teeleht, rand-õisluht.Rannaniitudel esinevate, kuid karjatamishellade rannikutaimede näiteks on: roog-aruhein, randaster, kare kaisel, meri-mugulkõrkjas, randmalts, pilliroog.Üksikute taimeliikide reaktsioon hooldamise lõppemisele võib erinevates piirkondades olla erinev, muuhulgas sõltub see ka sellest, kui intensiivselt ja kui pika aja jooksul on traditsioonilise maakasutusega tegeletud. Esimestel aastatel pärast karjatamise lakkamist võivad peaaegu kõik rohttaimed veel õitseda ja lühikese üleminekuperioodi jooksul rannaniidu taimestik isegi liigirikkamaks muutuda, kuid kõrgekasvuline rohi võtab varsti võimust ning kulu lämmatab madalamakasvulised niidutaimed. 2) PUTUKAD LiblikadÜsna vähesed liblikaliigid arvatakse rannaniidu regulaarselt üleujutatava osaga seotud olevat
Sest on soodsad võimalused nende kasvatamiseks, harimiseks. Niisked, viljakad põllud Jaapani lõuna osas, põhjas aga heina- ja karjamaad loomadele. Neid asju sissetuua oleks kulukas, raske või võimatu (nt. liha roiskub, piim läheb halvaks). Toodangut mida on lihtne importida polegi mõtet ise toota. Toodetakse kultuure, milleks on Jaapanis sobivad tingimused ning mis on toidulaual nõutud. b) Kuidas on spetsialiseerumine seotud loodusolude, maakasutusega jne? Kuna Jaapanis on vähe maad, kasutatakse seda otstarbekalt. Põhjas karjatatakse loomi, näitseks lehmu,kanu, sigu, veiseid, kuna kliima ei luba seal taimekultuure kasvatada. Jällegi lõuna pool on soojem kliima, mis aitab taimekasvatusele, näiteks riis, köögiviljad jms. Riis on sooja- ja niiskuselembeline ning väga valgusnõudlikud. Mida paremad on valgustingimused, seda paremat saaki saab.
Millised on keskkonnaprobleemid linnades? 4. Millised tegevusalad (tööhõive majandussektorites) on iseloomulikud linlastele? 5. Mis on lähilinnastumine (ka valglinnastumine) ehk suburbanisatsioon? 6. Mis on vastulinnastumine (kontraurbanisatsioon)? 7. Mis on ja kuidas tekivad linnastud? 8. Nimetage mõni megalopolis ehk hiidlinn. 9. Mis on ja mis põhjustab ülelinnastumise? 10. Millised looduslikud ja majanduslikud tegurid kujundavad linnas eriilmelisi ja erinevate ülesannetega ning maakasutusega sektoreid või ringe? 11. Mis on agul? 12. Mis on ärila? 13. Kuidas nimetatakse nähtust, kus linnakeskuse rahvaarv väheneb, kuid linnastu rahvaarv kasvab (seega eeslinnade ja linnastu piirile jäävate asulate rahvaarv)? 14. Kuidas nimetatakse nähtust, kui linna ja linnastu rahvaarv ei kasva või väheneb, kuid kasvab linnastust välja jäävate asulate rahvaarv? 15. Võrrelge linnastumist arenenud ja arengu (vähearenenud) maades - linnarahvastiku
mingi piirkonnas üldpindalas Metsad katavad maakera pinnast 9,4 % (ainult maismaad arvestades 30 % ehk 3,9 mld ha). Food and Agriculture Organization of the United Nations ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) järgi on mets: maa-ala, mis on suurem kui 0,5 hektarit ning kus kasvavad üle 5 meetri kõrgused puud ning puuvõra katab üle 10% sellest maa-alast. Metsaks ei loeta valdavalt põllumajandusliku/aiandusliku või linnalise maakasutusega alasid (näiteks aiandeid ja parke). www.fao.org/forestry/en/ Riikide metsasus Metsa suhe rahvaarvu Suurema metsamaa pindalaga riigid maailmas (mln ha) 900 800 700 600 500 400 300 200 100 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 1 Venemaa 7 Kongo DV 13 Venezuela 2 Brasiilia 8 Indoneesia
arvestades 30 %). Metsa kohta on mitmeid definitsioone: Eesti Metsaseaduse järgi: mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. ÜRO Toidu ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) järgi: maaala, mis on suurem kui 0,5 hektarit ning kus kasvavad üle 5 meetri kõrgused puud ning puuvõra katab üle 10% sellest maaalast. Metsaks ei loeta valdavalt põllumajandusliku, aiandusliku või linnalise maakasutusega alasid (näiteks aiandeid ja parke). Metsad jagunevad: Nõmmemetsad Mänd on neis pea ainuke puuliik, põõsaid pole üldse metsaalune on valgus ja õhurikas. Ka rohttaimi on hõredalt, tuntumaid neist on kanarbik, leesikas vahel ka pohl ehk palukas. Palju esineb samblikke, silmatorkavaim on tuttidena kasvav põdrasamblik. Palumetsad Lisandub männile kuusk siin on veidi viljakamad leostunud mullad. Põõsaid pole, rohttaimedest lisanduvad
Põllumajandustoodete tähtsust näidatakse nii mahuliselt milj tonnides (Production MT), kui ka väärtuseliselt tuhandetes dollarites (Production Int $ 1000). Arutlege ! a) Miks on need riigid spetsialiseerunud just neile põllukultuuridele ja/või loomakasvatusharudele? Kasvatatakse põllukultuure, mis on kohastunud riikide kliima ja pinnamoega. b) Kuidas on spetsialiseerumine seotud loodusolude, maakasutusega jnec. Kuna riigi territooriumil on erinev kliima ja pinnamood, siis kasvatatakse eri osades mitmeid kultuure nt India niiskemates ida-ja lääneosades kasvatatakse riisi, nisu kasvatatakse põhja pool ja maisi Dekkani platool. Saksamaa põhjaosas tasastel ja viljakatel aladel kasvatatkse teravilju ja lõunaosas keskendutakse karjakasvatamisele, kuna mäed takistavad põlluharimist. c) Miks neid kultuure kasvatatakse?
0 m = lammisoo, veekogu, künnimaa 1m = kõrrelised, poollooduslik rohumaa, viljapõld, kultuurrohumaa 5 m = õueala 10 m = hooned, soomets 15 m = võsa (lehtmets) 20 m = okas- ja segamets ma kasutasin selliseid kõrguse väärtusi, sest enamasti on veekogud ja sood madalamad (nõgu) ning rohumaa on madalam, sest seal kasvavad kõrgemad taimed (sageli). Samuti on looduses on täiskasvanud mets kõrgem kui võsa. 16. Kirjeldage, milline (% uue maakasutusega kaetud alast) oli vaateväljade erinevus baaskaardi ja täpsema maakasutuse puhul( Vaade 2-Vaade3). Milliste tegurite (koos)mõju sellise erinevuse tingib (sellest ei piisa, kui te vastate, et reljeefi ja maakasutuse; uurige täpselt erinevate kihtide väärtusi neil aladel). Erinevuse tingib reljeef ja maakasutus ning see, et baaskaardi maakasutuse klassifitseerisin objektide keskmiste kõrguste alusel. Uue maakasutuse puhul on kõrgused täpsemad
a) Miks on need riigid spetsialiseerunud just neile põllukultuuridele ja/või loomakasvatusharudele? Sest nende riikide kliima on sobilik just nendele taimedele. Kohv, kakao jms tahavad soojemat kliimat, aga nisu,rapsile on sobilik parasvöötme kliima. Loomadele ei ole kliima nii oluline, seega kasvatatakse peamiselt samu loomi. v.a mesilased, kellele sobib soojem kliima. b) Kuidas on spetsialiseerumine seotud loodusolude, maakasutusega jne? Soojematel aladel kasvatatakse seda, mida saab seal kasvatada, mis kasvab hästi ja külmematel aladel kasvatatakse seda, mis nii palju soojust ei vaja. Samauti sõltub mullast, sest mõned kultuurid tahavad rohkem toiteaineid ja teised vähem. c) Miks neid kultuure kasvatatakse? Sest parasvöötme ala on paras just rapsile, kaerale, nisule jms ja Suurbritannias on selleks ka piisavalt viljakas mullad.
toiduvajadus. Arvestades eeldatavat tulevast elanikkonna kasvu ning vajadust täita 90% isemajandamisest tuleks Hiinal toota 575 miljonit tonni teravilja aastaks 2020, võrreldes tänase toodanguga, mis on 545 miljonit tonni. Selleks, et toota vajalik kogus vilja peaks Hiina tagama vähemalt 120 miljonit hektarit haritavat maad (Ash 2012). Üha halveneva olukorraga seoses haritava maa seisukorraga on sundinud Hiina valitsust võtma vastu mitmeid maakasutusega seotuid seaduseid ja määruseid, mis on haritava maa kaitseks, kusjuures on väljakuulutatud ja täiendatud aastate jooksul Põllumajandus seadust, Maakorraldus seadust, Vee ja Pinnase kaitse seadust. Kõigest nendest seaduse muudatustest olenemata ei paista olukorra paranemist. Prognooside kohaselt on Hiina haritava maa kogupindala aastaks 2015 vaid 117 miljonit hektarit ehk alla kriitilise piiri, mida on vaja enda rahva toitmiseks. Kasutatud kirjandus: 1
Võttes arvesse eeldatavat tulevast elanikkonna kasvu ning vajadust täita 95% isemajandamisest tuleks Hiinal toota 580 miljonit tonni teravilja aastaks 2020, võrreldes tänase toodanguga, mis on 546 miljonit tonni. Selleks aga, et toota vajalik kogus vilja peaks Hiina tagama vähemalt 120 miljonit hektarit haritavat maad (Ash 2012). Aina halvenev olukord seoses haritava maa seisukorraga on sundinud Hiina valitsust võtma vastu mitmeid maakasutusega seotuid seaduseid ja määruseid, mis on seotud haritava maa kaitsega, sealhulgas on väljakuulutatud ja täiendatud aastate jooksul Põllumajandus seadus, Maakorraldus seaduse, Vee ja Pinnase kaitse seadus. Eelnevast olenemata ei paista, et olukord paraneks. Prognooside kohaselt on oodata, et Hiina haritava maa kogupindala on aastaks 2015 vaid 117 miljonit ha ehk alla kriitilise piiri, mida on vaja enda rahva toitmiseks. Praegusel hetkel on märgata
Ökosüsteemi teenused inim- keskkonnasüsteemide jätkusuutliku arengu vahend. Lapimaa metsa juhtumiuuring Soomes Sissejuhatus Ökosüsteemi teenuste(ecosystem services)(ÖT) kontseptsioon on teaduslikus metoodikas suhteliselt uus, pakkudes võimalikku lähenemist inimtegevuse tagajärjel toimunud ökoloogilistele probleemidele ning lahenduseks maakasutusega seotud probleemidele. Kuigi ÖT vastu on huvi nii teaduslikul, majanduslikul kui poliitilisel tasandil, on siiani avaldatud vaid mõned juhtumiuuringud. Antud töös uuritakse Lapimaa metsa häireid ÖTde ning maastikuplaneerimise vahel. Inimese ning keskkonna vahelised süsteemid on alati keerukad. ÜRO poolt toetatud Milleniumi Ökosüsteemi Hinnangu (2005)(Millenium Ecosystem Assessment) kohaselt on praeguseks 60% maailma ÖTdest kahjustunud. ÖTde lähenemine ühendab erinevad
inimgeograafia üldistamine, pidas oma valdkonda (teoreetiline geograafia) kõige tähtsamaks ja jälle isoleeris teadust. Bunge jüngrid lõid ruumianalüüsi. Walter Isard: majandusliku geograafia ümberkujundamine. Regiooniteadus on majanduslike regioonide ja neid kujundavate majanduslike protsesside uurimine. Regioon sõltub ruumiosa omadustest. Funktsionaalregioon on 1) suhtepõimik, 2) ruum, mida põimik katab. Input-output meetod. Burgeni rõngad: linna keskuse ümber tekivad eri maakasutusega rõngad. Keskuses on kaubandus, pangad, kontorid (vana- ja kesklinn), siis tulevad odavad üürimajad (musta-, õis-, lasnamägi), edasi ermaajad. Linna äärtel asub tööstuslik ja veonduslik ala (Tln-Tartu mnt-l hästi näha palju ladusid, tööstushooneid jm). Inimgeograafia uus paradigma: Geograafia ruum kui asupaik ja suhtlemiskeskkond Ruumiline korraldumine ja korraldatus Funktsionaalregioon Vahemaa summutav või hoopis kanaliseeriv toime
inimgeograafia üldistamine, pidas oma valdkonda (teoreetiline geograafia) kõige tähtsamaks ja jälle isoleeris teadust. Bunge jüngrid lõid ruumianalüüsi. Walter Isard: majandusliku geograafia ümberkujundamine. Regiooniteadus on majanduslike regioonide ja neid kujundavate majanduslike protsesside uurimine. Regioon sõltub ruumiosa omadustest. Funktsionaalregioon on 1) suhtepõimik, 2) ruum, mida põimik katab. Input-output meetod. Burgeni rõngad: linna keskuse ümber tekivad eri maakasutusega rõngad. Keskuses on kaubandus, pangad, kontorid (vana- ja kesklinn), siis tulevad odavad üürimajad (musta-, õis-, lasnamägi), edasi ermaajad. Linna äärtel asub tööstuslik ja veonduslik ala (Tln-Tartu mnt-l hästi näha palju ladusid, tööstushooneid jm). Inimgeograafia uus paradigma: Geograafia ruum kui asupaik ja suhtlemiskeskkond Ruumiline korraldumine ja korraldatus Funktsionaalregioon Vahemaa summutav või hoopis kanaliseeriv toime
kultuuripärandist ja maastikuressursist, seega tuleb riigil korraldada nende väärtuste hoidu ja kasutamise strateegilist planeerimist. Loodus- ja kultuurmaastike mitmekesisuse säilitamine ja suurendamine ning toimivus traditsioonilise asustuse ja säästliku maakasutuse tingimustes tagab kultuuri- ja looduspärandi säilimise, eelkõige maapiirkondades, loob eelduse maastike ja elustiku mitmekesisuse ning maastike ökoloogiliste funktsioonide säilimiseks. Säästliku maakasutusega maastiku kui ressursi kvaliteet ja potentsiaal ei lange, säilivad maastiku väärtus, tema eri funktsioonid (otstarve). Tootmise ja kasutamisega rikutud maastikud korrastatakse ning neile antakse mitmekesised (sh elurikkuse ja esteetilisuse) funktsioonid. Suureneb maastike atraktiivsus ja ökoloogiline toimivus. Põllumajandus- ning taastatud maastikud peavad pakkuma nii majandushüvesid (põllumajandussaaduste toodangut) kui sotsiaal-kultuurilisi hüvesid (rekreatsiooni,
2) diskonteeritud rahavoogude puhul ajategurit arvesse võtvad arvestusmeetodid: nüüdispühasväärtu ,kasumiindeks ja sisemine rentaablus 38. Maakasutuse kahesugune hindamine 1) summaarselt, s.o. kogu tootmise tulemuste alusel. 2) üksikute viljeldavate kultuuride seisukohalt, selgitamaks, mida maa võib anda ühe või teise kultuuri viljelemise puhul. Sel juhul taanbub kogu probleem üksikute kultuuride majanduslikule hindamisele. Kultuuride viljelemine on seotud maakasutusega. Maa aga ei ole oma kvaliteedilt ühesugune. Et ka erinevaid põllumajanduskultuure viljeldakse erineva intensiivsusega, siis on nende majanuslik hindamine üsna komplitseeritud. Eeltoodud arvesse võttes, tuleb põllukultuuride ja vastavalt maakasutuse majanduslikule hindamisele läheneda kahesuguselt: 1)anda viljelevatele kultuuridele hinnang tegelike tulemuste järgi 2) selgitada, millist efekti üks või teine kultuur on võimeline andma täiendavate kulutuste alusel. 39
See on küll m6nev6rra raskem ja praegu veel mitte praktilise statistika, vaid ikkagi majandusteaduste, eelk6ige regiooniteaduse ülesanne. William Alonso. Isardi üks teenekamaid 6pilasi oli majandusteadlane William Alonso, kellelt ilmus 1960. aastal artikkel "Linna kinnisvaraturu teooria. Alonso, olles kaasatud linnade kavandamisse, regionaalprojekteerimisse, tegeles linnade kinnisvaraturuga ja seda m6jutava maakasutusega linnas. Ta pani Uihele, et eksisteerib s5ltuvus maakasutuse iseloomu ja linnakeskuse kauguse vahel: Maakasutuse iseloom =f(kaugus linna keskuseni).
ringi. Maastike representatsioonide uurimine on olnud nii teoreetilise kui rakendusliku kultuurigeografia skandinaavia ja anglo-ameerika teausruumis domineeriv suund. Püütakse vastata järgnevatele küsimusetele: 1) Milline on maastiku kuvand ning kui palju on see muutunud sotsiaal-ajaloolises ning poliitilises kontekstis? 2) Kuidas saavad füüsilistest, nähtavatest maastikest sümboolsed maastikud? 3) Kuidas on maastiku representatsioonid seotud nähatava, füüsilise maastikuga: maakasutusega ning maakasutusmuutuse dünaamikaga? 4) Kuidas toimub füüsiliste maastike institutsionaliseerimine riiklikult tähtsateks sümboolseteks maastikeks. Helin Sooväli- on kirjutanud uurimistöö Saaremaa maastiku kujutamise kohta 20 sajandil. Saarema sümbol tuulik on esimene mis pähe torkab kui möeldakse saaremaale. Tänaseks on aga paljud tuulikud hävinud või varemetes. Siiski kasutatakse tuuliku sümbolit nii erinevate toitude kui jookide etikettidel: saarema leib ja viin.
dustega: • Soojuslikud piirangud • Pinge kvaliteediga seotud kitsendused ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE © TTÜ elektroenergeetika instituut, Peeter Raesaar, Eeli Tiigimägi ELEKTRIVÕRKUDE PROJEKTEERIMINE 63 • Stabiilsuse piirangud • Töökindlusealased kitsendused • Kitsendused õhuliini juhtmete valikul • Keskkonna ja maakasutusega seotud kitsendused • Muud kitsendused Kompenseerimisseadmete võimsuse ja paigalduskoha valikul tavaliselt soo- juspiirangud arvesse ei tule, kuna reeglina põhjustavad kompensaatorid võr- gus koormuste vähenemist. Stabiilsuse piirangute arvestamine võib olla teatud tingimustes vajalik, eriti kui küsimus on süsteemivõrgu (330 kV ülekanded, süsteemidevahelised ühendused) reaktiivvõimsuste kompenseerimises. Talit-
Mulla boniteet on väga oluline,mille alusel tehakse näiteks maa ostumüügi lepingut, on tootmiseplaneerimise aluseks. Eestis on hetkel seis selline, et miljoühestsajast hektaris on tänapäeval maakasutuss alles vaid 630000ha ehk pool. Eestimaa äärealadel, kus on väheviljakad mullad on maakasutuses ainult 30%. Seal kus on viljakad mullad, on keskmisena valdades väljalangenud maa osatähtsus alla 20%. Seal, kus on mullad väheviljakad, on põhiliselt ekstensiivse maakasutusega tegemist, kus ei jagu vahendeid investeerimaks tootmisesse. Kesk-Eesti viljakatel muldadel jaguneb tootjatel raha, et osta põllutöövahendeid ning põllumajandus intensiivistub. Eestis on sotsiaalne põllumajanduse degradeerumine. Mulla boniteet on maa maksustamise aluseks. Maade maksumäära alusel ei tasu täna aga mingil juhul siduda maa hinda. ÜHTSE MULLATEKKE OLEMUS JA MULLATEKKE ELEMENTAARPROTSESSID Mullatekke teguriks on elusorganismid ja nende laguproguktid
(Eesti Metsaseaduse järgi) *Metsamaaks loetakse maatükki pindala vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30%.(Eesti Metsaseaduse järgi) *Mets on maa-ala, mis on suurem kui 0,5 hektarit ning kus kasvavad üle 5 meetri kõrgused puud ning puuvõra katab üle 10% sellest maa-alast. Metsaks ei loeta valdavalt põllumajandusliku/aiandusliku või linnalise maakasutusega alasid(nt. aiandid ja pargid). (ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) järgi) Mets on suurima biomassiga taimekooslus. Metsadesse on koondunud 80-90% maismaa orgaanilisest ainest. Mets reguleerib ja mõjutab: -õhkkonna gaasilist koostist -sademete jaotust ja hulka -pinnavee äravoolu -aurumist -maa-ala veerežiimi -kliimat 30% kogu maismaa pindalast on kaetud metsaga. Metsad maailmas: võib jagada 4 tüüpi: -boreaalsed(33%)
keskkonda (Banister, 2000). Toetudes väliskeskkonna võimalustele, propageerib ühiskond uusi väärtusi muutmaks elulaade keskkonnasõbralikumaks. Sellisteks välise keskkonna piiranguteks on linnaplaneeringud. Säästev linnaplaneering on linna terviklik planeerimine eesmärgiga rahuldada linnaelanike sotsiaalsed ja majanduslikud vajadused võimalikult väikese otsese ja kaudse energia- ning materjalikuluga, otstarbeka maakasutusega keskkonda kahjustamata. Säästva linnaplaneeringu toetamiseks on mitmeid erinevaid võimalusi (Kjaersdam, F.1997. Tsit. Tengström, E. 1997): - Linnakeskuste rekonstrueerimine eesmärgiga vähendada autoliiklust ja eelisarendada ühiskondlikku transporti. - Kompaktse linna idee, kus eesmärgiks on takistada suburbaniseerumist, mis suurendaks mobiilsust. Linnas tuleb vabad pinnad muuta eluasemeteks, mitte ametiruumideks. Linna ümbritseks aga väljaehitamata looduslikud alad.
sinep, raps, rüps), teravili (rukis, oder, kaer) ja heintaimed. Vahekultuuride valikul tuleb arvestada, et botaaniliselt sarnaseid liike ei tohiks haiguste ning kahjurite leviku tõttu kasvatada liiga sageli. Haljasväetiste ja vahekultuuride kasvatamise läbimõeldud planeerimisel võib nende otstarbed ka ühildada, see tähendab kasvatada kultuure, mis täidaksid mõlemad eesmärgid. See on vajalik eelkõige nitraaditundlikul alal ja selle ümbruses ning suurema põllumajandusliku maakasutusega piirkondades. Piirkondades, kus on palju rohumaid ja pool-looduslikke kooslusi, ei ole talvise taimkatte osatähtsuse suurendamine keskkonnakaitse eesmärgil vajalik. Olulise osa põldude hoidmine talvise taimkatte all on vajalik piirkondades, kus on oht põhjavee reostumiseks nitraatiooniga või pinnaveekogude seisund on taimetoitainete sisalduse tõttu mitterahuldav 1 0 . M A A PA R A N D U S Maaharimine ja selle käigus tehtud maaparandustööd on
Lisaks veel: Reformirisk- (seadusandlus) Inimrisk- (muutused perekonnas, surm, lahutus, tervis, kogemused oskused) Vararisk (tuli, vargus) Lepingurisk (partnerite usaldus, lepingukultuur) 47. Maakasutuse ja põllukultuuride majanduslik hindamine. Maakasutuse efektiivsust hinnatakse (2) 1.Summaarselt st kogu tootmise tulemuste alusel 2.üksikute viljeldavate kultuuride seisukohalt, selgit-ks, mida maa võib anda ühe või teise kultuuri viljelemise puhul. Kultuuride viljelemine on seotud maakasutusega, kuid maa kvaliteet ei ole kõikjal ühesugune, erinevaid pm kultuure viljeldakse erineva intensiivsusega, siis on nende majanduslik hindamine üsna komplitseeritud. Pm kultuuride ja maakasutuse majanduslikule hindamisele lähenetakse kahesuguselt: 1.Anda viljeldavatele kultuuridele hinnang tegelike tulemuste järgi, mis on saadud maaviljeluse kultuuri (tehnoloogia) konkreetse taseme puhul st hinnang kultuuri viljelemise tasemele. 2
annaabi.ee 
