Nukleotiidid (2)

Tartu Ülikool - Bioloogia - Üldbioloogia

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Nukleotiidid , nukleiinhapped
Nukleotiidid on kolmekomponendilised süsteemid, mis koosnevad:

5C suhkrust ehk pentoosist

N-alusest

ühest või mitmest fosforhappe jäägist
Biofunktsioonid

kolme fosforhappe jäägiga nukleotiidid osalevad energiasalvestamises (ATP ja GTP osalevad energia salvestamises, neil on makroergilised sidemed)

ühe fosforhappe jäägiga nukleotiidid nt AMP ja GMP on nukleiinhapete ehitusüksusteks

mitmed nukleotiidid on liitensüümides mittevalguliseks osaks (tavaliselt kohaks, kus toimub reaktsioon )

osad nukleotiidid on antibiootilise toimega (tapavad baktereid)

tsüklilise ehitusega nukleotiidid nt cAMP on biosignaalide vahendajad (virgatsühendid ehk käskjalad)

disainitud ehitusega nukleotiidid on kasvajate vastased ravimid (keemiaravi ehk kemoteraapia )
Nukleiinhapped
On kõrgmolekulaarsed ühendid, milles nukleotiidijäägid on omavahel seotud fosfodiester sidemetega. Jaotus:

DNA - desoksüribonukleiinhape

RNA - ribonukleiinhape
Füüsikalis- keemilised omadused:

Suur molekulmass, mis annab lahustele viskoosse iseloomu

Laeng, mis on negatiivne

Lahustuvus

Hüdrulüüsuvus, tek vabad nukleotiidid

Nukleiinhapete kõrgemat järku struktuurid denatureeruvad
DNA koostis ja ehitus

Koostis

pentoos: desoksüriboos

lämmastikalused, mida on 4 jag: puriinalused ehk kahetsüklilised ( adeniin A ja guaniin G) ja purinidiinalused ehk ühetsüklilised (tümiin T ja tsütosiin C)

fosforhape

Kolm struktuuritaset:

esmane struktuur - DNA üksikahel: nukleotiidijääkide hulk ja järjestus on olulised (teatud DNA viirused )

sekundaarstruktuur - kaksikspiraal ehk biheliks : olulised on: lämmastikalused on suunatud struktuuri sisse, pentoosid ja fosforhappejäägid on väliskülgedel ; omavahel paarduvad alati kindlad lämmastikalused A ja T kahe vesiniksidemega, G ja C kolme vesniksidemega - seda printsiipi nim komplementaarsuseks, mis võimaldab: teades ühte ahelat koostada teise, ja teades ühe nukleotiidi hulka võib leida ka teiste nukleotiidide hulgad, nt DNAs on 30% adeniini A - tümiini on ka 30%, G-d on 20% ja C-d on 20% ; sekundaarstruktuuris naaberahelate keemiliste sidemete suund on vastupidine - nim antiparalleelsuseks

kolmandat järku struktuur - DNA molekuli seostumine valkudega, seos põhineb ioonsetel sidemetel, kus DNAl on negatiivne laeng, aga histoonvalkudel on positiivne laeng. DNA seostumine valkudega võimaldab 1) kaitset lagundavate faktorite eest - kõige ohtlikum on DNAle kiirgus 260-280 nm, mis tuleb vananenud solaariumitest ja päikeselt. 2) DNA seostumine valkudega võimaldab mõõtmeid vähendada, kokku pakkida 3) see võimaldab geenide valikulist avaldamist (nt kromosoomid )
RNA koostis ja ehitus
Koostis

Pentoos: riboos

Lämmastikalused, mida on 4 jag.: a)puriinalused (2-tsüklilised) A- adeniin ja G - guaniin b)pürimidiinalused (ühetsüklised) U- uratsiil ja C- tsütosiin

Fosforhape
Ehitus

esmane - RNA üksikahel- oluline nukleotiidijääkide hulk ja järjestus, esineb nt teatud RNA viirustes

sekundaarstruktuur - molekul , kus kaksikahelalised piirkonnad vahelduvad üksikahelaliste lõikudega. Komplementaarsus A-U ja G-C

kolmandat järku struktuur - RNA molekul seostub valkudega nukleoproteiiniks. Nt kromosoomid ja ribosoomid
RNA põhivormid

mRNA- ülesandeks info vahendamine DNAlt valgu sünteesiks, ja raku RNAde koguhulgast tema arvel kuni 5%

tRNA- molekulide ülesanne aminohapete transport valgu sünteesiks, RNAde koguhulgast 15%

rRNA- ülesanne kuulumine koos valkudega ribosoomi koostisse, millel valgu süntees toimub. Ligi 80%
Kaval:
Võrdle DNAd ja RNAd kahest aspektist

erinevuste paaride teadmine (tunnuste võrdlus: DNAl pentoosiks desoksüriboos, RNAl riboos; nukleotiidide hulk DNAl suurem, RNAl väiksem; denaturatsioon teisasel struktuuril DNA denatureerub aeglasemalt, RNA kiiremini)

võrrelge, leidke ühiseid tunnuseid: mõlemad koosnevad nukleotiidijääkidest, mõlemas esineb fosfodiestersidemed, mõlemaid leidub kromosoomides, mõlemad denatureeruvad jne.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-01-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

22 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

p2evakoer Õppematerjali autor

nukleotiidid nukleiinhapped

Sarnased õppematerjalid

docx

Nukleotiidid ja nukleiinhapped

5C suhkrust ehk pentoosist N-alusest ühest või mitmest fosforhappe jäägist Nukleotiiddi koosnevad kolmest komponendist: a. viiesüsinikuline suhkur e pentoos: · RNA´s riboos, · DNA´s- desoksüriboos (teise süsiniku juures OH asemel on H) b. lämmastikalus: · RNA´s- Adeniin, Guaniin, (C) tsütosiin, Uratsiil. · DNA´s- Adeniin, Guaniin, (C) tsütosiin, Tümiin. c. fosfaatrühm. Biofunktsioonid 1. kolme fosforhappe jäägiga nukleotiidid osalevad energiasalvest amises (ATP ja GTP osalevad energia salvestamises, neil on makroergilised sidemed) 2. ühe fosforhappe jäägiga nukleotiidid nt AMP ja GMP on nukleiinhapete ehitusüksusteks() mitmed nukleotiidid on liitensüümides( ) mittevalguliseks osaks (tavaliselt kohaks, kus toimub reaktsioon) osad nukleotiidid on antibiootilise toimega (tapavad baktereid) 3. tsüklilise ehitusega nukleotiidid nt cAMP on biosignaalide vahendajad (virgatsühendi d ehk käskjalad) 4

Geenitehnoloogia

doc

Nukleiinhapped

NUKLEIINHAPPED Nukleiinhapped avastati esmakordselt rakutuumas. Ladina keeles on tuum nucleus - sellest tuleneb ka vastavate ühendite nimetus. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid: desoksüribonukleiinhape (DNA) ja ribonukleiinhape (RNA). Vastalt sellele on ka kahesuguseid monomeere - DNA ehituses on desoksüribonukleotiidid ja RNA koostises ribonukleotiidid. Lihtsustatul võib aga mõlemaid kutsuda nukleotiidideks. *Nukleiinhapped jaotuvad DNA (desoksüribonukleiinhape) ja RNA (ribonukleiinhape). *Kõik nukleiinhapped koosnevad nukleotiididest, nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid.

Bioloogia

ppt

Organismide keemiline koostis

Katalüütiline funktsioon (ensüümid) Ehitusmaterjal (naha-, küünte, karvade jmt valgud) Transpordifunktsioon ( hemoglobiin) Retseptorfunktsioon (närvirakkude valgud jmt) Regulatoorne funktsioon ( hormoonid-insuliin) Kaitsefunktsioon (antikehad) Liikumisfunktsioon (lihaste, viburite jmt valgud) Energeetiline funktsioon Nukleiinhapped Tähtsamad nukleiinhapped on DNA RNA ATP jt madalmolekulaarsed nukleiinhapped · Kõik nukleiinhapped koosnevad - nukleotiitidest. Nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid. RNA DNA Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist : viiesüsinikuline suhkur (pentoos). DNAs - desoksüriboos ja RNAs - riboos. lämmastikalus fosfaatrühm lämmastikalus fosfaatrühm suhkur DNA ehitus 1) DNA esmane struktuur - nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas.

Bioloogia

doc

Valgud, nukleiinhapped

guaniin guanosiin guanüülhape GMP dGMP tsütosiin tsütidiin tsütosüülhape CMP dCMP tümiin tümidiin tümidüülhape dTMP uratsiil uridiin uridüülhape UMP Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Kahte tüüpi nukliinhappeid: desoksüribonukleiinhape DNA ribonukleiinhape RNA ________________________________________________________________________________ Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Omadused sõltuvad neil järjestusest ja hulgast. DNA koostises neli nukleotiidi : adenosiinfosfaat A guanosiinfosfaat G tsütidiinfosfaat C

Bioloogia

doc

Organismide koostis.

nukleiinhapped. Nad kuuluvad rakkude ehitusse, reguleerivad rakkude talitlusi ja nende omavahelist koostööd ning osalevad organismide aine- ja informatsioonivahetuses ümbritseva keskkonnaga. Biomolekulideks nimetatakse orgaanilisi ühendeid, mis moodustuvad elutegevuse tulemusena. Lisaks sahhariididele, lipiididele, valkudele ja nukleiinhapetele kuuluvad biomolekulide hulka mitmed madalmolekulaarsed orgaanilised ained (aminohapped, nukleotiidid, vitamiinid jt.). Mõnikord käsitletakse biomolekulide all eraldi veel bioaktiivseid aineid. Need on ühendid, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutavad organismide ainevahetust ja reguleerivad nende elutalitlusi (põhilised: ensüümid, vitamiinid ja hormoonid). 4. Süsivesikud, nende jaotus, omadused ja tähtsus organismis. Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik

Bioloogia

docx

Geenitehnoloogia vastused

· kaitse- valgud on antikehade koostises; toodavad antikehasid. Antigeen- võõras aine organismis. Antikehad-seostuvad kindlate antikehadega. Ka verehüübimisvalgud, kattevalgud. · energeetiline- väga madal -1g valkude lõhustumisel vabaneb 17,6 kJ energiat (nagu glükoosil). Valke lagundatakse ainult pärast sahhariide ja lipiide. 4.Nukleiinhapete lühiiseloomustus Nukleiinhapped- on polümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Nukleiinhappeteks on : 1) RNA (ribonukleiinhape) geneetilise informatsiooni kandja, mis koosneb ribonukleotiididest. 2) DNA (desoksüribonukleiinhape)- geenetilise informatsiooni vahendaja, mis koosneb desoksüribonukleotiididest. 4.Nukleotiidide lühiiseloomustus Nukleotiidid on nukleiinhappe monomeerid. Nukleiinhapped on kõrgmolekulaarsed ühendid, milles nukleotiidijäägid on omavahel seotud fosfodiester sidemetega. Jaotus:

Geenitehnoloogia

docx

Geenitehnoloogia I käsitletavad teemad – 2013 sügsissemester.

glükoosil). Valke lagundatakse ainult pärast sahhariide ja lipiide. Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii aminorühmi kui ka karboksüülrühmi. Aminohapped on karboksüülhapped, mille alküülradikaalis on üks või mitu vesiniku aatomit asendunud aminorühmaga. Nukleiinhapete lühiiseloomustus. Nukleiinhapped- on polümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Nukleiinhappeteks on : 1) RNA (ribonukleiinhape) – geneetilise informatsiooni kandja, mis koosneb ribonukleotiididest. 2) DNA (desoksüribonukleiinhape)- geenetilise informatsiooni vahendaja, mis koosneb desoksüribonukleotiididest. Nukleotiiddi koosnevad kolmest komponendist: a. viiesüsinikuline suhkur e pentoos:  RNA – riboos,  DNA- desoksüriboos (teise süsiniku juures OH asemel on H) b. lämmastikalus:  RNA- Adeniin, Guaniin, (C) tsütosiin, Uratsiil.

Geenitehnoloogia

doc

Organismide koostis

võimaldab valkudel täita ainuoaseid ülesandeid. Nt. lihasraku ehituses olevad valgud (müofibrillid) muudavad välismõjutuste tagajärjel oma mõõtmeid ja selle tulemusena lihasrakk kas lüheneb või pikeneb. Samas kõik valgu molekulid ei muuda oma kuju karvade, ripsmete ja juuste koostises olevad valgud ei muuda kunagi iseseisvalt ona mõõtmeid. Nukleiinhapped Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid: desoksüribonukleiinhape (DNA) ja ribonukleiinhape (RNA). Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Nukleotiid koosneb süsivesikust (S), P fosfaatrühmast (P) ja lämmastikalusest (A). S A Desoksüribunukleiinhape ehk DNA

Bioloogia

Rohkem sarnaseid