Väikese kohviku saamise lugu – stardipäeviku analüüs (0)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Majandusteaduskond
Ärikorralduse instituut
Kinnisvara, logistika ja ettevõtluse õppetool
Väikese kohviku saamise lugu – stardipäeviku analüüs
Ettevõtluse kodudöö 1
Juhendaja : dotsent Juhan Teder

Tallinn 2011
Käesolev ettevõtluse esimene kodutöö on kirjutatud Kohvik Truffe stardipäeviku kohtata. Kohviku stardipäevik on valitud seetõttu, et ettevõte tegutseb edukalt tänaseni ja on omal alal kõrgelt tunnustatud nii kohvikuna, kui eduka ettevõttena. Alljärgnev analüüs on üles ehitatud märksõna põhiselt, mis tähendab, et väikeste pealkirjade taga on välja toodud olulisemad tähelepanekud ja õppetunnid, mida väikese kohviku loomise loost õppida. Analüüsis astutakse läbi ettevõtjaks saamis lugu alates ettevõtja isikuomadustest kuni igapäevase tegevuse tähelepanekuteni.
Ettevõtja omadused.
Väikese kohviku stardipäeviku alusel on kõige olulisemad omadused mis ettevõttega alustajatel peaksid olema muidugi ettevõtlikkus, pealehakkamine aga ka vajalikud tutvused . Tutvused tulevad kasuks just siis, kui oma ettevõtte loomisel tuleks kaasata ka muude valdkondade eksperte. Samuti on oluline see, et ettevõtja oleks võimeline pingele vastu pidama , ta oleks järjekindel ja ei annaks alla, kui tekivad esimesed takistused. Ettevõtja peab olema valmis ka tagasilöökideks, kus kõik edasine tundub mõttetu, sellest ülesaamiseks peab tal olema piisavalt sisemist motivatsiooni ja lähedaste tuge. Asjaajamisel peaks ettevõtja olema kannatlik ja sõbralik ning järgima kõiki nõudeid, mis esitatakse. Tegutsemisel peaks ettevõtja olema edasipüüdlik ja kindlasti palju jõudma.
Äriidee valik.
Äriidee valikul on kõige olulisem kriteerium see, et alustaval ettevõttjal oleks kindlasti selle valdkonna ja tegevusala vastu isiklik huvi ja kirg. Parem oleks eelistada valdkonda, mis on seotud hobiga või mille vastu on pikemat aega huvi. Samuti tuleb kasuks kui samas valdkonnas on omandatud haridus , kuid see ei ole eelduseks kui on suur huvi ja usk, et suudetakse teha midagi väga head. Teisest küljest on oluline omada konkreetset ideed ja visiooni. Sellest tuleks edasi arendada toode või kogemus, mida soovitakse tarbijale pakkuda. Tänapäeva kliendid ei osta niivõrd tooteid, kui kogemusi, seega on tähtis ära tunda milliseid kogemusi tarbija ootab.
Kõige olulisem oma ideede tõsiselt läbi kaaluda ja selgeks teha, mida tahetakse saavutada ning kas inimesed ikka on selleks valmis, mida soovitakse pakkuda.
Ressrusid pole takistuseks.
Kindlasti ei tohiks ennast heidutada lasta sellest, kui esialgu ei ole piisavalt rahalisi vahendeid eesmärgi saavutamiseks. Praktikas ei ole raha kunagi takistuseks, kuna alati leidub neid, kes on nõus investeerima või abistama, kui tegemist on väärt ideega, millesse ettevõtja ise usub.
Äripartnerite valik.
Äripartnerite valikul on kõige olulisem silmas pidada, et kõikidel parnteritel oleksid projekti siht ning lõppeesmärk samad. Jagatud peavad olema visioon ja soov teha asju järjest paremini.
Otsustamine.
Väikese kohviku stardipäevikus oli üks oluline soovitus, mida tasuks alati otsustamisel silmas pidada. Nimelt alati ei ole mõistlik vastu võtta kiireid otsuseid, tuleb oodata ja kaaluda erineviad vairante.
Idee presenteerimine .
Kellele iganes oma äriideed presenteerides tuleb ennast põhjalikult ette valmistada ning olla valmis seda tutvustama lühidalt ja konkreetselt. Kui äriidee seletamine võtab kaua aega jäetakse kuulajatele mulje, et ei teata isegi mida täpselt soovitakse teha.
Planeerimine .
Planeerimisel on oluline enda jaoks selgeks teha kõikvõimalikud kulud, mis võivad tekkida ja millega tuleb arvestada. Sealhulgas tuleks arvestada kõikvõimalike maksudega. Esialgu tuleks kuludega kindlasti ettevaatlik olla ning püüda valida parima hinnaga kvaliteetseid vahendeid ja teenuseid. Planeerides peaks arvestama ja varuma asjaajamisele kuluvat aega. Esialgselt planeeritud ajad võib julgelt kahekordistada, kuna igas ametiasutuses on ette nähtud menetluse aeg, mille jooksul toimub kas uurimine , menetlemine, otsustamine, vormistamine või muud protseduurid. Kõikvõimalikke asjaajamise tegevusi tuleks samas ise tagant kiirustada.
Välisabi kasutamine alustamisel .
Stardipäeviku autori soovitus teistele alustajatele, kes pole varem äriga kokku puutunud on kindlasti kasutada võimalust saada tasuta konsultatsiooni ärinõuandlast. Vastava tegevusvaldkonna konsultantide kasutamine aitab vältida asjatuid kulutusi. Samuti, kui alustajal on tuttavaid firmajuhte või kedagi, kes on äriga enam kursis, siis tuleks julgesti nõu küsida, sest kui kõike ise mõelda ja teha, läheb raudselt kordades kauem. Teisest küljest tuleks kasuta ka kõiki võimalikke infomaterjale ettevõtte loomise kohta, mida leiab internetis (nt. Aktiva). Konsultantide ja finantsala spetsialistide näiteks raamatupidajate kaasamine on vajalik ka äriplaani kirjutamisel .
Ettevõtte loomiseks vajalik paberimajandus.
Järgnevalt on punktidena toodud tegevused mis on vajalikud ettevõtte alustamiseks:

• Enda koostatud asutamisdokumendid tuleb notariaalselt tõendada.
  
• Notaris tõendatud dokumentidega tuleb minna panka ja avada seal firma nimele stardikonto, kuhu tuleb maksta osakapital.
  
• Pangas tuleb tasuda ka asutamise riigilõiv
  
• Notari dokumentidele lisatud pangast küsitud tõend osakapitali sissemakse kohta ning riigilõivu tasumise kviitungi tuleb viia Äriregistrisse.
  
• Seejärel tuleb Äriregistri vastus, et firma on registreeritud.
  
• B-kaart saadetakse postiga - seda läheb kohati lepingute sõlmimistel tarvis
  
• Järgmiseks tuleb end registreerida majandustegevuse registris, selleks tuleb teha registreerimistaotlus, mis tuleks esitada tegevuskohajärgsele valla- või linnavalitsusele.
  
• Samuti tulen maksta riigilõivu Majandustegevuse registris
  

Eelnimetatud info põhjal tasusks alustaval ettevõtjal teha endale ülevaade riigilõivudest ja teistest maksudest, aga samuti ka kogu protsessile kuluvast ajast. Alustaval ettevõtjal tuleb järgida kõiki nõudeid, täita hulk avaldusi ja blankette ning maksta erineviad riigilõive.
Tegevusload ja litsentsid.
Kindlasti tuleks eelnevalt tutvuda enda tegevusvaldkonna nõuetega, et hilisemalt ei tekiks ebameeldivaid üllatusi kui puuduvad vastavad litsentsid või load . Load ja paberid tuleks korda ajada kõigepealt ja arvesta vajaliku paberimajandusega. Planeerides tuleks kindlasti arvestada, et kui tegevus vajab litsentse või lube, siis on vaja leida asjalik konsultant , kes protsesse selgitab, see muudab kogu tegutsemise kiiremaks ja efektiivsemaks ja aitab seda õiget tegevuste järjekorda.
Toodete ja teenuste testimine .
Enne oma tegevusega alustamist on üheks heaks soovituseks testida oma tooteid või teenuseid kasutades selleks oma sõpru ja tuttavaid. Nemad annavad alustavale ettevõtjale kõige parema ja ausama tagasiside, mille põhjal oma tegevust veel lihvida.
Personal ja abikäed.
Kui tegevuse alustamisel on vaja koheselt palgata inimesi, siis tuleb arvestada sellega, et personali valik on ülimalt kriitiline ning ettevõtte edu saladus või läbikukkumise põhjus. Inimesi tuleks juurde palgata ainult siis, kui selleks on reaalne vajadus. Sobivate töötajate leidmiseks mõistlik otsida tuttavate hulgast, tuttavate soovitatud tuttavate hulgast ja omakorda nende inimeste seast, kes on samal alal juba töötanud. Inimesed, kes on samal alal töötanud, panevad tähele aspekte millele alustavad ettevõtjad ei oska kohe tähelepanu pöörata. Samuti, kui on võimalik, on otstarbekas erinevate väikeste abistustööde juures kasutada oma tuttavaid, kes sooviksid aidata.
Töötajad ning nendega läbisaamine on potentsiaalselt firma üks edu saladusi. Töötajatega tuleb alati rääkida avatud kaartidega, neile ei tohi liiga teha ei palga ega ka liigse töökoormusega. Kui olla töötaja vastu aus ja hea, siis on töötajad seda ka ettevõtjaga.
Kui alustav ettevõtja korraldab oma töötajatele koolitusi, peaks ta nendel ka ise osalema , et tekitada usaldusväärsust ja teada, mida oma inimestelt nõuda.
Kvaliteedi jälgimine.
Ettevõtja peaks panustama iseenda aega selleks, et jälgida oma toodete-teenuste kvaliteeti mis kliendile läheb. Ainult ettevõtja ise teab, millist kvaliteeti ta soovib enda klientidele pakkuda, selleks tuleks vähemalt esialgu ise oma tegevuse kvaliteeti ka kontrollida.
Äriplaan.
Äriplaani tegemiseks vajaliku info leiab alustav ettevõtja EASi veeblilehelt. Äriplaani kirjutamine on hea abivahend planeerimisel, seda nii oma tegevussuundade paikapanekul, kui realistliku pildi loomisel kuludest ja tuludest. Samuti on äriplaan vajalik kui soovitakse taotleda toetuseid või laenata raha pangast. Toetust on alati mõtet küsida, see aitab ettevõtte kiiremini edasi.
Äriplaani kirjutama hakates tuleks uurida turgu kus tegutsetakse või tegutseda plaanitakse. Selleks võiks ettevõtjal juba olla ülevaade ja arusaam klientidest, reaalsetest kuludest ja tuludest aga ka oma konkurentidest ning nende tegevusest. Tuleb kasutada kõikvõimalikke loovaid meetodeid , et nende tegevusi uurida.
Pakkuda tuleb seda, mida konkurendid ei pakud või midagi mille poolest eristutakse ja olla parem. Konkurendist peab alati sammukese eespool olema, kui tahad üldse olla keegi ehk siis tegija turul.
Äriplaan ei ole mitte ainult selleks, et raha saada ning see siis riiulisse tolmuma jätta, vaid selle tegemise käigus selginevad ettevõtete plaanid ja mõtted tulevikust ning nähakse täpsemalt, mis on olemas ja mida saaks sellega edasi ette võtta.
Tagasiside küsimine.
Kui ettevõte on oma tegevusega juba alustanud on väga oluline oma klinetidelt tagasisidet küsida, seda nii positiivse kui negatiivse tagasiside osas. Tagasiside on parim viis teada saada kuidas teenusel või tootel läheb, mida kliendid veel ootavad või millest puudust tunnevad . Tagasiside annab ettevõtjale aluse ennast arendada ja paremaks saada. Selleks on hea ise asja sees olla – kuulata otse klientide tagasisidet ja kogemuse põhjal teada milline on toodete-teenuste nõudlus.
Reklaam ja turundustegevus.
Kõik ettevõtted vajavad väikestviisi tutvustust. Selleks kõige parem relaam on see, mis liigub suust suhu . Seda võivad esialgu teha sõbrad, tulevikus kliendid, kes soovitavad ettevõtja toodet või teenust ning kiidavad selle tegevust. Kui toode või teenus on hea siis räägib ta sageli iseenda eest, sest kõige parem reklaam on rahulolev klient, kes ettevõtte toodet-teenust soovitab .
Teine hea viis enda tutvustamiseks on tekitada uudishimu. Ettevõtjatel pole vaja niivõrd reklaamikanaleid otsida, kui seda, et uudishimulikud ise ettevõtja juurde tuleksid – ajakirjanikud, kes soovivad artikleid avaldada, reporterid kes tahavad persooni lugu teha jne. Tasuta reklaam paneb inimesed ettevõtte tegevuse vastu huvi tundma.
Tasuta reklaamiks saab nimetada ka aega mis investeeritakse tasuta toodete või teenuste pakkumisele – tutvustades oma tegevust ja hellitades seeläbi kliente on võimaliks end positiivselt pildis hoida.
Reklaamis on kõige olulisem lugu – kui ettevõtja kohta tekib juba lugu, siis sellega lastakse sõna liikuma ja sattutakse ka laiema meedia huviorbiiti.
Ettevõte peab ennast ise huvitavaks ja põnevaks tegema, et temast tahetaks lugu või pilti teha, ja see on parim reklaam, mis üldse olla saab.
Toode või teenus peaks alati värske ja püsikliendile uus tunduma, kliente tuleb oma toodete-teenustega positiivselt üllatada. Vahest piisab isegi väikestest erisustest, mis konkuretnidega võrreldes ettevõtja esile tõstavad.
Samas on reklaamis möödapääsmatud kohad, näiteks infoliinid ja tutvustavad veebilehed, millest tänapäeval mööda ei saa. Nendesse kanalitesse on mõistlik investeerida, et ka laiemas pildis püsida.
Nõuanded tegutsemiseks.
Järgnevalt on loetletud olulisemad näpunäited tegutsemiseks:

• Kui ettevõtte tegevuses on oht, et seda riiklikult kontrollitakse, siis tuleks kindlasti vastavasisuline paberimajandus alati korras hoida
  
• Ettevõtja peaks ennast oma valdkonnas pidevalt täiendama, lugema erialaseid materjale ja käima valdkonnaga seotud koolitustel. Sellisel viisil saadakse paremaks ja oskatakse ka oma töötajatelt õigemaid asju nõuda. Uusi teadmiseid ei tohiks kindlasti endale hoida, vaid neid tuleks ka oma personaliga jagada.
  
• Ettevõtja peaks oma töötajaid enda tegevusse ja juhtimisse kaasama. Näiteks korraldades kord kuus kohtumisi, kus antakse sõna töötajatele, hetkeprobleemidest rääkimiseks ja arendus ning parendusettepanekute tegemiseks.
  
• Korraldada firma sees koolitusi. Nii kasvab kogu kollektiiv kokku ning üksteist abistades ja toetades lahenevad probleemidki ladusamalt.
  

7