praktiliselt kokku ja pikksilmast väljub paralleelne kiirtekimp. Selliseid optilisi süsteeme nimetatakse teleskoopilisteks. Galilei ei olnud teleskoobi esmaleiutaja. 1609. aastal tegi ta endale teleskoobi, vaid teades, et Galilei pikksilm selles kasutatakse kahte läätse ja toru. Teleskoop, mille ta kiirustades Maapealsetel vaatlustel tegi, oli parim, mis tolleks ajaks kasutatakse nn. Galilei pikksilma, üldse tehtud. kus okulaariks on nõguslääts. Selline pikksilm annab esemest päripidise kujutise. Kepleri pikksilm Kui objektiivi ja okulaarina kasutatakse kahte
tagasitõmbamise mehhanism on erinev. See võib tõmbuda külgsuunas nokakesed, mida nad kasutavad või otse õlavõõtmete vahele. oma toidu lõikamiseks ja Enamikel kilpkonnalistel, kes närimiseks. Neil puuduvad hambad, veedavad suurema osa enda elust mis kadusid umbes 150-200 maapinnal, nende silmad asetsevad miljonit aastat tagasi. otse alla. Maapealsetel kilpkonnalistel on Merikilpkonnalistel asetsevad silmad lühikesed ja vastupidavad jalad. aga näärmete läheduses, mis Enamasti nad liiguvad aeglaselt kaitsevad liigse soola eest. enda raskete kestade pärast. Nende väliskiht on osa nahast. Kilpkonnaliste jäsemete värvus on Erinevalt maodest, kilpkonnalised enamasti kollakas pruunikas nagu järk-järgu haaval vahetavad enda pea. nahka tükkidenda ja seda pidevalt.
Intake valve- sisselaskeklapp Exhaust valve- väljalaskeklapp 4.Jahutussüsteem Jahutussüsteemi ülesandeks on mootori detailide jahutamine ja nende töötemperatuuride hoidmine 85-95 kraadi juures ning kokpiti soojendamine. Mootorid omavad põhiliselt kahte tüüpi jahutussüsteeme: a) õhkjahutusega, b) vedelikjahutusega. Õhkjahutusega mootorite silindrite ribisid jahutab suurendatud õhuvoo kiirus. See saadakse summaarse õhuvoona propelleri või siis maapealsetel sõidukitel mootori ventilaatori poolt. Õhkjahutusega mootorite konstruktsioonis on oluline osa eri liiki õhusuunurite olemasolul. Vedelikjahutussüsteemi osadeks on: · veepump · mootori jahutussärk · radiaator · termostaat · ventilaator Tosooli koostisosa: Etüleenglükooli andmed: a) keemiline valem ; b) tihedus 1,11 g/cm3; c) sulamistemperatuur (meltin point at 1,013 bar) 12o C; d) keemistemperatuur 198oC;
Jahutussüsteemi ülesandeks on mootori detailide jahutamine ja nende töötemperatuuride hoidmine 85-95 kraadi juures ning kokpiti soojendamine. Mootorid omavad põhiliselt kahte tüüpi jahutussüsteeme: a) õhkjahutusega, b) vedelikjahutusega. Õhkjahutusega mootorite silindrite ribisid jahutab suurendatud õhuvoo kiirus. See saadakse summaarse õhuvoona propelleri või siis maapealsetel sõidukitel mootori ventilaatori poolt. Õhkjahutusega mootorite konstruktsioonis on oluline osa eri liiki õhusuunurite olemasolul. Vedelikjahutussüsteemi osadeks on veepump, mootori jahutussärk, radiaator, termostaat ja ventilaator. Jahutussüsteemi käivitamine tarbib 3...4 % mootori võimsusest. Vedelikjahutussüsteemi ehitus ja kasutamine Mõlemat tüüpi jahutussüsteemil oluline osa mootori soojusest eemaldatakse konvektiivse
11. Kui palju maakeral olevast veest võtab osa iga-aastasest veeringest? kuni 900 m3 vett aastas 12. Mida nimetatakse infiltratsiooniks? Põhjavesi tekib põhiliselt pinnavee ja sademete vee (vihm, lumi, rahe, ka kaste ja härmatise sulamisel tekkiva vee) imbumise teel maakoore sügavamatesse kihtidesse. 13. Millised võivad olla sademed? Sademeid jaotatakse pilvedest maapinnale langevateks (vihm, lumi, rahe) ja maapinnal või maapealsetel esemetel kondenseeruvateks (kaste, hall, härmatis jne.). 14. Kuidas hinnatakse sademete hulka ööpäevas, kuus ja aastas? Mm aastas 15. Millist vihma võib lugeda paduvihmaks? Sademeid, mille intensiivsus ületab 0,5-1,0 mm minutis, nimetatakse paduvihmaks. 16. Milline vihm annab kõige rohkem lisa põhjaveele? Põhjavee toitumisel on lausvihmadel kõige suurem tähtsus, sest nende kestus on suur. 17. Mida nimetatakse kastepunktiks
astronoomilised vajadused uue teleskoobi jaoks oluliselt kõrgemad. Teleskoobi peegel tuleb painduv ja väga õhuke -- 2 mm -- ning ta toetub aktivaatorite kaudu väga kergele alusele. Kui tavaliste kaasaegsete teleskoopide peegli erikaal (koos aktivaatorite ja toetusraamiga) on 400-1000 kg/m2, siis NGST jaoks on see vaid 15 kg/m2. Kujutist pole küll vaja parandada õhuhäirituste tõttu 6 nagu maapealsetel teleskoopidel, kuid muutuvate soojuslike tingimuste tõttu toimub peegli kandva aluse paisumine ja kokkutõmbumine ning seetõttu vajab peegli kuju aeg-ajalt parandamist. Teleskoobi peegli kuju kontrolli testimiseks on tehtud 0,53-meetrine prooviteleskoop ja 2-meetrine prototüüp krüogeenrezhiimi testimiseks Kavas oli ka 3,5-meetrine (proovi)teleskoop üleslennutamiseks. See kava on aga muutunud
17 6. Jahutussüsteem 6.1 Vedelikjahutus Jahutussüsteemi ülesandeks on mootori detailide jahutamine ja nende töötemperatuuride hoidmine 85-95 kraadi juures ning kokpiti soojendamine. Mootorid omavad põhiliselt kahte tüüpi jahutussüsteeme: a) õhkjahutusega, b) vedelikjahutusega. Õhkjahutusega mootorite silindrite ribisid jahutab suurendatud õhuvoo kiirus. See saadakse summaarse õhuvoona propelleri või siis maapealsetel sõidukitel mootori ventilaatori poolt. Õhkjahutusega mootorite konstruktsioonis on oluline osa eri liiki õhusuunurite olemasolul. Vedelikjahutussüsteemi osadeks on veepump, mootori jahutussärk, radiaator, termostaat ja ventilaator. Samuti ka paisupaak. 18 Jahutussüsteemi käivitamine tarbib 3...4 % mootori võimsusest. Vedelikjahutussüsteemi puudusteks on: a) süsteemi tihendamise vajadus, b) tühjaks jooksmise risk,
Jahutussüsteem 6.1 Vedelikjahutus Jahutussüsteemi ülesandeks on mootori detailide jahutamine ja nende töötemperatuuride hoidmine 85-95 kraadi juures ning kokpiti soojendamine. Mootorid omavad põhiliselt kahte tüüpi jahutussüsteeme: a) õhkjahutusega, b) vedelikjahutusega. Õhkjahutusega mootorite silindrite ribisid jahutab suurendatud õhuvoo kiirus. See saadakse summaarse õhuvoona propelleri või siis maapealsetel sõidukitel mootori ventilaatori poolt. Õhkjahutusega mootorite konstruktsioonis on oluline osa eri liiki õhusuunurite olemasolul. Vedelikjahutussüsteemi osadeks on veepump, mootori jahutussärk, radiaator, termostaat ja ventilaator. Samuti ka paisupaak. 16 Jahutussüsteemi käivitamine tarbib 3...4 % mootori võimsusest. Vedelikjahutussüsteemi puudusteks on: a) süsteemi tihendamise vajadus, b) tühjaks jooksmise risk,
sõitjateruumi soendamiseks. Kui autol on ka konditsioneer, siis selle töö tulemusena tekib samuti liigne soojus, mille jahutussüsteem peab ära juhtima. Mootorid omavad põhiliselt kahte tüüpi jahutussüsteeme: · õhkjahutusega, · vedelikjahutusega. Õhkjahutusega mootorite silindrite ribisid jahutab suurendatud õhuvoo kiirus. See saadakse summaarse õhuvoona propelleri või siis maapealsetel sõidukitel mootori ventilaatori poolt. Õhkjahutusega mootorite konstruktsioonis on oluline osa eri liiki õhusuunurite olemasolul. Vedelikjahutussüsteemi osadeks on veepump, mootori jahutussärk, radiaator, termostaat ja ventilaator. Jahutussüsteemi käivitamine tarbib 3...4 % mootori võimsusest. Jahutussüsteemi osad: radiaator, ülesurveventiil, lõdvikud e. voolikud, termostaat, veepump, ventilaator ja ventilaatoririhm.
GBAS süsteem kasutab täiendavalt GNSS geostatsionaarsel orbiidil olevat satelliiti, mis püsib Maa suhtes paigal ja katab kindla Maa-ala. Seega on konkreetne SBAS süsteem toimiv kindlas riigis või riikide grupis. Lennunduses on SBAS puhul sihiks täppislähenemise jaoks sobiva, sertifitseeritud süsteemide väljatöötamine. Kaasajal 2009.a. on käsil EGNOS abil ILS cat-II GPS lähenemise sertifitseerimine. * Kasutatakse lennunduses, ei põhine maapealsetel tugijaamadel, vaid satelliidid edastavad parandeid. Geostatsionaarsed satelliidid, liiguvad maaga ühtemoodi, maapeal võtavad kontrolljaamad signaali vastu tavalistelt satelliitidelt ja saadavad parandi geostatsionaarsetele satelliitidele. SBAS süsteeme peab mitu olema, Euroopas on EGNOS süsteem, see põhineb 3-l geostatsionaarsel süsteemil. 21. Kirjeldage RTK mõõtmiste põhimõtet. 2 vastuvõtjat, mis võtavad vastu samade satelliitide signaale. Arvutatakse punktide vaheline
projekteerida ning teha ka prooviteleskoope. Seejuures on tehnoloogilised nõudmised ning astronoomilised vajadused uue teleskoobi jaoks oluliselt kõrgemad. Teleskoobi peegel tuleb painduv ja väga õhuke ehk kuni 2 mm ning ta toetub aktivaatorite kaudu väga kergele alusele. Kui tavaliste kaasaegsete teleskoopide peegli erikaal koos aktivaatorite ja toetusraamiga on 400-1000 kg/m2, siis NGST jaoks on see vaid 15 kg/m2. Kujutist pole küll vaja parandada õhuhäirituste tõttu nagu maapealsetel teleskoopidel, kuid muutuvate soojuslike tingimuste tõttu toimub peegli kandva aluse paisumine ja kokkutõmbumine ning seetõttu vajab peegli kuju aeg-ajalt parandamist. Teleskoobi peegli kuju kontrolli testimiseks on tehtud 0,53-meetrine prooviteleskoop ja 2- meetrine prototüüp krüogeenrezhiimi testimiseks Kavas oli ka 3,5-meetrine prooviteleskoop üleslennutamiseks See kava on aga muutunud. Peamiselt rahalistel põhjustel on ka esialgselt
on ta ühtlasi meetaim. Toiduks kõlbavad ka nurmenuku noored lehed. Neid võib tarvitada värskelt salatina. Kuivatatult on nurmenuku lehed ja õied maitse- ning värviaineks mitmesugustele alkohoolsetele jookidele. Nurmenuku lehed on C-vitamiini rikkad. Nurmenuku õisi, lehti ja risoomi koos juurtega kasutatakse ravimina. Ta on tuntud kui köhavastane ja rögalahtistav vahend, maapealsetel osadel on ka tugev higistamaajav ja rahustav toime, kasutatakse ka peapöörituse ja reumavalude vastu. Kaltsium (Ca) · Tähtsaim mineraalaine inimese kehas; · Töötab D-vitamiiniga, mis soodustab kaltsiumi imendumist ja selle transporti; · Sõltub luude, hammaste, küünte ja juuste tugevus; · Moodustab 2% kehakaalust; · Paikneb luudes ja hammastes; · Luude arenemisperioodil tarvitada piisavalt; · Reguleerib vererõhku; · Parandab näonaha seisundit;
moodustaja 1mm3- 100m seenehüüfi. keemilised kristallid. Puitu lagundavate Hüüfide abil saab puu kasutada mullamahtu. seente viljakehi võib klassifitseerida Seen on heterotroofne ja vajab süsivesikuid, mitmeti: 1) a) mitmeaastase- torikulaadsed mida puu eritab+ spetsiifilisi bioaktiivseid viljakehad on põhilised lagundajad. aineid et sümbioos püsiks. 2) endohüüfid- ka -Viljakeha allküljele tekib igal aastal uus maapealsetel puuosadel seened. Okkaid, kus torukeste kiht (hümensaalkiht) või b) endohüüfid sees, putukad ei taha. Seen aitab üheaastased viljakehad. Mitmeaastaste vabaneda puul talle mittevajalikest okastest. viljakehade tunnuseks on puitunud 3) biotõrje- suur korbik, millega juurepessu viljakehad. Üheaastased viljakehad on ravitakse. Seened toituvad nematootidest. 4) lihakad ja vamjad. 2) viljakehad võivad olla
Välimised lehed on enamasti kuivad ja kilejad need täidavad kaitseülesannet. Seesmised sibulasoomused on lihakad ja neisse kogunevad varuained. Sibulakanna tipus on pung, millest areneb maapealne võsu. Osade sibulasoomuste kaenlas paiknevatest kaenlapungadest võivad moodustuda uued tütarsibulad. Sibulad on kujult kerajad, munajad või lamedad. Kodumaistest taimedest on sibul näiteks kollasel kuldtähel ja rohulaugul. Mõnedel taimeliikidel võivad sibulad areneda ka maapealsetel võsudel siis nimetatakse neid sigisibulateks. Valmides varisevad nad emataimelt maha, kus neist soodsates tingimustes kasvavad uued taimed. Sigisibulad on näiteks rohulaugul ja küüslaugul. Neil liikidel paiknevad sigisibulad taime õisikus ja arenevad osade õite asemele. MUGUL nimetatakse varre tipmist jämenenud osa, mis on täitunud varuainetega. Lehti mugulal ei ole. Selle väikestes lohkudes (silmades) asetsevad pungad, millest areneb maapealne võsu
Kvaliteediklassid Õunad ja pirnid jagatakse nelja kvaliteediklassi: ekstraklass, esimene, teine ja kolmas klass. Iga kvaliteediklassi kohta on kehtestatud lubatud pinnavead, kuju-, arenemis-ja värvusvead. 3. õhu koostise mõju köögivilja arengule ja kasvule 1)Taimede normaalseks elutegevuseks vajavad taimed õhust O2 ja CO2 2)O2 vajatakse hingamiseks, 3)CO2 fotosünteesiks (FS), 4)Taimed toodavad ise fotosünteesi käigus O2 ja selletõttu ei esine taimede maapealsetel osadel O2 puudust. 5)Sageli võib O2 puudust esineda juurtel. Seda põhjustavad · mullas elunevad mikroorganismid · liigne mullaniiskus 6)Täiskasvanud köögiviljataimed vajavad päevas 500...550kg/ha CO2 7)Hästi haritud ja orgaanilise väetisega väetatud mullast eraldub ööpäevas kuni 500kg/ha CO2 Väheviljakatel muldadel eraldub CO2 kuni 10 korda vähem Väheviljakatel muldadel kannatavad taimed nii toitainete puuduse kui ka CO2 puuduse all.
või muudest aspektidest; - Hoonete tööiga Hoone või tema osade tööiga ei või olla väiksem hoone kasutuseast, v.a. ventilatsioonisüsteemid, soojaveetorustikud, müüritud tulekolded viimastele tavaliselt 20 aastat Ehitised, tarindid ja ehituses kasutatavad tooted jagatakse tööea klassidesse (C > 100a, D > 50a, E >20a, F >10a, G >1a) hoonetel tavaliselt 50 aastat; õhuliinidel, trosskonstruktsioonidel, maapealsetel ja maaalustel soojatorustikel, kaabelliinidel, mahutitel tavaliselt 20 aastat Kasutusiga sõltub ehitusmaterjalide, projekti ja ehitustööde kvaliteedist, sisekliimast ja keskkonnast, väliskliimast ja keskkonnast, kasutustingimustest, hooldustingimustest - Tuleohutus ehitised tuleb projekteerida ja ehitada nii, et tule puhkemise korral: · võib teatud aja jooksul eeldada tarindite kandevõime säilimist
varre lehtedeni; hüpokutüüljuur on nn lisajuur (varrest arenenud). Risoom- e. juurikas (vars!) mullas püsti, kaldu vôi rôhtsalt paiknev lihakas maa-alune vars, mis täidab mingit säilitus ülesannet. Mugul ümara kujuga tugevasti paksenenud lühivôsu, mis täidab säilitusorgani ülesannet, nt. kartul (vars!). Maapealne vôsund - pikk peenike roomav vars, täidab vegetatiivse paljunemise ülesannet, nt. metsmaasikas. Sigisibul taime maapealsetel osadel arenev muguljalt paksenenud lühivôsi, vegetatiivse paljunemise funktsioon. Sagedamini arenevad ôisikuis (küüslauk) vôi lehtede kaenlais. Kui rohelised, vôivad fotosünteesida. Juuremügarad e. aktinoriisad sümbiontsete baterite moodustatud paksendid taimede juurtel, milles toimub molekulaarse lämmastiku redutseerimine (nitrogenaas): N2 + 3H2 2NH3. Sagedamini esinevad liblikôielsitel liikide juurtel. Taimed saavad nii 65-96% vajaminevast lämmastikust. Seenjuur e
hüpokutüüljuur on nn lisajuur (varrest arenenud). Risoom- e. juurikas (vars!) mullas püsti, kaldu vôi rôhtsalt paiknev lihakas maa-alune vars, mis täidab mingit säilitus ülesannet. Mugul ümara kujuga tugevasti paksenenud lühivôsu, mis täidab säilitusorgani ülesannet, nt. kartul (vars!). Maapealne vôsund - pikk peenike roomav vars, täidab vegetatiivse paljunemise ülesannet, nt. metsmaasikas. Sigisibul taime maapealsetel osadel arenev muguljalt paksenenud lühivôsi, vegetatiivse paljunemise funktsioon. Sagedamini arenevad ôisikuis (küüslauk) vôi lehtede kaenlais. Kui rohelised, vôivad fotosünteesida. Juuremügarad e. aktinoriisad sümbiontsete baterite moodustatud paksendid taimede juurtel, milles toimub molekulaarse lämmastiku redutseerimine (nitrogenaas): N2 + 3H2 2NH3. Sagedamini esinevad liblikôielsitel liikide juurtel. Taimed saavad nii 65-96% vajaminevast lämmastikust. Seenjuur e
isiku soo, rassi ning isegi selle, kas ta suitsetab.Inimese rassikuuluvus on otseselt tuvastatav jälje papillaarkurrustiku mustri põhjal, millest saab järeldada, kas sõrm kuulub aafriklasele või eurooplasele. Negriidset rassi inimestel esineb sõrmejäljes nimelt keskmisest enam teatud spetsiifilist tunnust: hargnemist. 9) Elektrilennukite ilmumine langeb kokku elektriautode üha laiema levikuga meie maapealsetel teedel. Mõlemate arengut innustavad ühed ja samad motiivid. Elektrilennuk muudaks lennuliikluse keskkonnasäästlikumaks, vaiksemaks ja odavamaks.
lehtedes. Ainult mõne kibuvitsaliigi viljad suudavad temaga võistelda. Inimese päevase vitamiin C vajaduse rahuldab üksainus värske nurmenukuleht. Oskuslikul kiirel kuivatamisel säilib neis 80 % vitamiinidest. Niisiis on nurmenukulehed ja ka õied üheks heaks kosutusvahendiks kogu kehale. Nii nurmenuku õisi ja lehti kui ka risoomi koos arvukate juurtega kasutatakse ravimina. Nurmenukk on tuntud kui köhavastane ja röga lahtistav vahend. Maapealsetel osadel on aga ka tugev higistama ajav ja rahustav toime, nad võtavad ära peapöörituse ja vähendavad reumavalusid. 9. Harilik pilliroog (Phragmites australis) 30 Rahvapärased nimetusi: roog, kõrkmed, merihain, vesiroog, sonn. Pilliroog on Eesti suurim kõrreline. Ta paljuneb siin peamiselt vegetatiivselt, moodustades suuri roostikke, mis koosnevad kloonidest. Need võivad olla enam kui ruutkilomeetri suurused
3. materjalides oleva soolade mõju 4. tehnosüsteemide mõju keskkonnale ja tarinditele. Hoone või tema osade tööiga ei või olla väiksem hoone kasutuseast. Ehitised, konstruktsioonid ja ehituses kasutatavad tooted jagatakse tööea klassidesse C vähemalt 100 aastat D vähemalt 50 aastat E vähemalt 20 aastat F vähemalt 10 aastat G vähemalt 1 aastat Hoonetel on tavaliselt kasutuseaks 50 aastat. (klass D). Õhuliinidel, trosskonstruktsioonidel, maapealsetel ja maaalustel soojatorustikel, kaabelliinidel, mahutitel on kasutusiga 20 aastat. (klass E) Pinnaseehitistel nagu tammid, mulded, teekatte alused kihid, süvendid, kraavid kanalid jne, pinnases või vees paiknevad ehitistel nagu sulundseinad, torustikud, tunnelid, kaid jne. maa ja veepinnast kõrgematel ehitistel nagu sillad, viaduktid tornid punkrid on kasutusiga 50 aastat. Kande- ja kande-piirdetarinditel ning soojusisolatsioonil. Hüdroisolatsioonil, auru- õhu, ja
Inimesel on võimalus näha pärast surma Universumit - ,,rännates" kõiksuse maailmaruumis. Näi- teks näeb inimene oma enda ,,silmadega" Linnutee galaktikat, kui ta asub sellest väljaspool või hõl- jub liikudes Galaktika siseses ruumis. Need astronoomilised objektid, mis meile ( maapealsetele ini- mestele ) on ainult nähtavad läbi suurte teleskoopide, on aga nö. surnutele lausa käega katsutavates kaugustes. Pärast surma on võimalik liikuda paikades, mille olemasolu kohta maapealsetel inimestel aimugi pole või ei ole nad kunagi oma enda silmadega neid näinud. Näiteks külastatakse imekaunist Kotka udukogu ja selle kuulsaid tumedast tihedast gaasist sambaid. Samuti võib ta kohata hinge- matvalt ilusaid täheparvi. Näiteks Maast 15 000 valgusaasta kaugusel on kerasparv 47 Tucanae. Se- da,mida maapealsed inimesed näevad raamatutes või läbi suurte teleskoopide, näeme neid tegelikult 28
Inimesel on võimalus näha pärast surma Universumit - ,,rännates" kõiksuse maailmaruumis. Näi- teks näeb inimene oma enda ,,silmadega" Linnutee galaktikat, kui ta asub sellest väljaspool või hõl- jub liikudes Galaktika siseses ruumis. Need astronoomilised objektid, mis meile ( maapealsetele ini- mestele ) on ainult nähtavad läbi suurte teleskoopide, on aga nö. surnutele lausa käega katsutavates kaugustes. Pärast surma on võimalik liikuda paikades, mille olemasolu kohta maapealsetel inimestel aimugi pole või ei ole nad kunagi oma enda silmadega neid näinud. Näiteks külastatakse imekaunist Kotka udukogu ja selle kuulsaid tumedast tihedast gaasist sambaid. Samuti võib ta kohata hinge- matvalt ilusaid täheparvi. Näiteks Maast 15 000 valgusaasta kaugusel on kerasparv 47 Tucanae. Se- da,mida maapealsed inimesed näevad raamatutes või läbi suurte teleskoopide, näeme neid tegelikult pärast surma oma enda ,,silmadega". Universum on aga tohutult suur
Näi- teks näeb inimene oma enda „silmadega“ Linnutee galaktikat, kui ta asub sellest väljaspool või hõl- 29 jub liikudes Galaktika siseses ruumis. Need astronoomilised objektid, mis meile ( maapealsetele ini- mestele ) on ainult nähtavad läbi suurte teleskoopide, on aga nö. surnutele lausa käega katsutavates kaugustes. Pärast surma on võimalik liikuda paikades, mille olemasolu kohta maapealsetel inimestel aimugi pole või ei ole nad kunagi oma enda silmadega neid näinud. Näiteks külastatakse imekaunist Kotka udukogu ja selle kuulsaid tumedast tihedast gaasist sambaid. Samuti võib ta kohata hinge- matvalt ilusaid täheparvi. Näiteks Maast 15 000 valgusaasta kaugusel on kerasparv 47 Tucanae. Se- da,mida maapealsed inimesed näevad raamatutes või läbi suurte teleskoopide, näeme neid tegelikult pärast surma oma enda „silmadega“. Universum on aga tohutult suur
annaabi.ee 
