4. J. L David Oli prantsuse maalikunstnik ja klassitsismi esindaja. Davud oli aktiivne revulutsioonitegelane Suure Prantsuse Revulutsiooni ajal. Tal oli palju õpilase ning seetõttu võib teda pidada Prantsuse maalikunsti suurimaks mõjutajaks 19. sajandil. Ta sündis Pariisis, ta oli üheksane, kui ta isa duellil surma sai. Tema ema jättis ta maha ning poisi kasvatamisega tegelesid onud, kes panid ta maalimist õppima. Tema kuulsamateks maalideks on ,,Horatiuse vanne", ,,Sokratere surm", ,,Marat' surm", ,,Sabiinitarid". Ta suri Brüsselis, kuna seoses poliitilisele eirmeelsusele pidi ta oma eluajal Prantsusmaalt emigreeruma. 5. Ingres Tema käe all valmisid virtuooslikud joonistused, portreed ja aktimaalid. Näiteks ,,Suur supleja".
värv ja joon, mis mõnusalt kokku põimuvad, tekitades nõndaviisi elava ringliikumise. Lisaks põnevale triibu ja värvimängule on lisatud ka sümboolseid märke nt. käed, mida iga vaataja saab just endale sobivalt lahti mõtestada. Koloriit maalil sinine, punane ja hõbehall. Toomas Vint 05.03.1944 Toomas Vindi loomingut tõlgendada püüdes on kasutatud termineid: intellektuaalne . naivism, transavagard, metafüüsiline maal. Ta ise nimetab oma töid kontseptuaalseteks maalideks ,,Nõmm liivatee" 2011. õli. lõuendil 54 cm x 63 cm Maalil kujutatud loodusevormid st. puud, põõsad, pilved ja isegi lehed puul on kujutatud väga idealiseeritult, võttes kohati isegi tehisvormide kuju. Samas pildi värvi koloriitsus ei tundugi väga eemal seisev looduslikust värvigammast. Selline naivistlik korrapärasus iseloomustabki seda maali minu meelest kõige paremini ja mis on ka teistes Vindi töödes läbivaks jooneks. Külli Laikre 14.11.1978
Maalikunst VanaIndia maalikunst pärineb kaugest antiikajast. Arvatakse, et selle varaseim algusaeg ulatub kolmandasse aastatuhandesse eKr ning eksisteerib tänapäevani. India kunsti iseärasus on üleküllane ehtimine, silmatorkavalt kirevad värvid ning mõningatel juhtudel ka sürrealistlik inimeste kujutamine. Kunstile on omased ka spiraalid, kurvid ning read. Tuntud maalideks VanaIndia kunstis on Ajanta muraalid ning Ellora, kirjutistest Buda käsikirjad ning ka miniatuursed teosed Suurmogulien ja Kangra koolidest. India maali teooria näeb ette, et maale tuleb ohtralt kasutada siseruumides, mida inimesed läbivad ning elu tõlgendus toimub läbi kunsti. Ajapikku on austus India kunsti traditsioonide vastu säilinud, kuid modernne kunst on seda mõjutanud
Vana-India maalikunst Maalikunst, miniatuur, sümbolid, värvid, skulptuurid Maalikunst Vana-India maalikunst pärineb kaugest antiikajast. Arvatakse, et selle varaseim algusaeg ulatub kolmandasse aastatuhandesse eKr ning eksisteerib tänapäevani. India kunsti iseärasus on üleküllane ehtimine, silmatorkavalt kirevad värvid ning mõningatel juhtudel ka sürrealistlik inimeste kujutamine. Kunstile on omased ka spiraalid, kurvid ning read. Tuntud maalideks Vana-India kunstis on Ajanta muraalid ning Ellora, kirjutistest Buda käsikirjad ning ka miniatuursed teosed Suurmogulien ja Kangra koolidest. India maali teooria näeb ette, et maale tuleb ohtralt kasutada siseruumides, mida inimesed läbivad ning elu tõlgendus toimub läbi kunsti. Ajapikku on austus India kunsti traditsioonide vastu säilinud, kuid modernne kunst on seda mõjutanud. Kuna India on rangelt traditsiooniline ning kultuurne, mõjutavad usk ning poliitika kunsti palju
1.4 Viimased eluaastad 1890 kolis Monet Givernysse ja tegi seal rikkaliku taimestikuga aia, kus ta sai palju ainet oma hilisemate maalide jaoks, millest kõige tuntumad on pildid vesiroosidest. Monet'd kutsuti seetõttu ka ,,aedade ja vee poeediks". Givernys elas ta kuni surmani. Praegu tuntakse neid Monet aedade nime all ja püütakse säilitada tänaseni, sest ka see oli üks tema meistriteos. Oma elu jooksul maalis Monet ligikaudu 2500 maali. Tema elu viimasteks maalideks jäidki vesiroosimaalid, mida ta oli teinud peale oma naise surma. Vanemaks saades muutusid tema teosed palju huvitavamaks, sest ta hakkas oma maalidele lisama erinevaid valgusefekte. Väga meeldis talle valguse peegeldumine vee pealt ja selleks, et oma maale veel ilusamaks teha, maalis ta tihti sama kohta erinevatel kellaaegadel. Aastal 1926 suri Monet kopsuvähki. Ta jäi ajalukku impressionismi kui ka 20. sajandi kunsti rajajana. 2. Maalid 2.1 Monet kunsti hetkelisus
Sellepärast otsustasin oma referaadi just temast kirjutada. 5 Ellingtoni tulek jazzmuusikasse Olles 18-aastane, soovis Ellington saada maalikunstnikuks. Saades aga muusikuks, oli tema loobumine maalimisest ainult näiline. Nüüd ei maalinud ta aga mitte värvide, vaid helidega. Ellingtoni kompositsioone oma rikkalike harmoonia- ja tämbrivärvidega võib pidada muusikaliteks maalideks. Mõnikord avaldub see pealkirjades: "Leegitsev mõõk", "Ilusad indiaanlased", "Maatüdruk", "Videvik kõrbes" jne. Isegi dirigendina jäi Ellington oma suurejoonelise käitumismaneeri poolest maalijaks: kuidas ta orkestri ette astus ja mõne kindla käeliigutusega helilõuendile värvilaike jättis. See võibki tuleneda sellest, et ta tajus oma muusikat kui "mälestuste transformeerumist helidesse". Mälestused on pildid. Ellington on öelnud: "Mälestused on jazzmuusikule tähtsad
Kokkuvõte Sanrdo Botticelli oli Firenze üks peamisi kunstnikke ning ühtlasi oli ta ka üks tuntumaid 15. sajandi Itaalia renessansi maalikunstnikke. Ta paistis silma oma peenele detailitunnetusele ning väljendusrikkale stiilile. Botticelli oli üks poeetilisemaid autoreid 15. sajandil. Pärast isa surma hakkas Sandro töötama oma töökojas, kuigi suurema osa oma elust veetis ta hoopis Firenze rikaste jaoks tööd tehes. Sandro Botticelli tuntumateks maalideks peetakse ,,Venuse sündi" ja ,,Primavera" (,,Kevad"). Mõlemad tööd on pälvinud kriitikute heaks kiidu. Botticelli suri 1510. aastal 17. mail ning maeti perekonna juurde hauakambrisse. 8.Kasutatud kirjandus: Raamat: 1) Raud, A. 21maailmakuulsat kunstnikku (2005) 4.11.2008, lk 10-17 Internetiallikad: 1) Vohla, K. Sandro Botticelli [WWW] http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/renessanss/botticelli/tekst.htm
Hakati taas kujutama antiikkunstnike eeskujul - alasti inimest. Sandro Botticelli (1444-1510) Firenze suurim maalikunstnik 15 saj teisel poolel. Varasemad tööd Sixtuse kabeli freskod (1481-1483) ja poisi portree. Eluvärske käsitlus ja rõõmus meeleolu. Hoolimata oma vaimustusest antiikaja vastu, käsitlesid Itaalia meistrid 15 saj vaid harukordadel antiikteemasid. 15 saj lõpul võttis Botticelli endale ülesande luua teoseid klassikalise mütoloogia ainetel. Oma kuulsateks maalideks "Primavera" (1478) ja "Venuse sünd" sai B. inspiratsiooni oma aja luulest. Itaalia kõrgrenessanssi tähtsamad esindajad on Raffael, Leonardo da Vinci, Michelangelo ja Tizian. Tiziano Vecelli (1477-1576) Kuulub kõrgrenessanssi maalikunstnike hulka ja on ühtlasi Veneetsia maalikooli väljapaistvamaid esindajaid. Tõi maalikunsti dramaatilisuse, süvendas ilmalikku elutunnetust.Suurema osa loomingust moodustasid portreed. Tuntuim "Mees kindaga".
tõelised väikesed kontserdid Ellingtoni orkestri erinevatele solistidele ning katsed luua dzässi suuremates vormides. Duke Ellington muusikaline geenius Kui Duke Ellington sai muusikuks, loobus ta oma eelmisest tööst, maalimisest, ainult näiliselt. Nüüd ei maalinud ta enam mitte värvide, vaid helidega. Ellingtoni kompsotsioone võib pidada oma rikkalike harmoonia- ja tämbrivärvidega muusikalisteks maalideks. Mõnikord avardub see pealkirjades: ,,Leegitsev mõõk", ,,Ilusad indiaanlased", ,,Bert Williamsi portree, ,,Videvik kõrbes" jne. Ellingtoni kunstikirest võibki tuletada, et ta tajus oma muusikat kui ,,mälestuste transformeerumist helidesse" - mälestused on ju pildid. Duke Ellington on öelnud: ,,Mälestused on dzässmuusikule tähtsad. Mulle meenub, et kirjutasin kord 64-taktilise pala mälestustest, kuidas ma poisikesena oma voodis lebades kuulsin tänaval meest vilistamas
paleed, mis olid kolmenurksed ja horisontaalsusega ja kaunistati rustika. Selle stiili musternäidis on Palazzo Pitti Firenzes. Välditi kõike gootipärast. Ning võeti kasutusele pilastrid, frontoonid. Esmakordseslt tõusis maalikunst kõrgemale teistest kunstiliikidest. Kunstnikke teatakse ka nimepidi. Kuulsamaks peetakse Masaccio't . Tema üheks ilmekamaks tööks on ,,Paradiisist väljaajamine". Teine kuulsam kunstnik oli Sandro Botticelli, tema tuntumateks maalideks on ,,Primavera" ja ,,Venuse sünd". Ning Voldemar Vaga arvates oli geniaalseim maalikunstnik Andrea Mantegna, kes väljendas suurepäraselt inimese tundeid. Kuulsaim maal tema poolt on ,,Surnud Kristus". Donatello tegi aga skulptuure, kuulsamateks on ,,Taavet" ja Gattamelata ratsamonument. Verrocchio tegi aga vaieldamatult parima renessansiajastu ratsakuju- Colleoni, mis asub Veneetsias. · Kõrgrenessanss( 16.saj I pool)
Suhtus armastusse ja seksi häbelikult ja tõrjuvalt. Arvatavasti oli esimest korda armunud nooruses ja teist korda viiekümneselt. , kuid ei söendanud läheneda naisele, kellesse ta oli kiindunud. "Röövimine" ja mitmed teised teosed sisaldavad vägivaldseid erootilisi kujundeid, mis viitab sellele et ta väljendas oma erootilisi ihasid oma maalides, reaalses elus oli ta aga liiga häbelik. Ise on ta neid maale nim. "täkku täis maalideks". tema varajasemates seksuaalteemalistes maalides on tähtsal kohal õunad "Armunud karjus". seal hõlbustavad õunad sugudevahelist suhtsemist. Õunad on objektid mille kuju, küpsus ja kooritavus lubavad arendada meestel seksuaalseid fantaasiaid naiste suhtes. "Eine roheluses" naine ulatab mehele õuna, kes on Cezannega ilmselgelt sarnane. "Vaikelu kipskujuga on vastandanud magusad õunad kibedatele sibulatele justnagu vihjates armastuse keerdkäikudele
Kõige haaravamaks selle aja portreeks on tõenäoliselt konvendi liikme Gerard’i ja tema perekonna grupiportree; see maal on lihtne, poosita, ent sügavalt tundeküllane. Geniaalseim halastamatu realismiga maalitud teos „Madame Morel de Tangry portree kahe tütrega“, mille ta maalis Belgias.39 Kuigi David on kuulus oma maalide poolest, maalis ta neid valmis võrdlemisi vähe. Ta valmistas alati oma töid ette joonistades. Nii muutis ta jooned ja vormid, kontseptsioonid ja ideaalid maalideks.40 David tegi väga palju joonistusi Rooma-aastatel 1775-1780, neist sai pärast tema surma kokku 12 raamatut, mida kutsuti „Rooma albumiteks“. Praeguseks on teada Davidilt umbes 1000 joonistust, ja lisaks veel 500 lehte 13st märkmikust. 41 David eelistas joonistades musta süsi, kuid tegi mõned tööd ka sule ja tindiga.42 2.2. TEISTE KUNSTNIKE MÕJUTUSED David ei olnud kunagi oma ideaalidega üksinda. 1780. aastal Itaaliast naastes kogus tema ateljeesse arvukalt noori maalijaid
leiti, et kellegi seisukohti ei pea tingimata järgima. Renessansiajastu mitmekülgsemaks geeniuseks oli Itaalia teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, muusik ja kirjanik Leonardo da Vinci (eluaastad 1452 – 1519). L. Da Vinci lahkas inimkeha paremaks tundmaõppimiseks laipu. Eeskätt maalikunstnikuna tuntuks saanud mehe kuulsaimateks maalideks on „Mona Lisa” ja „Püha õhtusöömaaeg”. Leidurina on ta konstrueerinud helikopteri, tanki ja kalkulaatori (kuigi oma ideid ta oma eluajal ei teostanud). Teadlasena parandas ta teadmiseid inimkeha anatoomiast, optikast ning hüdrodünaamikast. Varauusaeg UUSAEG I Koostaja: P.Reimer 5 2.SUURED MAADEAVASTUSED: 2.1. Suurte maadeavastuste põhjused ja eeldused:
Oma ülevuses hõlmab ajalooline maal kõrgeima astme kunstivaldkondade mitmeksesises reas. Selle koha võimaldavad talle kunstnikule lubatud piiramatu kujutlusvõime ja meelevald erakordselt efektseks loominguks W. C. Bryant Maalikunst on kujutava kunsti valdkond, kus kunstniku käsutuses on värvid ja lõuend/pind. Värvide abil loob kunstnik imelised kunstipärased kahemõõtmelised teosed, mida kutsutakse maalideks. Maailma ei pea alati tahvlile või lõuendile, maalida võib seinale, lakke, vaasidele, põrandatele, klaasile. Antiik kunstis oli eriti populaarne vaasimaal ( see hõlmab tegelikult ka tarbekunsti valdkonda) ja unustada ei tohi ka Michelangelo kuulsaid laemaalinguid või munkade poolt maalituid religioosseid miniatuurmaale. Erinevalt skulptuurist ei saa me maali vaadelda igast küljest, küll aga võib maal olla reljeefne (siin võib meenutada paleoliitilisi
Pariisi ümbruse põlde ning aedu. Bulvaritel sõidavad ringi tohutud hulgad sõidukid ja jalutajad on kujutatud värelevate täpikestena. Üks tuntuim töö on "Montmartre`i bulvar õhtul ". Koos impressionistidega vaadeldakse ka Edouard Manet [eduaar manee] (1832-1883) loomingut. Tema oli aga noorte grupist vanem ja 1860-ndate alguses kuulsaks saanud kunstnik. Manet` nimi on kunstiajalukku sööbinud peamiselt kahe maali tõttu, mis tol ajal ühiskonnas suure skalndaali põhjustasid. Nendeks maalideks olid "Olympia" ja "Eine murul". Mõlema pildi puhul kasutas ta klassikalist süeed, kuid muutis need otsustavalt kaasaegseks. Ja just kaasaegsete inimtüüpide asetamine vana kunsti "suursugusesse" konteksti okeeris publikut. Manet`l oli suur mõju noortele kunstnikele, ka tema maalimisviis oli teistest erinev. Ta loobus tuhmidest varjudest ja kasutas heledate ja tumedate pildiosade julgeid vastandusi, mis andsid kujundile erilise intensiivsuse. Nii saigi Manet` impressionistide eeskujuks
romaani definitsioonile, vaid kas vaatlusalune narratiiv on mingis mõttes sarnane teiste tekstidega, mida juba kutsutakse romaanideks. Kui see tekst mõnes aspektis sarnaneb nende tekstidega, mõnes aga erineb neist, siis laieneb selle tulemusena mõiste "romaan" kasutusala. Samamoodi on lugu ka kujutava kunstiga, kriitikud küsivad: "Kas see kollaaz on maal või ei?" ja kui nad tuvastavad mingid perekonnasarnasused nende töödega, mida juba peetakse maalideks, siis laiendavad nad "maali" mõistet nii palju, et see hõlmaks ka vaatluse all olevat tööd. Sõna "kunst" kasutusala ei saa lõplikult kindlaks määrata, sest kogu aeg tekib uusi kunstivorme ja liikumisi, mis seavad professionaalsed kunstikriitikud küsimuse ette, kas kunsti mõistet tuleks jällegi laiendada. Nii identifitseeritakse kunstiteoseid "perekonnasarnasuse" meetodi abil: kunstiteos A on kunstiteoste klassi liige sellepärast, et tal on sarnaseid
,,Igiliikumine", ,,Ravitseja". Maalinud ka õhtuseid maastikke, parke, losse, kus ei ole muud sürrealistlikku peale õhtuse salapärasuse, ,,Näkineiud" naise peaosa on kala. ,,Minotaure" esikaas. Mitteralistliku sümbolismi heaks esindajaks võib pidada J. Miro'd, kes arendas abstraktseteks märkidest laste joonistustest tuletatud kujud ja sümbolid. ,,Sürrealistlik portree", ,,Hollandi interjöör II" absurdne huumor tema töödes. A. Masson kasutas maalideks ka spontaansust. Joonistamist alustati kritseldades, töö teadlikku juhtimist püüdis võimalikult edasi lükata. Viimistles või täiendas poolautomaatselt valminud kujundeid Y. Tanguy piltidel on kummalised, pisut loodusvorme meenutavate objektide mass, mille lähtekohaks olevat samuti olnud spontaane joonistamine. ,,Kaarte paljundamine". Skulptor A. Giacometti loomingut võib pidada sürrealismilähedaseks. Tema meelisteemadeks on
maanirahvad kristluses. Vabadus on vaimne looming, alguses teadsid inimesed ainult religioosset vabadust. Nad arvasid, et neil on vaja va- badusse saamiseks vahendajat — kirikut. “Õige vabadus tuli alles Mar- tin Luteriga, kes ütles, et iga inimene võib ka ise Jumala poole pöör- duda. 4. “Nüüd” tuleb vabadus sisse juba ka ilmalikku haridusse. Ilmalikus ha- riduses muutub vabadus kunstiks. Kirjanduseks, maalideks. Mis on siis, kui vaim tahab minna järgmisse astmesse, aga inimesed ei taha? Hegel arvab, et vaim on kaval; ta sunnib inimesi tunnetega tegema seda, mida vaim tahab. Need rahvad, kelles vaim ennast ei realiseeri, on 10 Inimene on teinud ju palju ebamõistuslikku. . . (EL) 11 . . . aga need ei tulnud tal eriti hästi välja. (EL) 14 PEATÜKK 1. AJALOO MÕISTE mitteajaloolised rahvad. Germaanlased on rahvaste tipp12
annaabi.ee 
