Tuntumad on Würtenbergi (Saksamaa) ja Green Riveri (USA) maardlate põlevkivi. Savikas põlevkivi, mille kasutu osa koosneb valdavalt (üle 60 protsendi) mandritekkelisest materjalist. Tüüpnäited on Eesti graptoliitargilliit (savikivi), Rootsi maarjaskilt, Volga (Venemaa), Boltõsi (Ukraina), Irati ja Bariba (Brasiilia), Maomini (Hiina) ning Austraalia leiukohtade põlevkivi. Maavara kaevandamise load Kaevandamisloa annab üleriigilise tähtsusega maardlas, piiriveekogus, territoriaal- ja sisemeres ning Eesti Vabariigi majandusvööndis Keskkonnaministeerium. Kohaliku tähtsusega maardlas annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Pealmaakaevandamine Kohtades, kus põlevivikiht ei ole väga sügaval, kaevandatakse põlevkivi karjäärides nii saab põlevkivi kaevandada kuni 30 meetri sügavuselt. Allmaakaevandamine Kui põlevkivikiht on sügavamal kui 30 meetrit maa all, tuleb kaevandamiseks avada kaevandus
maavarasid kaevandavad teised või meie, või siis meie koos teistega rahvusvaheliste ühisprojektide alusel vastastikku kasulikel tingimustel. 6. Meil on Euroopa suurimad põlevkivivarud, tarbevaruga 2,3 miljardit tonni, kusjuures per capita arvestuses on Eesti selles osas maailmas kõige rikkam. 7. Kuid meie suurimaks maavaraks ei ole ilmselt mitte põlevkivi ega isegi mitte fosforiit, kuigi ka viimase väärtus on tähelepanuäratavalt suur. Ainuüksi Rakvere maardlas on fosforiiti 6 miljardit tonni. Pole midagi imestada, et fosforiidisõjas viskus ambrasuurile endine eurominister Endel Lippmaa, sest kaevandamine NL poolt ei olnud tol ajal enam tark tegu, kaevandamine oli juba siis ette nähtud Euroopa Liidule. Märkus: sobiva keskkonnaohutu tehnoloogia pärast pole vaja muretseda, Läänes on kõik see olemas. 8. Meie suurimaks maapõuerikkuseks on tõenäoliselt siiski fosforiit komplekselt kaevandatuna koos
METALLURGIA VÄRVILISE METALLI KASUTAMINE JA TOOTMINE Metallurgia kui teadusharu uurib metallide ja nende sulamite omadusi ning tootmise ja töötlemise tehnoloogiat. Eraldavad metallurgid on huvitatud peamiselt kolmest voolust: algainest (maak), kontsentraatidest (väärtuslik metallioksiid/sulfiid) ning jäätmetest. Värviliste ainete maagid sisaldavad tavaliselt mitmesuguseid komponente, mistõttu ühes maardlas kaevandatakse sageli mitut metalli. Värvilist metalli kasutatakse palju nt. igapäevaelu tarbeesemete jaoks toidualumiiniumnõud, alumiiniumpurgid, foolium. Värvilisi metalle on aga palju ning igalühel omad keemilised ning füüsikalised omadused. Enamusi neist kasutatakse ehituses lennuki -ja laevaehituses, torudena, radioaatoritena jm. Üks vanimaid värvilisi metalle, vask, on olnud kasutuses juba Eesti mõistes enne muinasaega.
Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, (mitte nii laialt kasutatud). Suured põlevkivi varud on näiteks USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal.Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena.Põlevkivi, mille spetsiifilisem nimetus on kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara. Eesti põlevkivivarud kuuluvad riigi omandisse ja asuvad üleriigilise tähtsusega Eesti maardlas. Põlevkivi kaevandamiseks on karjäärile või kaevandusele riigi poolt antud kaevandamisluba ja määratud vastav maapõue osa ehk mäeeraldis. Kaevevälja suurus võib olla sadakond ruutkilomeetrit ja mäeeraldis sisaldada mitusada miljonit tonni põlevkivi. Karjääril on kaevandamiseks vajalik ka täielik maaeraldus, allmaakaevandamisel on maaeraldusi vaja ainult kaevandamisega seotud infrastruktuuriobjektide paigutamiseks. Kaevandamise kord ja tingimused on
Esialgu kasutati põlevkivi vaid tahke kütusena tsemenditööstuses, vedurite ja majapidamiste kütteks. Esimene tööstuslikus mahus põlevkiviõli tootev tehas rajati 1924. aastal Kohtla-Järvele. Põlevkivitööstuse peamisteks toodeteks oli kütteõli, immutusõli ja madalamargiline autobensiin, kõrvalproduktina toodeti ka gaasi. Põlevkivi leidub Kirde- ja Ida-Eestis. Eristatakse Eesti ja Tapa põlevkivimaardlat, kaevandatakse aga ainult Eesti maardlas. Tapa maardla põlevkivi suhteliselt paksud kihid on halva kvaliteediga ja lasuvad sügaval. Pealmaakaevandamine toimub Aidu, Narva ja Kohtla-Nõmme karjäärides. Praegu olemasolevate paljandusmasinate park võimaldab tasuvalt põlevkivi kaevandada kuni 30 m sügavuselt. Allmaakaevandamine toimub põlevkivimaardla osas, mis asub Jõhvist lõuna pool ja kus kihindi lebamissügavus on 40-70 m piirides. Siin asuvad kaks praegust suuremat kaevandust Estonia ja Viru
maardlateks. Üleriigilise tähtsusega maardlate nimekirja on kinnitanud keskkonnaministri ettepanekul Vabariigi Valitsus. Automaatselt kuuluvad sinna piiriveekogudes, territoriaal- ja sisemeres asuvad maardlad. Paide vallas kuulub üleriigilise tähtsusega turbamaardlate nimekirja Epu-Kakerdi turbamaardla. Maavaradest kaevandatakse Paide vallas turvast (Prääma rabas), kruusa (Karude karjääris) ja lubjakivi (Eivere karjääris). Kaevandamisloa annab üleriigilise tähtsusega maardlas, piiriveekogus, territoriaal- ja sisemeres ning Eesti Vabariigi majandusvööndis Keskkonnaministeerium, arvestades Eesti Maavarade Komisjoni arvamust. Kohaliku tähtsusega maardlas annab kaevandamisloa kaevandamiskoha keskkonnateenistus. Kui taotletav mäeeraldis või selle teenindusmaa paikneb kahes või enamas maakonnas, annab kaevandamisloa keskkonnateenistus, kelle kontrollitaval territooriumil paikneb enamus taotletavast mäeeraldisest.
· Alumiiniumi sulatamine on väga energiamahukas 1 tonn- 14 000 kWh · Vanametallist toodetakse 1/3 maailma alumiiniumist · Vase ja alumiiniumi kõrval töödeldakse värvilises metallurgias veel üle 70 metalli, suurema mahuga on plii ja tsink, nende metallide tarbimisega seotud autotööstus (mis riigid on peamised plii ja tsingi tarbijad?) · Värviliste metallide maagid sisaldavad tavaliselt mitu metalli ( nn polümetallid), ühes maardlas kaevandatakse sageli mitut metalli Metallurgia keskkonnaprobleemid · Tekib palju aherainet, väga energiamahukad töötstusharud · Suured piirkonnad muudetakse inimese ja loomade eluks ja inimese majandustegevuseks kõlbmatuks · Maa-alused kaevandused võivad põhjustada langatuslehtreid ning ehitiste ja rajatiste sisselangemist · Maavarade suuremahuline kaevandamine mõjutab põhjavee kihte, halvendab joogivee kvaliteeti
- karstilõhed MAAVARAD, NENDE TEKE JA KASUTAMINE Praeguseaha olulisemad maavarad Eestis on põlevkivi e. kukersiit, fosforiit, mitmesugused looduslikud ehitusmaterjalid, nagu paekivi, kruus, liiv ja savi, aga kaa turvas, ravimuda ja mineraalvesi. Vanimate kivimitega seondub kambriumi ladestu savikivi, mida valmistatakse telliste valmistamiseks. Meie peamised fosvoriidivarud peituvad ordoviitsiumi ajastu vanimais kivimeis, liivakivides. Kasutati fosforväetisena. Leidub Toolse ja Rakvere maardlas. Harju ja Viru lavamaal ning Pandivere kõrgustikul avanevad ordoviitsiumi lubjakivid on rikkad kukersiidi e. põlevikivi poolest. Kaevandatakse Kirde-Eestis juba 1916. a-st alates, ent kiltsavi kui samuti põlevikivi pole suudetud veel kasutusele võtta. Leidub õhukeste vahekihtidena lubjakivides. Rikkalikumad kohad asuvad Viru lavamaa põhjaosas Kukruse ja Jõhvi vahemikus. Kvarternaaris kuhjunud mineraalsetest on maavaradena enam kasutatavad kruus, liiv ja viirsavi. Suurimad
umbes kuus-seitse tuhat aastat tagasi. Keskajal hakkas metallurgia arenema eriti Kesk-Euroopas, Saksamaal. 2 Metallide tootmine Metallurgia kui teadusharu uurib metallide ja nende sulamite omadusi ning tootmise ja töötlemise tehnoloogiat. Eraldavad metallurgid on huvitatud peamiselt kolmest voolust: algainest (maak), kontsentraatidest (väärtuslik metallioksiid/sulfiid) ning jäätmetest. Värviliste ainete maagid sisaldavad tavaliselt mitmesuguseid komponente, mistõttu ühes maardlas kaevandatakse sageli mitut metalli. 4 Metallurgiaga tegelevad riigid on Venemaa, Ukraina ja Valgevene. Eestis sellega ei tegeleta, kuigi Eestil on kõik eeldused energiamahuka alumiiniumi või magneesiumitööstuse tekkeks olemas ning siia võidakse luua uus alumiiniumitehas. Metallurgiatehased on ehitatud linnast üpriski eemale tehasest tulev lõhn ning üleüldse tehase
konkurentsivõimeline. Peale väljamist maapinnale tuleb teha arvestatavaid kulutusi toorme rikastamiseks ja rajada fosforiidi keemilise töötlemise keerukas kompleks, mis nõuab suuri investeeringuid. Lahendada on tarvis ka mitmeid keskkonnakaitselisi probleeme. Alates 1991. aastast pole Eestis fosforiidimaaki kaevandatud. (www.ut.ee) Maardu fosforiidimaardla on põhiliselt ammendatud ja teisi detailselt uuritud maardlaid (Toolse, Aseri, Lääne-Kabala kaeveväli Rakvere maardlas) pole olnud võimalik evitada erinevatel põhjustel, enamasti keskkonnaprobleemide tõttu. Mõned maardlad (Iru ja Narva) on jäänud hoonestuse alla, minetanud oma tähtsuse ning nende varu on annulleeritud ehk maha kantud. Aseri fosforiit pole vajalikul määral kvaliteetne. (Raudsep jt, 1993) Paljude aastate vältel on Maardu fosforiidist valmistatud väheväärtuslikku fosforiidijahu või on seda lisatud superfosfaadile, mida saadi Koola poolsaarelt toodud apatiidist. (Raudsep jt, 1993)
a. 253,5) tonni. 1830. a. tõusis kullatootjate seas esikohale Venemaa, kes 1847. aastani andis ligikaudu kaks viiendikku maailma toodangust. 1848. a. möödus temast USA ning 1960. a. Austraalia. Pärast suurte kullalademete avastamist Lõuna-Aafrika Vabariigis 1884. a. muutus võistlus esikoha pärast lootusetuks. Maakoores tervikuna sisaldub kulda ligikaudu 100 miljardit tonni, kuid valdavalt hajusalt. Sellest paikneb maardlais umbes 500 000 tonni. Üksnes Witwatersrandi maardlas Lõuna-Aafrikas on seda kaevandamata veel ligikaudu 40 000 tonni.Hõlpsaks kaevandamiseks sobivat kulda arvatakse maapõues peituvat ligikaudu 60 000 tonni, kuid uuritud varu on sellest vaid pool. Suurimad ressursid on Lõuna-Aafrika Vabariigis (35 000 t), USA-s (6940 t), Brasiilias (3870 t), Kanadas (2500 t) ja Venemaal (pole avaldatud). Venemaal on kulda pestud paljudes kohtades, eriti tulemusrikkalt Taga-Baikalimaal, Ida-Siberis ja
aastal 2011 alustada mahuka geoloogilise uuringuga. Sellega määratakse piirkonnas oleva karsti levikuala, põhjavee vooluhulgad ja -suunad ning nende seos nii Tuhala nõiakaevu kui ka Pirita ja Vääna jõega. Protsessi sujudes peaksid uuringu tulemused, millest sõltub Nabalasse plaanitavate lubjakivikaevanduste tulek, otsustajate kätte jõudma aastal 2013. Keskkonnaministeeriumi kinnitusel on enne neid uuringuid Nabala maardlas kaevandamislubade andmine välistatud. (Filippov 2011) Kokkuvõte Nabala kaevanduste poleemika on kestnud mitu aastat põhjusega, et ehitusfirmad pole siiani saanud luba paekivi kaevandamiseks. Kohalikud elanikud ja spetsialistid on toonud välja karstiala kaitseks, et kaevandused rikuvad tundlikku veereziimi, mille põhjavesi on joogiveeks elanikele, rikuvad rohelist võrgustikku ja looduslikku tasakaalu ning jätaksid Tuhala nõiakaevu kuivale
moodustades kihilaadseid kehasid. Põlevkivid on maailmas küllaltki laialt levinud. Teada on enam kui 600 leiukohta . Enamik leiukohti on koondunud suurematesse levilatesse nagu Balti, Volga, Karpaatia jne. Tööstuslik tähtsus on peamiselt platvormsetel leiukohtadel, kus suurel levialal on tootsate kihtide lasuvad rõhtsalt ja väikesel sügavusel ning nende paksus ja kvaliteet on püsiv. Käesoleval ajal kaevandatakse põlevkivi Eestis, Venemaal, Hiinas, Austraalias ja Saksamaal. Eesti maardlas on põlevkivi kaevandamise tingimused võrreldes teiste leiukohtadega lihtsad - väike sügavus, rõhtne lasuvus, kihindi püsiv paksus. Põlevkivide tekkimine Põlevkivi on settekivim, mis on tekkinud veekogu põhjas, kus olid olemas soodsad tingimused orgaanilise aine kogunemiseks. Põlevkivi on moodustunud kõigis geoloogilistes ajastutes kambriumist kvaternaarini. Põlevkivi lähteaine kogunes peamiselt iidsete merede kaldalähedastes vetes.
ajastul, ~400 - 450 milj. aastat tagasi). Põlevkivi on settekivim, mis on tekkinud veekogu põhjas, kus olid olemas soodsad tingimused orgaanilise aine kogunemiseks. Põlevkivi lähtematerjaliks loetakse primitiivsete ainuraksete organismide, bakterite, järvede ja merede vetikate ning teiste füto- ja zooplanktoni esindajate biomassist moodustunud orgaanilist ainet. Käesoleval ajal kaevandatakse põlevkivi Eestis, Venemaal, Hiinas, Austraalias ja Saksamaal. Eesti maardlas on põlevkivi kaevandamise tingimused võrreldes teiste leiukohtadega lihtsad - väike sügavus, rõhtne lasuvus, kihindi püsiv paksus. Teadlaste arvates on Eesti põlevkivi ehk kukersiidi tekkimisel olnud lähteaineks sinivetikad (tsüanobakterid). Huumus Humiinained Huumus Nonliving, finely divided organic matter in soil, derived from microbial decomposition of plant and animal substances.
Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub sellises kõrguses või sügavuses, milleni tema huvi vastavalt kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu Omaniku huvi rikkumise korral AÕS § 89 nõue Kinnisomand Kinnisomand ei ulatu veel: Seaduses sätestatud maavaradele (AÕS § 130 lg 1) Põhjaveele (AÕS § 134) Kinnisomand MaaPS § 4 lg 1 kohaselt kuuluvad riigile aluspõhja maavara, üleriigilise tähtsusega maardlas olev maavara ning ravitoimega järve- ja meremuda (ravimuda) ning nendele teiste isikute kinnisomand ei ulatu. Omanik võib kasutada kasutada maavara MaaPS § 59 ja 60 alusel oma tarbeks, samuti võib ehitise püstitamise, maaparandustööde või põllumajandus tekkivat ja ülejäävat kaevist ka võõrandada Kinnisasja omandamine Omandamine võib toimuda kas: 1) tehinguliselt (Müük, kinge jne) 2) Mitte tehinguliselt (pärimine, igamine,
on peamiselt puismadalsoo ja madalsoomets. Soosaare soostikus on turbamaardla ala 7788 ha, millest põhilise osa moodustab madalsoolasund (2295 ha). Rabalasundit on Poka, Soosaare, Tässi ja Unakvere rabades. 16 Rabalasundis on turba suurim paksus 6,8 m. Osa madalsooalast on kuivendatud. Unakvere, Poka ja Soosaare rabadest on toodetud käsitsi tükkturvast. Tänapäeval toimub turbatootmine freesturbaväljadel. 2012. aastal kaevandas Soosaare maardlas AS Kraver Soosaare I, II ja III turbatoomisalalt ning Tässi turbatootmisalalt kokku 11,5 tuhat t vähelagunenud turvast, AS Mikskaar kaevandas Raba-Jaani turbatootmisalalt 0,1 tuhat t hästilagunenud turvast. Soosaare soostikus asuv Soosaare raba kuulub Alam-Pedja looduskaitsealasse. (entsyklopeedia.ee) Parika raba asub Võrtsjärvest loodes, Sakala kõrgustiku ja Kolga-Jaani voorestiku vahel loode-kagu-suunalises sügavas nõos. Soo pindala on 3420 ha, lisaks rabale on ka
Põlevkivikihindi sügavus maapinnast on siin kümnekonnast meetrist maardla põhjaserval kuni 70 meetrini Väike-Pungerja kandis. Põlevkivi tootmisel rakendatakse pealmaakaevandamist (Aidu ja Narva karjääris) ning allmaakaevandamist (Estonia ja Viru kaevanduses). · pealmaakaevandamine · allmaakaevandamine Põlevkivi kaevandamise õiguslikud aspektid Eesti põlevkivivarud kuuluvad riigi omandisse ja asuvad üleriigilise tähtsusega Eesti maardlas. Põlevkivi kaevandamiseks on karjäärile või kaevandusele riigi poolt antud kaevandamisluba ja määratud vastav maapõue osa ehk mäeeraldis. Kaevevälja suurus võib olla sadakond ruutkilomeetrit ja mäeeraldis sisaldada mitusada miljonit tonni põlevkivi. Karjääril on kaevandamiseks vajalik ka täielik maaeraldus, allmaakaevandamisel on maaeraldusi vaja ainult kaevandamisega seotud infrastruktuuriobjektide paigutamiseks. Kaevandamise kord ja tingimused
Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub sellises kõrguses või sügavuses, milleni tema huvi vastavalt kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu Omaniku huvi rikkumise korral AÕS § 89 nõue Kinnisomand ei ulatu veel: Seaduses sätestatud maavaradele (AÕS § 130 lg 1) Põhjaveele (AÕS § 134) MaaPS § 4 lg 1 kohaselt kuuluvad riigile aluspõhja maavara, üleriigilise tähtsusega maardlas olev maavara ning ravitoimega järve- ja meremuda (ravimuda) ning nendele teiste isikute kinnisomand ei ulatu. Omanik võib kasutada maavara. MaaPS § 59 ja 60 alusel oma tarbeks, samuti võib ehitise püstitamise, maaparandustööde või põllumajandus tekkivat ja ülejäävat kaevist ka võõrandada. KINNISASJA OMANDAMINE Omandamine võib toimuda kas: 1) tehinguliselt (Müük, kinge jne)
Seejärel võetakse aluseks kindel faktor, mis tuleneb sarnaste karakteristikutega maardlatest. Antud meetodit kasutatakse eelkõige siis, kui nafta tootmine antud reservis pole alanud. (International Energy Outlook 2016, EIA) 8 Materiaalse balansi meetod valem, mis tugineb reservuaarist saadud nafta, vee, gaasi kogustele ning muutustele rõhus antud maardlas, et arvutada allesjäänud nafta kogus. Selle meetodi jaoks on aga vajalik vähemalt 5% nafta ammutamine (Lyons 2005). Kolmas levinum on produktsiooni vähenemise kõvera meetod, mis kasutab nafta tootmis andmeid kindla kõvera jaoks. Kõveraid on kolme tüüpi (eksponentsiaalne, hüperbooliline ja harmooniline lähtuvalt statistilistest sisenditest). Selle meetodi eeliseks on see, et võtab arvesse kõiki reservuaari karakteristikuid. Siiski on selleks vajalik palju ajaloolist
· geoloogilise uuringu luba; · üldgeoloogilise uurimistöö luba; Tegevuslubade väljastajad-otsustaja · Keskkonnaministeerium · Kohalik keskkonnateenistus · Kohalik omavalitsus Keskkonnaministeerium · Vee erikasutus-piiriveekogudel · Territoriaalvetes · Välisõhu saasteluba- üle 100 meetri maapinnast · Ohtlikud jäätmed · Üleriigilise tähtsusega maardla kavandamisluba · Mäetöödelõpetamine üleriigilise tähtsusega maardlas · Geoloogilise uuringu luba-üleriigiline tähtsus · Geneetiliselt muundatud organismi keskkonda viimine Maakonna keskkonnateenistus · Vee erikasutus sisemaal · Välisõhu luba alla 100 m korstna puhul · Jäätmeluba · Keskkonnakompleks luba · Kaevandusluba kohaliku tähtsusega maardlas · Geoloogiline uuring-kohaliku tähtsusega · Üldgeoloogiline uuring ühe maakonna piires KMH protseduur:
163 161 450 602 867 2080 GTL - gas to liquids ehk gaasist vedelkütus Tõestatud reserv tähendab, et 90% tõenäosusega on võimalik antud maardlast naftat ammutada sellised reservid tähistatakse kokkuleppeliselt tärminiga 1P. Maardlatest purskab olemasoleva surve tõttu välja kuskil 20-25% naftast. Kasutades muid tehnoloogiaid on võimalik kätte saada kuni 60% maardlas olevast naftast. 2014 aastal toodeti hinnanguliselt 84,95 miljonit barrelit päevas. Suurimad tootjad 2014. hinnang Venemaa 10,6 (14,05% maailma toodangust), Saudi Araabia 9,7 (, USA 8,45 miljonit barrelit päevas. 1barrel = 0,146toe=158,9873l *andmetesse suhtuda suure kriitilisusega OPEC Kütuse hinnakomponendid Eestis: Bensiin hinnaga 1 kütuse maailmaturu hind ja müüja kulud+ kasum 41% maksud 59% Diiselhinnaga 1 kütuse maailmaturu hind ja müüja kulud+ kasum 44% maksud 56%
Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub sellises kõrguses või sügavuses, milleni tema huvi vastavalt kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu Omaniku huvi rikkumise korral AÕS § 89 nõue Kinnisomand ei ulatu veel: Seaduses sätestatud maavaradele (AÕS § 130 lg 1) Põhjaveele (AÕS § 134) MaaPS § 4 lg 1 kohaselt kuuluvad riigile aluspõhja maavara, üleriigilise tähtsusega maardlas olev maavara ning ravitoimega järve- ja meremuda (ravimuda) ning nendele teiste isikute kinnisomand ei ulatu. Omanik võib kasutada maavara. MaaPS § 59 ja 60 alusel oma tarbeks, samuti võib ehitise püstitamise, maaparandustööde või põllumajandus tekkivat ja ülejäävat kaevist ka võõrandada. KINNISASJA OMANDAMINE Omandamine võib toimuda kas: 1) tehinguliselt (Müük, kinge jne)
Kõige suurem muutus on toimunud madalsoode osas, nende pindala on kahanenud 7,1 korda. Rabade pindala on vähenenud 1,7 korda. Soid kasutatakse erinevatel eesmärkidel. Marjade või ravimtaimede korjamine, matkamine ning teadustöö ei avalda soodele suurt mõju, mõned teised tegevused võivad põhjustada aga olulisi muutusi nii soode veereziimis kui ka turbalasundis. Suur osa on selles turba, olulise tähtsusega energeetilise maavara kaevandamisel. 2010. aastal kaevandati Eestis 63 maardlas turvast kokku 923 400 tonni. Nii turba kaevandamisele kui ka soodele endile avaldab suurt mõju ulatuslike sooalade kuivendamine kas siis turba saamiseks või põllumaaks. Arvestuslikult on umbes 70 % turbamaadest kas kuivendatud või kuivendamisest sel määral mõjutatud, et turba moodustumine looduses on lakanud. Soid, kust turvas on ära kaevandatud, nimetatakse jääksoodeks. Lisaks soode majanduslikule tähtsusele on nad ka puhta mageda vee reservuaarid ja reguleerivad veereziimi.
annaabi.ee 
