Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Referaat - Meeste tervis (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

-
MEESTE TERVIS
Referaat
Pärnu 2011
Sisukord
1. Meeste tervis: suurimad ohud 3
1.1. Südame- ja veresoonkonna haigused 3
1.2. Kasvajalised haigused 3
1.3. Traumad ja vigastused 4
1.4. Insult 4
1.5. Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) 5
1.6. II tüüpi diabeet 5
2. suitsetamine 6
2.1 Suitsetamine muudab välimust 6
2.2 Suitsetamine vähendab füüsilist võimekust 6
2.3 Suitsetamine suurendab vastuvõtlikkust haigustele 6
2.4 Suitsetamise mõju 6
2.5 Passiivne suitsetamine 7
2.6 Passiivse suitsetamise mõju 7
2.7 Suitsetamise lõpetamise tähendus 8
2.8 Argipäeva sümptoomid 8
kokkuvõte 9
Viidatud allikad 10

1. Meeste tervis: suurimad ohud

1.1. Südame- ja veresoonkonna haigused


Meeste puhul on peamised varase surma põhjused vereringeelundite haigused, õnnetused, mürgistused ja traumad, kasvajad . Neil kolmel suurimal haigestumise ja surma põhjusel on ühised riskitegurid - kaks olulisemat riskitegurit Eesti meestele on suitsetamine ja alkohol.
Südame tervist mõjutab eelkõige elustiil ehk igapäevane käitumine. Vähendamaks riske haigestuda südame- ja veresoonkonna haigustesse :
  • Ärge suitsetage ja ärge kasutage teisi tubakatooteid. Vältige passiivset suitsetamist.
  • Toituge tervislikult. Sööge puu- ja juurvilju, täisteratoite, kiudaineid ja kala. Vähendage küllastunud rasvade ja soolade tarbimist.
  • Olge iga päev füüsiliselt aktiivne.
  • Säilitage tervislik kehakaal , vajadusel vähendage ülekaalu.
  • Kui soovite alkoholi tarbida, tehke seda mõõdukalt. Liigne alkohol võib tõsta vererõhu taset ja kehakaalu.
  • Vältige tegevusi, mis põhjustavad stressi.

1.2. Kasvajalised haigused


Kõige sagedasemad meestel esinevad kasvajalised haigused on kopsuvähk, eesnäärmevähk ja kolorektaalne vähk. Vähendamaks riske haigestuda kasvajalistesse haigustesse:
Vasakule Paremale
Referaat - Meeste tervis #1 Referaat - Meeste tervis #2 Referaat - Meeste tervis #3 Referaat - Meeste tervis #4 Referaat - Meeste tervis #5 Referaat - Meeste tervis #6 Referaat - Meeste tervis #7 Referaat - Meeste tervis #8 Referaat - Meeste tervis #9 Referaat - Meeste tervis #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor jorks Õppematerjali autor
1. Meeste tervis: suurimad ohud1.1. Südame- ja veresoonkonna haigused1.2. Kasvajalised haigused1.3. Traumad ja vigastused1.4. Insult1.5. Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK)1.6. II tüüpi diabeet2. Suitsetamine2.1 Suitsetamine muudab välimust2.2 Suitsetamine vähendab füüsilist võimekust2.3 Suitsetamine suurendab vastuvõtlikkust haigustele2.4 Suitsetamise mõju2.5 Passiivne suitsetamine2.6 Passiivse suitsetamise mõju2.7 Suitsetamise lõpetamise tähendus2.8 Argipäeva sümptoomidKokkuvõte

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
docx

Toitumine

(Kaal kilogrammides, pikkus meetrites) Optimaalne: 20 - 25 Kerge ülekaal: 26 - 30 Mõõdukas ülekaal: 31 - 35 Suur ülekaal: 36 - 40 Haiguslik rasvumine: üle 40 Toit varustab organismi energiaga, mida on vaja põhiainevahetuse tagamiseks - südame tööks ja vereringeks, hingamiseks jne. Lisaks kulutatakse energiat kehaliseks tööks. Kui toiduga saadakse rohkem energiat kui kulutatakse, on tulemuseks kehakaalu tõus. Mehed kulutavad rohkem energiat kui naised, kuna meeste lihasmass on suurem. Vananedes väheneb põhiainevahetuse kiirus. Lisaks alaneb vananedes kehaline koormus. Seepärast tuleks vähendada ka toiduga saadava energia hulka. Tervise seisukohast lähtudes on ohtlik olla nii ala- kui ka ülekaaluline. Alakaalulistel, kes söövad liiga vähe, võib tekkida mõne toitaine puudujääk. Tegelikkuses kohtame siiski sagedamini ülekaalulisi. Ülekaalulistel on palju suurem risk haigestuda paljudesse tsivilisatsioonihaigustesse.

Tööõpetus
thumbnail
3
odt

Suitsetamine

SUITSETAMINE Suitsetamine muudab välimust Suitsetajate hambad on kollased, sõrmed määrdunud, nende suust tuleb ebameeldivat hingeõhku ning nende juuksed ja riided haisevad tubaka järele. Kroonilised suitsetajad näivad välja palju vanemad ja väsinumad kui nende eakaaslased. Suitsetamine vähendab füüsilist võimekust Kui inimene on hakanud suitsetama, on häiritud tema südametegevus, tõuseb vererõhk ning silmades tekib tihti ärritus. Ta ei jaksa enam kaaslastega samas tempos koos joosta ja palli mängida ning see sunnib teda loobuma huvitavatest ning samal ajal ka tervist tugevdavatest tegevustest. Suitsetamine suurendab vastuvõtlikkust haigustele Suitsetamine mõjutab isiku maitsmis- ja haistmismeelt. Mõne aja pärast muutub tal aga toidu lõhn ja maitse, ta hakkab tihti köhatama, tekivad hingamisraskused ja vahel ka mitmesugused suunakkused. Tem

Ühiskond
thumbnail
5
docx

Suitsetamise kahjulikkusest

vähendas verevoolu. Uurijad oletasid, et suguühte järel süüdatud sigaret võiks olla uue erektsiooni pürgimuse Sümboliks. Uurimuste tulemused ei toetanud sellist arvamust. Suitsetamise pikaajaline mõju potentsile Uueks ja ehk tähtsamaks seisukohaks impotentsuste põhjustes on olnud südame ja veresoonkonna riskifaktorite tähtsuse hindamine. 440 impotentse mehe riskifaktorite uurimise käigus märgiti, et koos vanusega suureneb riskifaktorite arv. Selles uurimuses , kus meeste keskmine vanus oli 47 aastat, oli 53%-l arteriaalse vereringe häireid. Suitsetamine ja muud riskifaktorid olid märgatavalt rohkem levinud impotentsuse all kannatavatel meestel kui teistel samaealistel meestel. Peenise vererõhuindeks mõõtmisel konstanteeriti, et suitsetamine koos ühe muu riskifaktoriga tõi kaasa indeksi languse alla normaalse. Uurijate tõlgendusel tähendab see muutlike vereringehäirete olemasolu suguelundite piirkonnas. Suitsetamine võib peale selle

Inimeseõpetus
thumbnail
11
docx

Suitsetamine

Tsirguliina Keskkool Suitsetamine ja selle kahjulikkus Referaat 2009. õ/a Sisukord 1. Probleemi püstitus 2. Sissejuhatus 3. Suitsetamise ajalugu 4. Suitsetamise mõju inimorganismile 5. Noored suitsetajad 6. Sõltuvushaigus 7. Passiivne suitsetamine 8. Suitsetamisest loobumine 9. Kokkuvõte 10. Kasutatud kirjandus Probleemi püstitus Miks valisin just selle teema? Mulle tekkis suitsetamise ja selle kahjulikkuse vastu

Terviseõpetus
thumbnail
21
docx

Tervislik toitumine

TERVISLIK TOITUMINE Referaat Lauréne Männik Pärnu Hansagümnaasium 11.c 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. TERVISLIK TOITUMINE 1.1. Toidupüramiid 1.2. Toiduring 1.3. Toitained 1.3.1. Süsivesikud 1.3.2. Valgud 1.3.3. Rasvad 1.3.4. Vitamiinid 1.4

Toit ja toitumine
thumbnail
24
doc

Tervislik toitumine

VIIMSI KESKKOOL TERVISLIK TOITUMINE Referaat Töö koostaja: Paula Luks Juhendaja: Marika Seppor Viimsi 2008 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................2 SISSEJUHATUS..........................................................................................3 1. TERVISLIK TOITUMINE............................................................................4 1.1. Toidupüramiid........................................................................................4 1.2. Toiduring...............................................................................................5 1.3. Toitained...............................................................................................5 1.3.1. Süsivesikud..........................................................................................5 1.3.2. Valgud.................................................

Kehaline kasvatus
thumbnail
5
docx

Tubakas

Suitsetajate hambad on kollased, sõrmed määrdunud, nende suust tuleb ebameeldivat hingeõhku ning nende juuksed ja riided haisevad tubaka järele. Kroonilised suitsetajad näivad välja palju vanemad ja väsinumad kui nende eakaaslased. Suitsetamine eestlaste seas Tervise Arengu Instituudi 2010. aasta Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetel on 37% meestest ja 19% naistest igapäevasuitsetajad. 16­64-aastaste naiste seas on suitsetajaid poole vähem kui meeste seas. Neid, kes pole kunagi suitsetanud, on meestest umbes veerand ja naistest veidi üle poole. Hariduseti on kõige rohkem suitsetajaid alg- ja põhiharidusega inimeste hulgas ­ meestest isegi ligi pooled, naistest 35%. Kõige vähem suitsetajaid on kõrgharidusega inimeste seas, meestest 18% ja naistest 11%. Maal on suitsetavate meeste osatähtsus suurem kui linnas, kuid naiste puhul on see suurem just linnas (v.a Tallinn). Suitsetajate osatähtsus on suurim töötute, üksi

Terviseõpetus
thumbnail
18
odt

Suitsetamine

Sirje Kereme Kuressaare 2009 1 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. TUBAKA TARBIMINE...................................................................................................................4 1.1. TUBAKAS JA TERVIS............................................................................................................6 1.1.2. SUITSETAMISE MÕJU KOPSUDELE..........................................................................6 1.2. PASSIIVSE SUITSETAMISE MÕJU......................................................................................8 1.3. SUITSETAMINE JA NOORED...............................................................................................9 2

Teadus tööde alused (tta)




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun