a.) Isa Mart Pool suri 1931.aastal. Kooliteed alustasTori kihelkonnakoolis, õppides seal neli aastat. Pärnu gümnaasiumis õppis ta aastatel 1902- 1909. Põllumajandusliku kõrghariduse omandas Th. Pool Riia Polütehnikumis, mille lõpetas 1914. aastal I järgu diplomigaõpetatud agronoomina. 1910-1912 Soomes taime- ja karjakasvatuse praktikal uurides taimi-ja loomakasvatuse, ka ühistegevuse probleeme. 1913- 1914. aasta suvel uuris eesti maakarja Pärnu- ja Saaremaal. Aastatel 1914-1915 oli ta Vahi põllutöökooli. Aastail 1918-1919 oli Th. Pool Pärnu maavalitsuse esimees. Th. Pool töötas aastail 1925-1928 Asunikkude, Riigirentnikkude ja Talupidajate Põllumajandusliidu nõuandeala juhatajana. Põllutöökoja kooseisu siirdus Pool elama Piistaojale, talu tegelik juhataja oli olnud ta juba 1925. aastal. Moodustati põllumeeste kutse- ja nõuandeorganisatsioon Põllutöökoda (1932. a.) Th. Pool-riigimees ja...:
1920-1929 Riigikogu liige 1925-1941 Piistaoja talu omanik Tori vallas 1932-1940 Põllutöökoja liige 1935-1938 Riigi Majandusnõukogu liige 1941. a. küüditati 1942. a. hukati Biograafilised andmed Theodor Pool lõpetas 1909. aastal Pärnus gümnaasiumi ning 1914. aastal Riia Polütehnikumi esimese järgu õpetatud agronoomina. Ta viibis õpingute vaheajal aastatel 1910-1912 Soomes taime- ja karjakasvatuse praktikal ning 1913. ja 1914. aasta suvel uuris eesti maakarja Pärnu- ja Saaremaal. Aastatel 1914-1915 oli ta Vahi põllutöökooli juhataja ja 1915. aastal Pärnu maakonna agronoom. Sealt mobiliseeriti ta Vene sõjaväkke ning ta teenis keemikuna Põhjarindel. Aastail 1918-1919 oli Th. Pool Pärnu maavalitsuse esimees. 1919. aastal valiti ta Tööerakonna nimekirja järgi Asutava Kogu liikmeks. Biograafilised andmed On mõistetav, et laialdaste kogemustega silmapaistev agronoom Th.
ohustatud tõug- emasloomi alla 1000 kaduv tõug- emasloomi alla 100 Eesti maakari EK Kuulub ohustatud tõugude nimistusse - kehamass lehmadel 450...550 kg, pullidel ... 850 kg - vastupidav, tugeva tervisega, nudipealine - valkjaspunane, beežikas - sõbralik, uudishimulik, julge - lüpsab kõige rammusamat piima - tänu kõrgele valgusisaldusele ja selle headele laapumis omadustele sobib hästi juustupiimaks. - aretuses on kõige enam kasutatud lääne- soome maakarja. - verelisamiseks on kasutatud ka džörsi tõugu. - tänu heale söödakasutusele ja on vähenõudlik. Eesti Punane piimatõug -Lehmadearv 2012. aastal 18294,mis moodustab 20.4% meie lüpsikarjast -Kehamass lehmadel 650-700 kg, pullidel 1000kg ja enam -Punane põhivärvus, mis võib( olenevalt aretuses kasutatud komponentidest) punaste,punasekirjude ja pruunide toonide vahel(nii tumedad kui heledad toonid) EPK aretuskomponedid
piimasaaduste järele Peterburi ja Tallinna turgudel. 1885. aastal anti Tartus välja Balti kubermangudes aretatud veiste kohta tõuraamat, mis oli loomulikult saksakeelne. Esimene eestikeelne tõuraamat avaldati trükis 1918. aastal Tartus. Selles tõuraamatus olid andmed angli ja eesti maatõugu veiste kohta aastaist 1914...1918. Professor Jaan Mägi oli selle tõuraamatu koostaja ja organiseerija. Alates 1918. a. hakati eesti angli karja ja eesti maakarja kohta pidama eraldi tõuraamatuid. Liivimaa friisi karja tõuraamatut hakati pidama 1901. aastal. Loomade parema valiku ja söötmise tulemusena suurenes ka piimatoodang. 1913/14. aastal oli toodang kõige suurem KURISTA mõisas, kus aastalehma toodang oli 5063 kg. Pärast Esimest Maailmasõda hakkasid veiste aretust suunama 1920. aastal asutatud Eesti Hollandi-Friisi Karja Kasvatajate Selts, Eesti Anglerite Kasvatajate Selts,
ja N.P. Kulesovil (1854...1936), kes uuris samuti kehaehitust. M.J, Pridorogin (1862...1923) käsitles uuringutes välimikku, I.A.Bogdanov (1872...1931) loomade põlvnemine, konstitutsioon ja valik, M.F.Ivanov (1871....1935) lõi uute tõugude loomise teooria, mille rakendas ka praktikas. Vene teadlastest kõige tihedam side Eestiga oli J.F. Liskunil (1873...1958), kes põhjalikult uuris kranioloogit, välimikku ja interjööri. Ta korraldas eesti maakarja uurimiseks ekspeditsiooni 1913...1914. Tema koostas esimesed juhendid veiste välimiku hindamiseks. Eesti loomakasvatuse teadlastest tuleb nimetada esimesena Jaan Mäge (1883...1939), kes oli esimene eestlasest loomakasvatuse professor. Akadeemik Aarne Pung (1909...1994) EPA põllumajandusloomade aretuse kateedri juhataja 1951...1979. Uuris tõuveiste kehaehitust, mida korratakse iga 20 aasta järel. Mõõdetakse kolme veisetõu esindajaid ja määratakse tendentsid kehaehituse muutustes
http://www.agri.ee/kaubandus/trykised/piimakoguja.html 3 3.3. Piimalehmatoetus (EEK) Kellel on õigus saada piimalehma kasvatamise toetust Toetust on õigus taotleda äriühingutel, füüsilisest isikust ettevõtjatel ja põllumajandusministri poolt nimetatud põllumajanduslikku haridust andvatel õppeasutustel, kes on registreeritud äriregistris või maksukohustuslaste registris. Ohustatud tõugu piimalehmadele (eesti maakarja tõug) võib põllumajandusminister kehtestada ühikumäärast suurema toetuse määra. Selleks et saada lisatoetust ohustatud tõugu piimalehmade eest, peavad loomad olema kantud Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsi poolt peetavasse tõuraamatusse; Veterinaar- ja Toiduamet kontrollib loomade tõuraamatusse kuulumist Toetust saab taotleda nõuetekohaselt märgistatud piimalehmadele, kes on taotleja nimele registreeritud PRIA loomade
soome hobuneKunstliku seemenduse aretuslik hinnang- jaapanlaste ja prantslaste leiutis.sperma sügavkülmutusEmbrüosiirdamine-töötati väja Usas,et vältida nakkushaiguste levikut euroopast USA- sse,munarakkude in vitro viljasatamine. Embrüod kantakse vähemväärtuslikele emasloomadele,kes kannavadneid lootelise perioodi jooksul.nii saadakse suurel arvul täisõdesid igas põlvkonnas.Tõuaretuse ühistud ja Seltid-eestitõuloomakas. Liit;eesti maakarja kasvatajateselt;eesti tõuloomakasv. Ühistu;eesti lambakasv. Jne.Aretusprogrammide põhialused-jaguneb 8 etapix:tootmissüsteemi kirjeldus,aretuseesmärgiPüstitamine,aretusmeetodite ja tõugude valik,valikutunnuste geneetilise ja majandusliku hinda-Mise läbiviimine,loomade hindamissüsteemi planeerimine,paaridevaliku kriteeriumid,valikukriteeriu- Mite määratlemine,aretusmaterjali levitamine.
väikemajapidamises, kus juustu valmistada ei tasu. Ühtlasi märgib ta, et kohalikud maasead kasvavad väga aeglaselt. Seepärast soovitab ta kasvatada inglise sigu puhtalt või paaritamiseks kohalike maatõugu emistega.Inglise siga pidavat leppima kehvema toiduga ja läheb kiiremini rammusaks. Kohalikku maatõugu emiseid ei soovita ta hävitada, sest neil olevat väga maitsev liha. Piimalehmatõugude kohta arvab Jakobson nii, taludes tuleks kasvatada nii eesti maakarja kui ka angli karja, kuna anglerid on kuulsad piimalehmad, ked põhjamaadesse on viidud ja kes meie kliima ja toiduga hästi lepivad. Väga aktiivselt propageeris Jakobson uute loomasöötade kasvatamist ristikhein, haljassegatis, uuendusi lehmade söötmises ning piimatöötlemises võiks ja juustuks. Heinamaade parandamisest kõneles C.R. Jakobson Pärnu põllumeesteseltsis 30.mail 1876.aastal, kus ta soovitas heinasaakide tõstmiseks heinamaad parandada äestamise, kompostiga väetamise ja
Eesti punase tõu aastalehma keskmine piimatoodang oli 2013. aastal 7820 kg, piima rasvasisaldus 4,12% ja piima valgusisaldus 3,44%. EESTI MAATÕUG (EK) Kujunes välja koos eesti rahvuse kujunemisega. Loomad olid kohanenud siinse kliimaga, nad olid vähenõudlikud ja haigustele vastupidavad. Nad olid väikesekasvulised (250-300 kg) ja väikese piimatoodanguga (1000 kg). Süstemaatiline maatõu aretus algas 1910.a., mil hakati regulaarsel kasutama lääne-soome tõugu sugupulle ja seati sisse maakarja tõuraamat. Põhiliseks aretuskomponendiks ongi jäänud lääne-soome tõug, kuid kasutatud on ka džörsi tõugu ja vähesel määral punasekirjut holsteini. Maakarja veiste värvus varieerub helebeežist punaseni. Iseloomulik on sarvede puudumine ehk nudipäisus. Nende arvukus on pidevalt vähenenud, kuna see tõug ei ole suutnud teiste tõugudega konkureerida. Kui 19.sajandi lõpul moodustasid maakarja veised 27% kogu veiste üldarvust, 10
Eesti punast tõugu veiseid on ca 1/4 veiste üldarvust. EESTI MAATÕUG (maakari) Eesti maatõug on ajalooline tõug, mis kujunes välja koos eesti rahvuse kujunemisega. Loomad olid kohanenud siinse kliimaga, nad olid vähenõudlikud ja haigustele vastupidavad. Nad olid väikesekasvulised (250-300 kg) ja väikese piimatoodanguga (1000 kg). Süstemaatiline maatõu aretus algas 1910.a., mil hakati regulaarselt kasutama lääne-soome tõugu sugupulle ja seati sisse maakarja tõuraamat. Põhiliseks aretuskomponendiks ongi jäänud lääne-soome tõug, kuid kasutatud on ka dzörsi tõugu ja vähesel määral punasekirjut holsteini Maakarja veiste värvus varieerub helebeezist punaseni. Iseloomulik on sarvede puudumine ehk nudipäisus. Nende arvukus on pidevalt vähenenud, kuna see tõug ei ole suutnud teiste tõugudega konkureerida. Kui 19.sajandi lõpul moodustasid maakarja veised 27% kogu veiste üldarvust, siis täna on see vaid 0,5% ehk ca 600 isendit
mõisa 1862. aastal. 2009. aasta keskmised toodangunäitajad olid vastavalt: 6995 kg ( r- 4,28%, 300 kg; v- 3,44%, 241 kg) Eesti maatõug (ek) Eesti maatõug on ajalooline tõug, mis kujunes välja koos eesti rahvuse kujunemisega. Loomad olid kohanenud siinse kliimaga, nad olid vähenõudlikud ja haigustele vastupidavad. Nad olid väikesekasvulised (250-300 kg) ja väikese piimatoodanguga (1000 kg). Süstemaatiline maatõu aretus algas 1910.a Kui 19.sajandi lõpul moodustasid maakarja veised 27% kogu veiste üldarvust, siis täna on see vaid 0,4% ehk ca 600 isendit. Eesti maatõug on kantud hävimisohus olevate tõugude nimekirja 2009. aasta keskmised toodangunäitajad olid vastavalt: 4701 kg (r-4,64%, 218 kg; v 3.42%, 161 kg. 13. Eestis aretatavad lihaveisetõud ja lihaveiste erinevus piimatõugudest Lihaveised on koheva konstitutsiooniga, hea lihastusega ning aeglase (flegmaatilise) närvisüsteemi tüübiga.
o kahesuunalise jõudlusega tõud. Neil on küllalt kõrge piimatoodang ja head lihaomadused. Olenevalt sellest kumb jõudluse liik on ülekaalus, liigitatakse need omakorda liha-piima ja piima-lihatõugudeks. 3.1.2.1. PIIMATÕUD Tõugude määratlemisel on üheks tunnuseks nende värvus. Sama värvus viitab tõugude omavahelisele sugulusele, sest nad on kujundatud samu aretuskomponente kasutades. Ajalooliselt on värvust tähtsaks peetud. Eestis kujunes kohaliku maakarja ristamisel põhiliselt kahte värvi tõud - eesti punane ja eesti mustakirju. Punaste tõugude aretuses on kasutatud ka pruune tõuge. Mitmetes riikides on levinud punasekirjud tõud, keda on kasutatud ka Eesti veisetõugude aretuses. Eraldi rühma moodustavad aborigeensed veisetõud, kes kujunesid välja kohalikest veistest. Nende värvus on tavaliselt varieeruv helekollasest tumepunaseni. Eesti veisetõugudest kuulub sellesse rühma eesti maakari. · MUSTAKIRJUD TÕUD
Aluseks võetakse tavaliselt loomade tähtsamad tunnused 90. tõukarjade hindamine · . Tõukarjades hindamisel eakaaslaste võrdlus: kui samast karjast valitakse võrdluseks samal ajavahemikul sündinud või/ja poeginud pojad/tütred. 91. aretus- tõu ja tootmiskarjad . 92. praktiline seletsioon oma karjas . 93. tõuaretuse organisatsioonid . 94. tõuaretuse ühistus ja seltsid . Kuuluvad ETLLi · Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu · Eesti Maakarja Kasvatajate Selts · Eesti Hobusekasvatajate Selts · Eesti Lambakasvatajate Selts · Eesti Linnukasvatajate Selts · (Eesti Karusloomakasvatajate Aretusühing) · Teised: · Jõudluskontrolli Keskus · Eesti Tõusigade Aretusühistu · Eesti Sporthobuste Kasvatajate Selts · Eesti Hobuse Kaitse Ühing · Eesti Traaviliit 95. aretussüsteem seoses genoomvalikuga .
aastas. Jersey tõug on hollandi tõu järel kõige levinum maailmas. · Eesti maatõug ... - on kujunenud aborigeensest karjast. Plaanipärast aretustööd on tehtud viimase 100 a vältel. Eesti maatõugu on püütud parandada Lääne-Soome sugulastõugude ja jersey tõuga ristates. Annab kulutatud söödakoguse kohta rohkem piimarasva, kui eesti mustakirju või punane lehm. Eesti punane veisetõug ... - on kujunenud eesti aborigeense maakarja ristamisel angli (angleri), taani punase, põhja- schleswigi ja teiste sugulastõugudega. On enam levinud Lõuna-Eestis. Põhja-Eestis on rohkem mustakirjut karja, maakari on aga peaaegu kadunud. VEISTE PIDAMINE Üldnõuded lautadele · Temperatuur 15-180 C, minimaalselt 100, külmlautades välisõhu temperatuur, lisasoojendusega vaid lüpsikojas ja vasikaruumis · Põrandapinda peab olema 5,5-6,5 m2 looma kohta · Õhuruumi 18-25 m3 looma kohta
vastuolus avaliku korra või heade tavadega.58 Õiguskaitset ei anta tähisele mis eksitab avalikkust kauba või teenuse geograafilise päritolu suhtes, näiteks päritolu Pariis, mis eeldatavasti on Prantsusmaa pealinn, kuid võib-olla ka küla Eestis, külaelanikud ei saa geograafilise tähise päritolumaana registreerida oma toodangut. Võiks aga valmistada piimatooteid, mis oleks valmistatud Eesti Maakarja toodetud piimast ja nendele toodetele oleks võimalik taotleda juba geograafilise tähise kaitset. Kasu oleks mitmepoolne. 3.6 Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguskaitse tulevikust Eestis Geograafilise tähise ning kaubamärgi tulevik ning arengud sõltuvad suurel määral debattidest rahvusvahelisel tasandil. Eriti aga sellistes rahvusvahelistes organisatsioonides nagu WTO. Nii geograafilist tähist , kui kaubamärki tõlgendatakse maailmas suhteliselt erinevalt, eriti USAs ja
keskkonnasõbralike põllumajandusmeetodite juurutamist ja jätkuvat kasutamist, säilitada maastikulist ja bioloogilist mitmekesisust, suurendada põllumajandustootjate keskkonnateadlikkust ning aidata keskkonnale tulutoovalt tegutsevatel põllumajandustootjatel saada kohast tulu. Meetmeteks toetused põllumajanduskeskkonna kaitseks. Nt 2000. aastal kogu riigis mahepõllumajanduse ja eesti maakarja toetuse maksmist kogu riigis. 2001. aastal alustati põllumajanduse keskkonnaprogrammi pilootprojektiga, kus kõiki väljapakutud meetmeid hakati rakendama pilootaladel, milleks valiti Kihelkonna ja Lümanda vald Saaremaal ning Palamuse vald Jõgevamaal. 180. Maastikuökoloogia olemus ja määratlused. Põhiprintsiibid, meetodid. Maastikuökoloogia käsitleb maastikku kui geograafilist ala, kus esineb
annaabi.ee 
