Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Külm sõda (0)

1 Hindamata
Punktid




Külm sõda 1. Kahepooluselise maailma väljakujunemine, juhtriigid, põhjused ● Suured muudatused julgustasid nii Araabia ühiskondade emantsipeerumise soovi, kui ka  teatud araabia valitsuste ning majanduslike ja ühiskondlike jõudude soovi osaleda aktiivselt 
globaliseerumises ja mitmepooluselise maailmakorra loomises. ● USA ja NSVL vastasseis
● “Raudne eesriie”-takistus kesk-ja ida-euroopale lääneriikidega suhtlemiseks
● NL valmistumine uueks sõjaks
● Juhtriik oli USA ja sellele järgnes NSVL
● NL suunas kogu majanduse sõjatööstusesse 2. Külm sõda - selle olemus, põhjus, algus, eesmärgid,tulemus - seleta ● Põhjus- Kahe suurriigi vastuolud. USA ja NSVL ühtlasi ka Stalini suur soov vallutada tervet  maailma. ● Algus- 1946.aastal Stalini kõne sõdade paratamatusest kaasaaegses maailmas, kõne andis  märku, et NL plaanib astuda konflikti Läänega ○ Kuu hiljem pidas kõne W.Churchchill, kes tõi esile seniste liitlaste vastuolud ja  kutsus Läänt üles vastu seisma kommunismile ○ Ei tahetud uut konflikti, oldi nõus Stalinile vastu tulema, Stalin sai tänu sellele hoogu  juurde, unistas maailmavallutamisest ja tugevdas kommunistlikku kihutustööd ning 
likvideeris viimased demokraatia jäljed Kesk-ja Ida-Euroopast. ○ Trumani doktriin ● Eesmärgid- Lääneriikide(SB,Pr,USA) eesmärgiks demokraatia taastamine, NSVL eesmärgiks sotsialistliku maailmavaate levitamine Ida-Euroopas ● Olemus-Otsene sõjategevus puudus, vastastik propaganda, ideoloogia, luure,  võidurelvastumine, vastandlikud sõjalised liidud( NATO, VLO) ● Tulemus-Idabloki ja NSVL lagunemine, Saksamaa taasühinemine 3. Trumani doktriin ,Marshalli plaan – seleta ● Trumani doktriin- President Harry Truman lubas anda sõjalist ja majanduslikku abi neile  riikidele, keda ähvardab NSVL poolne ekspansioonioht. ●  Marshalli plaan(1948-1952)-USA jagas EU riikidele laiaulatuslikku majanduslikku abi (16  riigile 13miljardit dollarit) eesmärgiks oli EU majanduse kiire taastamine, sest kehvad 
majandusolud oleksid võinud olla heaks pinnaseks kommunistlike ideede levikule. 4. NATO - miks loodi, selle eesmärk, sinna kuulunud riigid ● 1948 loodi Lääne-Euroopa riikide poolt Brüsseli pakt ehk Lääneliit ○ 1949 aprillis loodi Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO)
○ Eesmärk: 
vastu seista NSVL sõjalisele ekspansioonile
○ Asutajad: Beneluxi riigid- SB, PR, Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island, Kanada,  USA. 5. Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN) - miks loodi, selle eesmärk, sinna kuulunud riigid ● Loodi Ida-Euroopa sotsialistlike riikide poolt 1949.
● Eesmärgiks oli liikmesriikide majanduse integreerimine ja vastastikuse koostöö  suurendamine. ● Moskva kontroll liikmesriikide üle. 6. Varssavi Lepingu Organisatsioon (VLO) - miks loodi, selle eek, sinna kuulunud riigid ● Varssavi Lepingu Organisatsioon rajati 1955.aastal
● NSVL ja Ida-Euroopa sotsialistlike riike ühendav sõjalis-poliitiline blokk.


● NSVL on endale saanud vajalikke sõjalisi liitlasi tasakaalu säilitamiseks Euroopas. 7. Kriisid külma sõja ajal: dateeri, osapooled, põhjused, tulemused – võid üldistada ● Suessi kriis- 1956, Suessi kanali natsionaliseerimine Egiptuse poolt. Tulemused:  Lääneriikide prestiizi vähenemine, NSVL mõju(Araabia riigid) ja USA mõju (Iisreali) kasv 
suurenemine antud piirkonnas. ÜRO sekkumine, võõrvägede väljaviimine. Kanal sai 2 aastat 
hiljem ametlikult Egiptuse omaks. ● Kariibi e. Kuuba kriis- 1962-Võimule tuli Fidel Castro, USA suurettevõtete  natsionaliseerimine. Kuubal kehtestati kommunistlik diktatuur,USA president John 
F.Kennedy
 kehtestas Kuuba saarele mereblokaadiTulemus- Moskva tõi Kuubast raketid 
ära, USA lõpeyas Kuuba blokeerimise ning nõustus Castro režiimi võimulejäämisega ning 
USA ja NSVL vahel loodi nn kuum liin. ● Vietnami sõda-1964-1973/1975. 1945 Kommunistid kuulutasid Põhja-Vietnamis välja  Vietnami Demokraatliku Vabariigi. Tulemused: Vietnami jagamine kaheks: a) 
kommunistlik vietanami DV Põhja-Vietnamis. b)lääneriikidele orienteeritud Vietnami 
Vabariik. Põhjus: doominoteooria, kartus, et kommunism levib riigist riiki edasi, kui õigel 
ajal sellele piiri ei pane. ● Ungari kriis- 1956.a- Lääneriigid Ungarile appi ei läinud, kuigi lubas. Oli rahvuslik  spontaanne vastuhakk nõukogudemeelsele, kommunistide juhitud Ungari 
Rahvademokraatiliku Vabariigi poliitikale. Levis kiiresti ja viis valitsuse langemiseni. 
arreteeriti palju inimesi.  ● Praha „Kevad"- liberaliseerimisperiood Tšehhoslovakkias 1968.aasta jaanuarist augustini.  8. ENSV pärast II Maailmasõda. Poliitiline olukord, „sula "ENSV-s, vastupanuliikumine valitsevale 
korrale, riigi majandus ja inimese igapäevaelu. ● Sulaaeg oli periood, mis algas Nõukogude Liidus pärast seda, kui Jossif Stalini isikukultus  1956. aastal XX kongressil paljastati. Seda iseloomustas tendents seaduslikkuse taastamisele 
stalinismi ajal  ● Rahvas soovis oma riiki ja vabadust. Riigi majandus ei olnud kiita, sest kõik raha oli ära  läinud sõjategevuseks. Inimesed elasid nii, nagu vanasti ja tegid oma tavapäraseid toimetusi. 9. Kirjelda kommunistliku elukorraldust NSV Liidus, riigi majandust ja inimese igapäevaelu. ● Riigi majandus oli nõrk kuna sõja ajal panustati kõik raha sõjatehnikasse.
● Tehti kolhoose ja sovhoose.
● Kolhoosid esialgu toimisid, aga lõpuks said inimesed aru, et maksimum töötamine polnud  mõtekas, sest keegi tööst ilma ei jäänud ja palka said kõik võrdselt.  ● sundkollektiviseerimine ja majanduse üldindustrialiseerimine.
● küüditamised
● Võim kuulus kohalikele kommunistidele, kes allus Moskvale.
● elu läks paremini neil, kes olid truud parteile.
● Plaanimajandus 10. Sinu arvamus Külma sõja ajastust. ● Hea oli selle juures see, et relvasid ei kasutatud. Aga samas inimeste pidev hirmuall hoidmine ja terroriseerimine mõjus väga laastavalt mentaalsele tervisele. NSVL majandus varises 
kokku kuna osteti sõjatehnikat mida kunagi selleks ajaks isegi ei kasutatud. Erinevad kriisid 
olid laastavad inimestele ühiskonnana. Minu arvates oli see väga rumal käitumine suurte 
riigijuhtide poolt, aga samas on hea , et USA selle võitis. 
Külm sõda #1 Külm sõda #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2022-04-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kerli Tuulik Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Külm sõda
2
docx

Külm sõda

Külm sõda 1. Kahepooluselise maailma väljakujunemine, juhtriigid, põhjused ● Suured muudatused julgustasid nii Araabia ühiskondade emantsipeerumise soovi, kui ka teatud araabia valitsuste ning majanduslike ja ühiskondlike jõudude soovi osaleda aktiivselt globaliseerumises ja mitmepooluselise maailmakorra loomises. ● USA ja NSVL vastasseis ● “Raudne eesriie”-takistus kesk-ja ida-euroopale lääneriikidega suhtlemiseks ● NL valmistumine uueks sõjaks

12. klassi ajalugu
KÜLMA SÕJA KRIISID
74
ppt

KÜLMA SÕJA KRIISID

svg NATO JA VLO 1973.AASTAL - NATO - VLO http://en.wikipedia.org/wiki/File:NATO_and_the_Warsaw_Pact_1973.svg NATO LAIENEMINE http://en.wikipedia.org/wiki/File:History_of_NATO_enlargement.svg KÜLMA SÕJA KRIISID  Berliini blokaad ja Saksamaa lõhenemine  Kodusõda Hiinas ja Hiina lõhenemine  Korea sõda  Suessi kriis  Ungari ülestõus  Berliini kriis  Kuuba kriis  Tsehhoslovakkia kriis  Vietnami sõda BERLIINI BLOKAAD 1948-49  Potsdami konverentsi (1945) otsuse põhjal jagati Saksamaa ja selle pealinn Berliin nelja riigi (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, NSVL) vahel okupatsioonitsoonideks.  Berliini blokaadi ajendiks oli rahareformi läbiviimine Saksamaa ja Berliini läänesektorites.  Vastuseks sellele blokeeris NSVL kõik

Ajalugu
Külm-sõda
12
docx

Külm-sõda

Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri – demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nendevaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda. Olemus – külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel, termin võeti kasutusele 1947. Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid teise

Ajalugu
Ajalugu KT KS
8
docx

Ajalugu KT KS

ÜLEVAADE: ● Rahvusvaheliste suhete pingestumine II MS muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ja inimeste ümberasustamist. Lõpul tekkis kaks leeri: Demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid edendada demokraatiat ja kommunismi peatada; Kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ja maailma juhtida. Nende vaheline suhete pingestumine sai alguse juba II MS lõpul. Suhete pingestumistest sai alguse külm sõda. ● Külma sõja olemus, eesmärgid, põhjused, algus Olemus- külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ja lääneriikide vahel. Külm sõda ei vii otsese relvastatud sõjalise konfliktini osapoolte vahel, seisnes rohkem vastastikuses propagandas, luures, sõjaliste blokkide moodustamises (VLO ja NATO), võidurelvastumises, konfliktides ja sõdades (NB suurriigid otseselt sõjaliselt kokku

12. klassi ajalugu
Ajalugu KT külm sõda
8
docx

Ajalugu KT külm sõda

ÜLEVAADE: ● Rahvusvaheliste suhete pingestumine II MS muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ja inimeste ümberasustamist. Lõpul tekkis kaks leeri: Demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid edendada demokraatiat ja kommunismi peatada; Kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ja maailma juhtida. Nende vaheline suhete pingestumine sai alguse juba II MS lõpul. Suhete pingestumistest sai alguse külm sõda. ● Külma sõja olemus, eesmärgid, põhjused, algus Olemus- külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ja lääneriikide vahel. Külm sõda ei vii otsese relvastatud sõjalise konfliktini osapoolte vahel, seisnes rohkem vastastikuses propagandas, luures, sõjaliste blokkide moodustamises (VLO ja NATO), võidurelvastumises, konfliktides ja sõdades (NB suurriigid otseselt sõjaliselt kokku

12. klassi ajalugu
Külm sõda
15
docx

Külm sõda

1964 Vietnami sõja algus; USA laialdane sekkumine sõjategevusse Vietnamis. 1968 Tsehhoslovakkia kriis ja Breznevi doktriini deklareerimine NSV Liidu poolt. 1972 SRP-1 sõlmimine USA ja NSV Liidu vahel. 1973 Vietnami sõja lõpp; USA väljumine otsesest sõjategevusest. 1975 Kommunistid viisid lõpule Lõuna-Vietnami vallutamise. Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise Helsingi Külm sõda Lähiajalugu II Koostaja: P.Reimer 2 tippkohtumine. 1979 NSV Liidu vägede sissetung Afganistani. 1980 Rida lääneriike boikoteerisid Moskva olümpiamänge. 1981 USA presidendiks valitud Ronald Reagan algatas uue võidurelvastumislaine. Ametühingukoondise Solidaarsus mahasurumiseks kuulutati Poolas välja sõjaseisukord.

Ajalugu
II MS ja Külm sõda
30
docx

II MS ja Külm sõda

turumajanduslikud lääneriigid, teine maailm- sotsialistlikud riigid). Kõik riigid kindlat poolt sellises kahepooluselises maailmas valida ei soovinud ja moodustasid nn mitteühinemisliikumise (kujunes välja 1950.- 1960.vahetuseks). Mitteühinemisliikumine oli külma sõja aastatel siiski pigem meelestatud lääneriikide vastaselt (nt olid selle liikumise liidriteks J.B.Tito Jugoslaaviast, G.A.Nasser Egiptusest jt). Külm sõda Selle all mõisteti NSV Liidu ja idabloki vastasseisu demokraatlike lääneriikidega, mis ei viinud küll otsese sõjalise konfliktini. Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas ja luures, vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (nt NATO ja VLO) ning võidurelvastumises. Külma sõja konfliktidele on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrkunud, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või

Ajalugu
Ajaloo kontrolltöö- Külm sõda-külma sõja kriisid
5
docx

Ajaloo kontrolltöö- Külm sõda, külma sõja kriisid

Aastate teisel poolel. Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri ­ Demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nende vaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda. 2.Külma sõja olemus, eesmärgid, põhjused, algus. Olemus ­ Külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel. Külm sõda ei vii küll otsese sõjalise konfliktini osapoolte vahel, seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (ent seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun