on väga paks. e) laamad liiguvad teineteise kõrval eri suundades. Esineb tugevaid maavärinaid 9.Kuidas on tekkinud islandi saar ? Vastus: Vulkaanilise tegevuse tulemusena. 10.Kuidas tekivad kurdmäestikud? Vastus: Juhul, kui kivimid alluvad survele, nagu laamade kokkupõrkel, siis tekivad kurdmäestikud.Kui kivimikihid pressitakse voltidesse ehk kurdudesse, toimub kurrutus. Himaalaja, Alpid 11. Kuidas tekivad murrangulõhed ? Vastus:Laamade lahknemisel tekivad pinged maakoores, toimuvad murrangud, mis tükeldavad ühtse maakoore pangasteks ehk plokkideks. 12. Miks tekivad murrangulõhed ? Vastus:Seal, kus magma tõuseb tohutu jõuga vahevööst maakoore alla, painutab seda kõrgemale, maakoor rebestub ja tekivad murrangulõhed, mis jaotavad maakoore üksteise suhtes liikuvateks pangasteks. 13. Mis on ülang ja alang ? Kuidas nad tekivad ?
vahevöösse. Kui põrkuvad kaks mandrilist laama, siis nende servad purunevad ja painduvad. Kui laamad liiguvad teineteise kõrval eri suundades, siis tekivad kõrged mäeahelikud. Islandi saar on tekkinud vulkaanilise tegevuse tulemusena. Kui kivimikihid pressitakse kurdudesse, toimub kurrutus. Näiteks Himaalaja ja Alpid. Seal, kus magma tõuseb tohutu jõuga vahevööst maakoore alla, painutab ta seda kõrgemale. Maakoor rebestub ja tekivad murrangulõhed, mis jaotavad maakoore pangasteks. Murrangulõhed tekivad maakoore rebestumisest. Ülang on pangas, mis on maakoore rebenemise käigus kõrgemale kerkinud. Alang on pangas, mis on maakoore rebenemise käigus allapoole vajunud.
7 suurt ja 20 väikest laama. Laamade liikumine ehk laamtektoonika. 1. Lahknemine- eemalduda saavad ookeanilised laamad 2. Põrkumine- kahe ookeanilise laama kokkupõrkumisel tekivad süvikud 3. Põrkumine- ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine 4. Põrkumine- kahe mandrilise laama põrkumisel tekivad mäestikud Maa sisejõudude tõttu tekivad: 1. Kivimi kihid lükatakse kurdudesse (tekivad kurdmäestikud) 2. Tekivad murrangulõhed (tekivad ülangud, alangud ja pangasmäestikud) 3. Kurdpangasmäestike teke (tekib siis kui kurdmäestik kulutatakse ja samale kohale tekivad murrangulõhed ja pangasmäestikud. Maavärin on kiire kivimite liikumine maakoore sisejõu mõjul. Maavärina kolle on koht maakoores, kus toimub kivimite liikumine. Epitsenter on koht maapinnal, täpselt kolde kohal. Koldest hakkavad levima seismeilised lained, mis on kõige tugevamad epitsentris. Seismelisi lained on kahte moodi: 1
Eristatakse 3 laamadevahelist piirkonda: 1) Lahknemine – tekib maa sügavustest Tõusva magma toimel , tardkivimid, uus maakoor, pangasmäestikud, vulkaanid, maavärinad. Näit. Baikali järv. 2) Nihkumine e. küljetsi liikumine: Tekivad murrangulõhed, maavärinad, vulkaanid. Näit. San Andrease murrang. 3) Laamade põrkumine a) Ookeaniline ja mandriline põrkuvad: sukeldub vahevöösse => subduktsioonivöönd , Tekivad süvikud, Moondekivimite teke, kivimite sulamine, Kurdmäestiku teke, Vulkaanid ja maavärinad. Näit. Nazca laam põrkub Lõuna – Am. Laamaga. B) Ookeaniline ja ookeaniline laam põrkuvad : Üks laamadest sukeldub, tekivad süvikud, moondekivimite teke, kivimite sulamine, maavärinad, vulkaanid. Näit
astenosfäär hakkab voolama). a. Laamade põrkumisel tekivad i. (o-m) süvikud, moondekivimid, kurdmäestikud, vulkaanid ja maavärinad[nt. Lõuna-Ameerika läänerannik]; ii. (o-o) süvikud, maavärinad, moondekivimid, vulkaanilised saared[nt. Aleuudi s-d]; iii. (m-m) kurdmäestikud, maavärinad[nt. Himaalaja mäestik]. b. Laamade lahknemisel tekivad riftid(murrangulõhed), uus maakoor, pangasmäestikud, vulkaanid ja maavärinad. c. Laamade nihkumisel tekivad murrangulõhed, maavärinad ja vulkaanid[Nt. San Andrease murrang Vaikse o. laam nihkub P-Am. laamast] 9. Maavärin on järsk tõuge või äkiline energia vabanemine mille tulemusena tekivad seismilised lained. Maavärinatega kaasnevad näiteks üleujutused ja tsunaamid. Mercalli skaala abil mõõdetakse maavärina purustusi, pallides. Richteri skaala abil
maakoore all asetsev astenosfäär hakkab voolama). j. Laamade põrkumisel tekivad i. (om) süvikud, moondekivimid, kurdmäestikud, vulkaanid ja maavärinad[nt. LõunaAmeerika läänerannik]; ii. (oo) süvikud, maavärinad, moondekivimid, vulkaanilised saared[nt. Aleuudi sd]; iii. (mm) kurdmäestikud, maavärinad[nt. Himaalaja mäestik]. k. Laamade lahknemisel tekivad riftid(murrangulõhed), uus maakoor, pangasmäestikud, vulkaanid ja maavärinad.[ Nt. ookeanite keskahelikud, Punane meri, baikali järv.] l. Laamade nihkumisel tekivad murrangulõhed, maavärinad ja vulkaanid[Nt. San Andrease murrang –Vaikse o. laam nihkub PAm. laamast] 9. Maavärinad, tekkimise põhjused, maavärinatega kaasnevad nähtused, maavärinate mõõtmine Mercalli ja Richteri skaala abil; tead, kuidas leitakse maavärina epitsenter,
MAAVÄRINAD kuriherilane 2011 MIS ON MAAVÄRIN? Maavärin on maakoore rappumine, vibratsioon, järsk lühiajaline kõikumine Üldist maavärina kohta: · Maavärin algab koldest ehk fookusest · Maavärinal on kese ehk epitsenter · Maavärina ajal tekib murrang (murrangulõhed) · Maavärinas esinevad seismilised lained SEISMILISED LAINED Pinnalained tekitavad purustusi Kuidas mõõdetakse? · Maavärinate tugevust mõõdetakse seismograafiga · Kasutusel on Richteri skaala ja Mercalli skaala Richteri skaala v Mercalli skaala · Mõõdetakse maavärina · Mõõdetakse purustusi võngete tugevust · Mõõtühik on pallid · Mõõtühik on magnituud · Skaala ulatus 0-12
o Üks neist sukeldub subduktsioon tekivad süvikud, moondekivimid, maakoore hävimine; teisel tekivad vulkaanilised saared o Maavärinad o N: Vaikse ookeani laam ja Filipiini laam Laamade lahknemine · Alati seal, kus on tõusvad magmavoolud · Tekivad riftid e. murrangulõhed · Uue maakoore tekkimine · Pangasmäestike teke · Esinevad vulkaanid ja maavärinad · N: Lõuna-Ameerika laam ja Aafrika laam Laamade nihkumine · Tekivad murrangulõhed · Vulkaanid, maavärinad 11) Vulkaanide tekkepõhjused, levik (s.h kuuma täpi piirkond). Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoore lõhesid pidi tee maapinnale.
LAAMTEKTOONIKA .... teooria, mis selgitab laamade olemust ja nende liikumist Tektoonika-liikumine Laamad jagunevad: *suuruse järgi-*suured(vaikse ookeani laam) *keskmised *väiksed maakoore järgi: *ookeaniline maakoor(Vaikse ookeani l, Kariibi l, Filipiini l) *nii ook kui mand maakoor(Euraasia l,Põhja-Am l) *mandriline maakoor(Araabia l) Laamade liikumise tulemusena toimub palju geoloogilisi protsesse: *maavärinad *vulkaanid *vulkaanilised saared *murrangulõhed *pangasmäestikud *kurrutused *kurdmäestikud *maakoore teke *maakoore hävimine *süvikud *kivimite moondumine *saarkaarte tekeRift-ookeanimäestiku keskosas,murrangulõhe1.Laamade lahknemine spreeding *Atlandi ookeani keskpaik *protsessid,mis kaasnevad: *ookeanilise mk teke *maavärinad *vulkaanipursked *vulk saarte teke, pangasmäestike teke 2.Subduktsiooni tulemusena tekivad: *ookeanilise mk hävimine *kurdmäestik *süvik *moondekivimite teke *vulkaanid *maavärinad 3
· Litosfääri all asetseb osaliselt ülessulanud atenosfäär, mis pingete tulemusena ei kaota sidusust vaid hakkab voolama. · Maasiseste konvektsioonivoolude tulemusena liiguvad laamad erineva kiirusega (2-15 cm/a) erinevates suundades. Laamade liikumise piirkonnad: · Lahknemine (divergetne vöönd) tekib , maa sügavusest tõusva magma toimel, mille tulemusena tekivad: o Riftid (murrangulõhed) o Uus maakoor (tardkivimid) o Vulkaanid, maavärinad o Pangas mäestikud Nt: ookeanide keskahelikud (ida-aafrika, Puna ne meri, Baikali jrv, kontinentaalsed riftvöönfif) · Nihkumine e küljetsi liikumine (transformne piirkond) üks laam nihkub teise suhtes o Murrangulõhe o Maavärinad o Vulkaanid Nt: P-Ameerika lääne rannik ( San Andrease) · Põrkumised (konvergentne piirkond)
laamadeks (umbes 14) · Litosfääri all asetseb osaliselt ülessulanud atenosfäär, mis pingete tulemusena ei kaota sidusust vaid hakkab voolama. · Maasiseste konvektsioonivoolude tulemusena liiguvad laamad erineva kiirusega (2-15 cm/a) erinevates suundades. Laamade liikumise piirkonnad: · Lahknemine (divergetne vöönd) tekib , maa sügavusest tõusva magma toimel, mille tulemusena tekivad: o Riftid (murrangulõhed) o Uus maakoor (tardkivimid) o Vulkaanid, maavärinad o Pangas mäestikud Nt: ookeanide keskahelikud (ida-aafrika, Puna ne meri, Baikali jrv, kontinentaalsed riftvöönfif) · Nihkumine e küljetsi liikumine (transformne piirkond) üks laam nihkub teise suhtes o Murrangulõhe o Maavärinad o Vulkaanid Nt: P-Ameerika lääne rannik ( San Andrease) · Põrkumised (konvergentne piirkond)
o Litosfääri all asub osaliselt üles sulanud astenosfäär, mis pingete tulemusena ei kaota sidusust. Maasiseste konvektsioonivoolude tulemusena astenosfääris liiguvad laamad erineva kiirusega, erinevates suundades o Vastavalt laamade liikumisele eristatakse kolm laamadevahelist piiri: Laamade lahknemine tekib tõusvate magmavoolude toimel, selle tulemusena tekivad: · Rift või riftiorundid murrangulõhed · Uus maakoor · Pangasmäestik · Vulkaanid, maavärinad · Vaikse ookeani laam lahkneb Nazca laamast Laamade põrkumine: · Mandriline põrkub ookeanilisega o Ookeaniline (raskem) sukeldub vahevöösse, laskuvad magmavoolud Süvikud, moondekivimid, maakoor sulab
raskematest kivimitest. Tihedus kergematest kivimitest. Tihedus 2,5 3,0 Millistest Settekivimite kiht ja basaltne kiht.Settekivimid, graniidikiht, kivimitest basaldikiht. koosneb? 3. Laamade liikumine ning laamade liikumisega seotud geoloogilised protsessid Laamade lahknemine esineb seal, kus on tõusvad magmavoolud · tekivad riftid ehk murrangulõhed · uue maakoore moodustumine · pangasmäestike teke · kaasnevad vulkaanid ja maavärinad Näide: Vaikse ookeani laam vs. Nazca laam; Atlandi ookeani keskosa Laamade nihkumine · murrangulõhed · vulkaanid ja maavärinad Näide: Vaikse ookeani laam vs. Põhja-Ameerika laam Laamade põrkumine Ookeaniline põrkub mandrilise laamaga ookeaniline laam sukeldub vahevöösse (subduktsioonivöönd) · tekivad süvikud · moodustuvad moondekivimid
annaabi.ee 
