Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kordamisküsimused sotsiaalpsühholoogia eksamiks (2)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milles seisnevad sotsiaalsete uuringute uued paradigmad?
  • Milles nägi C Rogers võimalust madala enesehinnangu parandamiseks?
  • Milline keskkond mõjub enesehinnangu arengule soodsalt ja miks?
  • Millega põhjendatakse riskile kaldumise nähtust grupis?
  • Mis on grupimõtlemine ja millistel tingimustel see tekib?
  • Kuidas määratleda liidrit?
  • Mida mõeldakse stereotüüpia all?
  • Millised tegurid on suhete püsimiseks olulised?

Lõik failist

Kordamisküsimused sotsiaalpsühholoogia eksamiks
Allikas: Hayes , N. (2002) SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA ALUSED
. Kirjastus 
Külim
1) Rolli mõiste ja tähtsus.
Roll on sotsiaalne osa, mida inimene ühiskonnas mängib. Me võtame endile erinevaid 
rolle, mis ütlevad, kuidas me peaksime käituma teiste inimestega – ja loomulikult 
mängime meie oma osa ja teised mängivad oma rolle.
2) Iseloomusta sotsiaalsed rolle, nimeta neid.
Sotsiaalsed rollid on meie igapäevased rollid, mida kasutame  teistega  suheldes. 
Sotsiaalsed rollid on: 
1. Pikaajalised   rollid:   hõlmavad   perekonnasuhteid   –   tütar,   poeg,   lapsevanem, 
elukaaslane
2. Lühiajalised ja mööduvad rollid: bussireisija, pikaajaliste, kuid siiski ajutiste 
hulka kuulub ka üliõpilase roll. Sotsiaalsed rollid on alati vastastikused – nad 
esinevad paaridena, kuna rolli saab hoida ainult suhetes teiste inimestega. 
(NT:   Meditsiiniõe   rolli   saab   mängida   koos   kellegagi,   kes   on   mõnes   teises 
rollis,   näiteks   patsient,   arst   jne.   Kui   kokku   saavad   kaks  meditsiiniõde,   siis 
nende käitumine ja  vestlus  erineb sellest, kuidas suhtleb õde patsiendi, arsti või 
kellegi muuga.)
3) Sotsiaalne õppimine,  Bandura  väide, Haney, Banksi,  Zimbardo  katse (kirjeldus ja  
tulemused ning järeldused)
Sotsiaalne õppimine  – elus ei õpi me ainult enda rolle, vaid ka paljusid teiste omi. 
Kui  vaatleme  teisi õpime ka  neilt . See, mis me õpime on kaudne ja me ei kasuta seda 
silmapilkselt, vaid siis, kui sotsiaalne kontekst selleks kohane on. 
Bandura   väide   –   jäljendamine   ja   modelleerimine   on   olulised   sotsiaalse   õppimise 
protsessid,   mille   kaudu   me   suudame   „üles   noppida“   sotsiaalsete   toimingute 
tervikmustreid ja kohaseid rollikäitumisi. Haney, Banksi, Zimbardo katse: 
Kirjeldus: Ühes katses näitasid Haney,  Banks , Zimbardo sotsiaalse õppimise tähtsust. 
Vasakule Paremale
Kordamisküsimused sotsiaalpsühholoogia eksamiks #1 Kordamisküsimused sotsiaalpsühholoogia eksamiks #2 Kordamisküsimused sotsiaalpsühholoogia eksamiks #3 Kordamisküsimused sotsiaalpsühholoogia eksamiks #4 Kordamisküsimused sotsiaalpsühholoogia eksamiks #5 Kordamisküsimused sotsiaalpsühholoogia eksamiks #6 Kordamisküsimused sotsiaalpsühholoogia eksamiks #7 Kordamisküsimused sotsiaalpsühholoogia eksamiks #8 Kordamisküsimused sotsiaalpsühholoogia eksamiks #9 Kordamisküsimused sotsiaalpsühholoogia eksamiks #10 Kordamisküsimused sotsiaalpsühholoogia eksamiks #11 Kordamisküsimused sotsiaalpsühholoogia eksamiks #12 Kordamisküsimused sotsiaalpsühholoogia eksamiks #13 Kordamisküsimused sotsiaalpsühholoogia eksamiks #14 Kordamisküsimused sotsiaalpsühholoogia eksamiks #15 Kordamisküsimused sotsiaalpsühholoogia eksamiks #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-03-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 189 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor jahikoer5 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
42
pdf

Nicky Hayes "Sotsiaalpsühholoogi a alused"

Sotsiaalpsühholoogia alused Nicky Hayes Sotsiaalse suhtlemise kontekstid - Jäljendamine ja modelleerimine - olulised sotsiaalse õppimise protsessid, mille kaudu me suudame «üles õppida» sotsiaalsete toimingute tervikmustreid ja kohaseid rollikäitumisi. Sotsiaalsete skeemide liikid (Baron ja Byrne): - rolliskeemid - isikuskeemid - minaskeemid - Rolliskeemid - skeemid, mida me kasutame, koheldes teisi inimesi vastavalt mingile spetsiifilisele sotsiaalsele suhtele. - Isikuskeem - skeem, mmis absorbeerib endasse ja kasutab ära meie arusaamise sellest isikust. - Omataolsed grupid - rühmad, mille liikmed me näeme endasarnastena. - Referentgrupp (otsustusgrupp) - inimgrupp, kes käituks meile eeskujuandvalt ja võiks meid selle kaudu juhtida. Sotsiaalse samastumise ehk identifitseerumise protsess on põhimõttelise tähtsus

Sotsiaalpsühholoogia
thumbnail
5
docx

Nimetu

KORDAMISKÜSIMUSED ARVESTUSLIKUKS SEMINARIKS 1. Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia mõiste avamine. Isiksuse mõiste, isiksust kujundavad faktorid Isikusisesed protsessid : Mina- käsitlus, enesehinnang, hoiakud, Maslow ja vajaduste hierarhia ( loomuomane vajadus areneda) 2. Mina ­ käsitlus ( kontseptsioon) ja selle kujunemine, mina-pilt ja enesehinnang ja millist rolli mängivad selles referentsgrupp e ,, olulised teised ,, ; tingimuslik ja tingimusteta suhtumine ja vajadus ,, midagi väärt olla",

Kategoriseerimata
thumbnail
18
docx

Sotsiaalpsühholoogia konspekt

m õ justatud; käsitleb individuaalse käitumise ole must ja p õhjusi sotsiaalsetes situatsioonides (Allport, 1954) ...on teadus sellest, kuidas ini mesed m õtlevad üksteisest, kuidas nad m õjutavad üksteist ja kuidas nad suhtuvad üksteisesse (Myers 1993) ... on psühholoogia haru, mis uurib ini mese hinge elu ja käitumist seoses teiste ini me stega (Lehtsaar,1998) Põhimõisted: · Isiksus · Grupp · Suhtle mine Sotsiaalpsühholoogia on teaduslik uurimine: · Sotsiaalsest m õtle misest Meie ettekujutus endast ja teistest Mida m e usu me Otsustused, mida tee m e Meie hoiakud · Sotsiaalsest m õjust Kultuur ja bioloogia Surve kohandu miseks Veen mine, m õjutamine Grupikäitumine

Sotsiaalpsühholoogia
thumbnail
46
pdf

Sotsiaalpsühholoogia loengud

minema. Tol ajal oli hiinlaste osas USAs vastuseis. Peale reisi saatis ta kõikidele ettevõtetele küsimustiku, küsis: kui teie asutuse ukse taha ilmuks üks hiinlastest abielupaar, kas te teenindatakse neid? Vastusevalikuid oli 3: ei, jah, sõltub asjaoludest. Tagasi sai 128 vastust. Tulemus: 92% vastasid EI. Seda uuringut peetakse üheks käitumist kirjeldavaks olulisemaks uuringuks ajaloos, see oli 1934 aastal. Mis on sotsiaalpsühholoogia? Igapäevaselt mõtleme teiste inimeste peale ja kuidas nendega käituda. SP on psühholoogia haru, mis uurib teaduslikult inimühenduste tekkimist, arenemist ja talitlust ning ühiskonnanähtuste ja ­suhete psühholoogilist külge. Selle raames uuritakse kõiki käitumisi, mis seostuvad inimese ja tema suhetega teiste inimeste, gruppide, sotsiaalsete institutsioonide ja ühiskonnaga (Reber, 1995). Gordon W. Allport (1968): katsega mõista ja seletada seda, kuidas inimese mõtteid,

Sotsiaalpsühholoogia
thumbnail
17
docx

Grupiprotsessideloengu konspekt

Grupiprotsessid ­ PSP6052 ­ TLÜ 2013 Grupp Ühiskonna sotsiaalse struktuuri elementidena esinevad inimühendused Igasugused inimeste kogumid, mida seob omavahel ühine sotsiaalsete suhete võrgustik Kahest või enamast inimesest koosnev teatud viisil organiseeritud suhteliselt püsiv mingite ühiste omadustega ja tunnusjoontega inimkooslus Grupi tunnused: ühised eesmärgid, väärtused, huvid, normid omavahelised suhted ja sõltuvus kokkukuuluvustunne, "meie" tunne Grupi liikmete ühised omadused: teadlikkus sellest, et grupis on teisi liikmeid vastutustunne teiste grupi liikmete eest nii, et tegevus kujundatakse grupi kontekstist lähtuvalt Grupis (organisatsionis) tegutsemine annab inimesele: raha, füüsilised ressursid eesmärke korda ja stabiilsust kaitset ja tuge staatus, prestiizh, eneseväljendus, enesekindlus võim, õigus, kontroll Grupis tegutsemine annab organisatsioonile: parema ülesannete täitmise, mis üksikisikule pole jõukohased ühiste huvide reali

Grupiprotsessid
thumbnail
35
doc

Sotsiaal- ja suhtlemispsühholoogia

W. Jamesi mina teooria Peegelmina teooria (C.H.Cooley) Sotsiaalne võrdlemine Enesetaju teooria (D.Bem) Enesehinnang. Mina-esitus (E.Goffman) Avalike esinemiste analüüsimisel on üheks kõige tunnustatumaks lähenemiseks Erving Goffmani dramaturgilist lähenemist. See pilt mida me endast teistele loome vib olla erinev meie enda mina käsitlusest. Mnikord inimesed manipuleerivad vi loovad mingi pildi endast, et soodustada suhtlemist vi siis järgitakse mingeid omi eesmärke. Mina-esitus (mida mnikord nimetatakse ka mulje kujundamiseks) on seotud protsessiga, kus inimesed manipuleerivad oma mina-pildi ja käitumisega selleks, et luua teistele endast teatavat muljet. Mina esitamise eesmärk võib erinevates situatsioonides olla erinev. Mningate eriliste inimeste puhul vtame me aga maski maha. Seda protsessi nimetatakse eneseavamiseks. Mina -esituse uurimist alustas Erving Goffman (1959). Ta vaatles inimeste tegevust teatrina, kus inimesed täidavad teatavaid rolle. Rolli e

Sotsiaalpsühholoogia
thumbnail
29
docx

Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused

SOTSIAAL- JA SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 2011 JÜRI ULJAS 1. W. JAMESI MINA TEOORIA W. James eristas mina teadvuses kahte erinevat mina: tundev ja mõtlev mina ehk subjetiivne mina tunne ja objektiivne mina ehk kõik see mida me saame enda juures kirjeldada ehk empiiriline mina. Empiiriline mina jaguneb kolemks: materiaalne mina (keha, rõivad omand), sotsiaalne mina (kelleks ümberkaudsed inimesed mind peavad) ja vaimne mina (psüühiliste võimete ja kalduvuste kogum). Mina konseptsioon sisaldab kõiki inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid. Igasugune kogemus võib mina mõjutada. Osaks meie mina-pildist võivad olla ka meid ümbritsev keskond (kodu, kodukoht) ja meie omand. Selline organiseeritud mina arusaamade kognitiivne konstruktsioon moodustab meie mina-skeemi, mis kujuneb meie eelnevate kogemuste põhjal ja mida kasutatakse uue informatsiooni vastuvõtmisel. P. Linville tõi kasutusele mõiste mina-keerukus, mis tähendab seda, et inimesed erinevad s

Psühholoogia
thumbnail
56
doc

Sotsiaalpsühholoogia

sotsialiseerumise käigus. Ajaloos mustrid muutunud ­ suunaks indiviidikesksus, tsiviliseerumine (normistatus), sallivus. Muutused aeglased, ajalugu paistab välja ka tänastes inimestevahelistes suhetes. Olulised erinevused kultuuriti, ka kultuuri sees. Näit: mida tähendab sõprus, kellega sobib vaielda, abielunaise roll, lapse karistamine ... Avatud maailmas kultuurierinevused põrkuvad. Sallivus kui keskne ellujäämisküsimus. Sotsiaalpsühholoogia aitab? 2. ENESETEADVUS. MINA. IDENTITEET. Eneseteadvus: mõisteaparaat Eneseteadvus, mina-kontseptsioon (self conciousness, self concept): a cognitive represenation of oneself that gives a coherence and meaning to one's experience, including one's relations to other people. It organize's past experinece and helps us to recognize and interpret relevant stimuli in the social environment. Üldistatud/suur pilt iseendast.

Sotsiaalpsühholoogia




Kommentaarid (2)

KristjanHaljand profiilipilt
KristjanHaljand: hea materjal.
10:14 12-04-2013
Hampel profiilipilt
Hampel: väga viis:)
23:19 27-12-2014



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun