Kuressaare Gümnaasium
IISRAEL
1945-2010
Lisette Toplaan
Margot Väli
Kuressaare 2010
Sissejuhatus
Kahe suure mandri – Euraasia ja Aafrika – vahel asub väike maalapp. Nii pisike, et seda gloobusel ei märkagi. Ometi on sellel alal toimunud sündmused, mis
on oluliselt mõjutanud kogu maailma ajalugu. Seal asub riik nimega
Iisrael, mida paljud inimesed nimetavad Pühaks Maaks. Piibilis
nimetatakse seda”maaks, kus voolab piima ja mett ”, aga ajalugu on
tõestanud, et see on maa, kus voolab verd ja pisaraid. Olles
koridoriks Euraasia ja Aafrika mandri vahel, tõi asukoht endaga
kaasa nii head kui ka halba. Ühelt poolt võimaldas see kohalikel elanikel tutvuda ida- ja läänepoolsete suurte impeeriumide rikkaliku kultuuriga . Teiselt poolt jäädi rataste alla, kui vägevad
naabrid omavahel sõdisid. Pärast järjekordset sõda ja
võimuvahetust tuli ränka vaeva näha, et laostatud maa uuesti üles
ehitada ja elukõlblikuks muuta. Ometi saadi sellega hakkama.
Majandus
Iisraeli majanduse arengut pidurdavad kaks olulist tegurit – esiteks vajadus kulutada tohutuid
summasid riigikaitseks ja teiseks uute sisserändajate integreerimine Iisraeli ühiskonda. Palju aastaid tekitas probleeme riigi ebaõige majanduspoliitika . Valitsus püüdis säilitada elanike ostuvõimet,
sidudes palgad ja maksud inflatsiooniga. Liiga suureks kasvasid riigi
Heebrea hõimude liit Iisrael hõivas 13. saj e. Kr. Palestiina; seal muutusid hõimud paikseks. Iisraeli kuningriik tekib 1000 a eKr, ühtse riigi valitsejad on Saul, Taavet ja Saalomon. Juuda suguharu esiletõus algab peale ühtse kuningriigi lagunemist 928 eKr. Judaism religioose kombestikuna kujunes välja peale Babüloonia vangipõlve. Pärast viimast Jeruusalemma hävitamist aastal 70 pKr pagendati Iisraeli juudid kodumaalt.Sionismiliikumise mõjul algas 1870. aastatel juutide naasmine Palestiinasse, mis hoogustus eritiAskenazi juutide seas 1920.30. aastatel, pärast seda soosivat Suurbritannia- poolset Balfouri deklaratsiooni (1917).II maailmasõja aegne juutide hävitamine Natsi- Saksamaa okupeeritud aladel võimendas veelgi juudi riigi loomise ideed.Juutide massiline immigratsioon Palestiinasse algas juba 1880. aastal ja nende pingutused elustada maad meelitas ligi pea samas suurusjärgus araablaste immigratsiooni. 2
Palestiina muutus antiikajal tegusaks kaubandus- ja kultuurikeskuseks, selle võimu pärast võitlesid paljud rahvad. Siin välja kujunenud usundid kristlus ja judaism levisid hiljem üle kogu maailma. Kristlus levis eelkõige misjonäride töö tulemusena, judaism babüloonlaste (nn Paabeli vangipõli 586-538 eKr) algatusel ja 1-2. sajandil roomlaste eestvedamisel jätkunud juutide diasporaa (pagendamise, hajumise) kaudu. (Hallik jt 2004, 22) 1025-722. aastatel eKr eksisteeris Palestiinas Iisraeli riik. 1003.a. eKr. Jeruusalemma vallutanud juuda hõimu kuningas Taavet kuulutas linna kõigi semiidi hõimude ühiseks pealinnaks. Sellega lõppes heebrea rahvuse kujunemine ja loodi esimene Iisraeli riik. Taaveti poja Saalomoni valitsemisaega (965-928 eKr.) peetakse Iisraeli kuldajaks. Tänase päevani peavad juudid Jeruusalemma oma rahva südameks. Jeruusalemmast sai kõigepealt Iisraeli riigi, hiljem Juuda riigi pealinn. 609. a. eKr
Peale sõda lahkus Iisraeli okupeeritud aladelt sadu tuhandeid araablasi. Tegelikult ei lahendanud sõda Lähis-Ida probleemi, vaid tegi selle hoopis hullemaks. 1956. aastal puhkes sõda Egiptsue ja Iisraeli vahel ehk Suessi kriis, mis lõppes alada loovutamiseta. Ka see ei toonud rahu. Araablased tundsid, et olid Palestiina kaotamisega kaotanud kodumaa. 1964. aastal lõi Yasser Arafat Palestiina Vabastusorganisatsiooni (PVO). Algul lootis PVO koos kommunistidest liitlasetga Iisrael jõuga hävitada. Iisrael tunnustas PVO-d kui terroristliku rühmitust, enamus ÜRO liikmesriike aga tunnistas seda kui palestiinlaste seadusliku esindajana. Järjekorde sõda puhkes 1967. aastal ning seda tuntakse kui kuupäevast sõda. Iisraellased vallutasid selle käigus suuri alasid, sealhulgas ka Jordaaniale kulunud Jeruusalemma idaosa. Pärast 1973. aastal toimunud Jom Kippuri sõda sai Iisrael kogu Palestiina oma võimu alla.
2003 Darfuri sõda Sudaan 500,000 (+/-) 103,359+ - 2003 Iraagi sõda Iraak 1,136,920+ Sõda Põhja- 2004 Pakistan 11,345 (+/-) Pakistanis Somaalia 1988 Somaalia 300,000 400,000 kodusõda 2000 Teine Intifada Iisrael ja 7,315 (+/-) Palestiina Mehhiko 2006 Mehhiko 8,400 narkosõda 3 Iraagi sõda Iraagi sõda, mida teatakse ka 2. Lahesõjana või Iraagi okupatsioonina on praegusel hetkel kestev sõjaline konflikt, mis algas 20. märtsil 2003. Iraagi
Pärast Husseini võimuletulekut algasid Iraagi ja Iraani vahel relvastatud kokkupõrked, mis kasvasid üle sõjaks, mis kestis 8 aastat ja lõppes tulemusteta. 1990 vallutati Kuveit. 1991 korraldati ÜRO poolt operatsioon ,,Kõrbetorm", mille käigus vabastati Kuveit. Kuna ÜRO ei lõpetanud oma surveabinõusid, siis langes riigi elatustase kiiresti. 2003 kukutasid USA väed Husseini valitsuse. Siiski on Iraak tänaseni üks kuumemaid kriisikoldeid. 6) Iisrael riigi väljakuulutamine- juutide ja araablaste vaenu tagamaad. 14 mai 1948 kuulutasid juudi organisatsioonid Palestiinas välja oma riigi Iisraeli. Kuigi seda tehti ÜRO nõusolekul tekkisid kohe konfliktid Palestiina araablastega. Nemad ei olnud nõus Palestiinat juutidega jagama. Peamine põhjus, miks tülid tekivad on see, et juudid peavad Palestiina alasid oma ajalooliseks kodumaaks. Samas araablased, kes on seal viimased sajandid elanud arvavad, et see maa kuulub siiski neile.
Mart Helme Suursaadik Jaanuaris Gaza sektoris alanud järjekordne relvakonflikt palestiinlaste ja juutide vahel on taas tõmmanud maailma avalikkuse tähelepanu selles piirkonnas käärivale vägivallale. Sealjuures on globaalselt teravama kriitika osaliseks saanud pigem Iisrael kui palestiinlased. Ka Euroopa Liit on nõudnud Iisraelilt sõjategevuse kohest lõpetamist ja ähvardanud juudiriiki mitmete diplomaatiliste meetmetega, kui Tel Aviv sõjalisi operatsioone jätkab. Kõige selle kõrval on konflikti pikka ajalugu arvestades jäänud objektiivse käsitluseta see, millest LähisIda vastasseis üldse alguse sai ning kes on selles aegade jooksul siiski agressiivsemat rolli mänginud.
X. KOLMAS MAAILM PÄRAST II MAAILMASÕDA: 1. Kolmas maailm: · 1950-ndatel aastatel nimetasid ennast nii need riigid, kes külmas sõjas soovisid jääda erapooletuks (1.maailm- lääne arenenud tööstusriigid; 2.maailm- kommunistlikud riigid). · 1960-ndatel aastatel hakati nii nimetama madala majandustasemega riike e. Ladina-Ameerika, Aasia ja Aafrika arengumaid. · 1970-ndatel, kui Araabiamaad rikastusid nafta müügiga ja 1980-ndatel, kui suure majandusliku hüppe tegid Kagu-Aasia riigid (nn.Aasia tiigrid), ei olnud enam paslik öelda nende kohta vähearenenud riigid. Seetõttu võeti kasutusele termin neljas maailm - mis tähistab vähearenenud ja eriti vaeseid riike Aafrikas ja Aasias.
(1956 sai presidendiks) Gamal Abdel Nasser. Egiptus kuulutas end sotsialistlikuks riigiks (kus ametlik usk oli islam). Egiptus oli üsna NSV Liidu-sõbralik, see ei meeldinud lääneriikidele. Kuna lääneriigid ei andnud Egiptusele raha Assuani paisu ja hüdroelektrijaama rajamiseks, riigistas Egiptus Suessi kanali, et kõik sealt tulevad tulud endale saada. Inglismaa ja Prantsusmaa valmistusid salaja sõjaliselt sekkuma, et kontroll kanali üle taastada. Nendega liitus Iisrael, keda häiris, et palestiinlased ründasid Iisraeli just Egiptuse aladelt. Kriisi sisu: 29. oktoobril 1956 tungisid Iisraeli väed Egiptusesse, vallutasid Siinai poolsaare ja lähenesid Suessi kanalile. Dessandi korraldasid (=tõid oma väed kohale) ka Inglismaa ja Prantsusmaa. NSV Liidu ja USA survel sõjategevus peatati (6. nov.). Detsembris 1956 viisid Inglismaa ja Prantsusmaa, 1957 Iisrael oma väed Egiptusest välja. Egiptuse-Iisraeli vaherahujoonele pandi ÜRO väed
Kõik kommentaarid