17.03.2016 Lipiidid Lipiidid: - on vees mitte- või raskestilahustuvad bioloogilise päritoluga ained, mis lahustuvad orgaanilistes solventides: Lipiidid kloroformis, eetris, kuumas alkoholis
Lipiidid LIPIIDIDE KLASSIFIKATSIOON 1. Rasvhapped 2. Triatsüülglütseroolid 3. Glütserofosfolipiidid 4. Sfingolipiidid 5. Steroidid 6. Teised lipiidid LIPIIDSED KAKSIKKIHID 1. Kaksikkihi tekkimine ja säilitamine 2. Lipiidide liikuvus 3. Membraanivalgud 4. Erütrotsüütide plasmamembraan Mis on lipiidid? Lipiidide struktuur: on bioloogilise päritoluga ained, mis on lahustuvad orgaanilistes solventides: kloroformis, eetris, metanoolis on vees rasklahustuvad ei ole polümeersed, ent moodustavad agregaate on varieeruva struktuuriga mittehomogeenne klass molekule Lipiidide funktsioon: Membraanid fosfolipiidid, steroidid Energia depoo rasvad, õlid
DNA-d.; DNA integreerub peremeesraku kromosoomi. lnfektsioonijärgselt organismis tekkivad antikehad ei elimineeri infitseeritud rakke, viiruse DNA püsib rakus kuude, isegi aastate jooksul. Kui kehas tekib vajadus teiseseks immunoloogiliseks vastuseks, võib nakatunud rakk aktiveeruda ning tulemuseks on uute viirusosakeste formeerumine ja raku lüüsumine. Aja jooksul kogu T4 rakupopulatsioon kurnatakse välja ja organism kaotab immunoloogilise vastus-reaktsiooni võime. LIPIIDID - Vees lahustumatud, apolaarsetes solventides (etüüleeter, kloroform, benseen jt) lahustuvad ained, mis keemiliselt ehituselt on rasvhapete tegelikud või potentsiaalsed estrid. Struktuurilt heterogeenne aineklass. LEIDUMINE: Sisaldus erinevates kudedes väga varieeruv. Loomsed koed (va rasvkude) keskmiselt 1 - 10 %. embrüonaalsetes kudedes - minimaalne (1 - 2 %) sugurakkudes, ajus-maksimaaine (7 - 30 %).; Taimsed koed seemnetes (energiavaruna) 40 - 45 % muud koed - sisaldus väga madal
· On hüdrofoosed ja veeslahustumatud. Neid lahustavad alkohool, atsetoon või eeter. On enamasti tahked, harvemini vedelad. · Inimkehas ei esine vabal kujul vahasid. Vahalaadseid lipiide on nii siseorganite kui ka nahaeritistes ja juuste pinnal. · Kasutatakse meditsiinis kreemide ja salvide valmistamiseks. Samuti paberi immutamiseks, värvide ja lakkide koostises, korrosioonvastastes segudes. 2. Liitlipiidid Need on multikomponentse lipiidid. Eristatakse glütserofosfolipiide ja sfingolipiide. Glütserofosfolipiidid: · baasalkohol on glütserool. · Sisaldavad glütserooli, rasvhappejääke, fosfaatgruppi ja peagruppi. Nende eelühend on fosfatiidhape. · Fosfatiidhape: 1 positsioon küllastatud RH 2 positsioon küllastamata RH 3 positsioon fosforhape fosfatiidhape · Glütserofosfolipiidid (peagruppi alusel);
hübriidsed makromolekulid, mis koosnevad heteropolüsahhariidist ja polüpeptiidist koosnevad tuumikproteiinist, millega on kovalentselt seotud ühte/kahte tüüpi glükoosaminoglükaanid c. Lipopolüsahhariid PÕHILINE: polüsahhariidid + lipiidid - O-antigeenid + tuumikoligosahhariidid (sellest koosnevad nn "karvased sabad") d. Glükoproteiin Liitvalgud, mis sisaldavad mitteaminohappilise osana süsivesikuid. Oligosahhariidid on seotud valgule kas N-või O-aatomi kaudu
· Pika C-ahelaga (sagedamini 12 26) monokarboksüülhapped · Sisaldavad enamasti paaris arvu C-aatomeid · Küllastunud või küllastumata C-ahel · Küllastumata rasvhapped reeglina cis-isomeerses vormis 3 tähtsamat rasvhapet: 1) Palmitiinhape ehk palmithape on sageli loomades ja taimedes leiduv rasvhape. Aine keemiline valem on CH3(CH2)14COOH. 2)Olehape- laialt levinud küllastumata rasvhape 3)Stearhape Lipiidid on estrilise ehitusega biomolekulid, mis koosnevad vähemalt kahest komponendist: alkohol ja rasvhape. Alkoholkomponendiks on enamasti glütserool, samuti esineb sfingosiini ja kolesterooli. Lipiidid jagunevad liht-, liit- ning tsüklilisteks. Lihtlipiidid on neutraalrasvad ja vahad, liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid, tsükliliste lipiidide hulka kuuluvad tsükliliste alkoholide baasil moodustuvad lipiidid, näiteks kolesteriidid
glükoosaminoglükogaanid. Rakupinna ja ekstratselluaarse maatriksi komponendid. Ntks sündekaan. Funktsioonid: raku kasvu kontroll (kasvufaktorite sidumine proteoglükaanidega glükokalüüsis loob rakupinna kasvufaktorite reservuaari; liigeste polsterdamine (kõhre maatriksi proteoglükaanid absorbeerivad suures koguses vett. XII LIPIIDID 1. Lipiidid on struktuurilt ja funktsioonilt heterogeenne grupp biomolekule, mille ühiseks tunnuseks on lahustumatus vees. Struktuuri järgi jaotatakse: rasvad, vahad, fosfo- ja glükolipiidid, rasvhapped ja nende derivaadid, trepenoidid (sh steroidid). Funktsioonide järgi jaotatakse: varulipiidid (enam kui 80% adipotsüütide massist); struktuurilipiidid (5-10% raku
Liposoome ei tohi segi ajada mitsellidega, mis koosnevad ühest fosfolipiidide kihist. 5. Lipiidide faasiüleminek, millest sõltub? Membraani faasiüleminekud. Üleminekutemperatuur e "sulamistemperatuur" (Tm) membraani iseloomustav suurus, sõltub membraanilipiidide polaarse peagrupi tüübist, atsüülahelate pikkusest ja küllastamatusest. Allpool T m'i on membraanilipiidid jäigad ja tihedalt pakitud, kõrgemal temp'l lipiidid muutuvad elastsemaks ja liikuvamaks. Temperatuuri tõusul üle Tm lipiidi atsüülijääkide (hüdrofoob-sete sabade) liikuvus kasvab drastiliselt. Membraani pind võib suureneda ja paksus väheneda. 6. Lipiidide translokalisatsioon biomembraanide, lipiidide translokaatorid. ?? Lipiidide süntees toimub ER sütosoolsel poolel (fosfolipiidid) või Golgis (sfingolipiidid) , seega oleks väga raske tekitada ER kaksikkihilist membraani
Kõik kommentaarid