Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Betooniõpetus III praktikum (1)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milleks on vajalik sõelkõvera koostamine?
  • Millised nõuded esitatakse liivadele mida kasutatakse betoonisegus?

Lõik failist

  • Töö eesmärk
    Selgitada liiga terastikulise koostise ning tsemendi ja liiva vahekorra mõju segu veevajadusele, kivistunud betooni tihedusele , kivistinud betooni painde-ja survetugevusele
  • Kasutatavad materjalid

  • Materjalide ettevalmistus
    Katsetes kasutatav tsement sõelutakse läbi sõela avaga 5 mm.
  • Kasutatud töövahendid
    Tsemendi sõel avaga 5mm, liiva sõel avaga 5 mm, Hobarti segisti, raputuslaud, nihik, prismavormid mõõtmetega 40x40x160 [mm]
  • Katse metoodika
  • Määratakse liivade puiste- ja näivtihedused, arvutatakse mõlema liiva tühiklikkus ja määratakse terastikune koostis.
  • Tsemendi ja liiva summaarne mass (kuivainete mass) võetakse kõigil katsetel võrdne (≈2000 g).
  • Peeneteralised betoonisegud valmistatakse Hobarti segistis: kuivad materjalid segatakse segistis 1 minuti vältel, lisatakse kaalutud vesi ja segatakse veel ühe minuti jooksul. Seejärel segisti peatatakse ja segatakse käsitsi veega segunemata materjal. Segu segatakse täiendavalt 1 minuti jooksul. Kõik segamised teostatakse segisti aeglasel käigul.
  • Katsed tehakse võrdsel segu töödeldavusel - orienteeruvalt 135±5 mm (pärast 10 lööki standardsel raputuslaual). Et tagada etteantud töödeldavus tehakse eelkatsed segude veevajaduse (vajaliku vesitsementteguri) hindamiseks.
  • Mõlema liivaga valmistatakse segud vahekorras 1:3 ja 1:5. Etteantud töödeldavuse saavutamiseks vajaliku vesitsement-teguri leidmiseks tehakse eelkatsed, mille käigus muutes vee hulka segudes leitakse vesitsementteguri väärtused, mis võimaldavad etteantud töödeldavusega segude (125±5 mm) valmistamist .

  • Katsetulemused
    Proovikehad valmistati: 13.03.2012
    Proovikehad katsetati: 10.04.2012
    Tabel 1. Betoonisegu andmed.
     
     
    Segu vahekord
    Vesi
    Segu laiali valgumine, mm
    Keskmine, mm
    Segu nr
    Liiva fraktsioon
    Suhe
    (tsem.:liiv) mass, g
    V/Ts
    g
    Xxx
    0-0,8
    1:3
    500:1500
    0,59
    295,00
    125
    117
    121,0
    165
    1:3
    500:1500
    0,61
    305,00
    140
    143
    141,5
    162
    1:5
    335: 1675
    0,97
    324,95
    135
    135
    135,0
    Xxx
    0,63-2,0
    1:3
    500:1500
    0,52
    260,00
    119
    118
    118,5
    166
    1:3
    500:1500
    0,56
    280,00
    141
    138
    139,5
    Xxx
    1:5
    335:1675
    0,80
    268,00
    123
    127
    125,0
    167
    1:5
    335:1675
    0,81
    271,35
    130
    132
    131,0
    Xxx
    (0-0,8) (50%) + (0,63-2,0)(50%)
    1:3
    500:1500
    0,58
    290,00
    149
    153
    151,0
    168
    1:3
    500:1500
    0,55
    275,00
    137
    139
    138,0
    164
    1:5
    335:1675
    0,83
    278,05
    128
    126
    127,0
    *Halli taustaga märgitud ebaõnnestunud katsed, kuna laialivalgumine ületas lubatud piirid ning neid katsetulemusi ei arvestata.
    Segude valmistamisel kasutati erineva fraktsioonidega liivasid. Liiva terastikulise koostise iseloomustamiseks on koostatud tabel nr 2.
    Tabel 2. Liiva terastikulised koostised.
    Sõela ava, mm
    Jämeliiv 0,63-2,0 [mm]
    Peenliiv 0,0-0,8 [mm]
    Jääk sõelal
    Täisjääk %
    Läbind %
    Jääk sõelal
    Täisjääk %
    Läbind %
    g
    %
    g
    %
    4,0
    0
    0,00
    0,0
    0,0
    0
    0,0
    0,0
    0,0
    2,0
    2
    1,00
    1,0
    99,0
    0
    0,0
    0,0
    0
    1,0
    57
    28,50
    29,5
    70,5
    6
    3,0
    3,0
    97,0
    0,5
    100
    50,00
    79,5
    20,5
    64
    32,0
    35,0
    65,0
    0,25
    36
    18,00
    97,5
    2,5
    98
    49,0
    84,0
    16,0
    0,125
    4
    2,00
    99,5
    0,5
    28
    14,0
    98,0
    2,0
    PÕHI
    1
    0,50
    100,0
    0,0
    4
    2,0
    100,0
    0,0
    200
    200


    Võrdluseks on toodud standardis EN 196-1 „Tsemendi katsetamine Osa 1: Tugevuse määramine“ esitatud nõuded.
    Sõela ava külje pikkus
    mm
    Kogujääk sõelal
    %
    Alumine
    Ülemine
    2,0
    0
    0
    0
    1,6
    7±5
    2
    12
    1,0
    33±5
    28
    38
    0,50
    67±5
    62
    72
    0,16
    87±5
    82
    92
    0,08
    99±1
    98
    100
    Tabel 3. EN 196-1 nõuded CEN-i etalonliival.




    Liiva peensuse iseloomustamiseks on välja arvutatud segude peensusmoodulid:
    • FM(0,0-0,8)= 2,2
    • FM(0,63-2,0)=3,07
    • FM(0-0,8)+(0,63-2,0)= 2,64

    Katsekehade katsetamine painde-ja survetugevusele toimus peale 28-päevast kivinemist.
    Tabel 4. Proovikehade mõõtmed.






    Tabel 5. Proovikehade painde- ja survepinged. (*- ei kasutata keskmise arvutamisel)
    Mõõdetud
    Arvutatud
    Prk nr
    Jrk nr
    Proovikeha mõõtmed [mm]
    Prk mass [g]
    Purustav jõud
     
    Tihedus
    Painde-pinge
    Surve-pinge
    Õhus
    Vees
    Paindel
    Survel
    Pikkus
    Laius
    Kõrgus
    [kN]
    [kN]
    kg/m3
    Mpa
    Mpa
    162
    1
    160
    40
    40
    530,2
    279
    1,95
    23
    2111
    4,57
    14,38
     
    21
    13,13
    2
    160
    40
    40
    521,4
    273
    1,85
    21
    2099
    4,34
    13,13
     
    21
    13,13
    3
    160
    40
    40
    521,2
    273
    2,05
    22
    2100
    4,80
    13,75
     
    22
    13,75
    Keskmine
    160
    40
    40
    524,3
    275
    1,95
    21,7
    2103
    4,57
    13,54
    165
    1
    160
    40
    40
    554
    301
    0,7*
    49
    2190
    1,64*
    30,63
     
    51
    31,88
    2
    160
    40
    40
    544,8
    294
    3,35
    52
    2172
    7,85
    32,50
     
    51
    31,88
    3
    160
    40
    40
    560
    302
    2,95
    45
    2171
    6,91
    28,13
     
    47
    29,38
    Keskmine
    160
    40
    40
    552,9
    299
    3,15
    49,2
    2178
    7,38
    30,73
    166
    1
    160
    40
    40
    568,6
    313
    3,25
    51
    2225
    7,62
    31,88
     
    51
    31,88
    2
    160
    40
    40
    555,8
    307
    3,2
    49
    2234
    7,50
    30,63
     
    50
    31,25
    3
    160
    40
    40
    547,2
    303
    3,1
    55
    2241
    7,27
    34,38
     
    53
     
    33,13
    Keskmine
     
     
     
    557,2
    308
    3,18
    51,5
    2233
    7,46
    32,19
    167
    1
    160
    40
    40
    518
    274
    2,1
    24
    2123
    4,92
    15,00
     
    23
    14,38
    2
    160
    40
    40
    536,2
    284
    2,25
    23
    2126
    5,27
    14,38
     
    24
    15,00
    3
    160
    40
    40
    529,6
    279
    2,05
    25
    2113
    4,80
    15,63
     
    25
    15,63
    Keskmine
    160
    40
    40
    527,9
    279
    2,13
    24,0
    2121
    5,00
    15,00
    164
    1
    160
    40
    40
    536,2
    286
    2,15
    25
    2143
    5,04
    15,63
     
    27
     
    16,88
    2
    160
    40
    40
    539,4
    286
    2,1
    26
    2129
    4,92
    16,25
     
    23
    14,38
    3
    160
    40
    40
    521,8
    276
    2,1
    24
    2123
    4,92
    15,00
     
    26
    16,25
    Keskmine
    160
    40
    40
    532,5
    283
    2,12
    25,2
    2132
    4,96
    15,73
    168
    1
    160
    40
    40
    559,4
    306
    3,6
    54
    2208
    8,44
    33,75
     
    56
    35,00
    2
    160
    40
    40
    579,2
    307
    3,25
    54
    2128
    7,62
    33,75
     
    57
    35,63
    3
    160
    40
    40
    580,2
    317
    3,8
    53
    2204
    8,91
    33,13
     
    50
    31,25
    Keskmine
    160
    40
    40
    572,9
    310,0
    3,6
    54,0
    2179,9
    8,32
    33,75
  • Graafikud
  • Töödeldavus

    Graafik 1. Liivade terastikulised koostised ja nende võrdlus standardis EN 196-1 esitatud nõuetega
    Graafik 2. Võrdse töödeldavuse saavutamiseks vajaliku vesitsementteguri sõltuvus segu koostisest ja liiva peenusest
    Graafik 3. Kivistunud betooni paindetugevuse sõltuvus segu koostisest, liiva peenusest ja kivistunud betooni tihedusest
    Graafik 4. Kivistunud betooni survetugevuse sõltuvus segu koostisest, liiva peenusest ja kivistunud betooni tihedusest

  • Järeldus
    Kuna tegemist on karjääri liivaga, ei saa liiva sõelkõver vastata standardis EN 196-1 esitatud nõuetele. Liivade tihedused jäid vahemikku 2000-2300kg/m3 ( keskmine tihedus peenliival 0-0,8mm 2140 kg/m3 ja
  • Vasakule Paremale
    Betooniõpetus III praktikum #1 Betooniõpetus III praktikum #2 Betooniõpetus III praktikum #3 Betooniõpetus III praktikum #4 Betooniõpetus III praktikum #5 Betooniõpetus III praktikum #6 Betooniõpetus III praktikum #7 Betooniõpetus III praktikum #8
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-05-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 160 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor katssten Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    10
    pdf

    Täitematerjali mõju betooniõpetus-Parandatud

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr 4 2021/2022 Täitematerjali terastiku mõju peeneteralise betooni omadustele Rühm: EAEI42 Anastasia Rezjukova 206932 Mattias Põldaru 13. aprill 2022 1 1. TÖÖ EESMÄRK Selgitada liiva terastikulise koostise ning tsemendi ja liiva vahekorra mõju segu veevajadusele, kivistunud betooni tihedusele, kivistunud betooni painde- ja survetugevusele. 2. KASUTATAVAD MATERJALID • Portlandtsement CEM I 42,5 N; • AS Silikaat fraktsioneeritud liivad 0-0,8 mm ja 0,63-2 mm; • joogivesi. 3. TÖÖ KÄIK 1. Määratakse liivade puiste- ja näivtihedused, arvutatakse mõlema liiva tühiklikkus ja määratakse terastikune koostis. 2. Tsemendi ja liiva summaarne mass (kuivainete mass) võetakse kõigil katsetel võrdne (2000 g). 3. Peeneteralised betoonisegud valmistatakse Hobarti segis

    Kategoriseerimata
    thumbnail
    16
    docx

    Plastifikaatori mõju betoonile

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr 3 2021/2022 Plastifikaatori mõju Rühm: Tanel Tuisk 1. 3. MAY 2022TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärk on selgitada plastifikaatori mõju betoonisegu töödeldavusele ja veevajadusele, betoonisegu ja kivistunud betooni tihedusele, betooni painde- ja survetugevusele. Töö teostamisel kasutati labori juhendmaterjali ja labori aruande malli. 2. KASUTATUD VAHENDID Labori töös kasutati järgnevaid materjale:  portlandtsement CEM I 52,5 R;  „Kiiu“ karjääri looduslik liiv;  Plastifikaator „Semflow KP“;  auto klaasipesuvedelik -20°C lahjendatult 1:1-le;  nõudepesuvahend „Fairy“;  joogivesi. Töös kasutati järgnevaid katseseadmeid:  elektrooniline kaal KERN AB1234, seerianumber 12345, mõõtepiirkond 6000 g, täpsus 0,2 g;  Hobarti segisti;  Abramsi koonus;  v

    Betooniõpetus
    thumbnail
    7
    doc

    Plastifikaatori mõju betoonile

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Betooniõpetus Laboratoorne töö nr 2 2007/8 PLASTIFIKAATORI MÕJU BETOONILE Õpperühm: EAEI-61 Üliõpilase nimi: Matrikli nr: Esitatud: 24.04.2008 Õppejõud: Tanel Tuisk Kaitstud: Töö eesmärk: Selgitada plastifikaatori mõju betoonisegu töödeldavusele ja veevajadusele, betoonisegu ja kivistunud betooni tihedusele, betooni painde- ja survetugevusele. Kasutatavad materjalid: Portlandtsement CEMI 42,5;

    Betooniõpetus
    thumbnail
    7
    pdf

    Ehitusmaterjalide praktikum nr 3 - Liiv

    tihedust, mis haarab materjali, selles leiduvad poorid ja materjali terade vahele jäävad tühikud. Antud katses saadi liiva puistetiheduseks 1549 kg/m³. Puistetihedus ei ole normitud, samas mida tihedam on liiva vm betooni täitematerjali puistetihedus, seda tihedam ja tugevam betoon saadakse. Antud katse puistetihedust võib lugeda suhteliselt suureks puistetiheduseks ning järelikult kasutades seda liiva, saadakse tugev betoon.[1] Näivtiheduse ehk terade tiheduse määramisel elimineeritakse puistematerjalide vahele jäävate tühikute ruumala. Näivtihedus ei arvesta kivimi terade sees olevate tühikute mahtu. Antudkatses saadi liiva terade tiheduseks 2571 kg/m³. Liiva keskmiseks näivtiheduseks võib lugeda Raado konspektist 2600 kg/m³, antud tulemus on sellele ligilähedane, seega antud liiv sobib betoonisegukoostisesse. Liiva tühiklikkus näitab protsentides materjali vahele jäävate tühikute ruumala

    Ehitusmaterjalid
    thumbnail
    10
    pdf

    Ehitusmaterjalid praktikum nr 3 - liiva katsetamine

    ehitusliivaga. Ka liivas polnud ekslikult huumust, mis ei lubaks kasutada liiva betoonis. Seega tegu on ehituskõlbuliku jämeliivaga. 10.Järeldus Puistetiheduseks nimetatakse liiva ja teiste sõmermaterjalide tihedust, mis haarab materjali, selles leiduvad poorid ja materjali terade vahele jäävad tühikud. Antud katses saadi liiva puistetiheduseks 1560kg/m3. Puistetihedus ei ole normitud. Samas, mida kõrgem on täitematerjali puistetihedus, seda tihedam ja tugevam betoon saadakse (1250-1400 kg/m3) (b). Näivtiheduse määramisel eemaldatakse liiva vahele jäävate tühikute ruumala. Näivtihedus aga ei arvesta kivimi sees olevaid tühimikke. Katsetatud liiva keskmine näivtihedus tuli 2690,5 kg/m3 kirjanduses on 2600 kg/m3(b). Liiva tühiklikkus saime 41,9%. Liiva tühiklikkuseks saime 40%, kusjuures soovitatav tühiklikkus on 40-42% (c). Kuna tühiklikkus, mis tuli soovituslikku vahemikku, arvutatakse

    Ehitusmaterjalid
    thumbnail
    18
    docx

    EHITUSMATERJALID PRAKTIKUM 4 TÄITEMATERJALID (LIIV JA KILLLUSTIK)

    peenusmooduliks 6,5 – 8,5, mis tähendab, et katsetatud killustik on liiga peen betooni täitematerjaliks. 6. JÄRELDUSED 6.1.1. Liiv Puistetiheduseks nimetatakse liiva ja teiste sõmermaterjalide tihedust, mis haarab materjali, selles leiduvad poorid ja materjali terade vahele jäävad tühikud. Antud katses saadi liiva puistetiheduseks 1560 kg /m3. Puistetihedus ei ole normitud standardis, samas mida kõrgem on täitematerjali puistetihedus, seda tihedam ja tugevam betoon saadakse. Antud katse puistetihedust võib lugeda suhteliselt suureks puistetiheduseks ning järelikult kasutades seda liiva, saadakse tugev betoon. Näivtiheduse määramisel eemaldatakse liiva vahele jäävate tühikute ruumala. Näivtihedus aga ei arvesta kivimi sees olevaid tühimikke. Katsetatud liiva keskmine näivtihedus tuli 2560 kg /m3. Kirjanduses liiva keskmine näivtihedus on 2600 kg /m3, seega saadud tulemus on

    Ehitusmaterjalid
    thumbnail
    7
    docx

    Liiva uurimine

    1. Töö eesmärk Liiva puistetiheduse, liiva terade tiheduse, tühiklikkuse, niiskussisalduse, terastikulise koostise ja huumussisalduse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Liiv ­ peentäitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina 2.1 Kasutatud töövahendid Erinevad sõelad avadega 4,0; 2,0; 1,0; 0,5; 0,25 ja 0,125 mm ­ liiva sõelumiseks Mensuur ­ mahuti, kasutatakse erinevate katsete puhul. Kaal ­ proovide kaalumiseks Etalon ­ huumusesisalduse määramiseks Silindriline nõu ­ puistetiheduse määramiseks. 3. Katsemetoodika kirjeldamine 3.1. Puistetiheduse määramine Sõelumise teel eraldatud osised, mis on väiksemad kui 5 mm, puistatakse 1- liitrisesse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt. Nõu täidetakse kuhjaga, ülehulk eemaldatakse ning proov kaalutakse. Puistetihedus määratakse kaks korda, kusjuures iga kord võetakse uus kogus liiva. Erinevus kahe määramise vahel ei tohi ollas uurem kui 20 kg/m3. Suuremate erinevuste korral viiakse läbi ve

    Ehitusmaterjalid
    thumbnail
    10
    docx

    Liiva (peentäitematerjali) katsetamine

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 3 2016/2017 Liiva (peentäitematerjali) katsetamine Tanel Tuisk Tallinn 18/10/2015 SISUKORD 1. LABORITÖÖ EESMÄRK........................................................2 2. KASUTATUD TÖÖVAHENDID...............................................2 3. KATSETATUD EHITUSMATERJAL.........................................2 3.1 Looduslike liivade tekkimine ja koostis....................................2 3.2 Liivade kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalides.........................2 4. LABORITÖÖ KÄIK ..............................................................3 4.1 Puistetihedus....................................................................3 4.2 Terade tihedus..................................................................4 4.3 Liiva tühiklikkus............................

    Ehitus alused




    Kommentaarid (1)

    367152 profiilipilt
    367152: Korralik materjal, oli abiks.
    23:20 01-05-2013



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun