Leidsid 24 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Maa süsteemide vahelised seosed". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
aineringe, maastik, nitrifikatsioon, käive, laienev, denitrifikatsioon, seire, ringkäik, ringlemine, päikesekiirgus, geoloogilist, geoloogiline, moondekivimid, lagunemine, veeks, veeringega, süsinikuringe, aspektist, põlevkivi, sedavõrd, biosfääris, turbas, mineraliseerumine, ammoniaak, 6h2o, ümbrus, tasane, maastikud, keskonnaseire, seisunditKONTROLLTÖÖ 1) Defineeri mõisted: 1. Biokeemilised aineringed- Ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal, sfääri piires või ühest sfäärist teise. 2. Geoloogiline aineringe- Viib Maa pinnal murenenud kivimid maakoore liikuvais osades suurde sügavusse, kus need moonduvad ja toob moondekivimid hiljem jälle maapinnale murenema. 3. Bioloogiline aineringe- Rohelised taimed sünteesivad orgaanilist ainet, mida teised organismid kasutavad oma orgaanilise aine ülesehitamiseks. 2) Miks on aineringe tihedalt seotud veeringega?
Ttroopilise pinnase puhul on ka lagundajate ehk laguahel. Seal on äärmiselt pimitiivne produksioon, kõik on kiires ringluses. Energia püramiid: väljendub . Laguahel on suurem seal kus on soe ja troopiline olukord. (Näide: taimestik (biomassi osas on aine hulk suur) kalad röövkalad kalakotka Biokeemiliste ainete ringid. Aineringe ainete ringkäik looduses, ainete pidev korduv ringlemine maa pinnal või ühest maa sfäärist teise. Aineringe on maa maastikusfääri ja selle osade isloomulikumaid iseärasusi. Eristatakse suurt ja väikest bioloogilist aineringet: Väike bioloogiline aineringe hõlmab maa pinna kivimite, murenemise, mure- nemissaaduste (liiv,savi) kandmine tuule ja veega veekogudesse ning settimise, tihenemise ja kivistumise settekivimeiks, mis hiljem geoloogiliste välisjõudude toimel uuesti murenevad
4. Kõik elusorganismid paljunevad 5. Kõikidel elusorganismidel on sarnane keemiline koostis ja püsiv sisekeskkond 6. Kõik elusorganismid on keerulised 7. Elusorganismid reageerivad ärritusele 8. Elusorganismid kohastuvad oma elukeskkonnaga Elusorganism – toitub, reageerib, areneb, kohaneb, paljuneb Eluslooduse organiseerituse tasemed: aatom, molekul, makromolekul, organell, rakk, kude, organ, organsüsteem, organism, populatsioon, liik, kooslus, ökosüsteem, maastik, biosfäär Molekul-organell-rakk-kude-organ-organsüsteem-organism-populatsioon-liik- kooslus-ökosüsteem-biosfäär? Eluslooduse süstemaatika Domeen (Domain) Eukarya Eukarüoodid Riik (Kingdom) Zoa Loomad Hõimkond (Phylum) Chordata Keelikloomad Klass (Class) Mammalia Imetajad Selts (Order) Carnivora Kiskjalised Sugukond (Family) Felidae Kaslased Perekond (Genus) Felis Kass
vahemik). Liigi koht ökosüsteemis · Fundamentaalne e. põhiniss eluks vajalike tegurite olemasolu · Realiseerunud e. tegelik niss reaalses keskkonnas kujunenud niss · Spetsialistid kindlatele keskkonnatingimustele (kindlale toidule) kohastunud organismid · Generalistid laia ökoamplituudiga (mitmesugust toitu kasutavad) organismid · Ökosüsteemi kolm tähtsamat komponenti on kooslus, energiavoog ja aineringe · Peamiseks uurimisobjektiks on nende vastastikused suhted Ökoloogilised uurimismeetodid: · eksperiment e. katse · vaatlus · monitooring e. seire · modelleerimine · proovialade meetod · loendus a) absoluutne, b) suhteline, · analüüs - a) kvalitatiivne analüüs koosluse liigilise koosseisu tuvastamine, b) kvantitatiivne analüüs liikide ohtruse, asustustiheduse v biomassi tuvastamine. · bioindikatsioon. Maismaaökosüsteemid
vahemik). Liigi koht ökosüsteemis • Fundamentaalne e. põhinišš – eluks vajalike tegurite olemasolu • Realiseerunud e. tegelik nišš – reaalses keskkonnas kujunenud nišš • Spetsialistid – kindlatele keskkonnatingimustele (kindlale toidule) kohastunud organismid • Generalistid – laia ökoamplituudiga (mitmesugust toitu kasutavad) organismid • Ökosüsteemi kolm tähtsamat komponenti on kooslus, energiavoog ja aineringe • Peamiseks uurimisobjektiks on nende vastastikused suhted Ökoloogilised uurimismeetodid: • eksperiment e. katse • vaatlus • monitooring e. seire • modelleerimine • proovialade meetod • loendus – a) absoluutne, b) suhteline, • analüüs - a) kvalitatiivne analüüs – koosluse liigilise koosseisu tuvastamine, b) kvantitatiivne analüüs – liikide ohtruse, asustustiheduse v biomassi tuvastamine. • bioindikatsioon. Maismaaökosüsteemid
vahemik). Liigi koht ökosüsteemis · Fundamentaalne e. põhiniss eluks vajalike tegurite olemasolu · Realiseerunud e. tegelik niss reaalses keskkonnas kujunenud niss · Spetsialistid kindlatele keskkonnatingimustele (kindlale toidule) kohastunud organismid · Generalistid laia ökoamplituudiga (mitmesugust toitu kasutavad) organismid · Ökosüsteemi kolm tähtsamat komponenti on kooslus, energiavoog ja aineringe · Peamiseks uurimisobjektiks on nende vastastikused suhted Ökoloogilised uurimismeetodid: · eksperiment e. katse · vaatlus · monitooring e. seire · modelleerimine · proovialade meetod · loendus a) absoluutne, b) suhteline, · analüüs - a) kvalitatiivne analüüs koosluse liigilise koosseisu tuvastamine, b) kvantitatiivne analüüs liikide ohtruse, asustustiheduse v biomassi tuvastamine. · bioindikatsioon. Maismaaökosüsteemid
· Aine ja energia liikumine ökosüsteemis, o Biosfäärijõudnud päikeseenergiast: a)30% peegeldub; b)46% muundub otseselt soojuseks; c)23% kulub aurumisele ja sademetele; d)0,2% läheb ületuule- ja lainete energiaks; e) 0,8% tarvitatakse fotosünteesi käigus o Ulatuse ja kestuse järgi eristatakse mitmesuguseid aineringeid: 1) väike geoloogiline aineringe 2) suur geoloogiline aineringe 3) bioloogiline aineringe o Biogeokeemiline tsükkel ainete (peamiselt keemiliste elementide) liikumine anorgaanilisest loodusest läbi organismidetagasi anorgaanilisse loodusesse. Eristatakse kahte peamist biogeokeemilist tsüklit: 1) gaasiline tsükkel; 2) setteline tsükkel. o Migratsioon(lad. migratioränne) so. Keemilise elemendi või aine liikumine mingis aineringe faasis. 5 migratsioonitüüpi:
Abiootiline elutu, eluta keskkonnaga seotud. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Aineringe ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. A. maht iseloomustab aineringes osalevat ainehulka, a. kiirus näitab, missugune osa aineringest uueneb meid huvitavas perioodis, a. aeg aineringe toimumise (uuenemise) aeg. Albeedo maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada. Allelopaatia eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Allelopaatia võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu
Kui hinnata bakterite liigirikkust suurel skaalal, siis hes jrves vib olla kuni 8000 erinevat bakteri liiki, terves maailmameres 2x106 liiki ja hes tonnis mullas 4x106 liiki. ning vastavalt sellele suureneb ka mitmekesisus. Seega on vihmametsade mulla mikroobikoosluse mitmekesisus tunduvalt suurem kui lejnudjoonisel esindatud kooslustel. Costa Rica liblikate mitmekesisus on lhedane inimese suu mikroobikoosluse liigilise mitmekesisusega. Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz 2. AINERINGE Aineringe, ainete ringkik, ainete pidevalt korduv ringlemine looduses: maakeral tervikuna vi eri geosfride (atmo-, hdro-, lito- ja biosfri) vahel. A-e philised energiaallikad on Pikese kiirgus ja Maa sisejud. Biogeokeemiline tskkel on biosfris nii looduslike kui ka inimtekkeliste ssteemide vahel toimuv aine- ja energiaringe. B. t-i liikumapanev jud on Pikese energia ning sellel phinev elusaine tegevus. B. t. kirjeldab aine liikumist ja muundumist biokeemiliste protsesside toimel kossteemis. B.
Ontogenees- organismi areng viljastumisest surmani või emasorganismi eraldumisest surmani. Ökosüsteem- 1) funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos kskkonnatingimuste kompleksidea moodustavad isereguleeruva arengukava terviku. (üldine mõiste) 2) Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos koos sellele omase biotoobiga moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Ökotoop- taimekoosluse kasvukoht, abiootiliste keskkonnategurite (vt. Biotoop) kompleks. Biotoop- 1) Ökotoop- biotsönoosi abiootiliste tegurite kompleks. Sellest võib eristada mulda (edafotoop), veereziimi (hügrotoop), mineraalse toitumise režiimi (trofotoop) ja kliimat (klimatoop). 2) sünökoloogias koosluse (eriti loomade) elupaik, suhteliselt üesuguste keskkonnaoludega ala (nt rabamännik). Ema piires võib
Demograafiline plahvatus- Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda.Urbanisatsioon- Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 – linnas 30%, 1960 – linnas 33%, 2000 – linnas 47%. Eestis elab linnades u. 69% elanikkonnast. Maailma suurimad linnad: Mexico City, Tokyo. Tööstusrevolutsioon- Inimeste arvu hüppelist suurenemist mõjutas 19.sajandi alguses tööstusrevolutsioon, kus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Toimus tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Tööstusrevolutsiooni algus 1760-1780 Inglismaal, alguses tekstiilitööstuses (orjatöö kasutamisele oli puuvill odav). Teaduslik-tehniline revolutsioon- Algas 20.sajandi keskel, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muutus nii töö struk
Fundamentaalteadused käsitlevad üldisi seaduspärasusi, mis on iseloomulikud kõigile elusorganismidele. Siia kuuluvad geneetika, biokeemia, morfoloogia, füsioloogia, ökoloogia. Fundamentaalteadused moodustavad tordi kihid 1) Eksperiment ehk katse- Eksperimendi kui praktilise tegevuse kavandamise aluseks on teoreetilised arusaamad; eksperimendi tulemused kas kinnitavad või kummutavad need. 2) Vaatlus jälgimine, on paljude uurimismeetodite aluseks. 3) Monitooring ehk seire plaanipärane ja pidev keskkonna seisundi uurimine selleks loodud monitooringujaamades. 4) Modelleerimine tunnetusmeetod, mis seisneb mudelite loomises ja uurimises ning uurimistulemuste tõlgendamises. 5) Proovialade meetodid, näit. kvadraatide meetod.(tabel meetod) 6) Loendus loomaliigi isendite arvu tuvastamine mingil ajal ja kindla metoodika alusel. 7) Analüüs teadusliku uurimise meetod, mis seisneb terviku mõttelises või tegelikus lahutamises
A. iseloomustavad lühiealisus, üherindelisus, väike kohanemisvõime, mulla toitainete tarbimise ülekaal nende mulda tagastamise üle, isereguleeruvuse puudumine ja kultuurtaimeliikide (v.a. suurema osa kõrreliste heintaimede) suhteliselt väike ökoamplituud. Aianduslik looduskaitse s. o. unikaalsete aianduslike monumentide, vanade puude ja haruldaste taimekollektsioonide säilitamine. Aineringe ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. A. maht iseloomustab aineringes osalevat ainehulka, a. kiirus näitab, missugune osa aineringest uueneb meid huvitavas perioodis, a. aeg aineringe toimumise (uuenemise) aeg. Aklimatiseerumine a) inimorganismi kohanemine uute elutingimustega; b) võõrliikide (taimede ja loomade) kohanemine keskkonnaoludega uues kasvukohas väljaspool nende looduslikku levilat. Aklimatiseerumine
saasteained ei haju atmosfääris ära. Inversioonikiht takistab tõusvate õhuvoolude arengut ja seega õhu ventilatsiooni: näiteks suits ei saa kõrgemale tõusta maapinna lähedalt, kuna pole õhuvoolu, mis seda ära viiks ja segaks ülejäänud õhumassiga. Tuulevaikuse ja jahtumisel suureneva õhuniiskuse tõttu tekib sageli vine või udu, mis seguneb linna kohal saasteainetega moodustub sudu. 61) Kirjelda geoloogilise aineringe väikest tsüklit. Geoloogilise aineringe puhul eristatakse väikest ja suurt tsüklit. Väike tsükkel on settekivimite ring murenemine, edasikandumine, settimine, tihenemine ja taas settekivimeiks kivistumine. 62) Kirjelda geoloogilise aineringe suurt tsüklit. Suures geoloogilises tsüklis satuvad Maa pinnal murenenud tard- ja moondekivimeist moodustunud settekivimid maakoore liikuvais osades suurde sügavusse ja moonduvad seal. 63) Mis on evaporatsioon, transpiratsioon ja evapotranspiratsioon?
On seotud litosfääri mineraalse osaga. Orgaanilise fosfori ringe on seotud taime-ja loomariigi elutegevusega. Organismide suremise produktid mineraliseeruvad ja moodustuvad fosfaadid. Ookeanis fosfor ringleb ahelas taim-kala-kala-taim. Lindude toiduna kantakse fosfor osaliselt ookeanist välja ja ta moodustab guaano lademeid.Samuti satub osa fosforit ookeanis madalaveeliste setete koostisesse, millest vetikate elutegevuse tulemusena läheb uuesti ringesse. Veeringe Vee pidev ringlemine toimub päikeseenergia, raskusjõu, organismide elutegevuse vahendusel. Kogu veeringe koosneb väikesest, suurest ja bioloogilisest veeringest. Väikeses veeringes toimub vee aurumine ookeani pinnalt, selle kondenseerumine atmosfääris ja langemine sadmetena tagasi ookeani. Osa sademeid aurustub uuesti ja pöördub tagasi atmosfääri, teine osa toidab maismaa veekogusid või satub bioloogilisse ringesse.
Eksperimendile seavad piire inimese praktiline suutlikkus ning moraali- ja õigusnormid. Eksperimendiga selgitatakse näit. organismide reaktsiooni ökoloogiliste tegurite muutustele (autökoloogias) või taimekooslustes jm. ilmnevaid liikide suhteid. Suuremaid ja keerukamaid ökosüsteeme uuritakse mudeleksperimentide abil (modelleerimine). 2) Vaatlus jälgimine, on paljude uurimismeetodite aluseks. 3) Monitooring ehk seire (lad. monitor hoiataja, nõuandja) plaanipärane ja pidev keskkonna seisundi uurimine selleks loodud monitooringujaamades. Monitooringujaamu rajatakse: a) inimtegevusest mõjutamata või võimalikult vähe mõjutatud aladele foonaladele; b) inimtegevusest tugevasti mõjutatud aladele; c) eelnevalt nimetatud alade siirdealadele. Monitooring võib olla: a) kohalik e. lokaalne; b) piirkondlik e. regionaalne; c) ülemaailmne e. globaalne
2.1. Soo ja turba mõiste 2.2. Soostumist ja soode teket mõjutavad tegurid 2.3. Soode levik maailmas 2.4. Sood maastiku osana ja ökosüsteemina 3. Eesti soode ökoloogiline iseloomustus 3.1. Soostumist põhjustavad tegurid 3.2. Soode arenemiskäik 3.3. Veereziim soodes 3.4. Turvas, turbaliigid ja -lasundid 3.5. Soode levik Eestis 4. Eesti soode üldine liigitus ja iseloomustus 4.1. Madalood 4.2. Siirdesood 4.3. Rabad 5. Aineringe sookooslustes 6. Soode kasutamine 6.1. Kasutamise võimalused 6.2. Soode kasutamine metsakasvatuses 6.2.1. Liigniiskuse tunnused, pahed ja põhjused 6.2.2. Melioratsiooni mõiste ja liigid; metsaparanduse objektid 6.2.3. Kuivendusviisid, nende valik 6.2.4. Kuivendusvõrgu ja kuivendussüsteemi mõisted ja koosseis 6.2.5. Metsa kuivendamise tagajärjed 6.2.5.1. Taimekasvutingimuste muutumine pärast kuivendamist
Stratosfäär- ulatub kuni 50 km kõrguseni ja moodustab umbes 20% atmosfääri massist. Stratosfääris tõuseb temperatuur kõrguse kasvades, kuna seal paikneb osoon, mis neelab ultraviolettkiirgust. Mesosfäär- 50-85km Osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti. Termosfäär- läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks. Õhumolekule on jäänud nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb 17. Maale jõuab lühilaineline päikesekiirgus, millest 27% peegeldub pilvedelt ja 4% maapinnalt tagasi maailmaruumi. 21% Maani jõudnud kiirgusest neeldub atmosfääris ja 48% maapinnal, need muutuvad soojuskiirguseks ning kokkuvõttes 69% lahkub pikalainelisena. Üldjoontes on maa kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Maa keskmine temperatuur on 15°C. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad. Kui palavvöös on soojenemine suures ülekaalus, siis polaaraladel toimub tugev jahtumine
GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: .................
Ökosüsteemid · Ökosüsteem koosluse ja sellega seotud keskkonna vastastikku seotud tervik, mis hõlmab teatud piirkonna kõikide alusorganismide populatsioonid ja lisaks nende füüsikalise ja keemilise keskkonna. · Funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiavoogude) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku. Erinevad aineringete joonised slaididel Suur ehk geoloogiline aineringe · Toimub Maa ülemistes kihtides, kuid temas osalevad peale biosfääri ka maasisesed jõud. · Kõige liikuvamad on gaasid ja vesi (atmosfäär ja hüdrosfäär). · Maakoores (litosfääris) toimuvad protsessid on märksa aeglasemad. · Suurtesse veekogudesse sattunud aine setib ning moodustab settekivimeid. Need võivad jälle sattuda biosfääri kiiremini ringlevatesse osadesse või siis maasiseste protsesside tulemusel üle minna moondekivimiteks.
1. Ökoloogia aine, alajaotused (konspekt); Ökoloogia ei uuri keskkonnakaitset. Ökoloogia on teaduslik õpetus organismide ja nende keskkonna vahelisest seostest ja mõjudest. Keskkonna alla kuulub nii biootiline kui ka abiootiline keskkond. Ökoloogiat võib defineeida ka kui organismide "kodu elu". Ökoloogia alajaotused: * molekulaarne ökoloogia (molekuli, organi ja isenfi tasandil) ; (ökofüsioloogia- uurib organismide kohanemisreaktsioone) * autökoloogia (isendi tasandil) * pop.ökoloogia e demökoloogia * kooslusökoloogia e sünökoloogia *geograafiline ökoloogia * biosfääriline ökoloogia 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom (konspekt); Isend: unitaarne organism. Selline organism, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. Populatsioon: ühise genofondiga isendite kogum. Kooslus: koos eksisteerivad populatsioonid Ökosüsteem: hõlmab endas elukooslust ja selle
üle Elamiseks. Nt: kõik loomad, kes magavad talveund. Siis on füsioloogiliselt mõistlik viia kehatemperatuur nii madalale kui võimalik. Nt: nahkhiired ja pingviinid. Pingviinide jalad on külmad, et nad ei sulataks lund ja ei tekiks jääkamakaid jalgade ümber. KONN: POIKOTERMILISE LOOMA MUDEL. Konna kehatemperatuuri mõjutavad 9 ökoloogilist, teineteisest sõltumatut faktorit. Soojus tuleb: 1. Hajus päikesekiirgus 2. Otsene päikerekiirgus 3. Peegeldunud päikesekiirgus Konna jahutavad: 4. Tagasikiirgus 5. Evaporatsioon Tuleb või läheb, vastavalt temperatuuride erinevusele: 6. Konvektsioonne soojusvahetus – Temperatuurid püüavad ühtlustuda, TD II seadus 7. Soojusvahetus teiste objektidega 8. Soojusvahetud maapinnaga 9. Soojusvahetus teiste organismidega – Karjas on kiirgusvahetus väga oluline. 15 Organismide paljunemise
liigirikkuse vähenemise. Biotehnoloogia areneb kiiresti ja geneetiliselt muundatud organismidest (edaspidi GMO) tingitud võimalikke riske tuntakse vähe. Suureneb päikeseenergia kasutamine. Reostust mahendavad meetmed: arengute pikaajaline kavandamine ökoloogiliste, sotsiaalsete ja majanduslike aspektide osas; Soodustused arendamise ja rakendamise ning jätkusuutlikkuse osas; Koolitamine ja teabe levitamine; Seire ja järelevalve intensiivistamine; Tegevuskavade koostamine hädaolukorra ennetamiseks ja lahendamiseks; Teadaolevate jääkreostuskollete korrastamise kavade väljatöötamine ja elluviimine; Soodustuste, toetuste süsteemi arendamine ja rakendamine inimmõju vähendamiseks veekogumitele ja pinna- ja põhjavee seisundi parandamiseks. Maavarade kasutamise pikaajaliste riiklike arengukavade koostamine ja rakendamine. Välisõhu kaitse
HALJASALADE KASVUPINNASED JA MULTŠID Aino Mölder Luua 2011 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali autor Aino Mölder Retsensent Kadi Tuul Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-487-88-2 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit 1 SISUKORD Eessõna ……………………………………………………………………………………………………….lk.4 1. Kasvupinnaste füüsikalised omadused ………………………………………….…�
annaabi.ee 
