Puisniidud (0)

Bioloogia
10.klass
PUISNIIDUD
Referaat

Tallinn 2009

Sisukord
Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Puisniidud on eesti looduse üks silmapaistvamaid näiteid, ometigi unustuse hõlma vajunud. Kui eelmise sajandi alguses olid need kooslused meie riigis väga levinud ning ka mujal läänemeremaades, siis nüüd hoolitakse nendest aina vähem. Vahepealse tööstus- ja põllumajandusbuumi käigus Nõukogude Liidu ajal ei pööratud looduse kaitsmisele just kuigi palju tähelepanu, märksa rohkem oli tähtsam kasum. 3
Siiski ei ole puisniidud meie maalt täielikult kadunud ja meie töö ongi nende säilitamine ka edasisteks põlvedeks, et ka tulevased eestlased saaksid nautida liigirikkust, mis kohati 1 ruutmeetri kohta ületab ka troopiliste metsade oma. Puisniitudel on väga mitmekülgsed tingimused, nii varju kui valgust ning tekib piisavalt huumust, et taimed saaksid edukalt meid oma kohalolekuga õnnistada. Kliima on seal sama heitlik, kui eesti suvi. Aastaajad vahelduvad ja kunagi ei või teada, et järgmine talv võib meenutada hoopis kevadet või suvi hoopis sügist. 3
Sama liigirikas, kui on taimestik on ka loomastik , just meie riigi mõistes. Puisniitudel elutsevad loomad kõikidest lähematest ökosüsteemidest, mis muudavad sealse toiduahela vägagi mitmekülgseks. 3
Selles referaadis teengi ma täpsema kokkuvõtte puisniitude erinevatest külgedest – abiootlilised tegurid, biootilised tegurid, toidupüramiid jms. Lisaks keskendun ka natuke lähemalt ühele puisniitude levinud imetajale metskitsele. 3
Lisaks tänan oma juhendajat Kaisa-Helena Luhta. 3
Kaunist lugemist! 3
3
Üldiseloomustus 4
„Pärandkoosluste harimise käsiraamat“ 6
Abiootilised tegurid 7
„Bioloogia XI klassile“ Külli Kalamees 9
http://www.ut.ee/BGZH/looduskaitse/2003/Puisniidud.pdf 9
Kasutatud kirjandus: 10
http://www.lzuu.lt/tracoecobalt/files/outgrowth/books/est_est/Chapter_4/chapter_4.3.ht m 10
http://et.wikipedia.org/wiki/Hunt 10
Biootilised tegurid ehk organismidevahelised suhted 11
Energia liikumine ( muundumine ) toitumistasemetel 13
„Bioloogia XI klassile“ Külli Kalamees 13
Ökosüsteem kui tervik 14
Kasutatud kirjandus: 15
„Bioloogia XI klassile“ Külli Kalamees 15
http://www.ut.ee/BGZH/looduskaitse/2003/Puisniidud.pdf 15
Metskitsede populatsiooni iseloomustus 16
Kokkuvõte 19
Peale pikka ja põhjalikku uurimist , on teadmisi ühtäkki päris palju kogunenud. Nüüd ma saan rahuliku südamega ja kindlalt taaskord väita, et puisniidud on ühed kaunimad ja mitmekülgsemad liigikooslused kogu maailmas, Eestist rääkimata. 19
On hea teada, et meie loodus polegi nii ühekülgne, kui mõnikord tunduda võib. Tegelikult on juba tavalisel niidul rohkem taimi ja loomi, kui keegi elu sees arvata oleks osanud. Me oleme lihtsalt selle vaatega harjunud ja oska enam neid erilisi punkte märgatagi. Võib-olla seetõttu on need ka eelmise sajandi jooksul täielikult käest lastud . Õnneks saab tõdeda, et just Eesti Vabariigi ajal on inimeste teadvus taas ärganud ning säilitamisega tegeletakse täies hoos . Kuigi arvatavasti puisniite enam naljalt juurde ei teki, ei lasta enam allesolevaid nii kergekäeliselt minema. 19
Peale referaadi kokkupanemist ja kirjutamist saan kindlasti öelda, et see ongi ainuõige tegevus. Kuna puisniidud pakuvad elupaika niivõrd mitmetele taimedele kui ka loomadel, kes rikastavad meie loodust erakordselt palju. Need ökosüsteemid suudavad pakkuda nii varju kui valgust, piisavalt valgust ja soojust ning piisavalt huumusrikkaid muldasid. Kõige selle tõttu moodustub puisniitudel mitmekülgne toiduahel ja ka kaunis looduspilt inimese silmale . 20
Siiski on kahju tõdeda, et enamik eesti rahvast ei ole puisniitude olemasolust ning omadustest teadlikki. Samas, et nende eksistents ikkagi püsiks peaks ka väikest informeerimistööd tegema. Ning pärast sellise töö tegemist saan ka mina kaasmaalasi kindlasti veidike rohkem teadvustada. 20
Kasutatud kirjandus 21
„Bioloogia XI klassile“ Külli Kalamees 21
„Eesti kaitstavad taimeliigid “ Ülle Kukk 21
„Pärandkoosluste harimise käsiraamat“ 21
„Looduse vägi“ H. Revel 21
Sissejuhatus
Puisniidud on eesti looduse üks silmapaistvamaid näiteid, ometigi unustuse hõlma vajunud. Kui eelmise sajandi alguses olid need kooslused meie riigis väga levinud ning ka mujal läänemeremaades, siis nüüd hoolitakse nendest aina vähem. Vahepealse tööstus- ja põllumajandusbuumi käigus Nõukogude Liidu ajal ei pööratud looduse kaitsmisele just kuigi palju tähelepanu, märksa rohkem oli tähtsam kasum.
Siiski ei ole puisniidud meie maalt täielikult kadunud ja meie töö ongi nende säilitamine ka edasisteks põlvedeks, et ka tulevased eestlased saaksid nautida liigirikkust, mis kohati 1 ruutmeetri kohta ületab ka troopiliste metsade oma. Puisniitudel on väga mitmekülgsed tingimused, nii varju kui valgust ning tekib piisavalt huumust, et taimed saaksid edukalt meid oma kohalolekuga õnnistada. Kliima on seal sama heitlik, kui eesti suvi. Aastaajad vahelduvad ja kunagi ei või teada, et järgmine talv võib meenutada hoopis kevadet või suvi hoopis sügist.
Sama liigirikas, kui on taimestik on ka loomastik, just meie riigi mõistes. Puisniitudel elutsevad loomad kõikidest lähematest ökosüsteemidest, mis muudavad sealse toiduahela vägagi mitmekülgseks.
Selles referaadis teengi ma täpsema kokkuvõtte puisniitude erinevatest