid, edumeelsed ümberkorraldused. India: Briti impeeriumi valdus. Inglased lõid Euroopalikukult bürokraatliku haldussüsteemi. Ehitasid valmis raudteevõrgu ning kaasaegsed sadamad. Briti võimud surusid peale ka maavaldus-, maarendi ja maasutamise süsteeme. India osales üha rohkem maailmakaubanduses. Rahvaarvu hüppeline kasvinglaste valitsemis ajal polnud näljahädasid ega suuri epideemiaid. India lülitus euroopalikku kapitalismi süsteemikäsitöö ja kodustootmise vormide kadumine. St rahulolematus, sest ei suudetud leida kohta uues euroopalikus ühiskonnas ja muututi proletaarideks(töölisteks). 1896 India Rahvuskongressi loomine Briti valitsemise vastu, eesmärgiks saavutada Indiale otsustusõigus siseküsimustes
b) Vasta küsimustele: · Kellelt sai feodaal feoodi? Feodaal sai maa kuningalt ja andis selle vasallile · Mis oli feodaali põhikohustus senjööri ees? Maksud , teotöö · Millal ja kus algas feodaalsuhete kujunemine? 5-10 saj frangi riigis, merovingide ja karolingide ajal. c) Vasta küsimustele pärisorjuse kujunemisest: · Miks kujunes pärisorjus? sest talupojad andisd end ülikute kaitse ala , kohustudes selle eest talle andma oma maavaldu · Millised olid 2 peamist kohustust maarendi eest? Loonusrent ja töö feodaali majapidamises · Miks kehtestati sunnismaisus ja mida see tähendas? See kehtestati, sest ilma talupoja tööta polnud maal tähtsust ja seega tehti nad suunismaiseks, see tähendas seda, et ta kuulud feodaalile, kes võis teda müüa, karistada ja vahetada aga ei tohtinud tappa. · Mille poolest erines pärisori orjast? Pärisori polnud vaba 4. Viikingid (6 p.) a) Kes ja mis põhjustel siirdusid viikingiteks?
protsesside tulemus, mille taustal on erinevate sotsiaalsete ja etniliste gruppide erinevad majanduslikud võimalused ja jõud linnaruumis- linn on arenenud kõrgkultuuri ja tsiviliseeritud tegevuse keskus. 1- ärikeskus 2-kergetööstus 3-alamklassi elamupiirkond 4-keskklassi elamupiirkond 5-kõrgklassi elamupiirkond 6-rasketööstus. Hoyti sektormudel-linna maakasutus järgib transpordikoridore. Ärikeskuses on maarendi hinnad kõige kõrgemad. 8) Mis on kohatus ja kuidas seda praeguses linnaplaneerimises kasutatakse: Kohatus on anonüümne füüsiline struktuur ilma kohaspetsiifiliste erinevusteta. Seespool/väljaspool.Massikommunikatsioon kõikjal kättesaadav kõrge tehnoloogia ja standardid muudavad kohad omavahel sarnasteks. Kohatus tähendab suhteliselt homogeenseid ja standardseid maastikke, mis vähendavad kohtade erinevust ja eripära. Mitte-koht
vaprusest moslemite vastu Hispaanias. Sakslastel "Nibelungide laul". Talupojad ja mõisamajandus 1. Agraarühiskond. Talurahva õiguslik seisund. a. Agraarühiskonnas elatuti peamiselt põllumajandusest ja elati maal: · Enamik inimesi olid talupojad, kes tootsid suurema osa ühiskonna rikkusest. · Ka väiksemate linnade elanike seas oli palju põlluharijaid. b. Õiguslik seisund: · Pärisorjus maarendi eest teotöö ja andem. · Sunnismaisus. · Isandal oli ta talupoja üle kohtuõigus s.h. anda ihunuhtlust ja surma mõista. · Vabu talupoegi oli vähe, peamiselt Skandinaavias. 2. Külad ja põllud. a. Külaelu: · Enamus talupoegi elas külades, mille suurus varieerus mõnest perest väikelinna mõõtmeteni. · Osa külasid oli kindlustatud. · Külakogukond (taluperemehed) otsustas tähtsamaid asju ühiselt, astudes
Vaatamata kõigile korraldustele ja ideedele, kukkus Aleksandrikooli loomise ettevõte läbi. (õpik) Tegutsemist ei ka toetanud Õpetatud Eesti Selts, kuna nende arvates oli eestlastele parim tulevik kiire saksastumine. (S.Õispuu 1992) 3.1.2.Suurpalvekiri Suurpalvekiri, mis oli keisrile lähetatud 9. nomvembril 1864.aastal. Seda loetakse rahvusliiku liikumise esimeseks programmdokumendiks Selles dokumendis nõuti lisaks majanduslikele nõudmistele ka teoorjuse kaotamist, mõõduka maarendi ja maaostuhindade kehtestamist. Taheti vabastada Eesti vallakogukonda baltisaksa mõisnike võimu alt ning nõuti, et kohtusse valitaks ka talurahva esindajaid. Taotleti seaduste ja korralduste avaldamist eesti keeles. 1866. aastal vabaneski vallakogukond mõisnike eestkoste alt. Vallavolikogu sai luba valida vallavanem ja selle asetäitja 3 aastaks. Pooled volikogu kohad pidid kuuluma taluperemeestele, pooled sulastele ja ülejäänud maatameeste esindajatele. (M.Grahv 1993) 3.1.3
7) Millist/milliseid ühiskonnakihti /-kihte esindas Saksa ajalooline koolkond? Millise ühiskonnaklassi ideoloogiaga oli tegemist? Põhjenda! Saksamaa historismi üheks tähtsamaks esindajaks oli 19. Saj algul õigusteaduses tekkinud ajalooline koolkond. Õigusteaduse ajalooline koolkond avaldas suurt mõju poliitilise ökonoomia ajaloolise koolkonna kujunemisele. Ajaloolise koolkonna arvates on väär tegeleda väärtus-, raha-, palga-, kasumi-, maarendi- jms teooriatega, sest selliseid nähtusi looduses ei ole. Kogu nende teoreetiline töö piirdus vaid kahe suunaga: 1) Klassikalise poliitilise ökonoomia koolkond ja sotsialistide seisukohtade kriitika 2) Üldiste metodoloogiliste küsimuste käsitlemine ja teoreetilise majandusteaduse mittevajalikkuse põhjendamine. Ajaloolise koolkonna teoreetikud eitasid kõigile maadele ühiste arenguseaduste olemasolu.
1. Kuidas esitas W. Sombart kapitali kujunemise ja kapitalismi olemuse? (,,Moodne kapitalism", ,,Juudid ja majanduselu", ,,Kaupmehed ja kangelased") Tema arvates ei saanud kaubanduskapital olla kapitali tekkimise allikaks, sest kaupmeestel puudus võimalus hindu üles kruvida. Kapital kuhjus keskajal järgmistel viisidel: 1)Oluline oli paavsti varakamber. Sinna olid kogunenud kristlikust maailmast peamiselt kümnisemaksu näol saadud aarded. 2)Rüütluordude laekad, kuhu oli kogunenud eeskätt maarendi näol ordule kuulunud maade kasutamise eest saadu. 3) Mõne ilmaliku valitseja suured varandused. 4) Põhja-Itaalia kaubalinnade varandused. 5) Maaomanikud ja kaupmehed, kes tulid eelnimetatud suurte varanduste järel. Kapitalismi tekkimist peab ta inimhinge suurimaks loominguliseks saavutuseks. ,,Kapitalism kasvas välja Euroopa hinge sügavusest." Tuginedes idealistlikule metodoloogiale, väidab et alguses tekkis kapitalismi vaim ja alles pärast seda kapitalistlik majandus
Hispaanias. teenimine. Sakslastel "Nibelungide laul". Talupojad ja mõisamajandus Agraarühiskond. Talurahva õiguslik seisund. Agraarühiskonnas elatuti peamiselt põllumajandusest ja elati maal: Enamik inimesi olid talupojad, kes tootsid suurema osa ühiskonna rikkusest. Ka väiksemate linnade elanike seas oli palju põlluharijaid. Õiguslik seisund: Pärisorjus maarendi eest teotöö ja andem. Sunnismaisus. Isandal oli ta talupoja üle kohtuõigus s.h. anda ihunuhtlust ja surma mõista. Vabu talupoegi oli vähe, peamiselt Skandinaavias. Külad ja põllud. Külaelu: Enamus talupoegi elas külades, mille suurus varieerus mõnest perest väikelinna mõõtmeteni. Osa külasid oli kindlustatud. Külakogukond (taluperemehed) otsustas tähtsamaid asju ühiselt, astudes koos välja ka oma õiguste kaitseks isanda ees. Talupere:
ja südame-daami moslemite vastu ennastohverdav teenimine. Hispaanias. Sakslastel "Nibelungide laul". Talupojad ja mõisamajandus Agraarühiskond. Talurahva õiguslik seisund. Agraarühiskonnas elatuti peamiselt põllumajandusest ja elati maal: Enamik inimesi olid talupojad, kes tootsid suurema osa ühiskonna rikkusest. Ka väiksemate linnade elanike seas oli palju põlluharijaid. Õiguslik seisund: Pärisorjus maarendi eest teotöö ja andem. Sunnismaisus. Isandal oli ta talupoja üle kohtuõigus s.h. anda ihunuhtlust ja surma mõista. Vabu talupoegi oli vähe, peamiselt Skandinaavias. Külad ja põllud. Külaelu: Enamus talupoegi elas külades, mille suurus varieerus mõnest perest väikelinna mõõtmeteni. Osa külasid oli kindlustatud. Külakogukond (taluperemehed) otsustas tähtsamaid asju ühiselt, astudes koos välja ka oma õiguste kaitseks isanda ees. Talupere:
ja südame-daami moslemite vastu ennastohverdav teenimine. Hispaanias. Sakslastel “Nibelungide laul”. Talupojad ja mõisamajandus Agraarühiskond. Talurahva õiguslik seisund. Agraarühiskonnas elatuti peamiselt põllumajandusest ja elati maal: Enamik inimesi olid talupojad, kes tootsid suurema osa ühiskonna rikkusest. Ka väiksemate linnade elanike seas oli palju põlluharijaid. Õiguslik seisund: Pärisorjus – maarendi eest teotöö ja andem. Sunnismaisus. Isandal oli ta talupoja üle kohtuõigus – s.h. anda ihunuhtlust ja surma mõista. Vabu talupoegi oli vähe, peamiselt Skandinaavias. Külad ja põllud. Külaelu: Enamus talupoegi elas külades, mille suurus varieerus mõnest perest väikelinna mõõtmeteni. Osa külasid oli kindlustatud. Külakogukond (taluperemehed) otsustas tähtsamaid asju ühiselt, astudes koos välja ka oma õiguste kaitseks isanda ees. Talupere:
kulusid. Saadud puhastulu on metsanduse ökonoomikas nimetatud metsarendiks ning viimasest tuleneb ka mõiste metsarendi küpsusvanus. Kasumiküpust on nimetatud ka metsarendi küpsusvanuseks. Mõnikord on metsarendi suuruse määramisel piirdutud ainult lõppraiest saadavate tuludega, kuid eelistada tuleks tulude ja kulude kompleksset arvestust kogu raieringilt. Metsarendi arvutamisel ei arvestata raha ajaväärtusega, nagu tehakse maarendi puhul. Oodustatud kasumiküpsus on puistu vanus, mil puistu raiumisel saadakse maksimaalne keskmine oodustatud kasum hektari kohta aastas ehk suurim maarent. Maarent on see osa tuludest, mis jääb maaomanikule, kuna ülejäänud läheb puistutega seotud kapitali intressideks ning muude väärtuste eest tasumiseks. Maarent on suurus, mis väljendab maakasutuse intensiivsust. Maarendi teooria tugineb saksa metsateadlase Faustmanni poolt 1849.a. formuleeritud valemile (Markus, 1965):
ning algas õppetöö taas 1906. aastal. Mõned tahtsid õpetada, õppida. Keemia tudengid loopisid haisupomme auditooriumitesse, kus toimus õppimine. Keiser Nikolai II- Veebruaris andis välja manifesti, kus ta lubas kõigil inimestel luba kirjutada kirju valitsusele ja ministritele, soovitusi, et mida tuleb teha, mis muudatusi on vaja kindlas valdkonnas. See tähendas, et legaliseeriti rahva koosolekuid. Esialgselt huvituti maareformist, räägiti: maarendi hindadest, maaostu hindadest, räägiti vallavalitsuse õiguste suurendamisest, laste õpetamine eesti keeles. Konfiskeeriti maad, jagati talumaadeks. Nõuti valimisõigusi, tuleb võtta vastu vene põhiseadus, taheti demokraatliku vabariiki. Aastal 1905 tõmmati kogu rahvas poliitikasse. Oktoobri üldstreik ja 16. oktoobri veretöö: lgas esimese üle venemaalise poliitilise streigiga oktoobris 1905. Streik sai alguse 7. oktoobril Mosva Kaasani raudteel, levis
annaabi.ee 
