Karja tervis ja veterinaarprofülaktika (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

38

doc

Karjatervis (eksami küsimuste vastused)

Karja tervis ja veterinaarprofülaktika (4,0 EAP) Eksam Kordamisküsimused 1. Loomade tervise riskitegurid looma ja karja tasandil. Kehatemperatuur ja termoregulatsioon Sisemised e individuaalsed looma riskitegurid: tõug, vanus, suurus, poegimiste arv, laktatsioon, toodangutase, tiinusjärk, söötmistase, immuunsus, eelnev haigestumus, füsioloogiline seisund, stressikindlus. Karja riskitegurid: 1.Keskkond (füüsikalised, keemilised, bioloogilised tegurid) – sisekliima (õhu temperatuur, niiskusesisaldus, liikumiskiirus, ventilatsioonimaht, gaaside-, tolmu-ja mikroobidesisaldus,

Ainetöö

54

docx

DNA viirused

treemorid (võib olla ka ainevahetuse häire), proliferatiivne ja nekrootiline pneumoonia. Haigus on sporaadiline ehk esinevad üksikjuhtumid. Sigade tsirkoviirus-2 levib haigetelt loomadelt tervetele, kui haiged paigutatakse tervete hulka. Otsese ja kaudse kontaktiga, vertikaalselt ja horisontaalselt. Riskifaktorid: SRRS nakatunud või SRRS vastu vaktsineeritud kari (SRRS suurendab VMKS riski ja vastupidi), viirusega nakatunud karjad 3 km raadiuses, >500 siga karja juurde ostetud, karja suurus >400 emist, sigade tsirkoviirus-2 antikehade seroprevalents, sigade parvoviiruse antikehad, sperma ja kunstlik seemendamine. Riski vähendavad: bioohutus (profülaktiline karantiin ostetud loomadele, riiete ja jalanõude vahetus), parasiitide tõrje , emiste vaktsineerimine atroofilise riniidi vastu. Kliiniline pilt: Inkubatsiooniperiood on väga varieeruv. Imukutel enamasti tunnuseid ei näe, tunnused on ilmekad 1,5-3,5 kuuste seas. Kurnatus, respiratoorne kahjustus, palavik, kahvatu

Nakkushaigused

48

odt

Veterinaar viroloogia eksamiks kordamine (piltidega)

Püsib pikka aega o A (alfort) tugevasti virulentne o B vähem virulentne, põhjustab põrsaste haigestumist o C nõrgalt virulentne Sigade klassikalise katku viirus indutseerib neutraliseerivate-, pretsipiteerivate- ja komplementiseerivate antikehade moodustumist Levik: Viirus levib haigete loomade või nakatunud loomade liha ja tapajäätmetega, haigete loomade viimisega tervesse karja. Haigust levitab siga ninanõre, pisarate, uriini ja roojaga. Samuti levib nakkus saastunud sööda, allapanu, masinate, vaktsineerimisnõeltega, riiete ja jalasitega Inkubatsioon 6-20 päeva Noorte sigade suremus kuni 100% Esmane replikatsioon lümfoidkoes, hiljem paljuneb viirus kõigis organites ja kudedes Üliäge kulg: Loomad surevad kollapsi tagajärjel. Iseloomulikud sümptomid ei jõua välja kujuneda, esineb närvinähte ja prodroome. Patoloogilised muutused puuduvad.

Veterinaarmeditsiin

18

docx

Veterinaarne viroloogia

võimalik ka sperma kaudu (veel täpselt ei teata). vertikaalne → vastsündinud talled. Sh levitajateks võivad olla seemendajad (kontamineerunud arstiriistad). Pikk inkubatsiooniperiood, pärast nakatumist tekib humoraalne immuunvastus. Diagnoos Eesti alguses osteti mõtlematult loomi kokku (kontrollimata ja uurimata), neil olid antikehad. Lisaks nakatasid ka Maedi-Visna negatiivseid enda loomi. Tõrje → karja tervendamine st 1x aastas uuritakse üle 6 kuuseid lambaid. Kõik seropositiivsed (antikeha olemas) viiakse korraga välja või esialgu eraldatakse seropositiivsed. Seda liha võib süüa. Mõne aastaga saab karja puhtaks. Ühes USA lambafarmis oli 68% seropositiivseid lambaid. Aasta jooksul hukkus 14% täiskasvanutest ja u 30% talledest – ei teinud tervendust. Efektiivset vaktsiini pole. Nakatumine sõltub: pidamistingimustest, viirusetüve omadustest, viiruse

Bioloogia

52

ppt

Söödalisandid põllumajandusloomade ratsioonis

SÖÖDALISANDID PÕLLUMAJANDUSLOOMADE ( SH HOBUSTE) JA LINDUDE SÖÖDARATSIOONIS  Mõiste Söödalisandid ehk söödapreparaadid on ained, mikroorganismid või valmistised, välja arvatud söödatoorained ja eelsegud, mida lisatakse tahtlikult söödale või veele, et täita eelkõige üht või mitut ülesannet. Neid manustatakse loomale tõhustamaks toitainete imendumist ja avaldavad oma toimet soolestikus või sooleseina rakkudes. Mitt e ük s ki tasa lisa ka a n d e l u st i as a tu d e n d ra t s a h ä s ioon ti i  Ülesanded kokkuvõtlikult a) mõjutab soodsalt sööda omadusi; b) mõjutab soodsalt loomsete toodete omadusi; c) mõjutab soodsalt dekoratiivkalade ja -lindude värvi; d) rahuldab loomade toitumisvajadusi; e) parandab loomakasvatustoodangu mõju keskkonna

Metabolism

8

docx

kokkuvõte nakkushaigustest-vaktsine erimine

köhimisel, aevastamisel või rääkimisel, o Peiteperiood: 2-12 nädalat o Sümptomid: üle 3 näd. Kestev köha, röga eritus, veriköha, valu köhimisel rindkeres, palavik, higistamine, hingeldus, külmavärinad, isu-kaalulangus, väsimus, võib esineda kõhnumine, kehvveresus, hingamispuudulikkus. o Diagnoosimine: tuberkuliintest, röntgen, kompuuter, mikrobioloogiline uuring, anamnees o Ennetamine:haiguse varajane avastamine, mittespetsiifiline profülaktika, elukorralduse muutused- sotsiaalne haigus8joodik, narkoman, kodutu). BCG elusnõrgestatudvaktsiin- immuunsus 15 a. o Ravi:AB ravi 6-24 kuud  TUULERÕUGED  Haigustekitaja: VZV herpesviiruste perekonnast.Väliskeskkonnas vähe vastupidav  Nakkusallikas: haige inimene, nakkusohtlikkus 1-2 päeva enne lööbe tekkimist kuni villikeste lõhkemise järel koorikute tekkimiseni.

Haige laps

23

docx

C hepatiit

- Poliomüeliit võib kulgeda ka entsefaliidina. - Paranemisperioodis intoksikatsiooninähud taanduvad, kuid lõdvad halvatused jäävad. DIAGNOOSIMINE 1. Kliiniline diagnoos on võimalik spetsiifiliste haigustunnuste esinemisel (palavik, meningiidi- ja halvatussümptomid). 2. Antigeeni määramine kurgulimast, ninalimast, roojast, verest ja liikvorist. 3. Seroloogiliselt määratakse antikehi vereseerumis. ENNETAMINE: 1. Mittespetsiifiline profülaktika:- Hügieenireeglite täitmine -Organismi vastupanuvõime tõstmine 2. Spetsiifiline profülaktika on immuniseerimine. Lapsi vaktsineeritakse tänapäeval alljärgneva skeemi järgi: Vanus Vaktsiini annus 3 kuud; 4,5 kuud; 6 kuud; 2 aastat -4. annus ( esimene korduvvaktsineerimine) 6-7 aastat 5.annus (teine korduvvaktsineerimine) inaktiveeritud poliomüeliidi vaktsiin (IPV), mis sisaldab inaktiveeritud viirusi, mis ei põhjusta haigestumist.

Kategoriseerimata

21

doc

MIKROBIOLOOGIA- AASIA RIIKIDES OHUSTATAVAD NAKKUSHAIGUSED

TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Õpetajahariduse osakond AASIA RIIKIDES OHUSTATAVAD NAKKUSHAIGUSED Referaat Juhendaja: Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 POLIOMÜELIIT EHK LASTEHALVATUS..............................................................................4 Etioloogia................................................................................................................................4 Sümptomid..............................................................................................................................5 LINNUGRIPP H5N1.................................................................................................................

Bioloogia

Kommentaarid (0)