Kronoloogia ajaloo riigieksamiks (1)

Kronoloogia ajaloo riigieksamiks
Eelajalooline aeg Eestis
Mesoliitikum Eestis (VIII at. keskpaik e.Kr. – IV at. teine veerand e.Kr.)
. VIII at. – VII at. e.Kr. Esimesed asulahakohad Eesti alal, mis kuuluvad Kunda kultuuri
u. 7500 e.Kr. Pulli asula,
u. 6500 e. Kr. Kunda asula
Neoliitikum Eestis (IV at. teine veerand e.Kr. – II at. keskpaik e.Kr.)
. u. 3300 e. Kr. kammkeraamika kultuuri saabumine Eesti aladele
. u. 2500 e. Kr. venekirveste kultuuri saabimine Eesti aladele
Pronksiaeg Eestis (1500 e.Kr. VII saj. e.Kr.)
. Asva kultuur Saaremaal
Varane rauaaeg (VI saj. e.Kr. – I saj. p.Kr.)
Vanem e. rooma rauaaeg (I – V saj. p.Kr)
Keskmine rauaaeg (V – VIII saj. lõpp p.Kr.)
Noorem rauaaeg (IX – XIII saj. p.Kr.)
--------------------------------------------------------------------------------
Muistne Vabadusvõitlus
Esimene periood 1208 - 1212
Drang nach Osten – tähendas sakslaste edasitungimist ja ümberasumist itta . Oli suunatud
lääneslaavi hõimude vastu. Suruti ristiusk peale tule ja mõõgaga.
1143 Lüübecki linna rajamine, mis sai lähtepunktiks järgmistele sündmustele:
. 1186 Meinhard pühitsetakse esimeseks Liivimaa piiskopiks
. 1193 paavst Coelestinus III kuulutas liivlaste vastu välja ristisõja
1096 said Euroopas alguse ristisõjad
. 1196 peale Meinhardi surma pühitsetakse Berthold Liivimaa piiskopiks, Baltimaade
ristimisel võetakase kasutusele
vägivald
. 1198 Berthold hukkub lahingus liivlastega
. 1198 – 1216 paavst Innocentius III võimulolek; andis välja bulla Baltimaade
Baltikumi ristimiseks; paavstivõimu kõrgperiood
. 1199 – 1228 Liivimaa piiskopiks on Albert, kes viis läbi ristimise
. 1201 Riia linna rajamine , saab ristisõdijate tugipunktiks
. 1202 Luuakse mõõgavendade ordu, et Baltikumi vallutada ja ristida (rajaja Theoderich )
. 1206 taanlaste sissetung Saaremaale; liivlaste alistamine
1208 Algab muistne vabadusvõitlus:
- Ugandi lahing – 1208 Sakslaste esimene sihipärane retk. Põletati maha otepää linnnus,
Eestlased tegid omakorda vasturetke latkalite maale.
- Võnnu piiramine – 1210 a. Eeslaste järjekordne vasturetk. Eestlased kuuldes, et sakslastele
tuleb abiväge põgenesid ja sakslased ootamata ära abiväge asusid jälitama ja said lüüa….
- Ümera lahing – jätk Võnnu lahingule. Eestlased tungisid Sakslastele kallale ja sundisid nad
taganema.
- Viljandi piiramine – 1211.a. Sakslased ja Eestlased. Sakslased ei suutnud viljandi linnust 6 päevaga vallutada. Sõlmiti vaherahu.
Puhkes katk
1212.a sõlmiti Toreida vaherahu kolmeks aastaks.
Vabadusvõitluse teine periood1215 – 1220 (1)
1215 - Sakslaste rüüsteretk Põhja-Ridalasse. Toimus enne vaherahu lõppu- Sakslaste võit.
1215 rüüsteretk Sakalasse – suudeti alistada Sakala maakonnakeskne linnus.
Lõhavere.( leole )
Eestlaste 3 maleva retk.
1) saarlased – Riia linna ründamine
2) Läänemaalased – Toreida linnuse ründamine
3) Sakalased ja Ugandlased – latkaleid ründama.
Vastuseks korraldasid Sakslased retke Ugandisse. 1215 a . lõpuks ristiti ka Sakala. Jõudude
vahekord oli muutunud Sakslaste kasuks
1217 veb. – ründasid Eestlased koos Venelastega Otepää linnust, mis oli sakslaste valduses.
Oli edukas. Sakslased läksid minema. Eestlased suutsid kokku koguda 6000 meest.
1217 21 sept. - Madisepäeva lahing - Eestlased kaotasid, aga see ei murdnud Eestlaste
võitlusvaimu. Albert sai aru, et on abi juurde vaja. Otsis abi Taanist , sai seda.
1219 Taani laevastik saabub Põhja-Eestisse koos kuninga Waldemar II-ga, Lindanise (nüüd Tallinn) linnuse lähedal.(Rootsi lipu lugu)
1220 rootslaste sissetung Läänemaale Lihulasse kuninga Johan I juhtimisel; 8. aug. saarlased
purustavad Lihula linnuse
1221 . Eestlased ründasid Tallinna linnust, aga ei võitnud seda.
Muistse vabadusvõitluse kolmas periood 1222 -1227
1222.a. – korraldasid Taanlased retke Saaremaale. Suudeti Taanlased tagasi tõrjuda. Selle
tagajärjel kutsuti kõiki Eestlasi ülestõusule kõigi rõhujate